Tere, head raadiokuulajad, kell on viis minutit üle täistunni ja nagu ikka laupäeviti sel ajal on eetris rahva teenrid. See nädal võib vast küll öelda, et ega tali taeva jää ja kõik üle Eesti ärkavad, inimesed võivad lihtsalt aknast välja vaadates näha vähemalt kuskil pool lund, ka meie siit raadiomaja seitsmendalt korruselt näeme, lund küll sajab mingisugust asja ka, aga las see praegu jääb ta, see ei ole meie, meie esialgne teema. Täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehes. Tere. Tere Aivar. Hundimägi äripäevast. Tervist. Ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Nagu ikka keskenduma saates nädala olulistele sündmustele ja enne, kui teeme pikema sissevaate, teeme sellise lühikese sissevaate teemadesse. Kuulajad teaks, mida saatest oodata. Esmalt räägime ikkagi sellest samast lumest, mis on maha sadanud, mis on endaga kaasa toonud hulgaliselt liiklusõnnetusi ja ja väga traagilisi liiklusõnnetusi. Räägime, miks meie liiklus läheb nii käest ära, kui see lumi ikkagi maha sajab. Seejärel keskendume sellele, kuidas ootamatult selgus, et juba mõned aastat väldanud projekt Eesti piiri kordategemiseks on läinud oodatust palju kallimaks. Räägime ka sellest, kuidas riik läbi RMK on sõlminud eelkokkuleppe Tartusse loodava puidurafineerimistehase ehk siis maakeeli tselluloositehase omanikega, et RMK võiks tulevikus poole oma paberipuidust just sinna tehasesse. Siia otsa väärib märkimist ka riigikogu kantselei otsus mille tegi vahetult enne riigikogust töölt lahkumist endine kantselei direktor. Et riigikogu saadikute kirjavahetust säilitatakse üks aasta ja see omakorda muudab oluliselt perekond Rosimannuste kohtuvaidlust Autorollo teemal. Ning teises pooles räägime veel ka sellest, kuidas erakorralise pensionitõusu suhtuda, et kas see on puhas populism või midagi muud. Ja välismaalt loodame keskenduda Donald Trumpi kõnele ning Süürias toimuvale. Et teemasid on meil palju, siis hakkame otsast pihta ja seesama ilus talvine lumi, mis meil siin viimastel päevadel on sadanud ühelt poolt tekitab vähemalt minus küll sellise naerunäo ja paljudes teistes ilmselt ka, aga, aga nagu näha, siis on osutunud suureks probleemiks nimelt talveilmade saabumine. Vähemalt näiliselt on paisanud segamini meie liikluse ja ei möödu päevagi, kui ei tuleks teateid siis liiklusõnnetustest ja väga-väga karmidest liiklusõnnetustest. Jaanuaris hukkus liikluses 10 inimest, mis on varasemate aastased, et ega võrreldes kõvasti suurem arv, et mis te arvate, mis asi sellega on, et miks inimesed ei oska liiget. Minu meelest on hea, hea on see, et inimesed on reageerinud nii valulikult sellele, et meil on 10 liiklussurma, sest tõesti, kui 90.-te statistikat vaadata, siis on Eesti teedel kunagi olnud loomulikult autod olid ka teistsugused, teehooldus oli märksa kehvem kui praegu. Et tegelikult on toimunud liikluskultuuris ilmselt hüppe paremuse poole ja nüüd on toimunud tagasilangus ja inimesed on mures, mis on väga positiivne, see tähendab ka seda, et muidugi on kurb nende pärast, kes on juba surma saanud, ilmselt ka viga saanud inimesi on vastavalt palju, et nende neid enam keegi nagu päästa ei saa. Aga see, et võib-olla mõni inimene mõtleb ka nüüd, et äkki, kui tal võimalik on, ta jätab autok üldse koju, kui selline halb ilm on. Et, et ma arvan, et, et on hea fakt see, et ma üldse seda räägime me küsima, et mis on lahti. Nende juhtunud õnnetust puhul, mis need traagilised õnnetused on siin olnud jaanuaris, et, et ega seal on ka noh, ma problee vale, sellist üldistust, et me ei oska liigelda või midagi on nagu halvemaks läinud. Eks ta ole selline pahatihti ka halbade juhuste kokkusattumus, kus ilmastikuolud on olnud kehvad ja, ja ja, ja see on nagu määranud. Et noh, et ma nagu ei võtaks nende tavaliselt on needki midagi traagilist, juhtub, siis me hakkame kohe emotsionaalne temaga järeldusi tegema, et see võib-olla ei ole päris õige. Kui me pärast piirist edasi räägime. Et seal oli nagu sarnane asi, et ühel hetkel oli üks sündmus ja siis hakati kiiresti nagu liigutama. Et pigem on, see on jah, hea, et nendel teemadel räägitakse see juba iseenesest, ma arvan Heidutab näidatuselt hiilutab, mõtlen inimesi, et nad ei noh, tõesti, et kui sul vähegi võimalik on, et sellise ilmaga autosid mahub ka teele ju vähem, sest lumevallid on kõrgemad ja libedam on ja see tempo ja kõik Aga siin on kaks poolt, et üks pool on siis liiklejate pool, et inimesed ei ole, ma ei tea, kas siis harjunud enam talvega, et meil on selline ilmastikunähtus nagu lumi sajab alla ja siis ta on tee peal ja teda ei saa ka sekunditega ära koristada. Mõnda aega seal on, et liikleja ise peab siis olema selline ettevaatlikum ja, ja mitte nii uljaid möödasõite tegema, noh nagu me nägime siin üks sotsiaalmeedias ja ka mujal meedias levinud üks video, kus üks rekkajuht siis tegi väga-väga uljaid käike ja lõpetas sealsamas võsas. Iga konkreetse juhtumi puhul, eks lõpuks tahab ja vaatame, mis politseiuurimine tuvastab ja sealt on ka näha, et kas on jälle olnud istme ja rooli vahel probleem või on olnud tõesti teehooldus, et ma sain aru, et praegu mõned üksikud juhtumid on, kus on, võib tõesti öelda, teehoolduses on ka mingit viga olnud, aga enamik vist ikkagi on olnud kahjuks juhi probleem. Mis on noh, kurb öelda takkajärgi, et ega nad on juba selle eest maksnud väga kallist hinda, aga selles suhtes teised inimesed kallist hinda maksta, isegi nagu see uljas kihutaja lõpuks ju keegi ei vääri sellist kurba saatust. Aga selle teehoolduse koha pealt, et paljud on viidanud just just sellele, et ikkagi teed ei ole piisavalt korras, et kui nemad sõidavad pikki sõite üle Eesti, siis vastu neile ühtegi seda sahka ei tule ja lume lund ära lükkama. Samas on teised, kes ütlevad See nii olla, et noh, sa ei saa, siis oli mahu teele autode ära, kui siin kogu aeg sahad on, et et seal on ikka teatud arv, mis sul saab seda teehooldus teha, teatud kellaajad, sa kogu aeg nagu sahaga sõjaväe iga 100 meetri peale sahka panna ja nii edasi, kui lund väga tihedalt sajada, kui on väga imelikud olud, kus tuleb, külmetab, sulatab, külmetab, sulatab, sajab, veidike, külmetab, sulatab. Et siis siis see tee lihtsalt muutub selliseks väga ebameeldivaks. Jalakäijana näiteks minu meelest Tallinna tänavad on ikka selle ajaga, ma olen Tallinnas elanud 10 aastat see tase arenguhüpe märkimisväärne. Muidugi võib-olla ei olegi seda kõige ropud külma tulnud, sest seda ähvardavat purikat ei ole ka seal tänava kohal, et nendest mäletan mingeid talvesid, kus oli nii, et sul on surmahirm, kas sa lähed autoteele, kus on mingi väga imelik liiklus või sa lähed mööda tänavat, kus ühelt poolt on all nagu väga libe pinnas ja üleval nagu siuksed purikad, et kui sa juhtud olema vale sekundil, siis siis on sinu viimane sekund, et ma, ma ütleks, et me ei ole veel kõige hullemast alles. Ja eks nende teehooldusega ongi, et noh, ma arvan, et peamine küsimus on diskussiooni koht on mingites nõuetes, eks, et kas neid esiteks järelevalve, kas neid siis järgitakse, konnad see kohustus antud koos rahaga teehooldusfirmadele, et, et kas maanteeamet piisavalt järelevalvet selles osas ja kas need nõuded on piisavad, et noh, võib-olla koos ilmastiku muutusega tuleb ka neid nõudeid üle vaadata, aga aga noh, esimene reaktsioon maanteeametil nendele siin traagilistel õnnetustel oli ju see, et tegelikult midagi hullu ei olnud, et ei saagi teha paremini, aga hiljem nad ikkagi jõudsid järeldusele, et vist kahe õnnetuse puhul oleks saanud teha. Et noh, iseenesest on see, see selles mõttes positiivne, et selliseid asju analüüsideks. Et nad ka ei võta seest ringkaitsjate, ütleme ütlevad kõik, et nemad ei saa mitte midagi enam paremaks teha, ainult liiklejad ise on süüdi, see mõõtühik vist seal liik tänava puhtuse koha pealt on mingi haardeteguri mõõtmine, mida, mida nagu mina aru saan, ikkagi, lõpuks vastutab see ettevõte ise, et maanteeamet ei tee eraldi mingisugustest järelevalvet selle selle koha pealt, et Siinse ja ainus küsimus võib-olla on, et kas seda peaks tegema, aga, aga eelkõige vist on ikkagi tõesti, et kui liiklet, siis ole ettevaatlik ja, ja ma ei tea, paljud on nüüd hakanud rääkima, et noh, ikkagi seoses sellega, et lumi on maha tulnud, Tartu-Tallinn maantee tuleks teha neljarealiseks, et kas selle paralleeli või seose tõmbamine on üldse õigustatud või kas see on sama jutt, mis me võime suvel ka rääkida, samamoodi. Ja iga iga sellise asja puhul on see, et me võime küsida igasuguseid asju juurde, et rohkem tee sahku rohkem maanteeameti kontrolli selle üle, kui libe see tee on. Neljarealised, maanteed, kuuerealised, maanteed, aga see kõik nõuab raha, see kõik nõuab raha ja me peame ja me ei ole tegelikult meie riik ikka väga rikas. Nüüd ei ole, et me peame arvestama, mis on võimalik ja selle pealt tegema mingisuguseid järeldusi püüdma, mingit optimaalset saavutada, et, et me ei saa, ei saa kõike kohe nõuda. Me ei saa iga nagu hooaja puhul nõuda hooajale vastavalt midagi uut, et loomulikult ilmselt see, see meie peamagistraal, seal on päris tihe liiklus, samas ka sellel on alternatiiv Piibe maante näol. Et, et eks me peame ise ka ikkagi inimene peab ise vastutama. Jah, aga ma arvan, et sõltumata nüüd lumest, et võiks ikkagi üritada Tartu-Tallinna maantee teha realiseks, aga, aga seal peabki nagu analüüsima, et, et mis see maksma läheb, kust me selle raha saame, mis on siis need teised asjad, mida me jätame tegemata? Maanteeamet avaldas ju ka selle teema peale sellise statistika, kus nad väitsid, et, et selge ilmaga juhtub kõige rohkem liiklusõnnetusi ja mis nagu näitab, et seda võib-olla Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks on vaega suvel, et mitte ainult talve silmas pidades iseenesest statistika avaldamine selline oli natukene demagoogiline. Et pigem, kui me räägime rasketest liiklusõnnetustest näiteks surmaga juhtunud liiklusõnnetustest, siis oleks õige avaldada statistikat, kui palju siis surmaga juhtunud liiklusõnnetus on ka selge või ei halva ilmaga, et selliseid nagu noh, ütleme see on need, kelle noh, kes on see juurjuurdluse lõpuks, et kes on süüdi, et sa statistikat saad igat moodi esitleda nii nagu, nagu seda sul vaja. Aga selle, eks selle järgi ju tehakse ka neid liikluskampaaniaid, et kas on see juhi kainelt või hoia pikivahet või mõnikord siis peab ka maanteeameti endale otsa vaatama ja utsitada teepuhastajaid, et eks see, eks seda statistikat ju tegelikult analüüsitakse. Aga eks seal on selline ka selle vastuolu selles, et kui noh, ütleme sa oled andnud selle teehooldusel mingit leppinud kokku pikaks perioodiks mingi summa, mis sa selle eest maksad, noh siis paratamatult sellel teehooldaja nagu selline vaade, eesmärk on võimalikult efektiivsemalt, eks siis seal peabki tekkima selline vastujõud, kes jälgiks, et selle efektiivsusega ei lähe nagu liiale ikkagi teed oleksid ka hooldatud, aga sa ära lähed, Eveliniga, kutsun ka mina inimesi üles liiklema, võimalusel jala ja ühistranspordiga, ühistransport meil töötab ja, ja linnades vähemalt On see kauniski hästi korraldatud jalakäijana muidugi liigeldes omad probleemid, et, et siin, talvel mina pean ütlema, et kohtan seda nii-öelda oma oma jala saapa küll päris palju ja ei ole neid teid sageli puhtaks lükatud ja teine häda, et seal kõnnitee ääres on sageli see autotee, kus autojuht sellise lörtsi ilmaga tuleb ja paneb sulle sellise asja kraesse, et sai pühitseda oma krae vahelt ja igalt autojuhid võiksid. Selle üks põhjus, miks võib-olla võiks veidi aeglasemalt sõita, et nagu jalakäijaid ära ei kasta, et kuigi see kördi sees on muidugi mingeid ikkagi neid hooldusvahendeid piisavalt niitega saapad üle ühe talve väga vastu ei pea. Aga vahetame teemat ja Tartu rahu aastapäeva järgsel päeval on paras aeg rääkida meie piirist. Nimelt on 2015.-st aastast alates ehk siis tegelikult juba 2014. aasta lõpust alates planeeritud ja siis otsapidi teostatud Eesti idapiiri väljaehitamist, sinna on erinevad kalkulatsioonid ja pehmelt öeldes on nüüd läinud siis midagi nagu nihu või mööda, et kui seni arvestati, see piiri kordategemine ja väljaehitamine läheb maksma ühtekokku 79 miljonit eurot, siis nüüd uue kalkulatsiooni kohaselt on ja 200 miljonit eurot ehk üle kahe korra rohkem, et see on märkimisväärne vahe ja ja, ja küllalt harukordne, et nagu ka Andres Anvelt meie siseminister siis eile uudistes teatas, et tema sai sellest ka teada alles selle neljal päeva hommikul, et selline valearvestus on tekkinud ja siis see on huvitav, sellepärast et täna, kui me vaatame seda, kus oli politseiameti pea direktoriks Elmar Vaher politsei- ja piirivalveameti juht ja siis siis veel mõned ametnikud pressibriifingu siis mina sealt lugesin välja, et siseministeeriumi inimesed olid juba novembris informeeritud, et selline asi tuleb ja siis lihtsalt seda infot mingil põhjusel otsustati, et jagada, et siin on nagu selline või siis tõesti ei tea Anvelt, mida, mis mis tema allasutuses toimub. See siseministeeriumist ametnikelt ei jõua see ministrile, et see on nagu selline huvitav vastuolu. Ja see võib tulla muidugi ka sellest. Anvelt sai öelda konkreetse numbri kohta, et tema ei teadnud numbrist, et ta teadis detailina, et on minemas kallimaks, aga noh, see on selline tehniline detail, aga, aga selle valearvestuse mõistmiseks tuleb ilmselt vaadata korra nagu konteksti, ehk siis ajalugu, ehk siis 2014, kui me hakkasime üldse piirist rääkima, oli selle põhjuseks ju kaitsepolitseiametniku Eston Kohveri röövimine, Eesti piirilt viimine Venemaale ja siis pärast seda hakkasid nii poliitikud kui ka ajakirjanikud korraldama erinevaid ekskursioone sinna piirile ja saadi aru, et seal vaatab meile vastu totaalne võsa. Kiirkorras otsustati, et see piir tuleb korda teha, mis iseenesest on ju vägagi õige piir tulebki korda teha. Aga, aga selle juures Elmar Vaher on seda ka tunnistanud, et see avalik surve või poliitiline surve oli nii suur, et tuligi asju liiga kiiresti lahendada ja ja noh, paratamatult, et seda kalkulatsiooni, et teha nii pikas plaanis poolteist kuud või mis aeg seal oli, millega see arvutus siis tehti, et on loogiline, et sellised asjad võivadki vahel minna mööda. Eks see emotsiooni otsuse teema jälle, et me näeme lumist teed, Me mõtleme, oi, nüüd oleks vaja neljarada ja rohkem sahkasid. Me näeme järsku, et meie piiren, piir on kõik need aastad olnud sisuliselt valvamata. Jälle me teeme midagi, et eks, eks ta on paratamatus, aga see näitab ka seda, et meil ei ole lihtsalt riigil ei ole veel väga palju ressursse kogunenud, et muidu ju. Mis sul viga planeerida, et kui sul on nagu rahulikult raha võtta, et nüüd me paneme sinna need tulba, teeme võsast puhtaks ja ehitame veel ühe maantee neljarealiseks ja nii edasi, et teeks ta annab natukene ikkagi tunnust sellest, et me oleme päris vaesed. Ja siin tuleb ka arvestada, et mida, nagu silmas peetud, et kui see Kohveri juhtum oli ja need reaktsioonid sellele, eks see oligi see võsa, mis nagu ärritas inimesi avalikkust, et et meie piir on, eks, võssa kasvanud, et seal on nii lihtne, on selliseid operatsioone nii, noh, teha Eesti suhtes või Eesti inimeste suhtes ja siis ju põhiline fookus olla sellel teemal võsast puhtaks. Aga täna me räägime, kui me tahame piiriturvaliseks teha ja hästi valvatavaks jälgitavaks, siis me räägime ikkagi väga suurtest tehnilistest lahendustest noh, mille, mille võib olla sellise hinna teadasaamine, ei olegi võimalik selle pooleteist kuu jooksul, et sa pead võtma kõigepealt pakkumised ja mõtlema üldse, millised need lahendused on, siin on räägitud. Et ka peaks õhupiiri jälgima seal 300 meetri on meile väga kolme saatega peredeni täpselt ja siis kogu see loodustingimused ja nii edasi, et, et selles mõttes ta nagu kallimaks läheb, et noh, on mingil määral nagu arusaadav võib-olla, ja et nüüd on nagu see asi selge, et nüüd me saamegi teha neid valikuid, et kas me siis teeme, ehitame ta etapiviisiliselt, kas me jätame mingid asjad ära? Et selles mõttes võib-olla ei peaks nii väga kriitilises sellesse suhtuma lihtsalt et küsimus on selles, et kust leida nii-öelda suurinvestor, et kust see raha saada, onju, et praeguseks on kulutatud, kui ma ei eksi, 14 miljonit eurot siin nendesse töödesse, et suurem osa on veel ees ja kuidas leida see 100 100 miljonit eurot juurde. Aga siis võib-olla see üks seal piirivalve esindajad ütlesid v silmu kommentaar, et, et kui juba teha, et korralikult, et noh, võib-olla nagu see mõttekoht, et võib-olla me ikkagi ei ole nii vaesed, et me teemegi, võtame selle eesmärgi, teeme ta korda, selle asemel, et hakata nagu Jupitama, nii nagu me tahame, eks ju, Haapsalu raudteed teha, mis kunagi sinnani ei jõua, sellepärast et et kui me Haapsaluni jõuame, siis on vaja hakata seda esimest otsa juba siitpoolt uuesti remontima, et võib-olla see jupiti tegemine pole ka mõistlik ja nagu meil on mingid kulutused, mis on vaja ära teha siis miks mitte selleks ka ka võtta nagu riigi poolt, et laenu ja need kiiresti kordajad noh, tulu järgmisena järgmisena järgmisena sa kirjutad sellest, et miks meie riik laenu võtma seal see tulu, mis sa saada need küsimused, millele sa võtad ja mis eesmärgil sa teinud lõpptulemusena me ju noh, jagama selle, mis seal 200 miljonit on 10 aasta peale, et kas on mõistlikum, kui võtta see summa praegu valmis teha ja, ja 10 aasta pärast kiiresti ära kulutada on jah, et on mõistlikum kindlasti see, millele sa Aivar viitasid, et, et see puhastamise töö on, on toimunud, et tõesti ka ise olles seal piiril korduvalt käinud ja ka piirivalvuritega rääkides siis see olukord, kus nüüd on ikkagi väga laialt puhtaks tehtud mitte ei ole kitsas padrikust jooksev rada on juba väga suur võit nende jaoks, nemad, nende silmakaugusesse ulatuv on muidugi palju rohkem, aga, aga seal on teine äärmus, on see, et kes siis nüüd jälle seda korras hoiab. Me teame, et kiiresti kasvab peale hein ja võsa, mitte küll praegusel aastaajal, aga aga suvisel ajal ma tean piirivalvureid, kes trimmerdavad ise omast ajast seal seda piiri, sellepärast et riik ei ole mõelnud näiteks läbi seda, et, et kuidas nüüd see suur lai ala saaks ühtlasi ka hooldatud, et see uus kiiresti kasvav võsa peale ei tuleks, et noh, siin muidugi kiitus ja tunnustus neile piirivalvuritele, kes suure töö seal ära teevad, aga tuleks mõelda ka natukene selles valguses, et mis, mis sealt edasi saab, aga, aga noh, tõenäoliselt hetkeks, kui siis tsid tehnika ja kõik see sinna peale saab, siis siis see probleem loodetavasti ka laheneb, aga, aga, aga üks möödapanek on siin nagu huvitaval kombel veel, mis puudutab tegelikult seda maade siis kokkuostmist, mida riik korraldas, et see oli küll mõni nädal tagasi, kui see uudis tuli esimest korda, et et 110 krunti, siis kellelt tuli riigil seal piiriäärset maad osta? Tegelikult osteti ikkagi liiga vähe liiga väikese alaga, et kui praegu oli juttu 10-st meetrist, et nüüd on selgunud, et ei mahu kõik see hea tehnika, mida me planeerime, no sinna peale ikkagi ära ja tuleb uuesti alustada neid läbirääkimisi. Ja me teeme, need läbirääkimised ei olnud ju sugugi mitte lihtsad ja kaks maaomaniku minu teada on siiamaani nagu keeldunud üldse oma oma maa loovutamisest riigi kasuks. Aga mis selle teema puhul mulle tundub? Oluline on ikkagi küsimus selles, et kas Elmar Vaher jätkab teises ameti teist ametiaega või, või mitte, et praegu on selle teema valguses või pärast selle teema tõstatamist. Minul oli nagu üllatusena, et siseminister on andnud teada, et ta peab siis selle uueks ametiajaks nii, et ta nagu valis välja vaher, eks, et ta võiks jätkata, oli hiljuti uudis siis selle aasta alguses ja nüüd on tulnud nagu küsimus, et kas ta ikka sobib sellesse ametisse ja asjad on läinud kallimaks kuidagi nagu on tehtud halba tööd, kuskil tehtud kõva arvestus ja asutuse juht peaks nagu sellest võib-olla võtma vastutuse. Aga teisalt, et kas kogu selle teema tõstatamine ei olegi selle eesmärgiga, eks, et et see otsus saaks ümber vaadatud ja politseiameti juhina poliitiline mõõde, kas poliitiline või ma isegi politseiameti läbi ajaloo on Eestis olnud politseijuhtide määramine toonud kaasa väga palju erinevaid skandaale, kui me mõtleme tagasi, et on mingit infot hakanud, lekkima on, on nende skandaalide mõni pidanud ametist tagasi astuma, et, et see on olnud selline, noh see on hästi oluline koht Eesti riigiametite hulgas ja, ja selles mõttes noh võiks neid võib-olla natukene vaadata, lahus olla, olla selliste otsustega ettevaatlik, tahaks seda tausta rohkem teada, sedasama kas siis Anvelt teadis kohe, et läheb kallimaks, kas siseministeerium hoidis seda kinni või, või mitte. Aga Elmar Vaher politsei- ja piirivalveameti juhina on tegelikult, et minu hinnangul vähemalt hästi hakkama saanud, kui jätta kõrvale siin üx õnnetu kõrval elab skandaal, mis oli, et et aga, aga noh, üldiselt siiamaani on ta jätnud väga kindla ja väga oma mehi hoidva mulje ja ta ta ka selle juhtumi puhul selle konkreetse piiritemaatika puhul on vastuse selgelt võtnud enda peale ja öelnud, et tema oma mehi sisulist kaitseb. On ju selge muidugi on, et seal nende hangetega politseiametis on olnud probleeme ka Teisjalise mundrite või töörõivaste hange siis oli, siin ei saa ribas, kirjutasime, oli politseivaruosade või politseiautovaruosade hange, mis, kus oli palju nagu kokkumängu, segast, et seal on suured rahad ja, ja ikkagi tekivad nagu võib-olla sellised kiusatused allpool olevatel ametnikel kuidagi valesti käituda. Aga üldiselt me vist kõik kolm oleme nõus, et piiri väljaehitamisega tuleb jätkata, lihtsalt tuleb nüüd mõelda natukene selles valguses, et milline see tehnika siis saab olema ja et kas saab mingisuguseid odavamaid lahendusi, aga samas ka mingeid säästuprojekt ei maksa liialt teha? Jah, aga võib-olla mingeid asja nagu ka vahel on välja öelnud, et võib-olla seda õhupiiri teemat, et antud juhul, et võib-olla seda peaks kohe-kohe tegema see summa, mis ikkagi täiendavalt tuleb, ma saan ka Anveltist aru, et see tuleb ju noh, siseministeeriumi eelarvest, et tõenäoliselt võtta, sest sellevõrra kas on võimalik siis muud tehnikat, vähemusta, politseinike palka, majandust ja nii edasi. Aga järgnevalt räägime ka ühest leppest, aga sel juhul siis konkreetselt riigimetsa majandamise keskuse ja ehk RMK eelkokkuleppest sellise ettevõttega nagu Est-For Invest, kes rajavad Eestisse siis täpsemalt Tartu külje alla suurt puidurafineerimistehaste, maakeeli Sist tselluloositehast niinimetatud miljardiprojekti ja sel nädalal tuli avalikuks, et projekti eestvedajad on sõlmimas RMK-ga kavatsuste protokolli, et tulevikus, kui siis tselluloositehas valmis on, et läheks 50 protsenti riigimetsa paberipuidust just sellesse tehasesse ja seda koguni järgnevaks 15-ks aastaks. Tõsi, tuleb rõhutada, et seda eelkokkulepet ei ole veel allkirjastatud ja mõned tingimused on vaidluse all. Aga ma ei tea, et alustame ehk sellest, et ettevõtte seisukohast on see ju igati loogiline, et ma ei tea, kui minule, kas tikuvabrik, siis ma tahaks ka, et mulle tuleks võimalikult palju sinna puitu, mida sinna ja võimalikult pika aja jooksul, et selles mõttes nende tehasetootjate poolt vaadates ei ole siin justkui justkui midagi nagu halba, aga küsimus on pigem võib-olla selles oma tegevuses ja otsustes. Ma arvan, et selle tehase rajamise seisukohalt on võib-olla isegi see selline tarnetooraine tarneleping või pikale leping kõige olulisem, et, et tehasest see valmis saaks üks olulisemaid kindlasti. Tõenäoliselt sõltub sellest ära selle investeeringu rahastamine, ma annan, need rahastajad tahavad kindlust et see tehase toormega ei teki mingeid probleeme ja see RMK lepingu või noh, anda ära pool siis eksju sellest kogusest aastas kogusest sellele tehasele siis noh, see taga stabiilsuse. Et selles mõttes on, on see arusaadav jah, et tahetakse võib-olla ka RMK seisukohast noh, selline pika ajal leping ei pruugi olla olla väga-väga halb mõte. Aga mis ta nagu tekitab küsimuse, kuidas ta mõjutab kogu sektoriteks teisi seal tegutsevaid ettevõtjaid, et kui sa oled konkureerid sellele toormele ja siis see meie suurim torm pakkuja, sõlminud pikaajalise lepingu väga suures mahus ühe turuosalisega teistele võib tähendada ikkagi seda, et nende jaoks kuskil ind tõuseb, nende jaoks muutub toore kättesaamatu maks, rohkem on probleeme, aga neil on võetud laenud, ka nemad on teinud investeeringuid ehk et sellest on tõenäoliselt see konflikt tekkinud ja mis on jällegi, et et me ikkagi ei tea selle kokku mõjuv olla, näinud mingeid erilise analüüse ja, ja need inimesed, kes võiksid seda nagu teha või peaksid seda otsustama, eks, et kuskilt keskkonnaministeeriumis, majandusministeeriumis, kes võiksid olla nagu sõltumatud, et, et nemad on praegu olnud ikka väga, kus just et praegu pigem on rääkinud konkurendid ja noh, tõesti ajakirjanduses ka võtnud sõna ja, ja muidugi seal tulebki alati arvestada reservatsiooniga, nemad räägivad oma ettevõtte kasuks ja tahavad, et see puit tuleks neile ja nii edasi, et aga noh, toovad välja, et konkurentsireeglite rikkumine, võib-olla isegi erakorraline riigiabi, viidatakse justkui, et võib sealt tekkida ja et mis on siis seadusevastane, et kokkuvõttes on ikkagi küsimus selles, et kas 15-ks aastaks lepingu sõlmimine kui tavapärane praktika, ma sain aru selliste pikkade lepingute puhul on viis aastat, mitte 15 aastat, et siis kas ei ole liiga pikka lik liiga pikk. Ja, ja ei ja kuidas hakkab kujunema see puidu hind seal jah, et mis selle mõju on mõju tahaks teada enne kui, kui see otsus tehakse, aga mis, mis seal on võib-olla veel nagu oluline selle teema puhul, et on ikkagi see, et kes, nagu sellised lepingud otsustavad, eks praegu ma saan aru, et RMK tegevjuhtkond on see, kes sellise nii-öelda pikaajalise kokkuleppe teeks, aga ma arvan, et selliste teemade puhul ikkagi võiks otsustajate ring natuke lausa vastutus olla natuke laiem, et ma ikkagi jälle näen, et seal peaks olema nii ministeerium kaasatud võib-olla ka riigikogu, kas majanduskomisjon keskkonnakomisjon, et see arutelu, vähemalt need plussid-miinused, kuidas see leping, mis, mis selle mõju on, siis me saame aru, et kas, kas teha selle minna edasi või mitte? Rainer Vakra keskkonnakomisjoni esimees ütles huvitava asja, et, et seesama ettevõte on ju siiamaani rääkinud kogu aeg, et nad ei taha riigilt mingit sellist erikohtlemist, aga noh, see natukene nagu ikka näib sellise eri kohtlemisena ja et RMK sellist kokkulepet sõlmib, et RMK küll ise lükkab seda kõike kõike tagasi ja. Tagasilükkamine on ka natuke, kui te tuleksite ka 15-ks aastaks, noh siis me nagu räägime, et, et see võib-olla on ka natukene demagoogiline. Tegelikult küsimus ei ole selles, et et kas sõlm, et selle lepingu pikkus, et kas seal on 15 aastat, 10 aastat, viis aastat tegelikult põhiline on see, et mis sellest kasu kasu nagu ühiskonnale kasu investeerijatele, me saame aru, kahju konkurentidele saame aru, aga et kui me nüüd paneme nüüd plussid-miinused kõrvuti kokku, et siis me saame lõpuks öelda, kas seda tasub teha või mitte, aga sellist eeltööd mulle tundub, ei ole vähemalt riigi tasandil tehtud. Ja üks oluline aspekt, mis minu meelest siin kaera väärib märkimist, on see, kuidas kõike seda kommunikeeriti, et kui puidurafineerimistehas muidu on väga aldis saatma igasuguseid pressiteateid iga oma väiksemagi liigutuse kohta, kus nad midagi jälle tegid ja, ja nii edasi, siis selle puhul ei olnud see sugugi nii, ütleme ettetöötatud versioon vaid hetkel, kui ajakirjanikud hakkasid teema vastu sügavamat huvi tundma, neil oli oma allikate kaudu siis saadud kätte see eelkokkuleppe paber. Siis selle peale tekkis teatav selline paanikaosakond, korraldati selline pressikonverents, kus siis otsustati või kus siis ajakirjanikud kes tegelikult ei pruukinud, kui sellest infost midagi teada tegid, kolmapäeval, kui pidi olema eetris pealtnägija, tehti kella kahest pressikonverentsi, et me nüüd hakkame rääkima sellest paberist, et noh, selline justkui tulekahju kustutamine, et see on minu jaoks nagu Arusaamatu kommunikatsioonistrateegia, et et see ettevõte ostab kommunikatsiooninõusid J LP kommunikatsioonibüroolt ja, ja, ja selline teatav peataolek või, või selline kuidas öelda, et, et, et me üritame kustutada probleemi, mida ei olegi tekkinud, tegelikult vaatame seda pealtnägija lugu, seal oli kõik pooled olid minu hinnangul vähemalt tasakaalus, et tuleb tunnistada, et ma olen ka seotud Pealtnägijaga konkreetselt, et et ma võib-olla ei ole väga siis nagu objektiivne vaatleja, aga minu meelest olid seal nii nende konkureerivate puhul öeldud ju selgelt see, et nad, konkurendid, nad tahavad ju ka endale seda puitu saada ja, ja samamoodi oli öeldud seal Est-Fori inimeste kohta selgelt või noh, ühesõnaga see oli tasakaalus lugu, aga RMK mingit RMK just vastupidi, eraettevõtte otsus korraldada RMK-s pressikonverents kutsuda kohale siis ajakirjanikud, nii et RMK pressiosakond minut ja ta isegi ei teadnud kogu sellest toimumisest oli, oli kaunis üllatav ja mis selle pressikonverentsil, nagu silma torkas, oli see, et, et kui tavaliselt pressikonverentsid, siis lõpuks nagu lihtsalt sumbuvad ära, siis seal oli selline tund aega tugevat küsimiste vooru ja lõpuks lõpetati ära, sest lihtsalt need küsimused ei vaibunud. Kiienn tuli öelda, et aitab küll, et lähme nüüd laiali, et küsimusi on palju olnud, et, et natukene aru saama selline paanika just sellelt samalt kommunikatsioonibüroolt ja, ja, ja see käib siiamaani selles mõttes eravestlustes, sõnumite saatmised, meilidega põhjendamised, miks ikkagi kõike pidi tegema nii nagu on siiamaani tehtud, et see, see on väga üllatav olnud ja teiselt poolt on üllatav olnd selline vaikus, et kui ma vaatan neid RMK nõukogu liikmed, siis seal on olemas meie riigikogu liikmed, me, keskkonnaministeeriumi ametnikud, rahandusministeeriumi kantsler ja seal on täielik vaikus, ministrid on vait, kui nad muidu on valmis tulema ja rääkima, siis on keskkonna minister, on minu teada, pole sellel teemal midagi julgenud öelda majandusminister midagi julgenud öelda. Ehk et, et seal võib olla ka, näitab, et ka neile tuli tegelikult üllatuse või ootamatult selline kavatsus on, et mis, mis iseenesest on halb, et, et need asjad võiks olla läbi vaieldud, arutatud enne, kui sellised lepingud allkirjad saavad, aga võib-olla seda jõuab veel teha. Et iseenesest see leping ei või see eelkokkuleppe rõhutades eelkokkulepe ei ole veel allkirjastatud ka, et et, et noh, see, see, need arutelud saavad nüüd õnneks toimuma, et ma sain aru, et lähipäevil pidi toimuma selle allkirjastama ka, ilmselt on edasi lükatud ja ja kui korra selles pressikonverentsil oli üks huvitav nüanss veel, et seesama Eesti metsa abiks organisatsioon, siis, kes võitleb siis metsa hüvanguks? Nemad olid kohal, tahtsid tulla pressikonverentsile ka neid muidugi tuppa ei lubatud, et nemad jäeti ukse taha ja ja veel rohkem küsimusi. Et noh, arusaadav, et nad oleksid ilmselt väga valjuhäälselt hakanud seal ka. See aga see on loogiline, tegelikult mingitpidi, see on loogiline, et kui seal üks noh, ütleme RMK pinnal, oli see iseenesest omanäoline valik. Aga et sa ei lase, et kui sul on ühe institutsiooni pressikonverentsi sul ka, kui Reformierakond annab pressikonverentsi tavaliselt Keskerakonna esindajaid. Noorel nii-öelda ei taha sinna vahele, võtaks nagu ajakirjanikuna ka seda, nagu küsimus. Võimalust vähemaks, et seda nagu see, see on üsna loomulik, sest kui see kujuneks pressikonverentside praktikaks, et meil see vastaspool käib seal hõikumas, siis ütleme selleks. Aga ega selle vastaste, aga kui vaadata nende suurprojektide vastaste, kes siis tekib, seal ei tekiks nagu sellist nagu terved, et diskussiooni, sest seal on ikkagi need osapooled on nii teineteisel poolel ja ja teiste argumentidega ei arvestatakse, esitatakse ikkagi selliseid nii-öelda soovitud tulevikunägemusi tegelikkuse pähe, mis võib-olla üldse ei, ei pruugi olla põhjendatud ja nii edasi, et selles mõttes jah, pigem nagu sikud lammastest lahus ikka. Las meedialase Pealtnägijas nad said omamoodi sõna, said oma selgituse teha ja said teised pooled lastest muidu emmede rollis meie kolleegi teiseks lihtsalt üldse midagi teha. Ma arvan, et need aktivistid, et see pressikonverents asemel olnud Vetchedid, üritasime ka see ei ole päris. Aga kokkuvõttes jah, mina isiklikult soovitaks mõelda sellele, kuidas asju ikkagi kommunikeeritakse, et ma arvan, et need lood ei oleks võib-olla see kogu seda projekti niivõrd kahjustanud, kui see, see pang, mis selle kommunikatsiooniga endale ise kraesse tõmmati, et aga noh, iseenesest kõik on hea, siis ju need lood ka ei saa midagi väga hullu teha. Nad saavad lihtsalt seda teemat üha rohkem anda, võimaluse selgitada, need kahtlused ära öelda, kõrvale lükata ja nii edasi, et, et see, et see asi käib avalikult, selles ei saa olla midagi väga halba. Ja täiesti isiklikult minule tundub üle pika-pika aja nagu tore, kui keegi tahab teha sellist tehast, et ei ole startupid ja on igasugused äpid ja asjad, et on selge, konkreetne. Toode töökohad ikkagi tegelikult enamik inimesi töötab pigem pigem startup pidanud siiski suhteliselt piiratult tööd piiratud ringkonnale. Aga räägime ühest teisest olukorras, kus riik ka oma õla alla panin, täpsemalt tegi seda küll üks inimene ehk endine riigikogu kantselei juht Maria Alajõe. Ta kirjutas. Nii, kirjutas eilne äripäev, kuidas endine kantselei direktor Alajõe kirjutas siis viimasel viimastel tööpäevadel alla käskkirjale, millega siis makstakse riigikogu saadikute e-kirjasid ühe aasta jooksul? Iseenesest ilmselt ei väärikski, võib-olla liialt äramärkimist, aga aga see on konkreetselt seostatav ühe ühe siis kohtuprotsessiga, täpsemalt Autorollo. Sest jah, et kohus on, on see vaidlus selle üle, et et kas peaks riigikantselei, anna siis välja riigikogu liikme Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannuse osa kirjadest, et see on hästi pikalt kestnud ja ja nüüd on, on siis kohus jõudnud otsusele erinevaid argumente kuulates, et osa kirju peaks välja andma, et lihtsalt selgitada välja see tõde, et pankrotihaldurile, Autorollo pankrotihalduril on tekkinud kahtlus, et nende kahtluste kõrvaldamiseks oleks vaeva nende kahtluste kontrollimiseks oleks vaja näha kirjavahetust. Aga aga perekond Rosimannus on olnud selle väljaandmise vastu ja, ja nüüd, kui ütleme, kohus on neile kahjulikult otsustanud, siis kas teadlikult või teadmata või juhuslikult, eks seda me teada ei saa, on on uus riigikantselei kord nii-öelda andnudki neile sellise päästva võimalused et kogu kohtuotsust täita pole riigikantselei abil võimalik. Ma olen praeguse info põhjal aru saanud, et need kirjad saaks kohtule anda, perekond Rosimannus, aga võib arvata, et neil neid kirju enam RMK-le seal, et tõendid lihtsalt on, on ära kustutatud ja kas tehtud teadlikult või kogemata. Et me, me peame meeles pidama, et me räägime siiski töömeiliaadressist, ei räägi nende erakirjadest seal täiesti ametlik kirjakast neil. Teiseks minu meelest ta ikkagi võiks olla selliste kirjade säilitamine võiks olla seotud kuritegude aegumise nagu perioodiga, et selle vältel võiksid olla loomulikult enamik riigikogulasi on ausad, inimesed ei tee kunagi, mis midagi, mis võiks panna kohtu nende kirju välja küsima. Sest ega see ei ole ju niimoodi, et need kirjad oleksid kuidagi muidu avalikud. Kellel on veel veel üks nagu nüanss, millele siis Autorollo pankrotihaldur rõhub, et tegelikult riigikogu on andnud välja riigikantselei ühe korraga oli, oli see Lauri Laasi juhtum, siis anti kogu riigikogu liikme nii-öelda elektron postkasti sisu välja Kaitsepolitsei järelepärimise peale, et siis nagu seda noh, nii-öelda poliitikute sõnumisaladuse kaitset Alt, kuigi seal, aga kogu see vaidlus on selline vaidluse koht on selles, et tol hetkel oli kriminaalmenetlus ja praegu me räägime tsiviilvaidlusesse tsiviilvaidluse puhul. Mida ütles Keit Pentus-Rosimannus eile oma siis vastuses, et, et sellisel juhul kestahes võiks minna kellelegi vastu kohtusse hakata nõudma välja kohtumääruse alusel siis kirjavahetust sobrama nii-öelda. Kas see ikka kohus, kohus ei anna sulle niisama lihtsalt, et mul tekkis huvi proua Pentus-Rosimannuse kirjade vastu, et ma lähen kohtusse, kohus kohe annabki mulle, et ega kohus teeb selliseid otsuseid ikkagi vägagi kaalutult, et meie kohtuvõim on eraldi ja ju juriidiliselt ikkagi nad ei, nad ei teeks midagi põhjendamata. Präegaldan praegu ta ikkagi ju kohtunike kaalutlus seda taotlust ja otsustas, et mitte anta kogu kirjavahetust vaid ta määras ära, et mis aadressidele saadetud elektronkirjad või kelle poolt saadetud elektronkirjad tuleb nagu väljaande, mis ajavahemikku, et see oli nagu hästi selgelt määratletud ja ja edasi, onju see samm, kohtunik saab otsustada, kui ta selle kätte saab, kas, kas need kirjad on edaspidi seal kohtutoimikutes avalikud või mitte, et kas see on nagu kohtu kohtunikul võimalus ehk et vältida seda, et kui tõesti seal on, seal võib olla isikuandmeid, seal võib olla selliseid andmeid, mille avalikustamine ka hiljem ei, ei ole põhjendatud, keda kahjustada, et siis saab, kas sellele seada, noh, ma arvan, piirid, küsimus on lihtsalt selles, et kohtunik saaks teada täpselt, mis toimus, seal saaks langetada otsust. Mis nende selle otsuse nagu juures on veel huvitav, mis siis riigikantselei poolt tehti, et nad tegelikult teadsid, et kohus neid kirju tahab kätte saada, nad olid ise sellele vastu seisnud. Ja, ja nüüd noh, ütleme mulle endale tundub, et kui mina teaksin, et mingeid tõendeid küsitakse välja ja see pole veel nagu lõplikult lahendatud, et siis ma nende kustuta vist küll noh, ei, ei mõtleks. Kustutamisega tuleb kuidagi suits ja tuli ja nagu noh, sellised seosed hakkavad lihtsalt paratamatult tekivadki millegile nii tugevalt vastu võitled, et seal on ju Kirjavahetus, et jumal hoidku, et seal ei tohiks nagu midagi väga, isegi kui seal on midagi pikantset, siis see on ju ainult nagu piiratud ringile mõeldud. Ja see temaatika sele tsiviil- ja kriminaalmenetluse vahekoha pealt, siis praegune otsus on see üks aasta, see kehtib mõlemale järelikult, kui me tsiviilvaidluse puhul me isaga tulevikus kriminaalmenetluse puhul ma ei teadnud, et ma ei mäleta täpselt, palju see Lauri Laasi aeg oli, mis ajas tagasi tema puhul ei oleks. Kui me toome selle tänasesse päeva, ei oleks saanud kirjastamiseks kättena täpselt ja kas üldse 100 aastane, noh ütleme, sellise otsuse tegemine tegelikult eeldaks nagu jälle sellist debatti või arutelu seal isegi riigikogu liikmed ise ei teadnud. Ma saan aru, et selline noh mõnikord. Omaenda süütuse tõestamiseks, vastupidi, need kirjad võivad aidata. Keegi väidab, et sa tegid tollele tollel ajal mingit sellist asja, sa ütled, okei, võtke taastagema kirjad, vaadake seal ei ole midagi, et see võiks aidata tegelikult ausate inimeste kaltsukaabli. Ka ja ka praegu ta võiks aidata, tegelikult perekond Rosimannus ei ole seal midagi inkrimineeriv, inkrimineerivad materjali, siis see peaks olema nii, et vaadake, midagi ei ole selles mõttes aastane, tundub väga, väga nagu lühi lühiajaline periood ja jällegi see tundub olevat selles suunas, et muudame seda riigikogu tööd läbipaistmatuks, nii nagu olid need komisjonid plastist teema. Ja teisalt on, tekib siin ka selline nagu ametnike vastutuse küsimus, et me näeme, kuidas üks ametnikud tegelikult langetada väga nagu selliseid põhimõttelisi ja ja olulisi otsuseid, ilma et mingit nagu avalikku debatti oleks seesama RMK puhul, kus meil on, eks ju, seda RMK nõukogu juhib ka keskkonnaministeeriumi ametnik, et et poliitikutel on veel mingi vastutus, aga, aga ometi me ei saa neid. Me ei saa neid välja hääletada, nagu, kui nad ei jää millestki. Kuulge vahele, siis ametnik on seal ametis, no mis seal loomulik muidugi inimene peabki olema kaitstud ja meie avaliku halduse süsteem on selgelt loodud Aapoliitilisena mis on hea, see tähendab, et nagu tööjärjepidevus ja jätkub ja meil ei ole suvalist parteiametnik võimalik suvalistesse kohtadesse määrata. Aga noh, teisipidi jah, see halb külg on see, et nad on välja vahetamatud ja nad võivad omavalitsused. Teie Aivar nimetasite äripäevas seal kaitseingliks Maria Alajõed poliitikute kaitseingliks, siis konkreetsemalt, et, et kas sinivõinud olla lihtsalt tema puhul see, et korrektse inimesena, nii nagu ka paljud ütlevad, et oli väga korrektne ametnik, et ta tahtis nii-öelda laua puhtaks saada, et vanad asjad ära ja. No aga ta peab järele mõtlema, ta peab ikkagi järele mõtlema, kui sul on sellised, et kui sa langetad sellise otsuse sama, sul on see Lauri Laasi juhtum all. Sul on, sa tead, et neid kirju võib kasutada kuidagi ära, sa peaksid teadma ka juba, et on teatud kuritegude aegumistähtajad ja nii edasi. Me viitasime selles pealkirjas ikkagi ka alaja teisele otsusele, eks, et et kus ta EAS-i juhina langetas president Toomas Hendrik Ilvese Ärma talutoetuste teemal, siis ilvesele kasuliku otsuse ja sellepärast sellist kujundit kasutasime Polity poliitikute nii-öelda kaitseingel. Et need ka tooname, noh, ma täpsustaksin seda pikalt lahkama, aga aga toona ikkagi ilmnes, et tegelikult tema otsustest nagu väga-väga palju sõltus see, kui palju Toomas Hendrik Ilves peab peab nagu raha tagasi maksma seda toetust, mis ta sai. Aga huvitav oleks tema enda põhjendus. Aga ta ei taha rääkima, rakkuda. Kutsele. Siis sul peaks seda, peaksid olema suuteline seda ka põhjendama või siis ütlema, et oi, mul läks valesti ja vabandan, et noh, see on ju praegu põhjendatud nagu teised ikkagi nagu sa peaksid suutma põhjendada sellist otsust või siis teine variant on see, et me kõik eksime, et sa võid ka tunnistada, et sa oled eksinud ja võib-olla peaks selle ümber vaatama. Räägime natukene rahast, räägime sellest, kuidas on alanud otsapidi valimiskampaania ja juba teist nädalat kuuleme sellest, kuidas Keskerakond valitsuspartei peaministripartei on jõudnud arusaamale, et pensioni tuleks tõsta, et et see nädal kinnitas seda siinsamas vikerraadio stuudios ka peaminister Jüri Ratas ja ütles, et erakorralised tuleks pensioni tõsta siis 60 kuni 70 eurot, et tuua pensionärid vaesuspiirist välja, et ma ei tea, ilmselt oleks meil siin stuudios ja ega ka meil ei oleks midagi selle vastu, kui seda pensioni tõstetakse, et tehkem kohe ära. Ja ei, selle vastu ju ei ole tegelikult pensionit mingi süsteemiga tõusevad, küsimus on selles era erakorralises tõstmiseta, see nende pensionite tase oleks kõrgem ja nad oleksid suuremad ja siis nad sealt tõuseksid edasi seal selle tempoga. Aga küsimus on lihtsalt, et kust me, noh, küsimus on rahas, eks, et see läheb teatud summa maksma 300 kuni 500 miljonit eurot aastas on välja öeldud. Ja me peame arvestama, et kui me täna teeme selle või noh, ütleme järgmisel sest talve ülejärgmisel aastal selle erakorralise tõusu ära, et siis see kulu ei kao nagu ära seal ühekordne, vaid see ongi riigieelarvele pikem kulu ja, ja, ja me peame sellega nagu noh, tulevikus karastamine pensione kärpima. Ma loodan vähemalt sest nii-öelda, aga, aga jah, et see on, baas on seatud need katteallikad, mis, et mis mind selle teema puhul häirib, mul ei ole midagi selle vastu, et pensionid on võimalik, siis tõstetakse, aga, aga on ikkagi see valimiste tsüklilisus ehk et, et need poliitikud, kes selle välja käivad, ütle seda ettepanekut teha ees 10-le või 15. aastal, vaid nad mõtlevad järgmisel aastal toimuvad riigikogu valimised ja, ja see on nagu selle noh, selle nii-öelda otsuse puhul halb pool ja et me oleme näinud, kuidas valitsused on lõiganud näppu, erinevad valitsused aktsiiside tõusuga, siin on autode maksustamisega tahtis Reformierakond seda teha, arvutati välja paberil, kuidas kõik toimib väga ilusti, et katteallikad on olemas ja nii edasi tegelik elu näitab midagi muud. Ja ega see praegune kui valimiskampaania, noh, oleks oma olemuselt väga halb, kui, kui need otsused niimoodi läbi kaalumata tehakse. Aga mis võib veel juhtuda, eks, et kui me paneme siia juurde IRL-i seisukoha Keskerakond ja IRL pannud seljad kokku siis nad võivad kogu meie praeguse pensionisüsteemi nagu pea peale keerata. Sellest oleks nagu kahju ja see oleks halb. Ja, ja ilmselt ka poliitikutel, kes nii opositsioonist kui ka näiteks sotsiaaldemokraadid on öelnud, et et seda Keskerakonna ettepanekut ei toeta, sest ega ka neil ei ole ilmselt pensioni tõstmise vastu, aga tõesti küsimus on katteallikates, et mida me selle arvelt siis ju lõppude lõpuks loovutame ja, ja üldiselt näitab sellist poliitilisest vaatest ikkagi natukene seda, millest on ka juttu olnud, et meie valitsus praegu enam sellisest mõttehoos nagu ei, ei tööta tänases päevas, vaid ikkagi selle valimiste tsükli raames ja et praegu käiakse koos, tehakse asjad ära, mis on kokku lepitud, aga mingisuguseid noh, et kasvõi sedasama pensioni asja ei hakata ju arutama praeguses kontekstis, et nüüd teeme ära, kusjuures praegune valitsus arutab pensionit, reeglite muutmist esimeses sambas. See reformitakse, hakkame pihta 2021 või 2026, seal on et seda solidaarsust nagu suurendada ja teha neid muutusi. Ehk et selles mõttes mingid otsused on nagu väga pika vinnaga olnud ja on käinud nagu valitsusest valitsusse, eks, aga, aga, aga see praegune on ikka puhas nagu valimiskampaania. Mulle tundub, et kogu aeg ei ole mitte kas on aasta valimisteni, aga kui on ka kaks või kolm, siis on siis on ikkagi poliitik, mõtleb nagu tulevaste valimiste kontekstis ja sellepärast ma olen mõelnud, et võib-olla võiks oleks Eestile jaagu, eks Igasta valimised kaob nagu ära seltsi nagu valimiskampaania. Kaoks igasugune pikem planeerimine ära sellist päriselt, võib-olla oleks hea, kui me teeksime tahet, okei, no see aasta noh siis järgmine aasta järgmiselt kannavad selle kahjud ja ja siis võib-olla veel äärmisel sandans taas võimule sellist hirmu päris jõuan mõelda välja selliseid valesid aga nende valimislubadustega sageli siis tasub ilmselt ka seda põhimõtte järgi, et kui poolt usud, siis poolega ikka saad petta, et ma ei tea, mis me arvestame, et koalitsioonivalitsused meil on, et siis noh, ega see 60 70 eurot ei saa olema tõenäoliselt ikkagi. Väga hea, sest koalitsioonid hoiavad mõõdukana asja, et meil ei ole see kaheparteisüsteemi, kus keeratakse tagurpidi edasi-tagasi, vaid meil on niisugune nagu alati, sihuke väike kombinatsioon, parem-vasak. Keskerakond tegelikult spikerdada ja kui me vaatame neid kommentaare ka Reformierakonna seda tulumaksumäära alandamist, et kui Reformierakond tuli valimistele, siis nad ütlesid, et langetame tulumaksumäära 10 kuuelt protsendilt 20-le said võimule, siis ütlesid, et koalitsiooni hind on see, et me saame teha seda niimoodi samm-sammult, et me ei saa kohe täita oma valimislubaduste vis. Kaks valimistsüklit täitsid oma oma seda loosungit, et Keskerakond nüüd on ka samamoodi olnud, et aga et noh, kui ei saa, et ärme tee seda kohe pärast valimisi, vaid jagame selle erakorralise tõusu nelja aasta peale, et see on koalitsioon Hinny, et mis tagab väga mõõdukad poliitik nagu muudatuse ja me ei saa midagi väga järsult, et kõik tuleneb, et valijad võiks selle nagu läbi näha, et lihtsalt ei ole halb. Võib-olla see ei ole halb, et nagu need muudatused on, kõik siuksed sujuvad ja ma arvan, see ongi hea, et siis jõuabki keeratud nagu asju tagasi, kui tundub, et läheb üle üle piiri. Aga saate lõpuks läheme aga välismaale, et selle nädala alguses pidas USA president Donald Trump oma esimese aastakõnet. Ootuspäraselt oli see kõne vähemalt minu hinnangul suunatud rohkem ikkagi riigist sisse ja küllalt vähe sellesse, mis meid siin välisUSA mõistes välismaailmas puudutab ja, ja kõne tonaalsust vaadates, et ma ei tea. Ma ei ole nii rahuliku kõnetist Donald Trumpilt kuulnud. Tal ta pidas sisuliselt sama sugu samasisulise ettekande, sama nädala neljapäeval pidas uuesti vabariiklaste väiksemale üritusele, et selle kohta nagu kirjeldused Ameerika ajakirjanduse kirjeldused ütlevad selliseid sihuke trumpifitseeritud versioon sellest asjast, et ta ei lugenud Brumpterilt maha, vaid läks aeg-ajalt kaldus rajalt kõrvale ja läks emotsionaalsemaks ja niimoodi, aga aga Ma ütleks, et seal on teatud järjepidevus, et ta räägib okei, ta on võtnud maha oma selle müüri puhul võib-olla selle Mehhiko seda enam maksma, aga ta on teatud asjades võib-olla toonid on läinud pehmemaks. Kõne oli ilmselt ikka keegi teine kirjutanud. Aga see, ta on järjepidev, tan järjepidevalt, räägib neid asju, mis ta on ikkagi immigratsiooni tuleb piirata ja nii edasi, et noh ma ütleks, et selles mõttes on, nagu ta prognoosib, enam ta ei ole nii võib-olla selline nagu anglidsisme, lahtine kahur, et sa ei tea, kuhu suunas läheb, et sa enam-vähem tead, mis toimub. Teine asi on see, et vabariiklik partei on tegelikult tema selja taha tulnud, et eelmine aasta samal ajal oli ikka sellist ärapanemist, aga nüüd on tema on aru saanud, et tal on poolrajani ja miks neid vaja ja ta ei, et ta, et see on nagu seal on toimunud mingi sihuke ridade koondumine ja temal on juba valimiskampaaniaks raha hakanud kogunema, et me näeme, võib-olla, kui sa vaatad CNNi, mis on meil põhine ameerika kanal, mida üle kantakse, sealt jääb mulje, et kõik on väga halvasti ja kõik on nagu noh, poed lastakse lahti, aga tegelikult on vist Trumpi positsioon suhteliselt stabiilne ja ja lihtsaid väikseid annetusi on tulnud, ehk siis lihtsad inimesed arvavad, et nende, nende poliitikat aetakse. Et see ongi rahulikumaks läinud, mulle tundub sellel rindel. Ja see, seda nagu sissepoole suunatud, see ongi nagu trumpiga see, see tulnud, et, et kõik oma, sellised välispoliitiliselt ju avalduse seda teed nagu noh, Ameerika Sõest, eks, ja kõik sellest sõltub ja tulge, me oleme kõige paremad, kõige edukamad. Et seda ta on nagu ajanud ja tal on praegu ka majanduspoole pealt vaadates seda nagu väga kindlameelne teha, et tõesti noh, börsid on üleval, majandusel läheb hästi, tema maksureformi, arvatakse, et see veel tõstaabeks See maksureformiga ma saan aru, et demokraadid olid seal paari asjaga täpselt mulle majandusel läheb hästi siis siis demokraadid olid ka paari asjaga ise nagu nii-öelda puusse pannud, et kui ta ütles seal umbes oma kõnes, et siis hispaanikud ja siis need afroameeriklased, nendel ei ole kunagi nii hea elu olnud, mis on ka statistiline fakt siis demokraadid lihtsalt Nad isegi siis ei plaksutanud. Noh, võiks ju olla nende valijad, et sul võiks olla selle üle hea meel olla, ükskõik kellele tänus ei oleks, on ju. Ja siis Näntsipelouci pärast veel teatas, et maksureformist, et teised saavad ainult koorikut ja puru on ju. Et noh, aga 80 protsenti ameeriklastest on sellest võitnud, nad saavad midagi juurde, et kus 1000 dollarit aastas juurde, siis see on. Kui sul on muidu väike sissetulek, siis sa ikkagi tunned seda, et, et nad on nagu natukene võib-olla ka ikkagi liimist lahti veel seal. Ja kui majandusel läheb nagu äsja, topi investeeringuid, lõpuks ta saab järgmisel aastapäeva kõnelda, saab näidata, kui palju on tulnud uusi investeeringuid Ameerikasse ja nii edasi. Et kuli mullistamise näha. Siis tuleb teine, teine valimistsükli osa juba. Tal on vahevalimised ees, et eks sealt tuleb nagu ameeriklaste seda tegelikku suhtumist, eks näeb, aga tundub, et see polariseerumine, et ongi linn ja maa ja vasak ja parem ja et, et seda, seda tunde, kumb, kumb külg nüüd nagu tugevam on, et eks vahevalimised natukene näitavad, eks nad ootavadki seda nagu sellist tõehetk on lähedal tegelikult mingit pidi. Ja hästi lühike kommentaar ka Süürias toimuvale. Türgi alustas siin mõni aeg tagasi operatsiooni aafrini piiri. Ma ei teagi, kuidas seda hääldatakse, aga afini piirkonda kontrollivate kurdide rahukaitseüksuse vastu ja on läinud seal üle Süüria piiri selles mõttes, et, et ma saan aru, sisuliselt toimub siis sõda. Sõda juba nagu Natoga vastab. Aa jah, selle operatsioonil on kaunis nimi oliivioks ja see ilmselt kestab operatsioon. Praegu arvatakse, et suveni Erdogani puhul arvatakse, et te tahate erakorralisi valimisi ja sellena nagu türklaste rahvustunded kõik ülesse. Ja teine asi on jah, et Süüria demokraatlikust opositsioonist olid need kurdid, keda, kelle vastu nüüd türklased võitlevad. Põhiline, põhiline jõud, nad olid väga motiveeritud, sest nendel on unistus oma Kurdistani nii Iraagis kui Süürias, neil on selge niisugune rahvusriigi unistus, kõige motiveeritumad, et ülejäänutel on sihuke, et vaatan parem, tulen ära, Euroopasse vaatan, kuhu liikuda saab. Et isegi kui on Assadi režiim, Alt kõrval on tähtis ka see, et Assad ise Venemaa toel ju läheb Lõuna-Süüria peale kitlid ja nii edasi ja ja on jäänud võib-olla pisut märkamatuks. Nad on vist jälle Sariini kasutanud. Ehk siis Assadi positsioonid tugevnevad taas. Praegu ei ole veel toimunud Türgi ja Assadi vahel leppimisest enne selle konflikti algamist, nad olid sõbrad, siis nad keerasid tülli, sest Türgi justkui linnas NATO poolel ja nagu türgi aitas seal nagu opositsiooni, et seal on väga ja siis on ka veel küsimus sellega, et jah, Saksamaa ja USA on aidanud ja veel teised NATO riigid on aidanud neid kurda, nad on neid varustanud, nad on neid koolitanud Rinserdilt tunnevad neile kaasa. Türgi on nende vastu samuti kui kurdidel, kui nüüd Ameerika võtaks oma toetuse tagant ära kurdid, võivad Venemaa poole hakata kalduma. Et see on väga keeruline, on teil kindlasti murettekitav, mis seal toimub ja aga samas on ka see, mis, mis toimub Türgi ja Venemaa vahel, et Türgi ostab nagu raketisüsteeme Venemaalt, mis nagu ei tohiks olla NATO süsteemi väga hästi, sobib, et selle kõik on nagu järjest NATO alla neelanud, sest sa ei saa öelda. Nad nihutavad järjest piir ja sa ei saa öelda ühelt. Ühelt hetkelt, et nüüd on, nüüd on pahasti, viskame välja, et sellist protseduuri pole olnud ja türgi ilmselt saab aru, et ta lihtsalt samm-sammult lükkab piiri edasi. Aga head raadiokuulajad, sellega on meile eraldatud aeg läbi. Me täname. Täname, et võtsite selle tunnikese meiega koos kaasa mõelda. Täna olid stuudios Evelyn Kaldoja, Aivar Hundimägi ja Taavi Eilat. Järgmisel laupäeval teenivad rahvast Mirko ojakivi, Merilin Pärli ja Sulev Vedler. Aitäh kuulasite, nautige talveilma ja hoidke oma tervist kuulmiseni.