Tere hilisõhtut, head vikerraadio kuulajad. Äsjast tärkis saade nimega suveöö. Mina olen Ingrid Peek, minuga on siin ka minu hea kolleeg Priit Ennet. Tere, head vikerraadio kuulajad, me oleme siin Ingrid iga täna õhtul vikerraadio stuudios, et teha saadet nimega Suhe öö mis kestab kohe lausa kella kaheni välja. Nii see meil siin reedeti on viimasel ajal tavaks olnud. Ja suveöö on suvine vabavormiline otsesaade kus siis kõik saatejuhid saavad teha, mida nad ise armastavad ja heaks peavad. Täpselt, ja meie, Priiduga oleme suured kosmosefännid ja kuna on juba pimedad, tumedad augustiööd, siis oleme tänase saate pühendunud ka tähistaevavaatlustele ja selleks on meil ka väga põnevad külalised. Üsna pea hakkame rääkima astronoom Laurits Leedjärvega seejärel astro mütoloog, matemaatika, füüsika, kunstigeomeetriaõpetaja, Hillar Uudevald iga ning kella ühest kaheni. Kui öö on juba pime, põnev ja täisministeeriume, siis astuksid läbi kaanomaalsete keskkonnanähtuste uurija Igor Volke. Ja teid head kuulajad, ootame ka jagama oma kosmilisi kogemusi. Mitte küll kohe, aga anname siis märg tunni teises pooles meie telefonil kuus üks üks neli null neli null. Saate meiega rääkida ühiseid teemasid ja mõtteid, aga enne, kui asume jutustama Laurits Leedjärvega kuulame natukene kosmilise kõlaga muusikat. Nimelt inglise muusik David Bowie, kes läks tahted tähtede taha. Kaks aastat tagasi on oma karjääriaegadel tuntud olnud ka kui sigi stardast koos oma šõugast Paiders Mars ehk siis ämblikud Marsilt. Ja loodetavasti jõuame povi sellest ajastust ka kuulata. Ta mõnda legendaarset lugu, näiteks staar männi. Aga kuna me alustame oma tänast saadet taevavaatlusega lootuses näha langevaid tähti, siis kõlab teile avalooks David povi, 2013. aastal ilmunud albumid next lugu nimega The Stars aut dünait. Tähed on väljas täna öösel loodetavasti head vikerraadio kuulajad, te kuulete saadet suveöö ja see oli David lõvide staarse raudteenäit. Ja meil on siin stuudios juba koha sisse võtnud, kes saate algust kuulisse veab. Laurits, Leedjärv, kes on astronoom Tõraverest ja tulnud meile siia Tallinna stuudiosse otse otse Tõraverest. Ja räägime siis sellest, et mis taevas näha on. Tegelikult ju, kui me vaatame praegu siit stuudio aknast välja ega siis eriti palju neid tähti ei ole näha. David Bowie küll midagi nägi, aga meile siin ei paista. Ei tea, kas see on sellepärast, et on pilves ilm või sellepärast, et lihtsalt ei paista. David põuivatas teiselt poolt tagant. Ülevalt alla jah, jaja, aga kui meie siit alt üles vaatame, astronoomid, sellega tegelevad ju igal öösel põhimõtteliselt, et vaatavad, mis taevas toimub. Huvitav olekski nüüd siis teada, nüüd viimastel nädalatel on ju olnud väga palju selliseid põnevaid astronoomilise taevasündmusi, mida väga paljud inimesed on vaadanud. Näiteks näiteks mitmesugused varjutused on olnud ja mitmesugused tähesajud on, on meid tabanud. Aga Laurits, kas nüüd see aasta võib öelda? Ta on siis ka kuidagi eriline selliste Maavialt nähtavate vaatluste poolest olnud astronoomi pilguga. Tere õhtust, jah, noh, võib-olla kõige erilisem selles osas. Kas on esiteks see, et lihtsalt see päikeseline kuum suvi on, on tekitanud ka väga palju selgeid öid, kus on tähed hästi näha olnud? Selles mõttes on kõigil võimalus olnud taevasse vaadata ja kuigi noh, need ööd ei ole nüüd väga pikad olnud meil suvel, aga, aga siiski ikkagi juuli lõpus augusti alguses juba natuke pimedust on. Ja muidugi jah, harjutused on üks selline nähtus, mis alati on inimesi mingil moel erutuda. Tänud. Inimesed on nende vastu huvi tundnud, kuigi ühelt poolt on need ju väga hästi teada, asjad ja väga täpselt ette arvutatavad ei ole enam nii nagu nagu kunagi aegadel tuhandeid või sadu aastaid tagasi, kus inimesed kartsid näiteks päikesevarjutust, kui keset päeva järsku pimedaks läks. Aga siiski, eks tal oma omamoodi huvitav ta on ja, ja tänav oli siis just jah, see niinimetatud sajandi kuuvarjutus, 27. juuli õhtul. Jajah, just hiljuti, aga selle koha peal, kus mina olin, olid siis pilved taevas. Aga mina nägin väga hästi, mina olin Pärnumaal ja see oli fantastiliselt hästi näha ja tõeliselt nautisime. Me olime sõpradega lõkke ääres ja lihtsalt terve öö oli meil võimalus tervet seda varjutust mitu tundi jälgida, et see väga äge. Tõeline etendus ja, aga no Priidul oli siis täieliku, minul oli väga-väga-väga Danieli ja minul õnnestus noh, niimoodi pooleldi näha, mina olin Eesti lõunapiirile Valgas ja sai sõidetud spetsiaalselt niisugusse kohta, kus oleks avate väliselt kuu oli ju tegelikult ega madalal. Ja, ja ka ikkagi pilved natukene segasid, aga siiski see efekt oli näha, et qq muutus peaaegu veripunaseks. Noh, see on nüüd jah, füüsikutel on muidugi oma põhjendused ja selgitused, miks see kuu punaseks muutub ja lühidalt on seal tegemist lihtsalt valguse hajumise seadust ega et et lühema lainepikkusega valguskiired hajuvad atmosfääris, rohkina jäävad järele ainult need kõige pikemad ehk punased kiired. Aga teistpidi on see muidugi huvitav vaatepilt ikkagi jah. Ja, ja mis tegi asja huvitavamaks, et samal ajal oli kuust umbes viis kraadi allpool ka planeet Marss väga hele, täna näha. Ja ja marssali ka punane, nii et selles värvid sobisid kokku ka sobisid hästi ja kas see on, vastab tõele, et kui kuu on horisondi lähedal, et siis ta on suurem. Super. See on nüüd niisugune jah, tegelikult ikkagi vist tuleb öelda, et optiline illusioon või silmapete et lihtsalt, kui meil on see see horisont, et nii-öelda käepärast lähedal on, millega seda kuud võrrelda, et siis ta nagu tundub suurem olema. Aga reaalselt tegelikult ju Kuu kaugus maakerast ei muutu niipalju et silmaga seda seda eriti näeks. Natukene ta muutub ja vaat sellest ka on näiteks päikeseharjutuste puhul, et kas kuu suudab täielikult päikeseketta? Ta võib vahel tekib rõngakujuline päikesevarjutus, kui kuu meist väga kaugel on. Aga noh, need vahed on väikesed, aga, aga see see silmapiiri lähedal suurenema, paistma suuremana paistmine on ikkagi niisugune rist, mida päris millel ei ole tegelikult päris reaalset sisu, vaid lihtsalt meile tundub see nii. No mina olen tegelikult igasuguse suurusega kuusid näinud oma kogemusest ma võin öelda, et mõnikord on ta selline nagu 10 senti ja mõnikord on nagu kaheeurone. Noh, jah, eriti talveöödel, kui ta kuskil väga kõrgel särab see täiskuu, siis ta võib tunduda nagu üsna pisikene tõesti jah. Ka suvel tavaliselt ongi, meil ju kuuldi hull madalamal taevas ja, ja, ja siis, siis, siis paistab taga suuremana. Aga kui nüüd nendest varjutustelt edasi rääkida, siis kaks nädalat enne ja kaks nädalat pärast kuuvarjutust võib juhtuda, et toimub ka päikesevarjutus. Seekord tõesti ka niimoodi olijatel, et tegelikult oli, see nii, on, püüaksid teaduslikult siis jälile saada. Noh, see on lihtsalt, et qq tiirlemisperiood ümber maa on umbes umbes kuu aega, eks ole, noh tegelikult 20 noh 27,3 päeva on see nii-öelda Sid eriline periood ja 29 ja pool päeva on see kuufaaside kordumise periood, mille tagant meil siis kordub noorkuu või täiskuu. Nii et umbes kahe nädalaga teeb kuusis pool tiiru ümber maa. Ja samas on ju teada, et kaugeltki mitte iga noorkuu ajal meil ei ole päikesevarjutust ja kaugeltki mitte iga täiskojal ei ole kuuvarjutust. Et tegelikult see kuu teekond ümber, aga ta ei käi mitte, saab sealtsamast tasapinnast, kus, kus ma nüüd ümber päikese liigub. Seal umbes viie kraadine erinevus on nende tasandite vahel ja enamasti enamasti lihtsalt see segu niimoodi läheb. Läheb nii-öelda mööda, et ikkagi rahuajal on ka päike näha ja, ja täiskojal on kuu täielikult valgustatud. Aga paar korda aastas on siis tavaliselt sellised olukorrad, kus Kuu on seal nii-öelda orbiidi sõlmede lähedal. Ja siis võib siis juhtuda jah, et on kuuvarjutus ja siis kaks nädalat hiljem siis näiteks päikesevarjutus, nagu seekord oli 11. augustil. Jah, seekord oli vaata see päikesevarjutuse kohta, ma pean ka ütlema, et jällegi õnnestus maha magada. Arvamusvõime arvamusfestivalil jah, ja sellise laupäev just ja ma pidin ette valmistama siis oma tähtsat väitlust teaduspoliitika üle. Mida saate kuulata järgi vikerraadio kodulehelt, kuhu muide suvesaate alla saatega saatekülalistele küsimusi panna ja kirjutada ka Laurits kuu juurde korraks sel põigates, et vanarahvas ju omistas kuule kõik võimalik omadusi, et kui on noorkuu, siis kõik kasvab ja vohab, siis on hea külvata, juukseid lõigata. Kasvu kiirendamiseks jäävad teha igasugu selliseid toiminguid ja kui on vanakuu, siis kõik nagu justkui kohtub ja tuleb ja läheb kinni ja väiksemaks ja ja maha ja ära, et kuidas astronoomid sellesse rahvatarkus pusesse ja sellised rahvakommetes ja pikaajalistesse traditsioonidesse, mis on seotud Kuuga, et kuulen ju omistatud väga palju põnevat põnevaid omadusi just nimelt mõju osas, et mis sina arvad? Noh, ütleme nüüd niimoodi jah, et astrofüüsikalised teooriad selle kohta minu teada ei ole välja töötatud, et kas, kas noorkuu kuidagi mõjub taimede või või, või muude elusolendite kasvule soodustavalt ja ja nagu mitte akatest pidi noh, miks mitte neid asju siis siis ikkagi Ta niimoodi ja kui, kui kes tahab seda uskuda, miks mitte seda vanarahvalt tarkust või, või teadmisi niimoodi meeles pidada ja, ja silmas pidada. Nii et noh Teaduslikus mõttes ma ei arva. Aga loogiliselt loogiliselt võttes ju on niimoodi tegelikult, et kui kuu kasvab, siis ka kõik muu kasvab ja kui kuu kahaneb, siis on loogiline, et samal ajal ka Uude sead kahanevad. Korral ma ise üritan ka näiteks vanakuu ajal juuksuris käia, siis ehk ei, ei ole järgmine kord vaja nii kiiresti jälle minna. Aga, aga teistele pidi või tähendab noh, ütleme jah, veel kombel kordama, et ikkagi astronoomia või astrofüüsika seisukohalt on üks raske seda põhjendada, aga aga noh ega siis inimeste, kus ei seisne ainult täppisteadustes ka, nii et kes, kes seda tahab, uskuda, tõsiselt võtab, miks mitte minu poolest võib, võib kõiki aiandust ja, ja pikema tegemisi nende järgi sättida küll. No tegelikult oleme aru saanud, et teadlastel on väga raske seletada isegi niisuguseid nähtusi kogu oma täiuses või oma täielikul määral, nii nagu näiteks loodad, tõusud ja mõõnad. Seda seletatakse see ja inimestele, eriti meeltel. Aga seletatakse jälle uuesti, aga ma olen aru saanud, et ka teadlased päris täpselt ise ka ei saa vähemalt kõik aru, et kuidas siis ikkagi nüüd nii täpselt see asi käib. No see loodetes seletuskäik ja, ja loogika on tõesti võib olla üsna keeruline jah mitte mitte täppisteadlasel mõista ja kui ma peaksin praegu näiteks hakkama siin seletama ilma mingi pildita, ma kardan, et ma jääksin hätta sellega, et kui kuidas täpselt toimub ikkagi, et ja millal, millal siis on see tõus ja millal mõõn, aga aga samas noh, selle kohta ikkagi on matemaatilised teooriad täiesti olemas ja see on, see on nagu ikkagi võib-olla lihtsam asi kui, kui see, et kas, kas uskuda looduse arenemist kuufaaside järgi. Jah, see kuufaaside ja looduse seosed võib-olla läheb ka rohkem sinna astromütoloogias, millest me peale kella 12. häid uudiseid räägime, aga Laurits, kui räägime veel augustikuistest sellistest taevastes sündmustest, et siin sellest hetkest, kui ööd lähevad pimedaks, sumedaks inimesed pööravad pilgu taevasse, et näha langevaid tähti, et saaks ikkagi soovida, sest et need teevad soovide täidet. Kui sina ronoomine vaatad siis taevasse vaatad neid langevaid tähti, sa küll tead, mis need on ja kuidas need toimivad ja mis selle kõige teaduslik seletus on, aga kas sa soovid midagi? Mõned salasoovid on ja vahel Öeldaksegi ju, et ega neid soove ei võigi välja öelda otseselt, et need peavadki jääma endale, siis on ehk rohkem lootust, et lähevad täide. Aga noh, teistpidi jah, astronoomidel on jälle see häda jah, et tähendab võib-olla kaotavad selle romantika ära nende langevate tähtede juurest hakkavad kohe vaidlema, et tegelikult need ei olegi üldse tähed ju, et need on pisikesed, tolmud tolmuterakesed, liiva, kübekesed, mis siin maalähedasel atmosfääris lendavad ja, ja ära põlevad. Aga ilus, onju vaadata neid ikkagi ja ja, ja kui need ikkagi palju tuleb, nagu sellel perseiidide tippajal, vahel sadakond tükitunnis loendatakse ja vahel rohkemgi. See on ju ikkagi vaatepildina väga ilus ja, ja kuigi kosmilises mastaabis toimub see nähtus meile väga lähedal annab ta ikkagi natukene aimu ja tuletab meelde, et et me ei ole siin maailmas üksi ainult oma maakeraga, vaid vaid vaid meie keskkond on tegelikult palju suurem ja laiem kui kui, kui see maapealne elukeskkond ja, ja et me peame ikkagi mingil moel arvestama ka seda kosmilist elukeskkonda. Sest kui, kui mõni selline tükk juhtub ikka suur olema, et siis ta võib ka maadele välja jõuda. Ja Tšeljabinskis näiteks Tšeljabinskis näiteks viis aastat tagasi umbes jah, oli niimoodi, et ikka seal seal sajad ja tuhanded aknaklaasid vist lendasid vastu hiljutist Botswana'st saadi üks tükk kätte jälle. Mis oli, sinna kukun, aga eks neid saadakse igalt poolt kätte, eks neid ikka jah. Ja Eestiski. Meil on ju väga ilusad näited Johnegaalikaali järve näol või Lõuna-Eestis. Ilumetsakraater on tegelikult ka peaaegu sama ilus ja uhke kui Kaali kraater rääkimata Neugrundi kraatrist, mis on väga ilus, aga väga vähe vaadelda. Nüüd on väga raske näha merepõhjas Priit, sa oled käinud uurimas Ma olen sealt võib-olla lähedalt sõitnud mööda jah, aga ei ole sukeldunud sinna. Aga tegelikult nüüd rääkisime siin perse hiididest ja, ja me isegi ei naernud selle nime üle, siin on tõsised inimesed ja oleme targad, targad Me teame kõike. See on kreeka mütoloogiast on see nimi, aga, aga nüüd teaduslikust küljest vaadata, et mis need siis õigupoolest on need pähe sajuta. Leonid olemas, eks ole, jälle Me iitsitasin oma riigijuhile võim okupeerinud riigi diktaatori lasin mõeldes tagasi. Et kust need siis tulevad, sinna äkki aeg-ajalt? Jah, noh, kõigepealt. Need nimed tulevad nüüd sellest tähtkujust, mille, mille suunast nagu nagu nagu näikse, need need need langevad tähed või meteoriit tulevad ja siis vastavalt siis näiteks persevuse tähtkuju või Leol leoniidid tuleb leo ehk Lõvi tähtkuju nimest. Aga jällegi otseselt nende tähtedega ega tähtkujudega ei ole neil midagi muud ühist peale selle näiva suuna. Aga need need tolmu, kübemekesed ja kivitükikesed, mis siin siis lendavat ja mida, mida ma oma teekonnal ümber päikese siis kord rohkem kord vähem kohtab, need pärinevad enamasti komeetide sabadest. Kui mõni komeet on siin päikesesüsteemis meie maa ja päikese läheduses läbi käinud, siis temast jääb mingi niisugune tolmupilv järele. Ja, ja siis, kui, kui maa juhtub sealt läbi minema nagu näiteks persiididega juhtub igal aastal augustikuus see on teada, see põhjustaja, üksest Swift tartliku mis umbes iga 130 või 132 aasta tagant siin päikese lähedusse satub. Et selle jäänustest pärinevad näiteks need, need augustikuised, langevad tähed. Aga see on huvitav, et komeedid ise, eks ole, on ajaloost teada, et on tekitanud inimestest inimestes õudust ja hirmu nii-öelda foobaste Teimast, eks ole. Aga, aga seesama komeedi saba tolm, eks ole, see on nagu hea asi. Ja ilusaid ja heidab soove ja, ja et ei ole halba ilma heata? Jah, eks ta niimoodi paistab olevat jah, komeete ennast, jah, eks saba sabatähti on kardetud nii nagu nagu nagu ma enne ütlesin päikesevallutuste kohtagi jah, et kui ikka ilmus taevasse mingi niisugune hele palja silmaga nähtav nii-öelda sabaga täht, siis, siis seda kardeti jah, et see võis mingit häda või seda või õnnetust ette kuulutada. Aga nojah, kui, kui tohib siin võib-olla saine mainisid siin ühte meie endist riigijuhtidele lündide nimega seoses. Kunagi liikus astronoomide hulgas niisugune, vot, ma ei tea, või on see võib-olla tõestisündinud lugu, et kuskil Moskvas kellelegi kodaniku rõdule kukkus? Kukkus tõesti, noh, ma ei tea, kas ta siis olimegi kosmosest mingi tükk või, või mingi juhuslik kivitükk kuskilt mujalt või keegi viskas. Aga tahes, see kodanik oli siis kuulnud just raadios räägitavat Dioneedidest ja siis helistas väga pahaselt. Koristage Leonid siit ära, aga just sel ajal, kui, kui meil tõstiljonid võimul siis hakkasid organid muidugi huvi tundma selle mehe vastu. Teen ettepaneku kuulata vahepeal muusikat selle lõbusa loo otsa sobib väikene kodumaine kosmoseodüsseia. Mida pakub meile Vaiko Eplik. Vaiko Eplik ja eliit, kosmoseodüsseia kõlab vikerraadios, kell on pool 12, varsti on süda, on uudised, aga meil on sinna veel pool tundi aega. Ja meil on vikerraadio eetris kylas, Laurits leede värv ja mina ja Priit Ennet uurime temalt kosmose kohta, et mis seal siis praegu põnevat näha on, et kas perseiidide sadu on veel käimas või on see läbi, mida veel võiks kosmosesõbrad või ütleme, sellised tähistaevavaatlejad praegu augustiöödel näha ja vaadata ja uurida. Parim aeg kõrg kõrgaeg on muidugi möödas, jah, aga samas öeldakse, et neid jätkub peaaegu septembri keskpaigani. Ja, ja noh, tegelikult neid langevaid tähti ehk meteoor ju praktiliselt võib igal selgel ööl näha, aga peab muidugi väga kannatlik olema ja ja, ja väga palju jälgima. Aga noh, selles mõttes jah, et kui me siin enne rääkisime kütusest ja päikesevarjutus, mis küll Eestis jäi väga marginaalseks, ainult kolm, neli protsenti päikese pinnast oli kaetud ja veel tasuks võib-olla meenutada, et planeet Marss oli väga-väga heledalt nii-öelda vastasseisus päikesega täpselt väga-väga suurelt heledalt näha. Et siis on praegune aeg, hakkab natukene võib-olla meenutama seda nii nagu nagu vargamäe lapsed omalajal susega märkasid, et kõik paremad ajad on kuidagi enne neid ära olnud ja kõik huvitavamad asjad on enne olnud, et selles mõttes selleks aastaks võib-olla uned huvitavamad, silmaga nähtavad nähtused tõesti hakkavad läbi saama jah, et planeete ka enam eriti hästi ei näe, jupiteris Turn olid siin ka suvel natukene näha, aga väga madalal ja praeguseks praktiliselt enam siis selleks ajaks kui pimedaks läheb, enam ei näe ja ja Marss on ka juba nii madalale olema väga-väga hea, puhas silmapiir. Aga noh, küll neid tuleb jälle, ega siis elu seisma ei jää, Päikesesüsteem Päikesesüsteemis planeedid tiirlevad ümber päikese ka aastast aastasse, sajandist sajandisse ja miljoneid ja miljardeid aastaid. Et ükski inimene ega inimpõlvkond ei jõua nende liikumisi täielikult ära vaadata. Nii et natukene kannatust ja hea küll, siin ikka midagi jälle huvitavamat on, aga noh, muidugi kuu ju iga iga igal kuul jälle käib oma oma oma liikumisi noorest kuust täiskuuni ja, ja tagasi ja ja, ja noh, kellel on juba binokkel või väike teleskoop võib hakata otsima näiteks Andromeeda galaktikat või mõnda teist galaktikat või täheparvel. Nii et vaatamist jätkub ikka. Ja no tegelikult on ju niimoodi, et tegelikult on see kõigepealt väga huvitav, et, et selliseid erilisi asju, mille kohta on kuulda, et vot see on nüüd, et ükskord nüüd 258 aasta jooksul ja teine on võib-olla 76 aasta jooksul ainukordne selliseid asju tuleb tegelikult ette päris sageli õnneks. Nii et me ei saa üldse nagu puudust tunda sellistest erilistest sündmustest, mis taevas toimub ja hea niimoodi võib julgesti öelda küll jah. Aga meil on tegelikult ka üks, meil on üks kuulajaküsimus ka tulnud päeva peale. Üks kuulaja, kelle nime ma praegu enam ei mäleta, aga ma nägin Facebookis, ta küsis, küsis seda, et aga mispärast on niimoodi auväärt astronoom, et põhjanael see tuntud täht, miks on ta alati täpselt põhjapooluse kohal, kuidas see nii on? On saavutatud. Ja seal ei kuule Vahur Tammarilt, kes küsis, et, et kuidas põhjanael täpselt põhjapoolusele näitab ja seda igast vaadeldavas nähtavast punktist maa. Jah, see mõistatus, ma arvan, et ma oskaks seda ise ka vastata, aga kuulama ei küsinud ma sellepärast toa küll kibelen vastama, aga Laurits küsimus oli ikkagi sulle. Nojah, seda asja, Me oleme Tõraveres, kes on käinud observatooriumis ja teab seal seina peal seda uhket kivi pannud, kus on meie tähistaevast kujutatud seal, me püüame alati seletada seda, et ega noh, tõesti ega tegelikult sellist loodusseadust ei ole, mis ütleks, et et seal taeva põhjapooluse kohal juures peaks olema üks hele täht. Ja tegelikult põhjanael ei ole ju üldse väga hele täht on temast mitmeid palju heledamaid. Ja teiseks peab küll vist natuke täpsustama jah, et ega ta ikkagi päris täpselt seal põhjapoolusel ei ole minu teada umbes üks kraad on kõrval, aga silmaga vaatamiseks sellest täpsusest piisab. Aga noh, see on selline lihtne asi, et kui me kujutame ette, et maakera pöörleb ümber oma telje, noh, nagu seda mõned võib-olla ette kujutavad, et jääkarud kuskil ajavad sedasama ringi või seda telge ringi. Aga tegelikult on see loomulik, loomulik liikumine, mis päikesesüsteemis kõikide planeetide puhul on nad kõik planeedid tiirlevad ümber päikese, samal ajal ka pöörlevad ümber oma telje. Ja see telge niisugune kujutletav varras, kui ta oleks olemas, kui ta tuleks maakerast välja siis maakera põhjapoolusele lõunapoolusele sees ja põhjapoolne ots, kui seda mõttes taevasse pikendada, siis ta oleks täpselt sinna põhjanaela juurde siis suunas jah, ja seetõttu see põhja nalja pise nagu taevas paigale ja teised tähed näivad öösel tema ümber tiirlevad, et aga see ei ole ka jällegi ajast aega niimoodi olnud, tegelikult on veel niisugune nähtus, jälle peab, peab võib-olla ühte keerulisemat sõna kasutama, mida nimetatakse pretsessioon. Et see telg tegelikult aja jooksul tähtede suhtes siiski niiskub see maakera pöörlemisteljeots nii-öelda. Ja see, selle ta teeb umbes 26000 aastaga teeb ühe niisuguse tiiruda taevas enam-vähem ringikujulise, aga päris täpselt samasse kohta tagasi ei tule. Nii et mõne 1000 või ütleme, mõneteistkümne 1000 aasta pärast enam kahjuks ei ole see põhjanael seal laevas seda põhjapoolust meile näitama, põhjanaabri jääb ikka kohale, aga see voorus ei ole enam selle koha peal. Nii et vaesed tuleviku meresõitjad, nemad küll saab ja võib raskeks minna. Jah, aga Priit valmistas ette sulle ka väikese sellise toriini tariini, jah, et nüüd läheb põnevaks. Ja viktoriin on siis nii-öelda muusikaküsimustega. Et me siin tegelikult kosmilisi muusikapalasid oleme kuulanud ja kuulame veel ja tõepoolest seal on sellised kosmilised helid, vaat huvitav, kust muusikud teavad ja juba varem on teadnud, enne kui igasuguseid kosmosesonde saatma hakati inimeste taimedega, mida tähendab kosmiline heli. Et selline natukene undav, selline natukene vibreerib siin q. Kosmiline, et see mõiste on huvitav, selline nii-öelda mõista, mis on, mis on, mis on enne nii-öelda seda nähtust ennast kuidagi ära aimata. Jah, ja meil on ju Eestis olemas lausa astromuusik Urmas Sisask peale südaööd me kindlasti kuuleme ka tema loomingut, sest et tema nagu ma aru sain tema hiljutisest kontserdist, ütles, et on tänaseks siis kogu nii-öelda taevalaotuse muusikasse pannud tema siis onu on pannud, ütleme, taevased mustrid muusikasse ikkagi nagu meile tuntud instrumentide ja helide kaudu. Aga see, mida me kohe sulle Laurits ja teile head vikerraadio kuulajad mängima hakkame, see ei ole nii-öelda helilooja loomule inimtekkeline. See on ikka tõeline kosmose muusika, kosmiline helide. Virvarr selle küsimuse ma sain selle materjali, tähendab, ma sain NASA käest NASA, kumb on üks niisugune leht ja seal on üleval kõigi muude toredate asjade seas ka helifailid, pildid on seal isegi videod, aga helifailid ka. Ja valisin välja kolm sellist pisikest kosmilist juppi, mis seal olid. Seal oli väga lakooniliselt seletatud, mis need on kahe kolme sõnaga. Ja tegelikult see mäng ongi väga lihtne, et mängime esimese sellise kosmilise helilõigu ette. Nii sulle, Laurits kui ka kõigile meie kuulajatele ja kõik võivad oma kodudes või metsades ka mõelda, et et mis heli see siis olla võiks. Tõeliselt kosmiline, eks ole. Ohjah. Kusjuures nagu meenutas võib-olla mingit aida ukse käginud ka natuke, aga aga siis tundus, et midagi läks väga kiiresti kuskile ja tuli tuli sama kiiresti tagasi. Nii et noh, kosmoses on ju väga palju igasugu niisugusi, tiirlevaid liikumisi, nagu me just rääkisime. Et see võiks näiteks olla mingisugune planeet või, või, või veel parem, võib-olla mingi planeedi kaaslane oma oma planeedi ümber, aga, aga mis konkreetselt nüüd? No no ütleme, võtame. Pakuksid võiks olla kõige suurem planeet Jupiter ja tema, tema kaaslane kõige lühema nimega Iio näiteks. No peaaegu see oli peaaegu suuruselt järgmine planeet, on meil Saturn ja temal on üks küllaltki pika nimega kaaslane tegelikult entseelades ja nüüd tasa väidab, et see heli oli entseeladuse hääl mille on siis saanud kätte Cassini kosmoses. Huvitav küll jah, kust nad selle hääle said, aga, aga selline Cassini-nimeline sond muidugi jah, kunagi seal seal käis ja sukeldus minu mäletamist mööda ainult selle koduse atmosfääri. Ja mind paneb imestama tegelikult see, et kuidas seenseeladus siis niisugust häält teeb. Ma tean, et me teame, et ta purskab vett välja, eks ole, aga see nagu veepurske heli nagu või selline solinud, suri, suline ei olnud. See oli just nagu aida ukse kägin, eks ole, nagu sa ütlesid. Aga huvitav, et kuidas see siis peale jäi, sinna, see on ka mõistatus meie jaoks NASA ja seletanud seda kuidagi. Mina ei oska ka praegu rohkem seletada. Nii aga vaatame, kas sa tunned ära järgmise taevakeha laulu nii öelda. Noh, see võiks olla nagu tugeva tuule vihin. Ja kõige tugevamad tuuled, kui me nüüd jällegi piirdun meie päikesesüsteemiga, ma ei tea, kas, kas see on õige oletus siis minu mäletamist mööda peaksid Neptuuni atmosfääris puhuma kõige võimsamad, kõige kiiremad tuuled. No see läks nüüd natukene teisele poole mööda selles mõttes, et NASA andmetel oli tegu ikkagi Saturni süsteemiga ja nüüd lausa Saturni endaga. Ja samuti Cassini on selle siis toonud meile või saatnud meile ja NASA kirjutab oma oma võrgupaigas seda, et see on siis Saturni raadio emissioon või noh, raadiokiirgus. Nojah, no ju siis on kuidagi ikkagi need raadiosagedused teisendatud helisagedustega, nii nagu Urmas Sisask meil on teadnud. Seda võib siis kahtlustada küll, et, et kosmoseasi ikka heli otseselt ei levi sest seal on vaakum ja nii, et seekord siis seda sedamoodi võtame siis kolmandaga. Nii mis küll see oli, see oli ka natuke nagu kosmoselaeva start juba peaaegu. Noh võiks ju pakkuda midagi millegi väiksema ja kiirem, aga võiks tegemist olla mingi komeediga, näiteks midagi, mis mis saab topsi ja päikese lähedusse. No hea küll. Ja kui ma, kui ma ei näeks praegu, mis see on, siis kui sa ütlesid, et see on nagu kosmoselaeva heli, siis see isegi natuke meenutas nagu sellise kosmoselaeva pilootide omavahelist suhtlust, seal tekkis juba selline noh, mingi põnev muster ja. Aga ei, aga ei, jah, no seda oli ka tegelikult arvata, need küsimused olid tõesti väga rasked, et seda, seda me tunnistame. Ja tegemist on siis Saturni raadioemissiooniga järjekordselt jälle see oli nipiga küsimus, et sama asi, aga natukene natukene erinev. Ja head kuulajad, kui teil on nipiga küsimusi või lihtsalt küsimusi astronoomile, Laurits, Leedjärv on meil külas, siis telefoniliinid on nüüd avatud kuus, üks, üks, neli, null neli, null. Teil on võimalus teada saada siis kõike, mis puudutab astronoomiat, taevas, tähti, planeete, kõike seda, mida, mida kosmoseuurijad, et igapäevaselt tudeerivad ja meiega ka jagavad. Ja Laurits Leedjärve eriline huvi on ju kaksiktähed, nii et nende kohta võib ka küsida. Laurits, kas seal on ka mõni oma nii-öelda lemmiktäht? Mäletan kunagi Mart Noorma käest, küsisin seda ja siis talle kohe paugust vastasveega. See tuli nagu sekundiga, et järelikult tema on mõeldud. Noh, eks neid on aja jooksul olnud, et võib-olla ei, no mitte palju, tähendab need, millega oma uurimistöös tõsiselt olen tegelenud võib-olla kaks-kolm ja need on niisuguste noh, natukene keerulisemate nimedega nagu muutlike tähti tähistatakse näiteks CH tsügni või, või Jaagee Trakoonis. Aga aga jah, kui nüüd niimoodi niisama ütleme ilu pärast taevasse vaadata, siis võib-olla võib-olla on niisugune tähtede kolmik või kolmnurk, mida nimetataksegi suvekolmnurgaks, kus on siis seesama ele täht veega ja, ja teeneb luige kõige heledam tähti Altai red see on nagu niisugune ilus kombinatsioon, mida soojadel suveöödel õhtutel on hea ja nautida. Ja nüüd miljon vist liinil ka, esimene helistaja. Täitsa siukene, proosaline küsimus on, et tahaks nagu neid perseid näha, aga mis, mis taevasse vaatama ida-lääne, kuhu. Jah, nagu siin enne juttu oli, et selleks aastaks on küll vist parim vaatlemise aeg nüüd möödas. Aga tavaliselt 11. 12. augusti paiku on neid kõige rohkem näha. Aga siis on ikkagi niimoodi, et sealt ida-kagukandist tasuks nagu vaatama hakata kõigepealt. Et nad enamasti sealt siis Peaksid nagu välja ilmuma, aga, aga muidugi, ega need perseidid ei ole ainuke meteoorivool, Venukel langevate tähtede aeg jah, et nagu siin oli juttu natukene Leoniididest, mis novembris ilmuvad näiteks ja ja trakoniidid ja, ja Kemi niidid ja siin võib. Täna jah, et muidugi, need on nüüd ilmselt palju vähem kui nädal tagasi, aga aga siiski, jah, kui on hea pime koht, siis võib, võib jah sinna ida-kagu-lõuna suunas nagu eelkõige jälgida. Kuldar, kas sa tahad soovida midagi, on sul tekkinud soovid, mida siis langevatele tähtedele edasi anda? Vikerraadio kaudu välja, iga ühtlaud välja luurata, et mis sina soovid, aitäh helistamast sulle ja heade öötaevavaatlust. Ja head kuulajad, kuus. Üks, üks, neli, null neli, null on meie telefon. Saate meile helistada, küsida küsimusi. Stuudios on astronoom väga mõnus, neile nagu astronõustamine, et meie me ei räägi mitte astroloogias, vaid ikkagi astronoomiast. Loomulikult see on meie tänase tunni teema. Kuus, üks, üks neli, null neli null. Nii et helistage julgesti, kui teil on küsimusi ja Laurits, mida inimesed kõige rohkem teada tahavad, et trehvad sind kuskil tänaval või mis, mis nad küsivad, kas küsivad nagu päris selliseid astro või tuttavad sõbrad, astronoomilise küsimusi, või küsivad nad pigem seda, et noh, et kui te seal vaatate oma teleskoopidega, et kas olete juba tulnukaid näinud? Eks neid küsi küsijaid ja küsimusi on mitmesuguseid, aga noh enamasti ikka küsitaksegi umbes niimoodi, et, et mis praegu taevasse just huvitavat näha on või mis tulemas on. Aga muidugi jah, mina nüüd võib-olla ei ole neid ekskursioone Tõraveres nii palju vastu võtnud kui varasematel aegadel, aga siis ikkagi üks, üks põhiküsimus kippus ikka olema see küll, et kas te siin ufosid olete näinud? Noh, selle kohta astronoomid ei oska suurt midagi öelda ja me alati oleme püüdnud nagu kõrvale põigelda, et nad ilmselt kardavad seda kuppelmaastiku, kus on palju teleskoope, et nad sealkandis ennast ei näita. Nii meil on järgmine helistaja liinil halloo. Tere õhtust, pange natukene raadio vaiksemaks, siis ei kaja. Väga tore, nii, mis on teie küsimus, kes kellega me räägime? Tohutu hulk neid keelatud asi, millest ei tohi lihtsalt üldse rääkida. No täna on see võimalus, on. No siis on ju tore, näiteks füüsika. Instituudi direktor ütles mulle ei ikka surnud. Ei, võib kaaluda, kuidas surra montil. Hinge väljalase. Selle nüüd küsimuse astronoomile, mida ta peaks vastama või misse küsimustele. Ta peaks ka leidma neid asju, mida ei tohi rääkida või mida ei tohi. Väga hea, aitäh, Tiit ütleme edasi, siis teadlastele, lauritsa jääb sinu hinge peale et, et võtta ühendust ja anda teada, et tuleb uurida ka asju, mida ei tohi uurida, aga vaatame, kas meil on hallo. Kas meil on pere ja järgmine helistaja, kuidas on teenimine. Evald direivanud tahtsin lauritsa käest küsida, et jaa, tere talle öelda koorile Kehrast pääle. Oskaks vastata. Kui sool on kala, Roobola. Ütleme, kui suur kera pind on ju Nojah või ei ole ilus, vastad sellega praegu. Küsi, ma arvan, see näki sellili toimunud. Siseinfo välja ka väike, muidu ma vastaksin, et tõbi. Tuleb teada, eks ole, 3,14 ja nii edasi, eks ole, see on seal valemis sees igatpidi. Väga tore, et helistasite ja väga hea küsimus oli. Me jäime kohe kimpu, sellega tegelikult. Aitäh väga tore, Evald pani lauritsa kohe siin pingesse kuus, üks, üks, neli, null, neli, null on meie telefon või helistada, küsida küsimusi. Hastronoomilt lauritsa niikaua kui järgmine helistaja meile helistab. Lühidalt tahaks teada ka seda, et mis sinu jaoks kosmoseteaduses praegu kõige põnevamad teemad on. Mida sa ootad nüüd, et nüüd saaks teada, mis seal toimuma hakkab? Et teemat või suurt küsimust praegu astronoomias üks on see, see nii-öelda kõige üldisem küsimus, et mis siis ikkagi on see tumeenergia ja tumeainega et see tumeenergia, mis universumit laiali nagu paisud ja tumeaine, mida siin Jaan Einasto ja kolleegid juba üle 40 aasta tagasi avastasid ja mille kohta ikkagi ei ole selgust saadud täpselt, mis ta siis füüsikaliselt olemuselt on. Et võib-olla, et, et meil kunagi aastate või aastakümnete pärast tuleb sellega seoses võib-olla oma füüsikalist maailmapilti hoopis põhjalikult muuta ja, ja võib-olla kuidagi hoopis teisiti neid asju tõlgendada või seletada. Ja teine küsimus, mis on nüüd nagu noh, läheb nagu väiksemate asjade peale, aga millest tegelikult võib saada ka võib-olla üks, 21. sajandi põhiküsimus on siis nüüd ikkagi need planeedid teiste tähtede juures ehk eksoplaneedid, mis on praeguseks ajaks muutunud väga noh, ühelt poolt nagu rutiinseks uurimisteemaks, aga teistpidi on seal ikkagi väga palju küsimusi ja, ja eks ikkagi vist ma arvan, et peaaegu kõik inimesed maa peal tahaksid teada saada, et kas siis on kuskil selliseid planeete, kus võib ka mingeid keerukamaid eluvorme olla mingit sellist rohelist loodust, nagu meil maa peal on ja võib-olla isegi liikuvaid loomi ja, ja kahejalgseid olendeid. Jah, ja võib-olla nelja, viie, kuue ja saajal Ja siin ka ja ei oleks äkki, võib-olla jah. Jah, ja üks kahejalgne on meil ilmselt kaliimil hallo pere, kellega räägime. Tere matile nimi kahejalgne olen küll, jah, aga vaata oma kahe jalaga, ma ei ole kunagi suutnud allapoole ekvaatorit. Jõudu. Küsimus selline, et kas põhjan alla on ka lõuna nabanna? Vaat seda nüüd peab ütlema küll, kahjuks kahjuks seal teda näha ei ole. Ekvaator on nii-öelda viimane piir, kus teoreetiliselt võiks näha kõiki tähti või kogu taevast, kuigi noh, praktikas on väga raske, aga, aga kui me läheme juba ekvaatorist lõuna poole, siis me enam seda põhjapoolust ja selle ümbrust ei näe, siis hakkavad seal hoopis teised tähed ja tähtkujud tulema ja ja lõpuks jõuame lõunaristini välja ja noh, lõunapooluse kohal ei ole taevas küll niisugust ilusat heledat silmatorkavat, aga, aga seal on see pilt ja hoopis teistsugune. Aga mille järgi küll kunagi laevasõitjad No eks nad pidid jah tundma õppima seda lõunataevast ja ja ongi ju näiteks noh, lõunaristist on väga palju räägitud ju jah, ja ja näiteks on seal kaks niisugust objekti, mida nimetatakse suur magalapilv ja väike maga sääsepilv. Mida siis kuuldavasti Portugali maadeuurija omaga Lääs esimestes eurooplasena nägi või teadlikult nägija kirjeldas, mis on tegelikult siis naabergalaktikad hoopis meie linnuteele niisugused väikesed kääbusgalaktikad, meie naabrid. Ja eks need vanaaja meresõitjad jah, pidid seda lõunapoolkera taevaga Selgeks õppima. Ja võib-olla jah, väikesel poisil kuidagi ei aja möödudes on ju sirge tõused vette kui võib-olla teistmoodi jah, kui täiskasvanul, aga, aga ta Linnutee muidugi, jah, see, see, mida me nimetame seda helendavat riba taevas linnuteeks, see on ju niisugune jah, kaarkaar, poolkaar. Taeva, tegelikult ja. No võib-olla päris otsesele Linnutee järgi ei orienteeru, aga tõenäoliselt mingid kosmilised magnetväljad on küll, mida linnud ikkagi kuidagimoodi tajuvad ja see aitab meid orienteeruda, aga aga just siin Eesti ja Soome ja teistes meie sugulaskeeltes siis tulebki linnude nimi ilmselt sellest, et et siinmail Ja muudes Euroopa keeltes enamasti seda nimetatakse piimatee, kui otse triikida, mis tuleb kreekakeelsest sõnast galaktikas. Ja siis võimaldab, see just oli jutus tumeaine et maapinnal päike tekitab meile valguse. Aga kui nüüd minna kusagil 400 kilomeetrit kosmose poole, siis seal ei ole sellist valgust ja seal on kas on päike või õpime. Noh, seal on pime jah, selles mõttes, et siin maa peal see atmosfäär kõhu Kistmis maakera ümber on, see hajutab seda päikesevalguse, tänu sellele meil on päeval valge, aga kui me sellest välja läheme, siis muidugi päikest. Hele täna näeb, et astronaudid, kes seal ongi umbes 400 kilomeetri kõrgusel selles rahvusvahelises kosmosejaamas nemad näevad nii päikest kui kuud ja, ja muud, mis taevas näha on, aga aga ümberringi niisugust valgust ei ole tõesti, ümberringi on pimedus ja vähemasti nii peaks biofüüsik. Ta ei kujuta ma ise ise, ma ei ole seda kogenud. Mis ei ole aga millest selline siis tekib? Ei no see ongi, tähendab üldiselt ütleme niimoodi, et üldiselt kosmos ongi pime aga siis lihtsalt, kus on selline valgust hajutav keskkond nagu meie maakera atmosfäär, siis seal on selline päevavalguskuul kuul on ka näiteks pime ja kui, kui astronaudid kunagi seal ringi jalutasid või või automaatjaamad sõidavad. Aga Marsil näiteks jällegi on natuke valgele tolm, tolm tolmutult, Holmustes atmosfääris. Matil on tegelikult väga-väga head ja harivad küsimus, aga tegelikult need kuulajad, kes nüüd viimased minutid on kuulnud, annan kindlasti oma haridust kosmilisel alal lausa kosmilises mõõtmes täiendanud, et selles mõttes on väga vahva, et meil on, on seni, kõik on väga toredad, helistajad olnud. Ja aitäh, Mati ja head kuulajad, saate meile kindlasti veel helistada. Me oleme eetris täna kella kaheni. Otsesid Tallinnast vikerraadio stuudiost. Tahaks enne uudiseid killukese kuulata muusikat, kaks kuukiirt mu toas ja Marju Kuut on. Oota, Laurits, aitäh sulle. Praegu selle jutu eest jääd meiega veel stuudiosse, üsna pea, räägime. Räägime juba järgnevatel põnevatel teemadel, nagu astromütoloogia ja Hillar Uudevald on meil siin ka ootamas, aga kuulame natukene muusikat ja seejärel kuulajad, oleme jälle teiega kosmiliste teemadega.