Kell näitab null null ja viis minutit. Me reede öö siin vikerraadios on Türgi-teemaline ja saade läheb edasi. Mina olen Arp Müller ja minuga koos on Hille Hanso ja. Meile tuleb järgneva tunni ja 55 minuti jooksul veel päris mitmeid külalisi. Mõned neist on juba ka siin stuudios Hanna Kotli Türkmen. Tere, tervist ja tema abikaasa insenere, tšemdürkmen, tervis. Ja samuti räägime ka selles tunnis Türgis levinud rahvamuusikainstrumentidest ajaloo professor, aga see oli ka järgmises saatetunnis. Räägime ka Türgi kirjandusest ja nobelist Orhan Pamuki st. Ja siis ootab ees intervjuu Seppeliga ja samuti võtame ühendust Andres Mustoneniga. Uurime, miks käib Hortus Musicus nõnda sageli Istanbulis. Ja ärme unustage ära, et meie kuulajal on võimalus meile helistada siia stuudiosse, et rääkida oma reisikogemusi Türgist ja, või oma niisama kokkupuuteid Türgiga, et meil on siin ka telefoninumber avatud, see on 611 neli null neli null ja kõigi kõned on väga oodatud, sest helista ääre, kes räägib ühe toreda loo, on meil siis välja panna Nazarbonju, see on siis selline kaitsev amulett. Kas teie kodus on adverb, on ju ka riputatudsem ja Hanno. Meie kodus on, ma arvan, igastuaalseks väikena Sarbonsu kas rippuma sai mõnes muus asendis kohal ja, ja igal pool mujal. Kontrollisin ka vikerraadio Facebooki lehele on foto kõnealusest esemest üles ilmunud, nii et raadiokuulajad, kas te tahate teada, näha, milline see amulett välja näeb, siis vikerraadio Facebooki leht on, on võimalus. Aga me mõtlesime, et me ei saa päris niimoodi, et me kuulame ainult türgikeelsete türgi muusikat, et kolm tundi ja võimaluse Türgist kõnelevad eestikeelset muusikat mängida annab meile ajalugu ja vaatamegi veidi ajalukku. 19. sajandil, tsaariajal oli eestlastel, ma arvan, et ainuke võimalus türgi maale reisida, kui jälle mõni sõda välja kuulutati näiteks Krimmi sõda, siis võeti võib ka eestlaste hulgast või siis Vene-Türgi sõda 1000 877878. Teada on ka, et Vene-Türgi sõja järel toodi Eestisse 430 türgi sõjavangi ja nende seas siis oli ka inimesi, kes siin Eestis surid ja, ja nad maeti Eestis ühte kohta ja Türgi saatkond avas nüüd 10 aastat tagasi Rakverest õrnab Tõrma kalmistul ka nendele hukkunutele mälestusmärgi ja Türgi. Sõja ajast on eesti rahvaluules jäänud ka kümneid rahvalaule ja rahvajutte. Nendest on kirjutatud ka pikki teadustöid. Aga kuulamegi ühe rahvaluulesse jäänud loo, mille siis on salvestanud Ansambel leegayus Näed nüüd ma itaanika koovad alanoni Toldav hooliselt ulgu Trata etaminergio Putjaki põhinema veenerberteerutu kaugelt liidab nuusata Napkond rääma avanetletuuni, kui jää petate. Lenna Linna tooli eakas Miina 1000 Türgi kao riigil karvad haaraktinaabeeemmeegaa juurtega meiega gooienaarigaid mind aktil kaaluna Champalsoojendaali Lüütud laaga, rongi. See oli siis laul Vene-Türgi sõjast, nii nagu sa eesti rahvaluulesse on talletatud. Hille, tegelikult sina oled ise ka seda natukene uurinud, millised sidemed Eesti ja Türgi vahel on olnud ja ja need on kaunis tihedad olnud ka esimese ja teise maailmasõja vahel. Et mitte ainult et suhted eestlaste ja türklaste vahel ei olnud vägivaldsed, eesti nekrutit viidi türklaste verd valama vaid et ka juba enne Eesti iseseisvumist talupojad rändasid türgimaale välja karsi linna lähistele. Kusjuures seda eestlaste väljarännukolooniat ja, ja Eesti ja Balti arhitektuuri mainib ka oma raamatus lumi Orhan Pamuki, kellest me oleme siin tänases saates juba korduvalt rääkinud, aga Hille, kuidas sattusid eestlased karsi lähedale elama ja nagu ma aru saan, mõni veel elab tänagi seal ja sa oled ise näinud ja kohtunud nendega. Nii see on jah, eks Eesti-Türgi suhted on juba tõesti väga pikad ja väga tihedad, väga erinevad küll langenud maadlejad, kell on eksporditud Eestist türgi maale, telefoniaparaat. Konkreetsemalt see laul puudutas siis seda, kui siis Vene impeerium Plerna linna, mis siis tänapäevased põhjapulgad, haridus on kiirema läksid ja, ja eesti negrud siis tõesti võtsid sealt sellest piiramisest osa ja osmani vägesid seal ka lõid ja võtsid sealt siis ohtralt sõjavange, kes siis siia Eestisse osaliselt vangi toodi, nagu sa rääkisid ja ja sellega on üks väga tore lugu, mille Jaan Kaplinski kirja pannud, et kui kui siis Need krutid siia Eestisse toodi, et ma loen Jaan Kaplinski teksti siin ette, et see on väga liigutav, mul peaaegu alati tuleb selline härdusest selline klomp kurku, aga aga et see kõlab siis niimoodi, et Eesti inimesed siis, kelle ainus info türklaste kohta oli pärit vene sõjapropagandast erusoldatite luisk lugudest olid algul hirmus. Kui siis türklased tulid, Nad kujutasid türklasi mingite koletistena oma jahmatuseks nägid nad aga õnnetud, armetult riides, külmetavaid mehi oli talveaeg. Rahvas unustas siis kõik kuuldu nende ees olid inimesed, kes vajasid abi ning seda abi kiiruga antigi inimesed jooksid koju, haarasid kaasa sooje tekke, sokke, kindaid, mõne parema toidu palagi ja jagasid siis toodu vangidele, kes olevat olnud rõõmsad ja tänanud annetajaid omas keeles. Ja siin ongi see põhiline point. Jaan Kaplinski ütleb ka, et tuleb ilusasti esile lihtsate inimeste rikkumata inimlikkus mis loomulikult laienes ka neile, keda oleks tulnud pidada vaenlasteks või ebainimesteks. Aga tõesti see aeg, kus siis seal Ida-Türgis see territoorium kahe impeeriumi vahel jagunes, siis ühel hetkel andis siis tsaar automaattalupidamiseks ja ja ka Anna on selle teemaga põhjalikult tutvunud, sest sina oled ju aastaid Ankaras elanud ja Eesti saatkonna abistanud tõlkimisega ja paljude muude tähtsate töödega, et et mida sina sellest karsi lähedal asuvast karatherenic. Külast tead, ma ei ole isiklikul seal küll käinud, kunagi olen lugenud raamatut selle kohta kõige lähem linn, kuhu ma olen reisinud, on eel, surun, kuhu tegelikult sattus samamoodi eestlasi, kui nad põgenesid ju esimese maailmasõja eest. Aga mida ma tean, nagu sa ütlesid ja lugesid ette selle kena teksti, eestlased tõesti pidasid türklasi väga vähevaenulikuks võrreldes teiste rahvastega, kes kaardis olid sellel hetkel, kui nad sinna sattusid, näiteks armeenlased venelased, omamoodi sakslased, keda iganes seal kohati. Jah, eestlased, eestlastele anti luba ehitada endale majad viie kilomeetri raadiusesse karsi kindlusest. Kui üks eesti teadlane mitukümmend aastat hiljem sinna sattus, siis ta nimetas neid maju sellisteks väikesteks hallideks kastideks, mis olid peaaegu maa sisse kaevatud. Väidetavalt rohkem neile luba ei antud, kuna see piirkond oli niivõrd lähedale Ning elasid seal sellest tagasihoidliku eesti elu mis mõnes mõttes oli nagu türgi elu, aga, aga Eesti elusammas. Ja üks üks eesti laps, enim oli seal. Elab elada, et ma tahtsin seda küla kirjeldada, kuna mina olen seal karsi ümbruses käinud ja seal külas ka käinud ja seal elab Praeguseni Auguste Albuk kes on siis üks nende seal elanud umbes 350-st eestlasest, kes sinna välja rändasid. Ja temal on ka vend, aga kuuekümnendatel, siis kui väga paljud Türgist läksid Saksamaale, siis nii-öelda nendeks külalistöölisteks, siis ka nemad kasutasid juhust ja ikkagi sealt karsi külje all, siis kolisid peamiselt ära Saksamaale, nii et sellel ajal toimus kõige suurem väljaränne. Aga August on selline tore külamees? Ta on väga jutukas. Kui ma olen Türgis, siis ta ikka helistab mulle korra nädalas või paar etniliselt küsida, kuidas läheb ja tal on ka kaks last, et ta naine kuulub küll alaviidi usku, et ei ole eestlanna. Aga ta siis jah, väga unistab Eestisse reisist, et Türgist eeti räägitakse, et Eesti külas elavad inimesed on sakslased, sest seal protestantidest usuõpetajad käisid neid õpetamas ja aja jooksul siis inimeste eest laste inteti, identiteet kadus ja, ja nad hakkasid arvama, et nad on sakslased. Türgist tihti öeldakse, et see on saksa küla. Aga jah, mul oli siis huvitav kogemus augustiga seal ringi käia ja tõesti nagu täpselt Hanno ütles, et, et majad on väga tagasihoidlikud, poolest saadik maa sisse kaevatud, seal on muideks väga karm kliima, et talvel on väga külm ja suvel on väga palav, nii et seal ei ole teps lihtne hakkama saada. Aga, ja nii et ma kunagi tegin ka väikese korjanduse, sest seal on ka Eesti surnuaed olemas, et siis augustil oli mure, et eks haigla laiendatus siis jõuab eestlaste surnuaiani, ta tahtis oma lähedased ümber matta ja tal puudusid selleks vahendid, sest sealkandi inimesed, et elavad väga nappidest vahenditest ja ja nii me siis kogusime talle sõpradega ühe summa raha, kus ta siis sai siis endale tööd, abi, abitööd, palgad ja osa oma lähedasi ümber matta, nii et võib-olla kunagi saab ta ka Eestisse tulla, et siis äkki on temaga võimalik türgi keeles intervjuu teha, sest eesti keelt ta paraku tänaseks enam ei oska. Konstantin Pätsil oli ka kuuldavasti oma visioon Eesti ja Türgi suhetest, aga. Ma tahtsin lihtsalt lisada, et augusti ja tema pere kohta on tegelikult ilmunud hiljuti Türgi ajakirjanduses ja sa oled kindlasti lugenud, kus tutvustatakse ka nende ajalugu ja peret, ei peaks kolm last isegi olema ja abikaasadel särasilmselt vähemalt niimoodi kirjeldati, rääkis, kuidas nad siis nelja suurt püha peavad kodudes, et on jõulud, on lihavõtted, mis on siis kristlikud pühad ja siis tulevad moslemite ainult kaks Bayramit. Põhimõtteliselt artikkel oligi sellele pühendunud, kuidas kaks usku saavad ühes majas ühe katuse all armastuses rahumeeles koos elada? No ideaalis on see alati nii, aga mis arp kesiseid siis? Tegelikult ma teen ettepaneku, et kuulame pätsi-aegset muusikat kõigepealt, mis on samamoodi rahvapärimusest tõlgendus rahvapärimusest ja muide, laulma hakkab ott tarderi vanaisa. Kadunud Ott Arder ja vanaisa Aleksander Arder ja see, mida me nüüd kuuleme, on salvestatud aastal 1931 See oli siis Eesti rahvapärimusest pärit palav või vähemalt tekst oli eesti rahvapärimusest ja esitaja oli Aleksander Arder, selline pilkelaul siis miks toonases türklasi niimoodi eesti rahvapärimuses pilgati, et kuidas me ikka türklastele habeme nüüd välja sikutama ja nii edasi? No minu arust see on hea näide sellisest sõjapropagandast oma vaenlast tuleb ju pilgata ja moraalselt nõrgendada, et küllap sellepärast need sõjalaulud niimoodi ehitatud olid üles, aga aga mina leian, et kolmekümnendatel muutusid küll türgi Eesti suhted väga soojaks ja jällegi Hanna, sina oled ju diplomaatia valdkonnaga väga lähedalt seotud, et räägi mis, mis siis sellel ajal toimusid, Konstantin Päts otse Mustafa Kemal Atatürk, kirjutas. Ja tegelikult Türgi ja Eesti suhted on alati head olnud. Nii enne nõukogude okupatsiooni kui ka vahetult pärast, aga tõepoolest, kolmekümnendatel võttis Konstantin Päts nõuks kirjutada Mustafa Kemal Atatürk ile pöördumise, kus ta siis soovitas tuua saatkond ja saadik Riiast ka Eestisse. Põhjusel põhjuseks olid olid siis Türgi ja Eesti lähedased juured. Paraku see tema nõuanne või soov täide ei läinud, sest sõda tuli peale ja ajad muutusid, aga, aga mis oleks juhtunud, kui tõepoolest oleks Türgi saatkond siia tulnud ja, ja diplomaatilised suhted veelgi tugevamalt kanda kinnitanud? Kas ma võin küsida nüüd läbi sinuga tšemmi kätte? Tema õpib alles eesti keelt, et kuidas tema tutvusringkonnas, kas eestlasi, kas eesti keele ja türgi keelesugulussidemest teatakse, et see on selline üsna levinud, et info Türgis, et et ungari keel ja, ja soome keel on omavahel sugulased, sörk türgi keelega suguluses, et kas me oleme siis suguluses? Saad tagasi, eriti keegi Eestist ei teadnud ega Eesti ja türgivahelistes sidemetes ei uskunud. Oleme igatahes kuni hetkeni, mil Eesti ja Türgi mängisid koos, pidasid koos ma jalgpallimatši ajal kivistunud. Pärast seda hakkasid kõik Eestit tundma, Eestist rääkima. Aga Eesti ja Türgi vahel või eesti türgi keele vahel on täiesti sidemed olemas. Mina seda ei teadnud, kuni hetkeni, mil ma natukene tatari keelt hakkasin uurima, mis on teatavasti üsna lähedane türgi keelele ning kui võtta kõige lihtsamad mina ja sina ja need esimesed käändevormid, siis siis on väga lihtsalt näha, kuidas eesti keele pealt on hüpanud sõnakene tatari keelde ja sealt edasi juba türgi keelde. Et need, mina usun täiesti, et need sidemed on olemas, sina tõlkijana keelte uurijana, näed seda nüüd ma näen seda ja aga kus me siis kokku saime, kus meie esivanemad siis kokku puutusid, et meie keeltest sellised ülekanded toimusid? Väidetavasti türklased ju ei ole ka Türgis olnud, alati nad on sinna rännanud ida kaugematest kaugemate mägede ja ju siis ühel hetkel kuidagi meie vaarisad kohtusid. Ja nende teed lihtsalt läksid lahku. Eks Ungari on Eestist väga-väga kaugel ja samas täitsa türgi lähedal täitsa täitsa türgi ääres. Kuidas me siis ungarlastega oleme? Oleme seotud samamoodi. Ma kordan, meie stuudio telefoninumbrid ka head kuulajad, kes te olete praegusel hilisel tunnil raadiote ees ja võib-olla tahaksid oma Türgis tõtt jagada muljeid, emotsioone, mälestusi siis number meie stuudios on 611 40 40 või võib-olla ettepaneku, et millest me veel võiks rääkida türgi teemal, et mille peale me võib-olla ise ei ole tulnud, meil on praegused külalised on siin stuudios veel umbes pool tundi võib-olla saame ka kuulata pakutud probleemid püstitustele vastuseid otsida, aga sellest Türgi ja Eesti suhtest veel. Kas Kemal Atatürk adapterit tähendab, sest kõigi türklaste kõigi türklaste isa vastas ka kuidagi Konstantin Pätsile, on see teada, kas ta siis nõustu selle teooriaga, et tegelikult me oleme sugulasrahvad ja peaksime lähemalt suhtlema hakkama või kuidas sellega oli? Duranism oli sellel ajal väga populaarne ja eks Türgigi otsis nagu uue rahvusriigina oma juuri ja tegelikult kirjavahetus oli jah mõlemapoolne. Kes huvilised on siis Türgi saatkonnas on väljaanded siis väga hea selline ülevaade sellest ajaloost, arhiivimaterjalidest, et nad lahkelt seda jagavad, seda võid Türgi saatkonnast küsida, kes selle teemaga lähemalt soovivad. Seesama materjal on ka internetis PDF-vormingus olemas, täiesti tasuta saab kättehuvilised. Eesti Türgi saatkonna kodulehel tule kutselistele. Ja vastab tõele. Aga ma vaatan meilt telefoni, tuluke vilgub, võtame vastu. Tere, siin on vikerraadio. Te olete vikerraadio otse-eetris, kellega me räägime? Ise ei ole kunagi olnud Türgis, aga meil on pere mälestus või ütleme, selline. Ühesõnaga, minu vanaema oli esimese ilmasõja ajal sattus Türki seoses sellega, et hakkas sõda peale, tähendab, ta oli tegelikult Genfis, aga ta ei saanud. Ta oli seal keelekursustel, ta oli 1891 sündinud ja. Gümnaasiumi lõpetanud 1910, noh, et nagu aru saada, mis vanuses inimesega tegu oli ja ta oli keeleõpetaja ja Türgis, ühesõnaga see oli ainuke võimalus ta Eestisse tagasi tulla. Et Türgi kaudu enam ei saanud Euroopa kaudu tulla. Ja Türgis olid nii kenad inimesed, kes ühele võõrale neiule andsid raha kojuminekuks kojusõiduks laenasid, lihtsalt laenasid. Nii et ta sai ringiga tulla tagasi Eestisse. See oli küll tõesti väga ilus lugu, aitäh jagamast. Kui me toimega teie nime küsida, et siis võib-olla Nazarbunud ju õnneamulett on, äkki teie täna? Minu nimi on padrun, Gudrun. Aitäh, et ma ise olen ma ainult ühte imelist filmi näinud Istanbulist, mis jättis no ühesõnaga tõesti imeline, nii et ma loodan, et ma kunagi sinna lähen. Ainuke, mis Türgikat, mis ma ise olen kogenud, on natukene Ebrut õppinud ja. Ja see on kunsti kunstivorm. Siin tuleb nüüd ilusasti välja see türklaste külalislahkus ja väga suur abivalmidus, kui võõral inimesel on abi vaja, et võib-olla CEM oskab meile. Ja natukene ju kindel olla, et sa üldse need kunagi tagasi saada, et see oli nagu. Aga kas teie vanaemal õnnestus siis ka see raha tagasi saata nendele heategijatele? Siis selle tagasi, jah, jah. Kas teie suhtlema ka nende türklastega oli veel kirjavahetust? Ei noh, mina oma vanaema tegelikult näinud ei ole, tähendab, ta suri, kui ma olin üheaastane, nii et aga see nii-öelda see jutt nendest türklastest ja nende heatahtlikkusest, et see on nagu peres kogu aeg olnud, et seda on räägitud. Mina kuulsin teda juba väikse lapsena. Et see on nagu selle suhtumise türklastesse sedasi seadnud kohe. Aitäh, proua Gudrun, meile helistasite sellel hilisel tunnil. Aga jätkame võib-olla korra selle külalislahkuse ja selle abivalmiduse teemaga, et tšemmed, palun räägi eestlastele, et kust see türklaste sügav selline abivalmidus pärineb? Trikki kannatab tsüklon ja tänu sellele Öeldakse, et natuke soojemates riikides elavad rahvad on ka sisemiselt soojemalt. Võib-olla sellepärast aga mind on isiklikult siis nii palju võõrad inimesed aidanud küll autokummi vahetanud, mitte aidanud vahetada, vaid ära vahetanud küll autot käima, lükanud küll käsi kõrval viinud sadu meetreid õigesse kohta ja nii edasi ja nii edasi, nii et ille kindlasti, sul on endal ka neid lugusid rääkida. Kui palju on rääkida ja eriti näiteks kui oled kasvõi kotti, unustad kohvikusse, et siis esimene asi, et kui sa sealt ilma oma kotid ära lähed, siis keegi jookseb sulle järgi ja selle kotil sulle ka ära toobedunud. Et see, seda tüüpi ausust ja abivalmidust on tõesti väga palju. Aga meil on taas üks helistaja valinud numbri 611 40 40 meie suvesaates, kus on teemaks türgi. Tere, olete vikerraadio otse-eetris, kellega räägime? Hallo tere ööd. Et ma ei ole kordagi oma elu Türgis käinud, aga ma olen. Vaadanud Türgi teleseriaale ja näiteks 1000 ja üks ööd reetmine, Eli, purunenud elu, elu ristteel, mineviku varjud ja nii edasi. Ja nendest kõige sügavama mulje jätsid nendest nendest seriaalidest kõige sügavama mulje. Süütu süüdlane, ehk siis originaalpealkirjaga Fap mobiiln, futsumäe ja reetmine ehk originaalpealkirjaga öile Virketcher samancy, seal autobiograafiline lugu Istanbulis elanud perekonnast nimega Akkar, too et perekonnapeast kapten saabus 1967. aasta sügise algul kaugelt merereisilt Ameerikast. Ja tal oli kaasas kiri hollandlanna armukeselt. Ja kui ta koju tuli, sellega ta naine, Chemi-le. Kapteni naine avastas selle viis selle naabrinaisele tõlkida. Naabrinaine tõlkis selle türgi keelde ja siis sai avalikuks, et Ali on petnud oma naist ja lapsi. Ja sellest tõusis lõpuks suur tüli ja viis väga raskete tagajärgedeni ning abielulahutus. Kas need Türgi seriaalide teid selle mõte ei ole viinud, et ikkagi sõidaks ise ka koha peale sinna riiki ja vaataks ära? Ma ei tea, aga ma ei ole veel jõudnud sellele mõttele, aga aga lihtsalt. Oli näha, kuidas ja seal huvikeskmes olid nad perekonna lapsed, näiteks. Istanbuli katid läbi lütseumis õppinud õde ja vend-i leemia MeT. MeT oli andekad poisid kes jäi silma sealsele muusikaõpetajale-le. Too tegi ettepaneku, et poiss hakkaks laulma ja pilli mängima. Metel olid kõige suuremad probleemid juhtuma isa käitumisega. Ja eks enamik Türgi seriaale tõesti käsitlevadki eelkõige väga selliseid keerulisi dramaatilisi suhteid ja ja Türgi on ju oma teleseriaalidega tõesti praegu kogu maailma vaatajate südamed võitnud, et kuulajale aitäh selle eest. Et me räägime siis tegelikult see on väga hea ja asjalik teema, sest teleseriaalidest on Türgi suutnud siis tõesti kujundada sellise ühe diplomaatia vormi vaata et teleseriaali diplomaatia nii-öelda Türgi populaarsus reisisihtkohana on tänu nendele seriaalidele tõesti väga palju kasvanud ja, ja minul ka, kes ma siis aeg-ajalt vabakutselisena ka reisijuhi teenust pakun Türgis siis on ka küsitud minult reise kohe täiteks. Tutvustada siis neid kohti, mis näiteks sajandi armastuses on need siis topkapi paleest selleni maani mošeesid ja ja kuhu siis sultan Suleimani hiilgav maetud, oma. Aga uni, abikaasal, oksalanaga ja nii edasi, nii et tõepoolest, türgi tuntus on tänu nendele seriaalidele väga-väga kasvanud. Tšemm, kas teiega vaatate Türgi seriaale, mida soovitaksite Eesti? Naise ja mehe vahelisest sellisest suhtest läbi väikse sellise nalja pilgu. Aega neid vaadata. Need on hea kohe üle minnagi sellele, et kui oleme, jätkame, võtame vastu. Ja meil on mitu helistajat. Kasutame selle hetke praegu ära. Tere, olete vikerraadio otse-eetris, kellega me räägime? Tere, Kristiina Pärnust. Mina tahan öelda, et mina olen leinud pürgi pulma. See on kindlasti väga omapärane, meeldejääv kogemus. Ja nii meeldejääv kogemus, et ma ikka aeg-ajalt jälle mõtlen selle peale et lihtsalt niisugune hästi-hästi, lahe ja tore juhus või uskumatu, kuidas sinna saab. Ja milline see siis oli, kirjeldage kuulajale, et kuidas üks korralik järgi siis välja ajab? See oli nagu väga hüpersuper, ma ei oska midagi muud öelda kulda ja karda ja muusikat. Mitte mingit makki makimuusikat, vaid ikka see naturaalne, kõik pillid, värgid, särgid, et hästi hästi positiivne, ma nagu nuttes tulin ära sealt. Et Istanbulist lendasime Athenasse Athenasse ja sealt veel edasi suht Süüria piiri äärde. Ja tühja pulmad on tõesti mitte ainult mudila suur elamus, vaid ka külalistele, kes ennast igatpidi üles suitsevad. Ja 200 on veel selline tagasihoidlik just või mõistlike inimeste pulm, aga võib ka 2000 vabalt olla. Kokkutunnel. Kas te ikka segasite seda karakaga? SÕNA odana kandis väga populaarne Drake ei saanud Antsuga kokku panna, eks ole. Lahe oli, lihtsalt mõtlen, et ma tulin nuttes ära, et hästi tore oli, kõik olid viisakad, loomulikult. Et ma ise olen sihuke suht blondi peaga ja siis ma natuke kartsin seal käia. Tullu. Ei olnud olla, väga tore, suur aitäh teile, Kristiina jagasite oma kogemust türgi pulm aastaga. Tšemm Johanna, teie olete ju ka paar, et millised teie pulmad olid, kas oli ka 2000 inimest või piirdusid? Sai nüüd ka sellel aastal eelmine kuu kaheksa abieluaastat täis. Tõepoolest, esimene pulmeloni kaks pulma esimene pulm toimus Türgis. Me olime mõistlikud inimesed, kes kutsusid seal üle 200 inimese kokku ja, ja pruudi pool, ehk siis minu suguvõsa ju suuremas osas jäi kõik tulemata, kui ema isa õde. Nii et semi, ema ja isa suutsid siis kuskil 250 inimest kokku ajada. Jah, nii nagu helistaja kirjeldas palju tantsu, palju valjuhääli, palju lõbu, natukene, teine ja rakett nagu ikka. Kas Türgis on mingid selliseid pulmatraditsioone, mida siin Eestis ei ole äkki midagi kohe esile tuua? Kindlasti mõni näide. Tuuakse tort tuuakse välja, siis esimene asjana küsitakse trump paari käest raha, nuga enne kätte ja dance tort siis lõigata või see esimene lõige sisse teha, vaid küsitakse, rahasulfaadi raha ei ole, on ainult, eks ju, ilus kleit ja ülikond siis läheb selliseks kauplemiseks, see käib kõiksime traditsiooni juurde, kuni siis lõpuks mingi hea vend või keegi, kellel on raha siis lapi välja. Aga kuidas Türgisse tavaks on, kes siis kuidas selle kaasavaraga on, või kasvõi selle pulma puhul, kes selle kinni peab maksma, kumma poole vanemad siis või? Ja üldiselt tänapäeval vanemad jagavad neid, seda summat, mis ei ole sugugi väike, ikka mitmetes tuhandetes eurodes, oleneb, kui palju külalisi ja kui suurelt seda asja on ette võetud, aga pruudiluna ei ole? No ikka mõlemad pooled maksavad kinni tänapäeval vähemalt traditsiooniliselt. Hille võib-olla parandab mind, vist oli tõepoolest, et pruudi pool korraldas pulma väga, tänapäeval on õnneks natukene mõistus pähe tulnud, inimestel küllaga, toovad külalised ju mingi osa sellest summast kuldrahade näol tagasi. Ja ma tahtsingi seda kirjeldada, et kui siis pruutpaare külalisi vastu võtta, et siis mõlemal kaelas selline valge siidist sall ja siis vastavalt oma võimalustele siis kõik tulijad külalised riputavad sinna külge kullast mündid, väikseid medal ja neid, see võib siis olla gramm või mitu grammi vähemalt selle inimese rikkusest. Kui on vaesemad inimesed, siis nad annavad lihtsalt väikse rahatähe, aga jah, siis suuremates pulmades on pruutpaar siis neid kullast medaljon täis, et rikkamates peredes on nad ütleme sõna otseses mõttes kullal lookas. Aga see on siis nii-öelda kompensatsiooniks selle suure kulutuse eest, mida inimesed siis kõikide võõrustamiseks peavad tegema. Ning pruut pruudi käe ümber pannakse ka palju kuldkäevõrusid, need tihtipeale käekesed on täiesti koormatutele kullakandmisest kui veab, muidugi, ega pruudil ei ole selle vastu midagi. Meil on nüüd olnud kindlasti nii palju erinevaid aspekte juba Türgist mainitud, et kindlasti paljudel inimestel on tekkinud suur huvi Türki reisida, et ma lubasin ka siin anda natukene nõu, et mis võiksid olla niisugused olulisemad asjad, mida Türki reisides silmas pidada või nõuandeid? No kõigepealt ma muidugi loodan, Tseme, anna löövad siin oma kogemusega kaasaga. Praegu vist on hea aeg panna nagu türgi oma reisi sihtkohtades tõsta kohe ettepoole, sest Türgi liiri kurss euro suhtes on muutnud Türki reisimise väga soodsaks. Et enne kui hinnad Türgist tõusma hakkavad, siis väga soovitaks kyll Türgis ära käia, sest ühe euro eest saad nüüd märksa rohkem kui näiteks viis aastat tagasi või isegi aasta tagasi. Pistan oma kogemusega vahele, kui ma esimest korda Türki mõned aastad tagasi reisisin, siis sai ühe euro eest, kui ma õigesti mäletan. Kolm liiri ja nüüd, kui viimati käisin, sai juba 5,5 liiri. Nii on jah, nii see on ja eks türgi inimestele kindlasti valmistab see väga suuri probleeme ja, ja ta ei ole kindlasti tõlki majandusele abiks, aga praegu me anname siis nõu neile, kes tahavad kiiresti Türki reisida, nii et keskendume positiivsele, nagu me saate alguses lubasime. Ja Hanno ja Timna, teie harrastus on ju olnud Türgis ringi käia, just looduses matkata, et minu nõuanne number kaks olekski, et inimesed mitte ei piirduks ainult tuntud linnade kuurortitega, aga läheksid neist välja, sest avastada on väga palju. Võib-olla jagate oma selliseid lemmikkoht, et kus te olete käinud ja seda loodust kirjeldage ka? Ja Türgis on ju ajaloo huvilised ei pea üldse palju otsima, tuleb lihtsalt silmad lahti teha ja osata vaadata, põhimõtteliselt iga nurga peal vaatab mingisuguse rahva pärand vastu, sest seal vist oli nii palju erinevaid kultuure üle käinud. Mõned on sinna kauemaks jäänud, rohkem ehitanud, teised kiiremini ära läinud. Loodus. Ta võib isegi loodusimeks kohati nimetada, mitte ainult looduseks, kui rääkida näiteks Kapadookia aste. Kapadookia teatavasti asub päris seal keskkonnatoolias kaisseri Jenescheri linnade läheduses. Mina ma ei tea, mitu korda ma olen seal käinud rohkem ilmselt kui jõuan meeles pidada. Seal on siis aastasadu inimesed siis väga lihtsalt kujundatavasse nagu kivimoodustisi endale maju rajanud, nii maa peale kui maa alla. Samamoodi Pamukale, mis on loodusime põhimõtteliselt türkiissinise veega mineraal. Looduslikud basseinid, ma ei teagi, kuidas seda paremini nimetada. Kindlasti tasub ära käia. Küll ehk siis soolajärv, meeletult suuri järv, kus on sool lihtsalt sees, vee asemel on sool. Ja kõige tipuks siis pikad kraatilised roosad flamingo, linnud seal otsas. Tahtsin ütelda, et võib-olla esmalt esimene seal võib olla Türgi loodusele näiteks nagu flamingod ei oleks küll mis, mis võiks arvata, et seal leidub, aga tõesti just nendes Türgi soolajärvedes on äärmiselt ilus on neid vaadelda, et ma olen ka ise neid imetlenud. Aga võib-olla need on sellised nagu isegi võib-olla juba Türgis käinud inimesele tuntumad kohad, aga teie olete avastanud ka näiteks Türgi mäestik, näiteks Kaczkari mäed, mis on võib-olla eestlasele vähem tuntud, aga äärmiselt kaunis piirkond. Me käisime nelja mäe tipus või jõudsime nelja mäe tipus ära käia, enne, kui Eestisse tulime. Kõige kõrgem neist oli küll ära, et mis on siis iraani ja seal Armeenia piiri lähedal, kui te kujutate ette türgi kaates seal üleval paremal nurgas päris mis on natuke suurem ettevõtmine, et võib-olla inimesed, kes ei talu sellist kõrgusevahetuste suurt füüsilist koormust ei satu sinna või isegi ei ole soovitatav minna. Kindlasti peab sinna telgiga minema ja kõigeks valmis olema, alati teiega seal juhtus meiega midagi hullu ei juhtunud, loomulikult väike õhupuudus, meeletult peavalud, suure aspiriini tarbimine. EM-il tekkis öösiti köhahood, mis kogu laagrit üleval hoidsid ja nii edasi ja nii edasi, aga jäime ellu ja saime väga pingekogemuse võrra rikkamaks. Aga meil on taas mitu inimest siin pikalt olnud ootel, kes on valinud stuudio numbri 611 40 40 ja tere, olete vikerraadio otse-eetris saates koos räägime Türgist, kellega räägime. Kuidas teile meeldis, mis muljed teil on? Pere oli, ma ei oskagi niimoodi rohkem midagi kirjeldada ja. Aga, aga siis? Et kõhutäiteks, Jüri, te tõite ja väga olulise olulise asja välja, tõesti, söögikultuur on väga, nagu me ka esimeses saatetunnis rääkisime, väga mitmekülgne ja täiesti türklased, väga armastavad süüa ja aitäh teile teie kogemuse jagamise eest. Loodetavasti jõuate veel. Nõndaks, aga me oleme päris pikalt jäänud juttu vestma. Kas veel mõned soovitused turismi teemal või kuulame? Nüüd järgmist muusikapala, aga kuulame muusika ära ja siis räägime edasi, et mida Türgist teha. Me läheme türgiteemalise saatega edasi, meil on stuudios külalised Hanno Kotli Türkmen ja tema abikaasa insener, tšemm Türkmen. Hallase oli sinu valitud lugu, palun põhjenda, kes. Kes ta on ja, ja miks ta nii oluline sinu jaoks on? Kena Ando olu on, eks türgi poplauljatest, mina olen täiesti valehäbita popmuusika austaja, igasuguse popmuusika austaja igast riigist. Valisin selle loo, aga mul on selline väga erinev mälestusaasta, vist oli 2006 äkki, kui läksin aastavahetuseks türkijad veeta, aastavahetus, tšemmi perekonnaga me sellel hetkel loomulikult ei olnud, abielus veel ja see laul oli populaarne, et ükskõik kuhu paarina sisse astusime, nii kui see lugu läks peale, läks rahvas käima, mäletan. Ja ka minul suunurgad, et muidugi ülespoole ja tuju hea ning tšemm Wen pani seda tähele ja kinkis mulle CD selle sama lauluga. Lingid põhimõtteliselt ma arvan, et järgmised kuus kuud ma kuulasin iga päev Tartus üksinda seda lugu ja tantsisin ja unistasin Türgist. Meil oli vahepeal juba helistaja ootel numbril 611 40 40, aga aga ta vist väsis ootamisest selle muusikapala ajal, aga kui teil on mõni tore lugu, isiklik kogemus Türgist vaid Türgiga seoses rääkida, siis helistage meile uuesti tagasi, aga Hillel on veel mitmeid soovitusi ehkki minekul, aga ma küsiks võib-olla niipidi, et kuhu mitte minna, et kas Türgis on ka mingisuguseid selliseid kohti, kuhu soovitakse mitte minna, no kas või Eestis näiteks? Vanasti oli, et ei soovitaks öösel üksinda minna Kopli liinidele purjuspeaga jalutama, kas Türgis on ka mõni selline koht või mingi mingi soovitus? Suurlinnades kindlasti ei tasu igale poole ööpimeduses nina pista. Ja praegu muidugi ei ole soovitav ka siis Süüria ja Iraagi piiriäärsetele aladele reisida, kuna seal käib päris aktiivne sõjategevus ja terrorismivastane võitlus, nii et Türgi on selles mõttes nii suur, et kui sinna ei satu, siis ülejäänud on tegelikult väga turvaline, türgi väga turvaline. Ja ma arvan ka, et hetkel on see suurem kuumalaine nii-öelda vaibunud, praegu ilmselt ei juhtu midagi hullu. Aga helistaja vist on taas valinud meie numbri. Tere, olete vikerraadio otse-eetris, kellega räägime? Palun, keerake raadiovastuvõtja veidi vaiksemaks, muidu hakkab kajama. Ja panin täiesti vaikseks. Ma tahan öelda, et olen kaks korda käinud Türgis ja esimene kord Marnarise kandis kõik need kultuuriekskursioonid ära võtnud. Ja kohtumine selliste ehtsad. Ja siis sattusime juhuslikult ühete väikesesse poekesse, kus meile pakuti seda õiget türgi kohvi. Ja see poeomanik oli natuke Moores rääkis oma oma Moorest, mis tal pruudiga tekkis ja ja soovitas seda ja teist ja, ja, ja rääkisime väga lihtne sfäärist üks kaks, kaks tundi seal tema väikeses kaupluse tagaruumis. Ta sai oma elust rääkida, oma poliitikast, rääkida, et ütles, et tegelikult me ei taha siia Euroopas Euroopa liitu tulla. Ja on väga tore mälestustest. Kui ma siin Türgis reisimiseks nõuanne on, siis minu järgmine nõuanne oligi kõigile inimestele, et rääkige türgi kohalike inimestega juttu, ärge peljake jutustada inimestega kohe reisile. Türki reisides tuleb igasugune kohmetus ja hirmu unustada, sest nagu me oleme juba täna rääkinud kohalikud on enamasti väga abivalmis, lahked ja väga avata ja igasugusest jutuajamisest õpib palju. Tal oli üks väike intiimprobleem tekkinud eelmisel ööl ja ta pidi kohtuma õhtupoole oma oma pruudiga võitislatuga ja, ja, ja kuidas küll seda varjata või mitte varjata või mis nüüd saab ja ühesõnaga, ja siis aitas ikka selles ja teises. Ja, ja, ja me saime sealt tõesti väga head ostud tehtud, kuigi ma vaatasin, et ma ei osta sealt mitte midagi. No ma ei ole see asjade inimene. Aga valite nende kvaliteet ja see puuvill ja puuvillatooted ja kõik see. No see oli ikka see, mis noh, mis Mölder Egiptuses saad, eks ole, või mingit. Kui ma ütlesin, et ma olen ikka vanaema, no ei näe välja vanaema, aga no mis teha, aga siis ikaga sain oma lapselapsele tuua sealt mitmeid ilusaid asju, tegelikult mulle türgi meeldib need tõesti alati käime, käime kõik need mokale ja kõik need kohad läbi, et noh jah, noh, see on, see on ka ainuke, mis mulle ei meeldi. Mulle ei meeldi see, et need eesti Tõlgid need, need on nii ära ostetud, et ta tiivad sind sinna just kus ka nemad saavad ilusat tasuta pakikesed ja naisukese kauba peale näärimine. Ja, ja nii, et siis teie kogemuse kohaselt siis Eestist minejad teavad seda silmas pidada, et siis nõuda keedidelt riideks ikkagi ja suur aitäh teile helistamast proua hinge väga hea ülevaate eest. Tundub, et teile türgi meeldis. Ka meil on selle tunni lõpetuseks veel üks võlg kuulajate ees. Me lubasime igas saatetunnis ühte instrumenti tutvustada ja, ja teeme seda ka selles saatetunnis. Kahtle mata. Joan ine Chirtmisi, konsonant, ekraar, tunneli stuudiumuste professor doktor hakanezolvile, tuleme taas tagasi traditsioonilise türgi muusikainstrumentide teema juurde. Ja Me kõneleme professor doktor Haaga nüüd oluga, kellega eelnevalt rääkisime juba keelbilist saalses ja nüüd jätkame. Mis on järgmine pill, mida tahaksite Eesti kuulajatele tutvustada? Mõnulak neid, kui lubate, teise instrumendina jutustaksime pilliroost flöödist, türgi keeles, neist. Neid sokkidel pirn, EK bände Pirkere ja neil on väga hea näide ka mina proovisin ükskord neid mängida, aga ei suutnud sealt isegi häält välja puhuda. Aslan. Siin palede üksi sest see on türgi muusikas üks keerulisemaid pille, mida mängima õppida ja selle harjutamine võtab väga kaua aega. Tegelikult on see ka minu jaoks väga eriline instrument, kuna minu isa mängis seda pilliroost flööti. Neid kasutatakse nii türgi rahvamuusikas kui klassikalises muusikas, aga kõige enam siiski müstilisest sufi muusikas, eriti Meblana ordu religioossetest tseremooniatel, kus neil on laialt kasutuses. Selle pilliga on seotud palju huvitavaid lugusid ning tema heli on nii suursugune, aga samas nukker ja liigutav. Nei ajalugu ulatub tagasi kaugesse ajalukku sumerite tsivilisatsiooni, kes tiigri sõja, Eufrati jõe kallaste pilliroost murtud keppidest neid pille valmistama hakkasid. Meblano ordu liikmed, et seda pilli mängima õppida, harjutavad õiget lähenemist terve pika aasta. Võta kätte see esimene ja veatu heli. Nii et esimese perfektse noodi mängimiseks tuleb vaeva näha terve aasta. Pilnud hoitš nõunud õiguste alla laadid ning see üks noot võib olla äärmiselt liigutav. Vähemalt minus tekitab nei heli sügavaid tundeid. Muusigide õnnemli piir var. Tõde timiseksonis just nimelt sellepärast kasutataksegi seda müstilises muusikas. Nüüd on õige hetk sellest ühte näidet kuulata, aga eelnevalt veel üks Suhvide müüte. Nimelt nende tõekspidamise kohaselt tuleb neist nukker ja liigutav helivälja, sellepärast et sufi tervisid, usuvad, et pilliroog ise igatsuses jumala poole piinleb ja selle poolega sirgub. Ning kui pilliroog siis murtakse selleks, et temast instrument saaks, kannata oma südames oma olemuses igatsust jumala poole püüelda edasi. Aga kuna ta on jumalast kaugel, siis see heli, mis temast mängides tekib, väljendab jätkuvalt seda valu ja igatsust ning see omakorda liigutab ka inimesi, kes seda heli kuulavad. Nüüd võimegi neist ühte näidet kuulata. Head kuulajad, kell näitab üks ja seitse minutit, kes alles äsja olete vikerraadio lainepikkusele oma raadiovastuvõtja häälestanud, siis teile teadmiseks, suvesaate teemaks on täna Türgi. Saatejuhid on Hille Hanso ja Arp Müller ja meil on stuudios külalised Hanna Kotli Türkmennietzemdürkmen ja me jäime pooleli eelmises saatetunnis seal kohal kuskil andis soovitusi raadiokuulajatele. Mida pidada silmas, kui on idee minna turismireisile türgi maale? Ma küsin teie käest ka, et tema on ikkagi Türgist sündinud Ankara külje all, et mis on tema lemmikkohad, et kus käia, kui tahad, nagu sellest suurlinna melust eemale saada. Sensüütide tood, stats makid sinna öösel. Ma ütlesin, aga talvel meeldib mulle käia hoopis suusatamas ja enamasti kaisseri kantsleri linna lähedal. Kantsler tükkide. Aga kes soovivad ka tipus ära käia just kuumadel suvekuudel juulis-augustis on ideaalne sinna minna. Jah, ka meie käime seal tihti suusatamas ja oleme ka tipus ära käinud. Ühel juuli kuusel päeval rääkida, sellel soovitan kindlasti kõigile linna. Kaitsesse ja Kesk-Türgi on jällegi ääretult erinev, ääretult ilus, aga nüüd ma annan siis jälle ühe nõuande, et kindlasti, kes Türki reisivad, siis tuleb teed juua. Et seda võib nimetada vabalt türgi rahvusjoogiks, sest ükskõik mis türgi nurgas siis selliseid õhukese õhukesest klaasist teeklaasis peenikese keskkohaga tulbikujuline klaas on ikka lati türklastel käes ja türgi inimesed ongi maailmas kõige suuremad teetarbijad, et ühe inimese kohta juuakse kõige rohkem teed. Ja Türgi on ka üks suurimaid eksportijaid, et lausa 110 riiki sisestas Lähevad Türgilt teed. Ja mis kindlasti türklasi väga meelitab nagu eestlase hirm, ilmselt on see, et kui Türki minnes oskate mõnda väljendit, et siis, kui eestlase jaoks on hääldus üsna kerge ära õppida tegelikult, et ja see avab palju uksi, kui natukene proovida purssida, siis tõlked on väga meelitatud, et te seda üritate ja siis jällegi on kohe lahked pakkumised, tee joomist, kohvi joomist, garanteeritud, et Hanno, kuidas sul türgi keele õppimine läks, et töötab tõlgina ja oskad ikka väga kõrgel tasemel türgi keelt, aga mis. Ja noh, ega alguses ei läinud nii lihtsalt kindlasti mitte. Ma elasin Türgis ikkagi 10 aastat, viimased aastad olid palju lihtsamad kui esimesed aastad. Aga nagu sa ütlesid, türklastele piisab natukesest keeleoskusest. Nad ei pahanda, kui valesti grammatiliselt valesti rääkida või, või jätta mingeid sõnu teadmatusest lausumata. Kehakeel aitab need lauselüngad kenasti täita. Ta ja uksed täiesti avanevad palju lihtsamini kui, kui nende endi keeles rääkida. Pealegi, ega türklased ei oska ju eriti muid keeli, kui, kui suurlinnast välja minna. Türgikeelne sõna, mis mulle kolm korda Türgis reisinuna kõige rohkem silma on jäänud, ütlen, et selle kirja pilguga kirjapilt on müdur Lügi. Aga hääldus on muidugi lõvi teile, et ja ma saan aru, et see on siis nagu ametiasutus või selline jah, see on direktor ülemist amet ja nii et Türgi on siis üks bürokraatia unistus, ükskõik kuhu sa vaatad, mis maja sa vaatad, ikka seal müdürligi silt küljes, sõidad mööda maantee näitab silt vasakule on muidugi vanemale. Köögi bürokraatia on tõepoolest väga suur juba osmani perioodist alates ja kõik tuleb kirja panna, mis, mis vähegi kirja panna saab. Aga tuhandeid ametnikke on ikkagi riigi palgal tuhandeid. Võib-olla sa isegi ei oska täpselt. Ja tegelikult see arv on isegi muidugi kõvasti üle miljoni inimese, kes erinevaid riigitöid teevad, et kui me siin mõtleme ka kõiki õpetajaid ja igasuguseid muid ametkondi, nii et miljon 80-st miljonist jah, et poolteist miljonit umbes. Aga tšemm, et sina oled ka välja valinud ühe muusikapala ühe laulu, et ja kuna sina õpid eesti keelt jällegi, siis sa oled ka väikse tutvustuse kirjutanud, et palun juhata oma laul sisse. Lugu. On eesti keeles ärtu emand ja ristipoiss. Laul räägib leidud ja siis kaotatud armastusest. Kuulasin seda nagu palju. Lugu, palju. Kui olin teinud, täis nimeline laul, meenutab mulle neid. Ilusaid aegu teismelise aega kuulame seda laulu ja esitaja siis teoman. See oli siis teoman ja meie tänaste külaliste soovilugu, aga praegu on hetk hüvasti jätta, sellepärast et meil on materjale, mida me täna öös tsoonime kuulata, veelgi. Me vist teame hommikuni, jätkame siin stuudios art, meil on väga palju Türgi kohta veel rääkimata. Aga Me täname tšemmi ja täname annat. Väga tore, et tulite meiega siia öiseid tunde veetma ja palju edu teile siin Eestimaal, et elu käib ka siis türgi Eesti vahel, nagu ka minu oma. Jaa, Türgist võikski jääda rääkima ja teemad ei saa kunagi otsa ja lõpuks ikkagi jõuab Judge poliitikani. Aga suur-suur, aitäh, et te mind siia kutsusite. Meil oli väga lõbus ja nii tore oli meenutada neid türgi aeglase türgi tunne siin, saan see Eestisse korrakski sisse saada. Aga head kuulajad, teie jääge ikka meiega, edasisest saade jätkub kuni kella kaheni täna öösel ja ma käisin külas tõlkija Liis Eppelil ette valmistades, sest nagu ma päris saate alguses kell 11 ütlesin, siis minu jaoks ühed tõuk ja selle saate tegemiseks andis kahe Orhan Pamuki raamatu lugemine. Orhan Pamuki on siis Nobeli preemiaga pärjatud türgi kirjanik ja sestap ma käisin Liis Eppelil külas Raplas, istusime tema aias, salvestasime intervjuud, nii et kui te kuulate siin ka muruniiduki heli, siis see ongi selline rapla madal, madalate majadega rajooni selline pardipäev. Mind on lahkelt endale külla lubanud kirjanik ja tõlkija Ly Seppel. Te olete türgi kirjandust tõlkinud eesti keelde ja ka ise luulet loonud Türgist inspireerituna kuidas teie oma suhet Türgiga kirjeldaksite? Kui ma olin ülikoolis esimestel kursustel eesti filoloogiat võimas, siis mul jäi natukene aega üle. Ja mul oli võimalik orientalistikakabinetist endale üks keel valida. Tolleks ajaks olin ma vene keeles lugenud Meti luulet. Ja no Sõmm ikmeti elu lõpupoolne luule liigutas mind sügavalt. Venekeelsena. Selles oli nii palju spontaansust ja vene ajale Te omast oma tunnete peent välja näitamist aga eelkõige spontaansust ja sealjuures ausust. Et ma kohe armusin sellesse mitmeti luulesse. Ja tol ajal oli õhus mõte, et kui sa tahad luulet tõlkida mingist keelest, siis sa pead oskama seda keelt. Ja mina valisin türgi keele. Ma olin lapsena näinud Kunderi näidendeid, kroonu, onu ja muu, kus Türgi-Vene sõjast tagasi tulevad. Karkudega mehed tegid türgiteemalist nalja ja mulle tundus olevat tore. Ma hakkan äkki eesti filoloogia kõrvalt türgi keelt õppima. Aga hiljem selgus, et selleks, et luulet tõlkida ja sealhulgas Meti luuletult Sa pead sa ikka türgi keelt väga hästi oskama ja siis mind saadeti. Tol ajal oli see võimalik, saadeti ennast täiendama aserbaidžaani ülikooli ja hiljem Moskva ülikooli ja kõige kõrval, siis ma lõpetasin ka ära eesti filoloogia ja sedamööda minust tõlkija ja luuletõlkija saigi, aga mul oli häid õpetajaid. Ain Kaalep eelkõige. Millal te esimest korda päriselt Türki türgi maale pääsesid? Sellega on oli vene ajal niimoodi, et ma oskasin soome keelt ja tõlkisin soome keelest 25 aastat. Oskasin mingil määral türgi keelt ja tõlkisin türgi keelest 25 aastat ja siis lõpuks sain ka soome ja sain ka Türki. Aastal ma arvan, see oli seitsme kümnendad lõpp või 80.-te algus. The saatorite türkimist kaunis huvitaval ajal või keerulisel ajal Türgis olid siis vist tankid tänaval. Sest see oli esimesel pilgul ehmatav, sest sest me olime harjunud ehmatama, kui tankid on tänaval. Ja kui ma seal tankide vahel siis tol korral jalutasin siis ühel hetkel. Kas mulle pähe mõte, et nojah, aga need Türgi tankid ja türgi sõdurit tegelikult kaitsevad türklasi endid. Ja see oli huvitav mõte. Mul tol korral mõtelda. Milline teie suhe Türgiga? Viimasel ajal on? No eks ma ole vähe vähehaaval saanud tuttavaks eelkõige luuletuste kaudu või ka proosa kaudu ka teiste türgi luuletaja deka kui mett. Aga no ikka netist veel nii palju, et mett on kokkuvõttes Türgis vangi mõistetud oma vasakpoolsete ideede ja tegevuste eest 57-ks aastaks. Ühtekokku. Ja elul lõpupoole elasta mitmel pool väljamaal ja, ja lõpuks elas Moskvas. Türgi kirjanikku kipuvad jagunema ikka kas vasakpoolsemat, eks või parempoolsemad näiteks ja kui ma esimesi kordi Türki tahtsin siis teatavasti Türgis on kombeks, et kui sa midagi ostad mingist poest, siis kutsutakse siin taharuumi või rõdu peale teed jooma ja siis püütakse sinuga vestelda nagu kaugelt maalt tuli, aga ikka. Ja kui siis selgus. Ma olen türgi kirjanduse huviline. Klased muidugi küsisid, et missuguseid türgi kirjanikke ma tean ja missuguse missugustest ma lugu pean. Ja siis üks lihtne kaupmees kuulas minu juttu, missuguseid Türgikid, kirjanikke ma armastan. Ja ütles mulle eht idamaise viisakusega, et proua, teie, türgi kirjanduse lemmikud on mõnevõrra vasakpoolsed. See tegi mulle nalja, aga ma arvan, et tal oli tõsi taga, sest eks minu nõukogude aegne haridus oligi veidikene vasakpoolne. Räägime Orhan Pamuki, kes on ilmselt toim tänapäeva Türgi kirjanik. Nobeli preemia laureaat Pamuka külastas 2014 ka Eestit. Toona ilmus temaga intervjuu nii Eesti Ekspressis kui ka rahvusringhäälingu portaalis kusjuures ei olnud siin mitte seoses kirjandusega, vaid hoopis seoses Euroopa muuseumide aastaauhinnatseremooniaga, kus siis Pamuki romaani süütuse muuseum ainetel Istanbuli rajatud muuseum, mis on pühendatud siis raamatu fiktiivsele peategelasele. See muuseum pälvis aasta muuseumi tiitli, mida pomuksis Tallinna tuli vastu võtma. Ja Pamuki väga paljudest teostest on eesti keeles kättesaadavad vaid kolm. Kahjuks nendest kahe tõlkija olete. Teie, mis mind Pamuki juures võlub, on see, et ta seisab otsekui kahe maailma vahel õhtumaailma ja hommikumaailma vahel ja alati, kui sa seisad niimoodi kahe asja vahel, kus ühel pool on kaos ja teisel pool on ülim korrastatus alati, siis näed sa kõige rohkem. Sa näed kõrvalt ja sa näed asju, mida sa otse vaadates ei näe. Teatavasti on Orhan Pamuki õppinud ja, ja elanud ja väga palju liikunud õhtumaadel. Ja tema näeb Türgit väga-väga peenelt. Ja see on muidugi võluv, lisaks on ta hirmus andekas ja lisaks on ta tunnistanud, et ta teeb kirjutamisega väga palju tööd ja näeb vaeva. Ja ta kirjutab päevad läbi ja ja tulemus on, on, on näha, ta avaldab palju ja mulle teeb väga head meelt, et Tallinna Ülikoolis on üles kasvanud põlvkond türgi keelt, hästi oskavaid inimesi. Ja linna Ossip ja Helen Kersmann on tõlkinud minule, lisaks veel ühe Orhan Pamuki raamatu Jasson, must raamat. Kuulajatele ka veidi kirjeldan Pamuki lumi, mille teie tõlkisid ja mida siin mainiti. Selle kohta mina ütleks, et see on justkui Türgi 20. sajandi sõjaväelist riigipööret, et ajalugu kriminaalse armastusromaani vormis lumetegevus toimub hästi kauges kolkas. Armeenia piiri lähedal Türgis karsis tsaariajal kuulus Vene keisririigi koosseisu ja Ki loodud tegelaste kaudu saab aimu nii pearätikute kandmise õiguse eest võitlevate islamistide mõtetest ja motiividest. Aga ka atab türgi sekulaarse riigi nimel verd valavate kodanikke aadetest. Et kuidas te sõnastasite, kuidas kujutas Pamuk Türgit ja türklasi, türgi kultuuri ja ajalugu? Ta püüab näidata kogu seda vastuolulisust, mis Türgi maailma tänapäeval iseloomustab. Türgi on ehk arenenud või, või arendatud või suunatud arenema liiga kannatamatult liiga liiga ruttu tulemust tahtes. See mõnikord tundub mulle nii ja võib-olla mõni teine ütleks selle kohta hoopis teistmoodi. MINA OLEN Pamuki loomingust lugenud kahte teost süütuse muuseumi lumemuuseumi pidin paraku inglise keeles lugema, sest eesti keelde pole keegi seda veel tõlkinud. Aga nende kahe lugemine minu jaoks avas küll hoopis teistsuguse ja märksa mitmetahulisem Türgi, kui mul oli seni avanenud pilt ajalehti lugedes või reisiraamatuid lugedes või ka ise turistina Istanbuli vaatamisväärsuseid mööda käies. Mis teie ütlete, kui adekvaatne on Pamuki kujutas Türgist? Ma tean, et kodumaal on teda ju ühelt poolt rünnanud autot türklase kaitsjad ja teda on isegi kohtusse kaevatud armeenlaste tapmist puudutavate väidete eest. Ja talle on ka teiselt poolt tapmisähvardusi tehtud. Äärmusislamistid on leidnud, et islamit solvanud. Kui üks-ühele me võime võtta, kui me loeme Pamuki ilukirjanduslikku teost, kas me võime sealt järeldada, et ahaa, Türgis, nii oligi, või Türgis nii ongi? Ega mina mitte klasena küll ei julge ütelda, kui palju Orhan Pamuki õigust rääkida ja teraselt näeb, aga mina usaldan teda küll väga kõiges, mida ta näeb. Eks meilegi ole ole tuttav, see uus aeg tuleb justkui liiga mürinal ja liiga ruttu peale. Ja kuidas me küll oma vanu vana intel identiteeti ja oma vana vanu kombeid ja keelt ja kultuuri suudame säilitada, kui me Euroopasse ära pöördume või maailma liiga laialt oma igapäevaellu laseme? Mina käisin suve alguses Pamuki süütuse muuseumi inglisekeelne väljaanne ühes käes, Istanbuli kaart teises käes, Istanbuli mööda ringi, käisin süütuse muuseumis endas ja seejärel otsisin veel Istanbulis üles neid paiku, kus siis raamatu tegevus toimub. Näiteks otsisin üles selle maja jõukas Nisantažey linnajaos, kus peategelane ja tema ema elasid ja mille rõdult avanes vaade des Vickie mošee-le. Leidsin üles kuulsa politseijaoskonna dificki tänaval. Proovisin sellest telefoniga pilti ka teha, aga kohe jooksis üks politseinik jaoskonnast välja, karjus minu peale türgi keeles, haaras telefoni oma käte ja kustutas selle pildi ära. Aga mis diagnoosi teie paneksite inimesele, kes haarab kirjandusteosega ja hakkab selle tegevuspaiku otsima? Noh see näitab huvi muidugi, ja ja miks ei hakka, ma arvan, et see süütuse muuseumi raamat inspireeris teid selleks, sest selle raamatu peaidee on inimeste inimlikkus. Ja inimeste inimlikkus maksab igal pool. Selle raamatuarmastajapaarisuhe suhtes on ka see inimlikkus väga tähtis. Ja, ja kui kordki lubad endale selle, et sa ei käitu inimlik, et siis võivad seal olla väga traagilised tagajärjed, nii nii Türgis kui Eestis. Ja me siis tänutäheks liis eppelile. Pühendame siin ühe väga lüürilise ja türgi Vanal poeesial põhineval loo Mehmedki ülelilt, me kuuleme küll Liis Eppelil natukese aja pärast edasi, aga see on temale tervitustega tänudega türgi luule tõlkimise eest minu poolt. See oli Mehmed Greely, aga nüüd kuulame edasi intervjuud, mille salvestasin mõni päev tagasi Raplas Liiseppeli hoovi peal ja jutuks Türgi ja türgi kirjandus. Mis muutus sellest hetkest või sellest ajast, kui te varem olite Türgiga tuttav ainult türgi kirjanduse ja omatehtud tõlgete kaudu. Ja siis Te ise hakata Türgis käima ja, ja saite Türgist, leidsite sõpru suhtlesite vahetult türgi inimestega liikusid türgi keskkonnas katse, mis muutus ja see tõi kaasa. Ma jah, muutusin nagu paberiinimesest rohkem tegelikuks inimeseks ma pidin õppima. Kes türgi türgi kultuuris, kellele kätt annab. Muide, naised ei anna meestele kätte, mehed annavad naisele kätt, kui nad annavad. Ma õppisin palju muudki toimetulekuks vajalikku Türgis Türgis käies ja, ja ja leidsin sõpru. Ja õppisin kaera sellest, milles Türgis kõlbab rääkida ja millest ei kõlba rääkida. Ja õppisin ära selle türklased on väga tundlikud ja väga kergesti solvuvad. Ja kui sa ei taha endale sekeldusi, siis siis ära tee seda, millest, mida, mida teie tegite seal seal politsei silma alla. Et kui sa elusate inimestega kohtud, siis sa õpid ja näed, palju. Pamuki tekste lugedes avanevad Türgi ja türklased väga melanhoolsema või ka sentimentaalse na. Ja kui on ühes 2007. aasta intervjuus öelnud, et poisi eas oli ta täielikult langenud melanhoolselt enesevaatluse küüsi, mida türklased nimetavad sünniks. Pamuk ütleb, et tema puhul oli see seotud perekonna varandusliku allakäiguga tema isa nimelt siis läks pankrotti ja pidi jäi ilma kõikidest oma majadest ja varadest. Aga üldiselt, kas türklased on nukrameelsed ja kas Türgi kultuuris on millanhoolsus laialt levinud? Mina küll ei ole märganud magama, ütlesin natuke aega tagasi, et nad on väga kergesti solvuvad ja siis ma kordan, et minu meelest on nad väga tundlikud ja näitavad natukene nagu lapsemeelselt välja oma, siis solvumist või oma tundeid. Aga ma arvan, et me, eestlased, oleme ka väga kergesti puudutav tatavad, aga me oleme õppinud paremini varjama oma hetketunnet ja endale hoidma. Te võtsite ühe luuleraamatu ka selle küsimuse peale enda kätte. Ma mulle tuli meelde, et üks luuletus, mis mulle 60. aastal väga meeldis nas õmblik metist oli see spontaansus selles pontaansusega kirjutatud luuletus mis mind võlus nõukogude ajal, kus ei olnud kombeks, et ma tahaksin selle ülitundlikkuse või solvumis. Kuidas te ütlesite? Taansust Nathan spontaansemalt, kui meie jahik met oma luuletuses 60. aastal oli ka väga spontaanne, kui ta kirjutas nii heast peast miskimus lahti, lahvatab kõri, pitsitab valu heast peast jalule, kardan kirjatööd jättes ja muud heast peast und näen hotellides hallides, jalu, heast peast löön tänaval ära pea vastu puud. Ja nii edasi ja nii edasi. On spontaansed. See, mis nad mõtlevad ja tunnevad, see, see paistab neist välja. Kas te leiate ka midagi sarnast eestlaste ja türklaste vahel? Peaaegu kõik on sarnane see, mis meid eri erinevateks teeb. Teiste rahvastega, see on enamjaolt suur poriit, poliitika ja ärihuvid. Inimlikus mõttes me olemegi kõik väga sarnast. Oma valikkogus, kunas kodu saab valmis, mis need paari aasta eest vist ilmus on Türgesti inspireeritud peatükis. Üks luuletus, mille pealkiri on istutan endasse sõnu nagu kapsataimi ja kust muuhulgas võrdlete siis türgikeelseid ja eestikeelseid. Sõnu, millest nii mitmedki on tõepoolest sarnased. Kusjuures nüüd kõik on põhisõnavarasse kuuluvat sõnad, mitte mingisugused juhuslikud leiud. Kaebansama kitsansama türgi keeltes on vesi suu. Esimesel pilgul ei ole suul ja türgi suul ja Eesti veel mitte mingisugust kokkupuudet aga tegusõnad nagu plema, sukeldumas, sulistama, sulama, kõik need kannavad seda türgi suud, nii et kusagil aegade hämaras, kusagil võib-olla lõuna Uraalide kandis või põhja Kesk-Aasias, ma ei tea. Oleme oma rännuteedel igatahes kokku puutunud. Põhisõnavara olema on sama tüvega Olmak türgi keeles olema konutama Kolnutmak ulatuma Nulašmak. Kitsast ja kaebust oli juba juttu ja kui ma hakkaksin tuletama, siis ma tuletaksin veel paarkümmend sarnasust, mis ei saa olla juhuslikud. Kas vastab tõele, et Türgis saab ka taksojuhtidega luule teemadel vestelda? Et Türgis on luule nõnda populaarne. Mida teie olete kogenud? Ma olen tõesti seda kogenud, et Türgis on luule populaarne, palju populaarsem kui kui meil, Eesti taksojuht, tõenäoliselt häbelik sinuga luulest rääkida, siis kui ta on luulelugeja taksojuht. Aga türklased tunnevad vanast ajast peale selles selle üle uhkust, et nad on ise natuke luuletusi kirjutanud. Tänud luule ja eriti eriti vana klassikaline sofistlik luule on Türgis väga moes. Mõned türklased, vanema põlvkonna türklased ei arva sellest midagi, et minusugune kaugema naine on nende kaasaegseid luulet, tajaid eesti keelde tõlkinud. Aga kui ta kuuleb, et ma olen koos Andres Ehiniga tõlkinud 13. 14. sajandi sofistliku luuletaja, luuleklassikut, yonossem Reet siis nad ehmatavad ennast ennast üllatusest püsti ja, ja hakkavad rääkima, kui suur. Üks teema on, millest ma ise tahaksin veel rääkida. Ja sellest on keeruline rääkida, sest türklased on sedavõrd tundlikud. Tõsi on, et juba mitu aastakümmet türklased on omaks võtnud nasam ikmeti, kelle nad omal ajal nii kauaks vangi panid vasakpoolsuse eest. Nad koguni peavad teda väga suureks luuletajaks ja austavad teda väga. Võib-olla et kulub aega, kuni türgi suudab omaks tunnistada ja omaks võtta mõned praegu väljamaal elavad luuletajad. Mis saab nendest Türgi kirjanikest, kes on praegu Türgis Ootvel või et mitte ütelda põlu all? Millal türklaste kultuuritunne ja suuremeelsus kasvab sinnamaale, et ta kõikjal väljamaal elavaid türgi luuletajaid omaks pidama, aga jälle küsime, kuidas meie enda eestlastega oli? Kui palju aastakümneid olid meie pagulaskuulsat luuletajat väljamaal, kui umbusklikult neisse suhtuti? Ma tahan lõppkokkuvõttes ütelda, et miski pole uus, miski pole niisugune, mida meie endaga poleks juhtunud. Ja kui me võtame türklaste poole, siis tegelikult vaatame sügavamalt endasse ja kui me vaatame endasse, siis vaatame muuseas ka türklaste poole. Ma ikkagi küsiks ka selle ära, et kas te saate aru, mis Türgis praegu toimub? Ly Seppel, ma väga tänan teid selle intervjuu eest ja kuulajatele ka selgituseks, me pidasime selle vestluse maha Raplas Liiseppeli kodus istudes, aias süües maasikaid, mis kõndis vahepeal mööda siil. Naabrimees niitis muru niita ka muru, see kostis meie jutu taustaks. Aga eks see olegi see keskkond ja need helid, mis tavalises eesti aedlinnas meid kogu aeg ümbritsevad. Ja selle laulu ma pühendan kõikidele inimestele, kes on armunud, see on üks väga ilus lüüriline armastuslaule Ailatšilikilt ja seal on väga ilus luuleline luulelised sõnad, et k. Nautige keele ilu. Vas. Professor Hakan hõzuruile, suhted ja tunneli. Tuleme tagasi jutuajamise juurde, professor Hakan öövooluga. Mõistagi türgi muusikas kasutatakse väga palju erinevaid instrumente. Senini jõudsime rääkida keelpilli USA-s ja pilliroo Freudist nei. Milline on pill, mida meile viimaseks tutvustaksite? Üritasin seda ka ise mängima õppida, kuid ei õnnestunud. Lauto hästi mängima õppimine nõuab tõelist pühendumist ja aega. Laudo pill, mis pärineb Lähis-Idast? Täpselt ei teata, kuskohast algselt pärineb, kuid arvatakse, et suure tõenäosusega pärsijast. Aga seda kasutatakse palju ka araabiamaades. Osmanite palee muusikas on see üks enim kasutatud instrumente ja ka sellel on äärmiselt liigutav heli. Minu arvates on see pill, mis sobib väga hästi erinevate muusikastiilide tegemiseks ja isegi tänapäevase türgi popmuusikas kasutatakse teda tema omapärase tämbri pärast. Chicago selles muusikariistade muuseumis käies panin täheleteooriat, et just lautod peetakse kitarri eelkäijaks. Kindel on see, et maailma muusika keelpillidest on see üks olulisemaid ja temast on ajaloo jooksul edasi arendatud teisigi. Keelpille on lisatud erinevaid keeli ja kaelale Kriivi pulgad. Seetõttu lisandusid muusikasse erinevad pooltoonid. Ka seda instrumenti kasutatakse müstilises muusikas. Nii et kui soovite, siis kuulamegi oma türgi muusikariistade tutvustuse. Lõpetuseks näidet ka lauto muusikast. Vikerraadio. Kell näitab nüüd üks ja 52 minutit. Me oleme rääkinud Türgist ja kuulanud türgi muusikat peaaegu kolm tundi jutti. Ma arvan, et see on Eesti Raadio ajaloo rekord, türgi teema jaoks. No näed, nagu türklastele meeldib, et neil on kõik kõige suurem ja pikem, kõige uhkem, siis meie tegime ka ühe rekordi ära. Saate päris alguses me kuulutasime välja, et nende helistajate vahel, kes meile otse-eetrisse helistavad ja oma türgi kogemusi ja elamusi jagavad me valime välja ühe, kes saab kingituse. Kes saab amuleti nas arvu, on ju ja see inimene oli viimane helistaja hinge kes rääkis oma kahest meeleolukast reisist Türki, aga me täname ka kõiki teisi helistajaid, eriti veel sooja loo eest, siis Gudrun vanaemast, kes sai siis võõrastel türgi inimestel reisiraha, et kodumaale tagasi reisida. Meil on hingetelefoni number olemas, nii et me hinge helistame teile. Aga mitte praegu, helistame teile ükskord päeva ajal. Helistame teile esmaspäeval, head kuulajad, nii palju veel, et meie saatetunnid on ilmselt homsest alates järelkuulatavad vikerraadio kodulehel. Ja ka intervjuu oli Seppeliga on pikemas versioonis ka järelkuulatav suvesaate kodulehel. Aga praegu täname kõiki neid armsaid inimesi, kes käisid täna öösel stuudiost läbi. Mustafa Chilik, Kerduvaid õnne, Hanna Kotli Türk, men, Tsemdürkmen haakanosolju ja klii Seppel sai juba mainitud temaga käisin salvestamas Raplas ja aitäh, Hille Hanso, et nõustusid minu kaassaatejuhiks olema. Loomulikult, ja alati Arpoled oodatud Türki tagasi, meil on seal avastada veel päris palju kohti, nii et ootan sind ja räägime Türgist kindlasti ka väga palju edaspidi. Ja lõpuks üks hästi võimas muusikapala Hillar sinu valikul. Facill sei on esitaja koos veel paari. Päris mitme esinejaga, mis lugu see on? Ka seal sai, on üks Türgi maailmakuulus pianist ja helilooja, muusikategija väga mainekas inimene ja, ja tema on pannud siis ühel jällegi siis väga vanal türgi poeemil põhineval tekstile kokku. Sellise koori arranžeeringus on äärmiselt võimas need, kellel on kodus võimsad kõlarid, siis nüüd on võimalus kõigile naabritele head muusikat lasta pangema kõlarid põhja ja ja nautige seda ja mina soovin kõigile ka ilusat ööd ja olge alati valmis Türki reisima, et seal on väga palju põnevat.