Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. Mida rohkem teenuse kasutajaid, seda kasulikum on teenus kasutajatele. Olgu näiteks telefon, kui seda kasutaks vaid käputäis inimesi, poleks sellest kellelegi suurt tulu ega meelitaks kedagi kõneteenust tarbima. Tarbijate lisandudes muutub aga üha raskemaks jääda ühendatud ringist kõrvale. Nähtust nimetatakse võrguefektiks, milles üksiktelefoni omanik otsingumootori kasutaja või sotsiaalmeedialiige ei sea endale eesmärgiks olla teenuse jaoks tulutoov. Aga soovides saada kasulikku teenust, on ta ise üks kasu toovatest elementidest. Taoliselt positiivse tagasiside näiteid leidub rohkesti, natukenegi mõtlemist tervitades. Vahest kõige suuremaks nähtamatuks elemendiks on linnad ja nende pidev kasv. Samas võib loogiliselt mõteldes ka lõksu sattuda. Näiteks on ju hea, kui kusagile koguneb palju nutikaid tehnoloogiate arendajaid ja investoreid. Tänu teistele meelitab selline intellektuaalse ning materiaalse ressursirohkus kohale üha uusi arendajaid ja pärskeidi. Investoreid ma armastan, antakse sellise paigana näiteks räniorgu. Üllatavalt jääb tuntud investor Pieter diil siin aga eriarvamusele. Isegi kui varem võis räniorus märgata kasuliku efekti olemasolu, hakkab selle toime otsa. Tema ennustab edukate äri ja vastutust oluliste poliitiliste valikute poolest. Tuntud kuulus. Arvamusliider New Yorgis toimunud investeerimiskonverentsi käigus toimunut esinemisel märkis diil, et räniorg meenutab üha enam ühe parteiga riiki. See on natukene viisakam vorm, millega kirjeldatakse diktaator riik. Neid iseloomustab vähemalt alguses, kui vabamõtlemine pole veel välja juuritud. Iselaadne kognitiivne dissonants. Nii juhtub, kui osa rahvast saab asjade halvast seisust aru. Aga nad ei tee selle parandamiseks. Ühtegi tegusat sammu võib-olla mugavusest, võib-olla lootusest, et teisi nutikaid on samuti ja küll nemad ikka midagi teevad. Paraku liigub aeg nende jaoks kiiresti, kuni ühel hetkel enam ei julgeta midagi teha. Sest saabunud on. Diktatuuriperiood siis on ohtlik välja näidata tarkust ning masse haarab passiivse ja süvenema rumaluse nõidus. Mida on siis üha odavam soita emotsionaalse populismiga lihtsate lubaduste ja domineerivate edulugudega. Heli hinnangul on räniorus saanud ühtemoodi mõtlemisega parteilast asundus milles massides peituma pidanud Leidlik, kus on asendanud massilise nõdrameelsuse ja grupi mõtlemisega. Viisakusest pakub ta alternatiivse seletusena, et järsku on pärast kahtekümmend viit aastat intensiivset leiutamist lihtsalt see maak otsa saanud. Lõppkasutajatele polegi enam jäänud midagi revolutsioonilist.