MINA OLEN Tõnu Kõrvits ja ma nägin hällo, see lugu juhtus täpselt 30 aastat tagasi ja ma olin noor kutt ja ma olin sõjaväes ja seal on siis nii, et sõdurit saadeti teinekord valvesse, kui nad pidid siis valvama ladusid ja kõike seda tehnikateni ja orkestrist. Mina teenisin aega, sõjaväeorkestris oli siis tavaliselt kaks sõdurit, kes siis mängisid trumme ja kuna ma olin noorsõdur, siis saadeti alati sellele rivistusel aeg, kus siis Antiga juhiseid nendele sõduritele, kes sinna valvesse läksid, saadeti mind sinna mängima ja ma mängisin suurt trummi, nii et nad said kenasti marssida minu löökide järele ja seal juhtus üks selline huvitav lugu, mis on mingis mõttes jäänud kummitama. Ja ma ei oska võib-olla seda päris lõpuni seletada, miks, aga kui ma selle praegu ära räägin, siis võib-olla kuulajad saavad aru, miks seal oli siis üks ohvitser talivanemohvitser, kes oli just tulnud sõjast, tol ajal oli sõda Afganistanis ja ta oli just sealt tulnud. Ja ta küsis ühelt noorelt sõdurilt, et sa lähed praegu sinna valvesse, mis sa teed, kui sa näed kedagi enda poole tulemas ta valetama? Ta on ja pime ja sa näed, keegi läheneb ja et ta on seal, kus ta ei tohiks olla. Mis sa teed? Sõdur ütles nii, nagu ühe seadus nägi ette, et Janet seis, kes tuleb, ohvitser noogutas, et tubli. Ja ta jätkas oma juttu, et aga oletame, et pärast seda hüüatas ikkagi see inimene tuleb sinu poole edasi, et mis sa siis teed? Sõduratlased siis ma leian, et seisa või ma tulistan. Hea küll, aga ta tuleb ikkagi sinu poole edasi, hoolimata sellest hoiatusest. Sõdur ratast, siis ma teen hoiatuslasu õhku. Ohvitser noogutas, väga tubli, aga mis sa siis teed, kuid isegi pärast seda hoiatuslasku, et ta tuleb ikkagi sinu suunas edasi, võib-olla isegi hakkab jooksma, et mis sa teed. Siis tekkis selline pingeline vaikus, kõik see rivi oli vait ja kõik jäid ootama. Paus tekkis, mis sõdur nüüd, vastab sõdur mingi aja pärast vastas, et siis ma tulistan, et see on seadusega justkui nagu ette nähtud ja kooskõlas. Ja siis ohvitser, kes oli ise just nii-öelda sõjast tulnud, ütles sellise lause, et ei pea meeles, et inimese pihta ei tohi tulistada. Ja Ma ise olin noor poiss, ma olin kaheksateistaastane. Aga see lause ja kõik see olukord, et see on mind kummitanud kogu aeg. Ja ma ei tahakski ja, ja ma ei oskaks praegu seda sõnadega lahti seletada. Selline lugu.