Vanemuise teatri noorkontsertmeister ele son hele nõrkuseks on džässmuusika ja tänase saate tarvis tehtud salvestusel oli tema koostööpartneriks Sven Kullerkupp. Öeldakse, et kellel on antud selle antud kulbiga. Te olete lõpetanud tegelikult klavessiini klaveri, klaveri eriala, lõpetasin sellel kevadel Muusikaakadeemia, ma olen tegelikult siin lauljate kontsertmeister, pianistina teen aga fakultatiivselt, õppisin terve Muusikaakadeemia klavessiini ja sellepärast mängin Xerxes klavessiini. Aga kus. See mul nii-öelda kaasasündinud, nii palju, kui ma ennast mäletan, olen ma kuulanud džässi ja püüdnud välja laulda. Ja nüüd, kui te olete lauljate kontsertmeister, mõnikord te hakkate neid õpetama tuleks nagu juhendada küll, aga, aga minu armastus on ikkagi džässlaulmine rohkem kui klassikaline, selline saladus. Ma kujutan ette, et üks ees küll öelda ja kindlasti pilli Halidi nende lahutud lood, mis on nagu igihaljad või on teil kõik meelespeas enam-vähem. Kas ema panin magama ka jätsalüsaator ei pannud selle rohkem isa Anlas, kui ema-isa on vana džässi, džässi armastaja, kunagi isegi mänginud klaverit džässbändis millises lihtsalt mingisse restorani sellises Volga restoranis siis ei olnud vaja nagu harjutama sunnil klaverit aretama, pidin Vinkel sundima. Isa pani klaverikaane alla kommikesi ja vaatas, kas laps on harjutanud või ei ole nii nagu see ikka käib. Minu muusikas on see mingi eriline võlu ja just džässmuusikas ma mõtlen, see intronsatsioonilisus. See annab mulle tundub praegu, kus eraettevõtlus on moodi läinud, ei ole mõelnud selle peale. Tartus üks ilus pisikene paargustisemaid klaverit ja laulate ja vestlete külalistega. Ma olen ise selle peale mõelnud küll teha selline salongi moodi kohvik ja nii nüüd pidi tulema Werneri kohvik Tartusse, et seal saaks salongi klaverit mängida ja laulda. Aga see on küllaltki keeruline. Säski selline ei müü ju tegelikult enam, tähendab. Aga kas peab kõik müüdav olema? Ei tea. Ma olen nõus ja ma olen alati meelemgi, aga räägime nüüd natuke paremuse tööst ka, kui pehese graafik teil on ja kui palju seda töödelda praegu sellel aastal on kuidagi väga tihedaks kujunenud. Kõigepealt oli Xerxes, kus ma algusest peale mängisin klavessiini kõikides proovides olin kohal ka seadet proovides nagu on siin neid retsitatiive kõike. Ja enam-vähem kohe, kui sai Xerxes läbi, tuli mon Maatria kannike, kus ma olen kontsertmeister. Selle seade proovid just käivadki praegu. Aga öelge nüüd, kui Jaan, teie mäluga põlluste jätate meelde sellest samast ooperist operetist või sellest kontserditööst, mida teiste lauljatega täidetakse suruti kohe järgmisel päeval meloodiaid, laule? Ta läks ja ikka ikka jääb meelde. Haareid võib-olla vähem, aga, aga just see tükk, millega ise oled seotud, see on küll otsast otsani peas ka sõnad on kõik peal. Ja mis siis enam on meelepeale, orgasmi, nooruma, sool, masoorik, nende helgeid moment oleks rohkem.