Ja tere, väljas on kauaoodatud südasuvi, on väga esinduslikud soojakraadid, turgudel on olemas nii kodumaised vaarikad ja tomatid, Probleemiks pole ka põlduvad ja kodumaine kapsas on rooside õitsemise aeg. Aga kas ka meie saates mõni roostajana õide puhkeb, seda veel ei tea. Nädala olulisemad sündmused ja protsessid võtavad rahvateenrite saates täna kokku Heidit Kaio ajakirjast Eesti naine Evelyn Kaldoja Postimehest ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost, tere Teile. Tere. Me teeme täna nii, et räägime kahest välisteemast ja siis tuleme otsaga eesti asjade juurde, et lastetusmaksust ja Nordic ka ütleme siis lennundusarendus arengutest ma tänav ehkki räägiks, sest mõlemad teemad on arengus siin nakatama mingisuguseid. Neid seisukohti võtma ja, ja ka kirjeldada seda asja, et ma arvan, et kõik, mis tarvis või kõik informatsioon on juba pandud laulda, aga ma usun, keegi kuulajatest ega ka teist ei pahanda, kui alustame nädala kõige kõmulisemale olulisema sündmusega pikas plaanis, et millega meedia huvi mõttes suutis tõenäoliselt globaalselt konkureerida vaid Tai jalgpallipoiste koopast päästmise operatsioon. Et me alustaks hoopis täna siis NATO tippkohtumisest, mis toimus siis Belgia pealinnas Brüsselis ja mul on erakordselt hea meel, et meie seas on ka ajakirjanik, kes tippkohtumisel ise kohal oli, et ma saan aru, Evelin küll mitte laua taga, et pressikeskuses, et kui sellest sisust alustada, siis mis on kirjas seal lõpp kommunikees ehk siis mis paberil kokku lepiti ja mis on selle kohtumise tulemus, et miks see NATO tippkohtumine meie jaoks niivõrd oluline olnud? Paberil on iseenesest kirjas kõik õiged ja head asjad, et see paber oli ette valmistatud, olin, kuulsin isegi sealsamas väidet, et see on üks kõige sisukamad lõpumenteesid. See nato kõigis oma seisukohtades püsib, kõik on ühtsed, tõstavad kaitsekulutusi. Venemaa suhtes saavad aru, et Venemaa ohtlikke tegutsevad sellele vastavalt Ukraina ja Gruusia territoriaalset terviklikkust tunnustavad olulised punktid on seal kommunik. Essees teine asi on muidugi see, mis toimus mitteformaalses pinnal, mis oli selline ütleme, kajastav ajakirjaniku seisukohast muidugi mahlane, aga samas ka murettekitav. No aga mis te seal oli siis ma olen ka nagu uudishimulik ja eile oli Postimehes sinu kirjutatud hästi lahe reportaaž sellestsamast sellest samast sündmusest, et mis seal siis täpselt juhtus? Ütleme, et kõik ka ajakirjanikud, kes seal olid väga erinevatest riikidest, väga erinevatest väljaannetest, tegelikult olid päris jahmunult sellepärast et eks ta, eks seda tippkohtumist enne ma sain aru ametnikudega Donald Trumpi enda meeskond püüdis muuta võimalikult trumpi kindlaks ehk siis selliseks, et ta ei saaks seal väga palju sellist tujutsemist, sest tema probleem tundub tujutsemine õitsemist sisse tuua. Ehk siis osa asju oli otsustatud varem juba kaitseministrite tasemel ära. James mattis väga mõistlik mees teab, mis toimub, pani asjad paika, kaitseministrite osa asju oli otsustatud võimalikult madalal, muul tasemel kommunikeeri oli kokku kirjutatud. Gmaili Hutchinson. USA suursaadik NATO juures andis päev enne tippkohtumise algust pressikonverentsi, kus ta oli väga rahulik. Tundus, et ega siis USA delegatsioon NATO juures oli andnud endast parima, et kõik jookseks täpselt nii, nagu peab, naeratas märksa närvilisem oli NATO peasekretär Jens Stoltenberg, kes siis pidi seda järgmisel või ülejärgmisel päeval siiski puhkenud kriisi haldama, kellel muide eile suriga kahetsusväärsel kombel isa ära, et Stoltenbergi oli kahtlemata karm nädal ja siis esimesel päeval justkui kõik tundus sujuvat kommunike tehti ära mingi õhtusöögile, nagu me nägime piltidelt, siis meie peaminister suutis jääda pikalt pildile Donald Trumpiga. Ja siis juba õhtusöögil. Väidetavalt hakkas trump jälle muutuma rahutuks, kui kõik nagu paberid olid juba kirjas, kõik kokku lepitud. Ja võttis kaitse nagu siis oli veel nagu enam-vähem asi suudeti kontrolli all hoida. Hommikul oli ta jäänud siis vist natuke hiljaks sinna USA, vabandust, Gruusia Ukraina arutelule ja kui ta seal järsku plahvatas jälle ja plahvatas sellisel määral. Et siin on nüüd vastuolulised teated sellest, et mida ta täpselt ütles, ütles aga see pidi olema piisavalt tõsine selleks, et teha midagi, mida tavaliselt sellistel kohtumistel ei tehta. Ehk siis Jens Stoltenberg, kes oli Trumpi pea haldaja korrald otsustas, et olgu, et Ukraina ja Gruusia peavad ruumistele lahkuma, me teeme erakorralise istungi, räägime uuesti kaitsekuludest. Tulemus sellel istungil tegelikult oli see, et trump rahustati maha, aga ega seal midagi lisaks ei lubatud. Ehk siis see oli puhtalt tehtud. USA presidendi maharahustamise istung. Ma saan aru, et ma saan aru, et see kõige olulisem on keerleb ümber Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi, aga, aga kui võtta veel sest ma eeldan, et me nüüd järgnevalt räägime trombi tegemistest, aga, aga just need oluliselt nii-öelda faktid, mis kommunik ees ja, ja mis nii-öelda oli see ametlik poole põhjadiviisi staap, Läti kaitsekoostöö, ehk siis partnerlus Gruusia ja Ukrainaga ja siis veel kord see üle korrutatud mõttetera, et kaitsekulud peavad tõusma siis koheselt kahele protsendile koheselt see ei tähenda järgmiseks kuuks, vaid siin on ikkagi pisikene selline ülemineku aeg. Ja siis Donald Trumpi nõudmine, et tegelikult eesmärgiks võiks olla veelgi suurem number näiteks neli, mida siis ei suuda ka Ameerika ühendriigid ise täita. See on nüüd, see on nüüd see pool, mis on see nii-öelda siis selline. Kes sees, see neli oli pigem siuke asi, mille trump seal oma ta on, selline ütleme, niiet akvarellid, ega tema ei maali, demanike quashide mees. Et ta viskas selle korra välja ja ma nägin seda, kuidas Ameerika ajakirjanike selline jube hästi kõlav asi, mis nagu pealkirjas uudise pealkirjas on väga efektne. Aga tegelikult kõigepealt ins Stoltenberg õhtul ja seejärel ka trump ise tegelikult tunnistasid järgmisel päeval pressikonverentsil, et saame kõigepealt selle kahega hakkama, et kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsele. Et ka keegi ei pea seda ilmselt praegu realistlikuks, et me nelja hakkame ajama, et kui me saaks selle kahe suurema osariikide puhul aastaks 2024 tehtud, siis see oleks juba suur saavutus, et see neli tegelikult on ikka rohkem selline sõnakõlks, et seda ei, seda ei maksa nagu väga tõsiselt võtta. Aga jättes kõrvale selle, et, et tegemist oli Trumpi emotsionaalse purskega, siis, siis tegelikult meie ju Eestis võime öelda, et noh, tegelikult on see ju hea mõte, et miks ei võiks Euroopa ja NATO liitlased siis Euroopas panustada tõepoolest kaks protsenti enda kaitsekuludest, et ja no üks asi on siis Kesk-Euroopa riigid, aga tegelikult oleks meile suur abi ka meie enda naabritest, kes, kes võiksid panustasin suurendada nii naabritega on see, et nüüd Lätti jõudis sinna Leedu puhul läks, juhtus see nii-öelda õnnetused, nende nad nad tahtsid, sätin oma riigieelarve nii et läheks kaks protsenti, D SKT-st kaitsekuludele. Aga õnnetust Leedu majandus kasvas kiiremini, kui nende rahandusministeeriumi ametnikud prognoosisid ja seetõttu jäid nad napilt alla. Aga sellises kontekstis on väga nagu halvasti. Leedu number on 1,96, mis on siis 0,04 protsenti alla kahe protsendi, et seda kahte protsenti praegu eelmise aasta kontekstis siis suudavad täita või see on siiski jah, selle aasta nii-öelda siis eelarvete mahtude järgi suudavad täita Ameerika ühendriigid, Kreeka, Eesti Suurpriid, et Danny ja, ja Läti, et kui vaadata selliseid kõige vähem panustavamaid riike, siis Luksemburg 0,55 Belgia 0,93 Hispaania 0,93, Sloveenia 1,01, et neid riike, kes seal ei suuda isegi protsenti oma SKP-st panustada, on märkimisväärselt, et Heidit, ma arvan, see on nagu õige jutt, et meie huvi on see, et tõesti kõik panustaksid, et sinna kahe protsendi lähedale, sest ainuüksi niimoodi suudetakse osta varustust, kaasajastada modern, moderniseerida oma kaitseväge ja olla siis erinevateks kriisideks valmis, sest puhtideoloogiliselt on Donald Trumpil ju õigused, et praegu NATO elab Ameerika Ühendriikide arvelt 90 protsenti sissemakset. Tõsi, see on, et ära ära kõike, mida ta sulle räägib, usu Donald. Kas see on see leige seal rõhuasetusena õige, aga nüüd on küsimus selles, et mulle endale meeldis kõige rohkem. Neljapäeval võttis selle trumpi praalimise kokku kaitseminister Jüri Luik, kes ütles. Donald Trump räägib ainult pool tõde, et see 3,5 protsenti Ameerika Ühendriikide kaitsekulutustest. Et need ei tule ju kõik Euroopas suunal, et see ei ole õige jutt, et selle raha eest kaitstakse Euroopat, kui vaadata, kuivõrd kulukas on Ameerika Ühendriikide tuumaprogramm ja millised on globaalsed ambitsioonid Ameerika ühendriikidel ma ei tea, kas või Lähis-Idas on Afganistanis või olgu see Iraagis Iraani suunal, siis ka seal tuleb teha märkimisväärseid kulutusi. No seal on muidugi see, et halle toone, et USA tuumaprogramm kahtlemata kaitseb meid, tuumaheidutus on väga oluline ja see, see on kindlasti osa, mis kaitseb nii Euroopat kui kui ka teisi kohti, kus ameeriklaste huvid, teine asi muidugi Vaikse ookeani piirkonnas, jah, see ei ole võib-olla nii meile tähtis. Sama, kuigi ma tuleksin sellistele Vaikse ookeani juurde ka tagasi, et tegelikult Ameerika mängib selliste globaalselt politseinikku ja see ütleme, et ülemaailmne tasakaal on meile mingil moel tähtis, et me oleme ju näinud seda, et kui see tasakaal ka väga kauges punktis hakkab mingil põhjusel liikuma või läheb paigast ära, siis, siis selle mõjud võivad ükskõik missugusel moel ka meile jõuda, kasvõi põgenikena, et, et need ütleme, et globaalne tasakaal on siiski väga oluline. Seda loomulikult ja, ja kolmas asi on see, et tegelikult olgu, enamik Euroopa riike ei suuda seda ülemajanduselt teha. Aga Ida-Euroopa riigid ka kõik päris nüüd ainult Euroopast kaitsmisega ei tegele näiteks prantslastel on väga laialdased huvid Aafrikas, kus nad tihti tegelevad ka lihtsalt prantsuse majandushuvide kaitsmisega. Et muidugi see, need asjad ei ole nii üks-ühele mõistetavad. Aga samas jah, Trumpi suund on õige, aga ta värvib natukene asju tugevamalt ja kolmandaks on ka see, et paljud Euroopa riigid ütleme Eestile näiteks seletada, et miks Eesti peaks andma arenguabi teatud riikidele lõunas, on väga raske meie maksumaksjale, kui meie poliitikud läheksid valimistele teatega, et me hakkame suurendama arenguabi Aafrikas, siis selle peale meie valijad tõenäoliselt neid poliitikud sellise argumendi eest küll ei toeta, pigem oleksid vastu. Samamoodi on see näiteks hispaania vanijane. Sa ei suuda seda selgeks teha, Neile ei meeldi trump, nad ei karda trumpi. Nad ei karda ka Venemaad, sest Venemaa ei ole neile lähedal. Ja sa ei lähe jutuga, et me suurendame kaitsekulusid. Sa võid seda vaikselt teha, aga sa ei lähe sellega valimistel, see ei ole mingi asi, mis hääli võistleb, võidaks ja need riigid on demokraatiat samuti Slovakkia näiteks keskel, neil on 37 protsenti toetust NATOle. Neil neli huvitas nende valijat ei huvita see, et NATO püsiks koos meie valijat. Väga huvitav, et NATO püsiks koos, tehtaks kaitsekulud. Samas jälle selle trumpi sõnumi kohta selle sama NATO tippkohtumisel on üle Euroopa väga paljud kommentaarid möönnud, et tegelikult olgem ausad, trump räägib õiget juttu ja siis sinna ka üks briti kommentaator meenutas Thatcheri kohti kohta öeldud lauset, mis mulle tohutult meeldis, oli see, et, et kui juhul, kui, kui Thatcher rääkis mõtlemata, Ta ütles asju ilma mõtlemata, siis ta tegelikult ütles seda, mida ta mõtleb. Ja seesama asi käib ka Trumpi kohta, et, et näib, et ta ei, ta ei mõtle, mida ta ütleb, aga tegelikult just sellisel moel käitub ta nagu lapsesuu, mis kaudu tulevad välja sõnumid, mis, mis noh, ilmselt on olulised nii tema valijatele, Ameerika Ühendriikides, aga tegelikult ka ka mõnedes muudes kohtades võivad olla kibedat tõde. Ma ma arvan, et see on selline, ütleme ahel, mis ise ennast toidab, et Donald Trumpile kindlasti mulle tundub, et meeldib, see on populaarne iga tema sõna tõlgendatakse üle ja ta naudib seda ja kõige nii-öelda aru saama, NATO on, on see, et see nõiamäng või see ringmäng nii-öelda läheb üha jaburamakse hullemaks, et ma saan aru, et see ületõlgendamine just seal ka Ameerika Ühendriikides sealses meedias on märkimisväärne, et muidugi Evelin, kas, kas seal kohapeal Brüsselis olles tunnetasid seda, et kuidagi ütleme ameeriklased, et proovisid nagu teda rohkem provotseerida või tema sõnumeid kuidagi võimendada? Iseenesest ma ei tea, mingil hetkel ju hakkasid tulema uudised, kui tõesti mindi sellele hääd hoc kohtumisele tippkohtumisel, siis arutama siis seda, et palju ja kui kiiresti saab panuseid kaitsekulutuste osas tõsta, siis ma ei tea. Ameerika ajakirjanduses hakkas see neli protsenti väga kiiresti oma elu elama. Noh, see oli, see oli väga huvitav, sest ka mingisugustel sellistel tausta briifingutel ma nägin ise, kuidas ameeriklased küsib ja küsib ja küsige NATO ametnikes, Prifid püüab seletatud. Ei, et võtke nüüd rahulikult, et see neli protsenti ei ole praegu mingi teema, lihtsalt visati õhku. Ma ei oska öelda, et seal on mingisugused mingi, noh, eks me kõik teeme aeg-ajalt võimendame mingeid asju, võib-olla ülemäära üle. Mis oli näiteks üks, mis kindlasti on natuke kontekstist välja võetud, oli see, ma olen väga stabiilne geenius, sest minu meelest trump tegi väga selgelt nalja, seal tema naeris, naersid peo ja poolt on kõrval. Ja see, see tundus selles kontekstis seal saalis istudes ei tundunud, et trump kelgiks, et ma olen stabiilne geenius, vaid ta viitas varasemalt telemeedias ilmunud artiklitele tegi selle üle nalja, et see, et see ületõlgendamine, jah, see käib mõlemat pidi ka natukene ja mingisuguste asjade kontekstist välja rebimine mingisuguste asjade kallal, norimine mis natukene mõnedes kommentaarides tulebki välja see, et Trumpi küsimust tuleks Ta kainelt rahulikult mitte minna samasugusele nagu mitte minna kaasa mingisuguse sellise nagu emotsionaalse müramisega. Et sisevõi, noh, mina näiteks ei seal mingisugune suur õhupall, beebikujuline trump, mis mõte sellel on, okei, sa tahad ennast väljendada ja see ei ole mingisugune sisuliselt jänesele, mitte midagi juurde. Olen Eveliniga väga nõus, et, et ma selle nädala ja Euroopa ajakirjanduses panin tähele, et, et kuna trump on ju Euroopas käimas, aga ta jõudis nagu kõikidesse uudistesse, umbes nii, et et ma ei tea, too on uuest skulptuurist ja siis lõpevad sellega, et Trumpile sega, meeldis või, või tamp Gatwicki sedda nagu jõudis kõikidesse uudistesse, mis ei puutunud puudutanud üldsegi teda, vaid et temast on saanud nagu nyyd globaalne arvamusliider nagu kõiges, et see läheb üle võlli või seda on liiga palju, kusjuures samas pressisaalis, et kui rääkida pärast rääkisin erinevate inimestega erinevaid ajakirjanikud tajus väga erinevalt, mõnele oli siiralt lõbus ja mõni oli siiralt murelik, mõni ütles, et kuule, et need inimesed, mis sa arvad, nad ju nagu naersid, sellepärast neil oli nagu ebamugav, ma arvan, ei paljud naersid siiralt, sest meil oli lõbus. Ta on oma lihtsal moel sellisel populistlikule moondaga karismaatiline ja ajakirjanikud on ka inimesed ja jah. Aga selle teema selle NATO bloki kokkuvõttes ma ei tea, kuidas teile mulje, et, et kui siin enne seda tippkohtumist püüti jätta mulje, et väga suur tulemus on, kui jõutakse siis erinevalt G7 tippkohtumisest kommunik kee all kirjastamiseni see tegelikult sündis üsna valutult, et aga, aga et kui siin keegi proovib teha järeldusi, et trump on lõhkumas, Natot trump on lõhkumas Euroopa liituda püüdleb kaose suunas, see on ikkagi vale. Raske öelda selle kohta mina, võib-olla see on seesama kommentaar, mille levitab Heidit, aga üks Briti ajakirjanik kirjutas seda, et kirjeldades oma kolleege emotsioone pärast Trumpi intervjueerima, siis ta ütles, et intellekt võib esine. Intelligentsus võib esineda mõnikord väga erinevates ja näib, et me oleme lugenud sama mis neil väga hea artikkel või inte, et see tegelikult, et see ei ole nii ühemõtteline seesama NATO-s näiteks Jens Stoltenberg kordes kohtumiselt kohtumisele teod räägivad valjemini kui sõnad, ehk siis või anglidsisme muidugi, aga, aga põhimõtteliselt ma rääkisin näiteks Ukraina ajakirjanik, nemad ütlevad, et et Obama kaheksa aastat oli võimul, selle vältel puhkes Ukraina kriis, kordagi ta ukrainas ei käinud. Ainult rääkis sellest, et tuleks anda siis nii-öelda tapvaid, relvi ukrainlastele trump hakkas neid andma, ukrainlastel on reaalsed Chavelinit käes, millega nad siis vastavalt teevad nii-öelda siis terrorismivastast operatsiooni Ida-Ukrainas, et reaalselt see sündis samamoodi need punased jooned, et Obama tõmbas, tõmbas, tõmbas neid, aga noh, kõik punastest joontest mindi muudkui üle. Lõpuks trump ehmatas Assadi, päriselt raketirünnakuga samamoodi Euroopa, see nii-öelda Jevgeni difentzini initsiatiive Euroopa kaitsealgatus trump on sinna pannud umbes kaks korda nii palju raha kui Obama. Trump ütles ka lõppenud nädalal ju seda Krimmi sellisel kujul tema valvekorra ajal juhtunud ei oleks, aga kui trumbi teemaga jätkata ja nado teemale ütleme, joon vahele tõmmata, siis trump läheb esmaspäeval Eestist mitte kaugele Helsingis seda kohta tunni vältel Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putiniga. No kas me peaks seda kohtumist ärevusega võtame, et mida ta lubab ja mida tahab, ta ju ise on välja öelnud, et üks keskne teema on Süüria, mida kreml on siis veel tänahommikuses ühes pressiteates toonitanud ja olukord laiemalt Lähis-Idas. Tema huvi on seotud Iraani ja Süüriaga. Vist on väga naiivne oodata, kui trump oma eesmärkide saavutamiseks on nõus lõpetama või siis vähendama õppuseid Baltikumis, mis ma vaatan tänahommikuses meediaruumis on suurtel kiirustel ja hulgakaupa levimas või siis on valmis trump Venemaa osana tunnustama Krimmi või lubama, et Gruusia ja Ukraina ei saa kunagi NATO liikmeks, et ma ei tea, seda maksab, kartsin. Seal on igasuguseid asju, erinevaid nagu kõike ei saa teha, mõnda võib välja kuulutada ja lõpuks mitte teha, nagu ta trump esimest korda Putiniga korraldades ju lubas. Lubas, et nad teevad USA ja Venemaa ühise küberüksuse, mille kohta see oli, kas see oli see sama kommentaar, mida me lugesime, või see, kui rebane ja kana hakkaksid koos öösiti patrullima, et see oleks umbes samaväärne, et aga seda ei juhtunud, et mingid asjad, mida ta võib lubada, mida tegelikult täide ei viida. Et loomulikult, kui õppused siin piirkonnas päriselt lõpetataks, see oleks päris halb, sellepärast et see USA üksus, mis ei ole siis NATO eelpaigutatud pataljon, vaid USA Poolasse paigutatud pataljon, mis peaks Poola ja Baltimaid kaitsma. See üksus käib Baltimaades ju õppuste õppuste eesmärgid, käisin neid Meie vanu raudteeühendusi ja maanteid testimas ja niisama edasi-tagasi sõitmas, võit ja linnatuuridel, vaid ta käib siin õppustel, et kui see reaalselt see õppus ära õpet lõpetatakse, siis meil olekski meie kaitses olekski väiksem. Meile näib, et, et kogu maailma, eriti Euroopa ajakirjandus ja ka ja ka poliitiline avalikkus tegeleb Trumpi tõlgendamisega temast arusaamisega ja tema mulle tundub, et järjest rohkem nagu hakatakse mõistma tema käitumismustrit, et mis, mis teda ajendab mingeid asju tegema ja mis sellele järgneb või et kuidas ta nagu paugutab või ei pauguta ja, ja kuidas, kuidas sellele reageerida. Nii et selles mõttes mulle tundub isegi, et see, need, mis sa siin tugesid, eta võivad olla Venemaa huvid, tõepoolest, et Putin võib unistada sellest, et trump, trump võiks öelda, et see oli Ukraina rahvavaba soov, et, et Krimm Krimmi Vene väed sisse läksid või et Venemaa sanktsioon Venemaa-vastaste majandussanktsioonide õdvendataks või et Venemaa kutsutakse G8 laua taha uuesti. Aga seda, kas see, nagu päriselt juhtub ja kas trump nagu päriselt selliseid asju lubab, seda, seda ma nüüd enam nii kindel ei oleks, et võimalik, et tema Fir, et Putini kui suure isiksusega on, ongi lihtsalt selline sõnakõlks, mida ta siin ju viimase nädala jooksul on, on öelnud nii ühe kui teise kohta, et ta võib ühe päeva jooksul maid Theresa meid mingites kommentaarides üsna inetult nimetada ja teistestada ka taevani kiita, et ta lihtsalt ongi selline vastuoluline tegelane. Ma saan aru, kogu see Baltikumi ja õppuste teema, see kõik rajaneb ühele intervjuule, kus siis trumpi käest küsiti, et kas kohtumisel Putiniga tuleb jutuks ka või tuleb lauale ka siis Buste teema Baltikumis, mille peale trump ütles, et võib tulla küll, et noh Ütles seda seal tippkohtumise pressikonverentsil ka täpselt nagu ta selle Krimmi osas ta ei öelnud otse, et mida ta öelda võiks seda öelnud ka selle Baltimaade õppuste osas, et see oli ilmselt esimene assotsiatsioon kis kui ta kinnile Põhja-Korea kinnile, kellega tal lõpuks läbimurret ei tulnud, pole. Kuigi Mike Pompeo, nagu Donald Trump puhkelt teatas, käis seal juba kolmandat korda. Nüüd põhjakorealased jätsid Washingtoni välja ilmumata, et et kui ta lõpetas, teatas Lõuna-Koreas, kus te lõpetamisest, et see oli selline assotsiatsioon. Aga elame-näeme, et päris kergelt hingata ei saa. Mees, kes ei välista midagi, kõik teemad võivad tulla lauale ja päeva lõpuks on kõik selge, kasutades nii-öelda Eesti poliitikute sellist retoorikat. Päeva lõpuks ei ole tõenäoliselt midagi. Aga mis, mis Põhja-Koread veel puudutab, siis lõppevasse nädalasse jääb ka uudis, kus seesama Trumpi administratsioon on ÜRO-s teinud siis ettepaneku Põhja-Koreale sanktsioone karmistada seda ja siis nafta sissevedu Põhja-Koreas siis sanktsioonide alla panna veel karmimate alla, et ehk siis arenguid sellel teemal ei ole, et, et tehkuses ravilne Tundub, et tal on väga hea tugev suursaadik ÜRO juures täpselt samamoodi nagu tema suursaadik NATO juures jättis väga sümpaatse ja väga mõtestatud mulje, et, et tundub, et seal ehk kõik, mida ta ütleb, ei pruugi lihtsalt, sest seal on tugevad naised, kes teevad nagu asjad teisiti ära ja ütlevad asjad karmilt ja suursaadik ÜRO juures minu meelest trumpiga läksite sõnad vastuollu ja siis see daam lihtsalt teatas, et mina ei, ei väljenda ennast kunagi segaselt või midagi sellist või noh, et mina, no ühesõnaga, ta teatas, et põhimõtteliselt mul on õigus ja ütles trump, mis ta ütles, aga tegelikult ma nagu ei mõistvalt väärinud. Kahtlustan, et ma kahtlustan, et järgmise nädala rahvateenrite üks peateemasid on samamoodi trump ja tema kohtumine Putiniga jätame kolleegidele ka midagi järgmiseks nädalaks. Aga eilse päeva täitis uudiste poolest Trumpi visiit Suurbritanniasse, kümned tuhanded inimesed olid siis tulnud trump tänavatele, jutumärkides tervitab sama. Aga seda siis tõesti jutumärkides, ehk siis suurt liitlast võeti vastu loosungitega, see on vastupanukarneval ja siis sa ei, sa ei meeldi mu emale, kuigi talle meeldivad kõike neid kuulutusi või neid plakateid oli seal veel ja veel, aga räägime pigem sellest poolest, et trump jõudis lõppeval nädalal teated, aga et kui Theresa May, Brexiti plaan teoks saab, siis Suurbritannia ilmselt ei saavuta Ameerika Ühendriikidega. Vabakaubanduskokkulepet trump sõnas, et Brexiti plaan ilmselt tapaks vabakaubandusleppe, kuna see tähendaks, et USAl on tegemist rahvaliidu mitte Suurbritanniaga. Lisaks on siis Trumpi arvates Prikid valel teel, kui ei arvesta rahva tahtega ja ei lahku täielikult Euroopa Liidust Euroopa majandusühendusest. Brexit peaks olema ikkagi Brexit, aga Brexit. Kahevahel, sest minu meelest NATOs ütles ta, et ei, natuke väljendas ennast väga viisakalt Eisen nende asi, ma ei oska seda päriselt kommenteerida, aga ma saan aru, et Brexit ei lähe päris nii, nagu peaks nagu algselt arvati, ja siis ta minu meelest õhtuks võttis jälle nagu toonia maha selle nende karmide karmi jutu osas, mida sina tsiteerisid. Ei, aga ta eile ka ju Teresa meiega. Ühispressikonverentsil ütles, et see vahepealne uudis, kust ta Theresa meid kritiseerisid, sn feik News, et selles mõttes Ja siis panin, panin muidugi lindistuse üles, et tõestada, et sa ei ole feik. Aga Brexiti teema juurde tulles, et sellel lõppeval nädalal Theresa May avaldas Suurbritannia nägemuse siis tulevikusuhetest Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel selgub tööstuse ja töökohtade kaotuse hirmus on valmis britid jääma ühisturule teatud ulatuses, siis tagama ligipääsuga teatud määral võõrtööjõule ja maksma selle eest Euroopa Liidu eelarvesse ning panustama ühisturule, nagu seda teeb norra. Seega mulle tundub, et juhtub nii, nagu siis ütleme siis Brexiti üks tulihingelise maid pooldajaid naisel Faras, et see õudusunenägu on see, et kui britid lahkuvad Euroopa Liidust, aga nad maksavad jätkuvalt ühiskassasse otsustada ei saa, ehk siis nagu norra, et nüüd siis Täidavad käsku täidavad, nad saavad Brüsselist käsku ilma et ilmad saaksid Brüsselis ise otsustas, nad juba palusid, et on palunud vist, et nad tehnilistest teatud asjadest saaksid üritustel osaleda, ikka edasi ja grupp töögruppides käia, ainult et siis noh, loomulikult kuna nad enam liikmed ei ole, siis nad istuvad seal rahulikult ja isa hääle. Ehk siis piltlikult öeldes tulevikus Brüssel ütleb Suurbritannia rahvale ette, et milline on banaani kõverus ja milline, milline banaan ei tohi ka Suurbritannia turul. Jah, ja neil ei ole kauplemisõigust, no ma, mina ei ole väga, väga irooniline, ei oleks, ma saan aru, et Mei programme, tekstide programm ei ole tegelikult Inglismaal praegu väga populaarne vist pigem tuleneb minu meelest sellest, et me ise ei ole väga heas seisus, et, et pigem on see tema temaga. Kas nüüd karisma puudus, aga ütleme, et tema enda enda probleem see, et, et ta ei ole seda programmi suutnud selgitada ja, ja samas ma saan ka Theresa meist selles mõttes aru, et olles kirglik inglise pressijälgija ma ei suuda sealt välja lugeda seda, mida, mida inimesed tegelikult tahaksid, mis nende ettekujutuse Brexit on, et, et nad, inglased, ise kogu aeg vaaguvad selle vahetate ja ärgem unustagem, et see Brexit toimus ju väga napi häälteenamusega, et seda, seda nagu tuuakse korduvalt välja, et Parlamendis mingisugused mõned seadused isegi saaks seaduseks sellise häälte häälte protsendiga oleks vaja suuremat enamust. Nii et tegelikult Ta on seal ühiskond ju väga lõhenenud selles, et kas Brexit peaks üldse olema ja missugune ta peaks olema. Ja see, et kas, kas need tõesti need inimesed kes seda raskekoelised Brexitit tahaksid, kas nad, kas nad seda ka päriselt tahavad, kas nad kujutavad ette, mida see endaga kaasa toob, sest et nii veider kui see ka ei ole, siis nendel raskekoelise Brexiti soovijatel puuduvad sidemed sedasorti sidemed Euroopaga või, või siis noh, ütleme mandriga, mis on, mis on jälle nendel, kellele, kellele, sest need, mis, kes seda Brexit'it ei toeta, ehk siis need, kes istuvad diivanile, nõuavad raskete Brexitit. Et nendele pole tegelikult tähtis ja need, kellel see Brexit sellisel pehmel kujul, kellele on tähtsad majandussidemed, kellel on tihedad sidemed kontinendi kani, lõpetajate oluline, see pehme Brexit siis siis nende hääl nagu noh, peaks ka nagu kusagile jõudma, et, et ma selles mõttes nagu mõistan seda. Theresa May nagu dilemmat väga-väga hästi, et, et tal ei olegi tegelikult väga häid valikuid, et see, see Brexit ongi väga nõme olukord ja tal on ja tal on ka näiteks seesama Põhja-Iirimaa küsimus, kus ei ole ikka kuhugi nagu mingisugust arengut toimunud ja mis on julgeoleku küsimus, sama palju, kui majandusküsimused. Ei, no ma saan aru, et seal tegelikult see piiri lahti hoidmine, ehk siis ma päris hästi tegelikult lugedes seda briti valitsuse ettepanekud, siis tulevikusuhetest ei kujuta ette, et mida tähendab see et hoiame piiri avatuna ja siis võttes kasutusele moodsaid infotehnoloogilisi lahendusi, siis tegeleme selle maksustamise küsimusega, ehk siis jälgime siis jooksvalt seda, et kas kaupade ja teenuste lõpp punktiks on Suurbritannia turg või siis tegemist on siis sellise noh, ütleme siis tootmisviisiga, kus teatud kaubad ja teenused liiguvad Suurbritanniasse, nendele antakse mingisugune lisandväärtus noh näiteks nagu lennuki või autotööstus ja siis turg on Euroopa Liit, et tuuakse tegelikult Mina kujutan ette, et selleks on mingid pannakse mingid postid üles ja kus sa pead mingi paberi sisse skännima ja siis selle võib, ma ei tea, mingi koodi sinna alla näit näitama mingit koodi ja siis see masin juba teab, et mis see kood siis täpselt on, et ega selleks ei pea ju uksi lahti autol tegema või, või rongiga. No eks ta lisaressurssi võtab ikkagi. Ta võtab lisaressursse ja võtab aega maha ja võtad kulusid, tekib asjad lähevad kalliks, see on nagu paratamatu, seda on, seda on nagu kogu aeg. Britid, kes seda Brexit'it läbi viivad, öelnud, et, et me me maksame karmilt, et see saab olema väga kallis protsess, olgu ta pehme või, või, või raske Brexit, see, see on, see saab väga kallis protsess olema. Aga kui sa, kui sa ikkagi võtad nagu siis erandite sekka, kus siis põhimõtteliselt noh, lihtsalt öeldes Brexitist ei toimu, on lennukitööstus, autotööstus, põllumajandus, mis on tegelikult märkimisväärne osa Suurbritannia majandusest ja, ja mille pärast ka seal ju kogu see Iiri piiri küsimus väga aktuaalne on, kus piim liigub siis ühel hommikul ühele poole ja õhtul jogurti ja piima soodustena teisele poole, et küsimus ongi ju selles, et majanduslikus mõttes seda Brexit'it, et ei saabu, ehk siis see Tuleb aga ainult negatiivsest, noh just nimelt tegelikult on, jõuab Briti Briti majandusse tohutult läbi imbunud või tohutult segunenud Euroopa majandusega, sest kogus Euroop juba majandus. Euroopa Liidu point ongi sani majandusühendus tegelikult, et see ei ole mingi muu klubi, et majandusühendused, et see Briti majandus on kümnete aastate jooksul Euroopa majandusest läbi läbipõimunud, see on paratamatus ja seda lahti arutada seal ei ole üldsegi lihtne. See peaks väga valus olema. Hämmastav, et poliitikutel Suurbritannias läks nii palju aega, et sellest selles mõttes aru saada, et sellest on ju räägitud pikki-pikki, kuid, ja. Ma kardan, et poliitikud on kogu aeg aru saanud, pigem on see, et, et seal on mingisugune just nimelt selline rahulolematu keskklass või keskalamklass, kes, kes seda Brexit'it toetab, et, et ma, ma, ma arvan ja seal on nii palju nagu tulles tagasi meie saate algkangelase Donald Trumpi juurde. Tal on õigus, seal on ka immigratsiooni juures, seal on nii palju emotsionaalseid, et britid on näinud, kui Euroopa Liidu piirid läksid lahti, Nad nägid hästi, palju tuli poolakaid, tuli rumeenlasi, kes hakkasid konkureerima nendega tervishoiuteenustele igasugustele muudele sotsiaalteenustele, kes räägivad teist keelt, näevad teistmoodi välja, mis alati ärritab inimesi, isegi kui need on teised eurooplased. Ja see, kõik, see kõik tekitas siukse emotsionaalse mulli, kui sa oled sealjuures töötu ja siis selgub, et nagu Poola torumees võtab see töökoha ärasest, poolakas lihtsalt on töökam kiirem. Ja neile noh, et see kultuurikonflikt ja igasugused erinevad ja lihtsalt see mingisugune nii-öelda rahulolematus millele inimesed võib-olla ei oskagi silti külge, ma just nimelt sellest tegelikult seda, seda, seda rahulolematust Brexit lahendab väga vähe, sest veel kord tagasi tulles jutu alguse juurde Euroopa Liit on majandusühendus, et, et nõuda nagu, et Brexit lahendaks mingid noh, neid samu emotsionaalseid küsimusi, mida sa välja tõid, ta tegelikult ei ole, ei ole, selleks pole hoobasid, et üks, üks variant tõesti need piirid kinni panna, aga lõpuks on ka see, et kas, kas Inglismaa päriselt seda ise tahab. Nojah, tuues kuulajate jaoks ühe lihtsa näite, siis kui Keskturul üks kaugel mees otsustab ühel hetkel, et ta ikkagi ehitab müüri vahele ja, ja teised kaupmehed teda ei näe ja kui tema juurde tahetakse tulla, siis ühe väikese ukse kaudu, siis ega sellel kaupmehel väga hästi minna ei saa. Aga Brexiti teemal noh jah, et nädala algus ju tegelikult näitas seda, et Brexiti-meelsed hotell ei läinud väga hästi selle tulevikunägemuse kirjapanemisel, siis kõigepealt Brexiti minister David Davis lahkus ametist teist ja seejärel kohe Boris Johnson välisministeerium Lätist otsa. Aga ega ei pea jälle oraakel olema, et öelda, et Brexiti teema juurde me tuleme tagasi, sest see protsess kestab ja kestab veel väga pikalt, aga tuleks saatel. See peab olema tuleva aasta märtsiks läbi, mis kestab pikalt. Kestab tagajärgedega tegelevad veel ka meie lapsed ja lapselapsed, põlvkonnad, aga tulles nüüd Eestisse, siis räägiks eesti teemadest selles mõttes ka, et sel suvel tuleb ajakirjandusel vist suur tänu öelda sotsiaaldemokraatidele, kes püüavad siis kolletuvad ja hapukurgilõhnalist Eesti meediamaastikku täita. Ta küll püüavad sotsid valijatele hinge pugeda noorterahastu ideega vanemaid valijaid püütakse hullutada hooldekodukohtadega. Tööinimesi soovitakse kõnetada töötus. Tööõnnetuskindlustusega ja väikeaktsionäridele poetakse hinge sunddividendide ideega. Kõikjal tabab aga mulle tundub sotse tagasi ja siis ei suudeta midagi muud teha, kui omavahel tülli pöörata, et ühesõnaga kahe nädala eest alustas kultuuriminister, aga selles kontekstis mõtlen tegelikult vist oleks olulisem rõhutada, et endine sotsiaaldemokraatide peasekretär Indrek Saar protsessi, mille eesmärgiks on siis välja vahetada sotside praegune esimees Jevgeni Ossinovski. Kuna ta ei suutvat sotse viia siis edukalt järgmistele valimistele, et ma ei tea, mis teie arvate, et kuivõrd üldse aitaks otse see, kui nad üsna keerulisse seisu poliitiliselt enda mänginud Ossinovski välja vahetaks. See, et sotsid, et mingi hetk närv üles ütleb ja nad hakkavad Ossinovskil kuue kuueäärt sikutama, teda toolilt maha tõukama, seda see oli üsnagi üsnagi ettearvatav ja pigem oli imestama panev see, et nad ikkagi mingit päris pikka aega suutsid külma närvi säilitada, sest oleme ju tegelikult terve kevade vaadanud kukkuvaid reitingunumbreid ja, ja seda seda selles mõttes, et see nagu ei ole üllatav ja see, et siin ka Indrek Saar nagu välja ilmus, selle ambitsiooniga ei ole üllatav. Samas ma julgen arvata, et Juuneid sarnase ambitsiooniga inimesi seal sotside seas on veelgi. Aga, aga saar oli see, kes, kes julges nagu välja tulla igale parteile on kasulik, kui seal sees konkurents, et see ei ole mingi selline, et kui seal on sees konkurentsi, kui sinna tuleks nüüd ka mingeid selliseid mõistlikke, uusi ideid, mis ei ole lihtsalt rapsimine, sest seda ei saa tegelikult nagu halvaks pidada, et, et kui ei ole lihtsalt resigneerunult valimistest valimistesse lohisemine, et aga mõnikord võib rapsimine muidugi ikkagi erakonna veel rohkem nurka mängida, seda, eks seda näeb. Nad peavad ilmselt kõige rohkem vaatamegi omaenda valijaskonda, et mida nood tahavad. Esimesena tuleks ikkagi kätte saada, käes hoida oma valijaskond ja kui ma nüüd mõtlen, siis ega Eestis ei ole väga palju seda, seda vasaktsentris ei ole väga suurt mänguruumi nagu paremale on seal palju rohkem erinevaid variante, et et see peaks nagu sotsi toetama. Just, et, et sotside selline klassikaline toetaja on tegelikult ju selline roosa intellektuaal, et see ei ole üldsegi mitte sinikrae kesta, võiks klassikaliselt olla. Ja samas võib-olla siin siin oleks mingisugust mänguruumi ka, et otsida need sinikraed üles tõsine dist kipuvad praegu ekre taha minema, et, et nendel on nagu muud muud küsimused, põletavamad kui need sotsiaalsed teemad, mida, mida sotsid võiksid nagu enda lipulaevaks võtta ja ilmselt ka sotside alkoholipoliitika ei ole see, mis see, need sinikraed n ridadesse tõmbaks. No sotsiaaldemokraatide jaoks on praegu praeguses majandustsüklis üleüldse väga keeruline aeg selles mõttes, et kui sul majandus kasvab, sul neid sotsiaalseid probleeme sellisel kujul nagu majanduslanguse ajal ei esine, siis võib-olla rahvas mõtleb ka natukene rohkem parempoolselt, et kui sa nagu ikkagi toime tuled, aga no Eestis kindlasti on neid inimesi ja, ja tegelikult on ka näha, et sotsiaaldemokraadid proovivad tõstatada neid teemasid, mis justkui ühiskonda peaks, et on, aga kui võib-olla paigutada laiemalt see konteksti, miks just praegu, mis praegu toimub, et praegu on poliitikas käimas see faas, kus hakatakse avaldama uusi nägusid ja erakondadega liitujaid, kes valimistel järgmisel sügisel kandideerivad? Iga uus nimi, lisab olemasolevatesse liikmed, ehk siis niinimetatud nomenklatuuri pingeid, on olelusvõitluse aeg, see on siis protsess, mis seisab kõik kõikides erakondades ees, et me saame näha, aga huvitavad seisu nii Reformierakonnast taas, aga ka keskerakonnas Indrek saarel on praegu selles mõttes ütleme, erakonnasiseses võitluses parem seisku Ossinovskil, sest Ossinovski mulle tundub, et on pigem mõtlema selle peale, et, et on tarvis ka uusi nägusid ja nimesid tuua, ka saarel on lihtsam olemasolevate kaartidega mängida ja vaadates ka saare toetust juhatuses ja sotsiaaldemokraatide volikogus väga nimekad liitlased, nii et selles mõttes on Ossinovski seis väga keeruline. Ma keriksin korra tagasi selle peale, et sa väidad, et majanduskasvuga sotsiaalsed probleemid on kadunud, aga tegelikult et ei olnud niivõrd esile, nad ei ole esile, aga ma arvan, et näiteks inimesed, kes on pidanud otsima hooldekodu kohta või kes on sattunud nagu mingisuguste ebatüüpiliste või siis ütleme, keskealise töö Tööjõulise inimese jaoks mitte tavaliste olukordade ette, et need inimesed ikkagi, kas seal siis puuetega lapsed, puuetega puudega inimese hoolduse ja nii edasi, et tegelikult need asjad on olemas ja need asjad puudutavad paljusid inimesi, et aga lihtsalt nüüd tuleb õiged asjad üles üles leida ja nagu mitte võib-olla ka nagu mingit sellist pseudoprobleeme välja mõelda, et mõnikord nii-öelda moodne vasakpoolsus läheb nii nagu selliseks. No ja ma tahaks öelda, et ostsin, ei saa öelda, et Ossinovskile ühtegi kaarti olete tema tegelik, tegelikult tugevam kaart on see, nagu Ligi ütles, et ta on sisserändaja poeg. Et see on, see on tegelikult tema trump, et ta on, on siiski siiski venekeelse elanikkonna seas tuntud ja, ja ta on sealt ju ka. Aga seal ei ole populaarsust, aga seal ei ole enam sotsidel väga suurt populaarsust, tõsi küll, viimane arvamusküsitlus näitas, et natukene on venekeelses valijarühmas sotsiaaldemokraadid valijaid tagasi võitnud, aga siin veel ütleme see kõige madalam reiting, mis siis oli kusagil seal, kas märtsi või aprillikuused seal sisuliselt sotsiaaldemokraatidel ei olnud vene valijaskonnas mingisugust toetust, aga mis puudutab neid nii-öelda siis pehmeid teemasid, töövõimereform, mida mitmed sotsiaaldemokraadid on vedanud, tegelikult Eesti inimesed on näinud, et missugune see sotsiaalpoliitika sotsiaaldemokraatide moodi on olnud, et minge küsige tänaval, mida inimesed arvavad töövõimereformist, mis pidi siis aitama inimesi tööle, et väga palju pahasid inimesi, et need lahendused on keerulised, mitte et neid ei tule ettevõtet, aga, aga need vajavadki aega ja kui me räägiksime nagu nendest teemadest, millega veel tegeletakse praegu, et hooldekodukohti igale nii-öelda siis abi vajavale inimesele, et üks keskne küsimus on selles debatis jäänud küsimata, et kust see raha tuleb, et kui öeldakse, et see maksab seal mõned kümned miljonid eurod, et kui rääkida siin analüütikutega, nad ütlevad, et ei, seda kulu tuleks ikkagi arvutada. Noh, ütleme 100 miljoniga, et kui hakata eeldama seda, et kui kättesaadavus tõuseb teenusel, siis tõuseb ka abivajajate hulk. Praegu viivitatakse, ütleme siis hooldekodus oma lähedaste paigutamisega kuni viimase hetkeni, sest see on nagu ikkagi selline hädavariant ja, ja kui teenus läheks paremaks, läheks kättesaadavamaks, mis on ju täiesti normaalne, mida me eeldamegi kaasaegses põhjamas siis tahes tahtmata vajadus riigieelarvest raha leida tõuseb kordades veel ja kui öeldakse, et katteallikaks on haigekassa raha, siis see ei kõla nagu selles mõttes loogilisena, et kui mõelda selle peale, et kui katkised on eesti inimeste hambad, kui pikad on meie ravijärjekord, ma võiks seda loetelu jätkata, et seal jällegi neid lahendusi ei pakuta, et seda väikest tekki kogu aeg selles suures voodis ümber jagades kõik külmetavad lõpuks end ära. Nojah, et siin on tegelikult sul on väga õige jutt ja minu meelest kõige traagilisem on see, et ma tulen tagasi selle teema juurde, mille juurde ma ei tahaks, et tegelikult sotsid rüselevad on alkoholipoliitikaga, et nad on tegelenud, on tõesti ju nüüd aasta tegelenud teemaga, mis, mis pidi olema kõrvaline teema ja see on ja selle sellest on saanud nende põhiteema, et võtavad nad üles ühe või teise hea asja siis lõpuks on see ikkagi kõik jõuab sinna tagasi, et aga nende alkoholipoliitika läks nässu. Aga see on näide sellest ma isegi seda alkoholipoliitikat täna saates ei puudutaks, et pigem see näide on see, et jällegi taheti ju väga palju häid asju teha, kui mindi alkoholiaktsiisi tõstma siis teati, et sealt saab raha, et ma kahtlustan, kui jällegi teha neid palju häid asju sotsiaalpoliitika raames ja seal töösuhete raames siis lõpuks nendel öödel magamata öödel, kus koalitsioonileppes tehakse jällegi minnakse rapsima ja siis ühel hetkel noh, ettevõtjad ütlevad kohe järgmisel hommikul, et see on väga halb idee, see on väga halb idee, pangamaks on väga halb idee, uute aktsiiside kehtestamine, väga halb idee, seal ma ei tea, tulumaksu tõstmine või ettevõtte tulumaksu kehtestamine, kõik on väga halb idee, aga ikka tehakse ära mingil kujul leitakse mingisuguseid viisid, öeldakse nõrgemaid ei puutu, aga tugevamad natukene peavad rohkem panustama. Meie traagika omal moel on see traagika koomilises võtmes, et, et me oleme saamas piisavalt rikkaks riigiks, et igaüks saab mingisuguse iga partei või iga koalitsioonitulija saab mingisuguseid oma oma Kendasid sisse tuua, aga selle miinus on see, et kaovad ära suured teemadel, et mis on nagu ühiskonnas praegu tõesti oluline. Ja tegelikult ma arvan, et see hooldekodude teema on üks suuremaid teemasid, et kui kui siin on ütleme, kümmekond 15 20 aastat keskendutud perepoliitikale ja lastepoliitikale, mis on, mis on Eestis väga-väga tugev ja siin on tõesti, ma arvan, et pered on hästi toetatud praeguseks, siis siis nüüd oleks õige pöörata pilk siis sinna elukaare teisele poole ja siis aidata ka noh, inimväärikalt, et oma elu elupäevad mööda saata või siis see lõpuosa mööda saada. No aga seda rapsimist ikkagi kinnitab see, et püütakse nagu väga laial rindel tegutseda, et minnes nõudma kohustuslike dividende, ma usun, pikas plaanis tehakse ettevõtlusele väga suurt kahju, et võtame olukorra, kus siis väikeaktsionärid savamate täies õiguses nemad hakkavad määrama siis dividendipoliitikat, et see tähendab, et vähemus hakkab siis enamuse üle teatud puhkudel otsustama, et kui suuromanikud otsustavad, et ettevõte peab koguma raha, et teha mingisuguseid kapitalimahukaid, investe keeringuid siis väikesed osanikud, nähes, et ma ei tea, auto hakkab ära väsima, et tahaks endale uut džiipi, et rahahäda hakkab tekkima, siis minnakse ettevõtte üldkoosolekule, öeldakse, et aga väikeaktsionärid tahavad väikeosanikud tahavad ka raha ja tahaks nüüd kohe kätte. See ettevõtluskliimat ilmselgelt ei paranda, et see parandab sellist ühepäevaelu ja ja ka nagu ma ei tea. Postimees sel nädalal kirjutas, et on väga huvitavad sidemed sotside ja ühe BLRT väikeaktsionäri vahel, et, et see tundust Need ei ole huvitavad sidemed, tegemist on sotsiaaldemokraatide liikmega. Kovalenko on Tallinna volikogu liige. Et, et noh, need, see, see väide, tundus üsna usutav, et see ei tundunud mingisugune nagu selline suvaline laest võetud argumendid, kui see tõesti nii lihtsalt on võimalik nagu saada nagu seadus ettepanekuid, siis see, see ei jäta neist väga head muljet ja no tõesti see ettevõtluskliimaküsimuseks ja asi on siis selles, et see seadus, millest me räägime, oleks teoorias selline, kus, kus ütleme, et on firma, kus on aktsionärid, on suur tavaliselt ühes firmas on, et on suuraktsionärid, kelle käes on enamus ja siis on hulk väikeaktsionäre, kelle, kellel on tõesti noh, mikrokes on mikroosanikud ja, ja tõesti, võib tekkida olukord, kus suurosanik ei võtta aastaid dividende, ehk siis need ka väikeaktsionärid olles omanikud, tegelikult ei saa sellest omanikuks olemisest mingisugust kasu. Ja nüüd ma saan aru, et siis sotside mõte on selles, et aidata neid väikeaktsionäre, et nad ikkagi mingisugust raha saaksid oma selleks omanikuks olemisest. Aga kuigi samas ma ütleks, et kui sa oled väikeaktsionär, siis vaata, et kui sa aktsiaid ostavad, inimesed ju vaatavad ka seda, et mis on nende tootlikkus ja mida sealt saab, et kõik see info börsiettevõtete puhul on ju avalik, et kui kui sul on teada, et firma on nii-öelda dividendide suhtes ihne siis ja sa peaksid nagu varuma vähemalt pikemat kannatust ja, või siis ootama hetke, kui sul tasuks aktsia maha müüa. Aktsiaturg töötabki, nii, see info on kõik avalik, et see ei ole nii. Pimesi loteriid, mingi aktsia ja siis vaatan, oi selle pole üldse tootlik. Kuidas nende elu on ka rida ettevõtteid, mis ei ole noteeritud börsil näiteks ütleme, kaks sõpra kunagi, ülikooli ajal asutavad ettevõte, mis tulevikus eluga veel jutte ja siis ütleme, et pikalt tegutsedes hakkavad need igasugused pooldumised, kui seal keegi kellegiga abiellub, hiljem lahutab, tekivad seal lahus varad ja, ja ühesõnaga, see osalus seal jaguneb nagu väikesteks osadeks ja nüüd ongi küsimus selles, et millised on nii-öelda väikeste osade teate õigused, kas nad saavad teatud puhkudel siis enamuse või, või siis suurosaluse vastu kuidagi minna, et maailmas on riike, kus on seda püütud lahendada, aga, aga ausalt öeldes sellist väga edukat vormi ma ei ole nagu näinud ja. Selles mõttes ma arvan, et pigem võiks olla selline asi, et need on ikkagi erandid, mis tõesti Pätsidki kohtukäigud kohti just nimelt kaudu käima asi, mida nagu seadustega reglementeerida, et pigem kui on mingisugune ebaõiglus toimumas, siis on kohus see peaks olema ma ju ikkagi äriõiguses tõestatav, et kui keegi sind lihtsalt kiusab nagu dividendide küsimuses. Nii aga et aeg surub peale, räägiks hästi, põgusalt veel ühest nädala alguse uudisest. Üks Valgamaa naine pidi eelmisel nädalavahetusel siis sünnitama sõna otseses mõttes põllul teel Valgast Tartusse Rõngu Tartu vahel. Täpsemalt Ta sündis, Mia. Ta jõudis siis saada esimestel elupäevadel selles mõttes meediakangelaseks, et temast tehtud pilt. Ta pidi peaaegu maksma ühele Tartu kiirabitöötajale töökoha, sest laiem avalikkus sai sellest intsidendist teada just läbi sotsiaalmeedia postituse, mille tegi üks kiirabitöötaja ja selgub, et siiski lapsevanemad. Loal. Aga Tartu kiirabi juhataja Ago Kõrgvee lubas esialgu siis Delfile antud intervjuus, et ta ei välista, et Ta jääb isegi ametist ilma. Võtan seletuskirja, rõhutas Kõrgvee ja ta ütles, et mingi karistus järgneb kindlasti. Kõrbe selgitas, et andmekaitseseaduse kohaselt ei tohi tervishoiutöötaja patsiendi kohta andmeid avalikustada. Aga ma usun, et Kõrgvee oleks. Kui ta oleks nüüd lahti lasknud, siis tõenäoliselt oleks jäänud ka Ago Kõrgvee üheks viimaseks otsuseks. Aga muuseas, mulle tundub, et vähe on teada see fakt, et aga kõrge ise on olnud nende otsuste ja arutelude juures, kus otsustati, et Valgast tuleb sünnitusosakond sulgeda ja üsna jabur on selles mõttes olukord, et kui kiirabitöötaja seda postitust poleks teinud, siis ma kahtlustan ka kliinikumi Tartu kiirabi sellest intsidendist meid teavitanud polekski. No ütleme nii, et see intsident, mis peakski olema nende osaliste asjaosaliste ehk siis patsiendi ja tema lähedaste otsustada, et kuna nemad olid nõus, siis on okei, aga ei saaks süüdistada neid salastamises, juhul kui patsient ütleks, et ta ei taha, et see läheb avalikuks ja just sel juhul ei saa, et noh, me ei tohi, millel oleks õigus süüdistust salastamises, patsient ütleb, et see on okei, miks mitte isegi kui sa ei toeta poliitilist seisukohta, mida on siis kiirabi juht valinud ja tõsi see on, et see, sellised sellise on teema, et ma olen näinud ka sotsiaalmeedias pilti, kus meedikud on pildistanud iseennastki teinud selfie Ed Sheeraniga koos, kes oli käeluu murdnud ja siis on raske kiusatust maha suruda, teha, teha, teha selfi ja see mitte panna siis nagu Facebooki üles, et et see muidugi see, see on nagu üks teema probleemistikku juures ja teine on siis see, et, et kas see on normaalne, et edaspidi inimesed hakkavadki teel Valgast Tartusse kusagil kiirabiautos sünnitama. Ma tean juhtumit, kus üks eestlanna, keda võib-olla mõni siin veel tunneb, sünnitas ka Londoni linnas autos, niiet et see, see ei pruugi. See, et sul on lähedal haiglate sünnitusosakonnad, ei pruugi veel kõike välistada, selle on ju seletatud ära, et Valgas tegelikult häda korral on ikkagi ämmaemand on olemas, ta on suuteline selle sünnituse vastu võtma riski sünnitus, kuigi seda ei ole, see ei ole nagu selline ametlik nii-öelda teenuste nimekirjas tegelikult seal on nagu hädaolukordadeks on siiski eriarstiabi taga. Ja noh, teine asi on jah, see poliitiline mina ei paneks neid kahte asja nagu kokku, et üks on see, et jah, jumatus, aga et ja, aga noh, kas on mõtet hoida igal pool neid, see on teine asi. Aga nüüd tõesti püütakse siis igast küljest näidata, et on täitsa okei, et lapsed sünnivad Viru ringil ja teel Haapsalus Tallinna ja nii peabki käima, et ma ei tea, et Heidit sina valiksid sünnitamiseks kiirabi. Ei ei valiks, aga tegelikult on see, ma saan aru, et ma saan nendest kiirabi kiirabitöötajatest aru, sest et nüüd on nagu nende osalt nende vastutada või nende otsustada tehase otsused, kas see naine peab Tartuni vastu või ta peaks siis jääma sinna ka või tegelikult sõita Võrru, et see saab olema nagu kiire kiirabitöötaja otsus ja selle tegelikult tihti ei ole ju arstide auto peal, vaid et on ikkagi. Ja samas ma arvan, et nagu, kuna sünnitustegevus siiski on normaalne, see ei ole ju haigus, normaalne inimese osa, et, et selles mõttes, et kiirabitöötajad peavad tegelikult väga palju otsuseid langetama väga palju elu ja surmaotsuseid, et, et see on lihtsalt üks osa nende tööst, et see on paratamatus. Ma siiski rõhutaks veel ikkagi ema ja, ja ka tulevase noore isa rolli minnes sünnitama, siis sa eeldad ikkagi, et see kulgeb kõik sellises meeldivas õhkkonnas. Kahtlemata on keerulisi juhtumeid, aga kui sa valmistud siis sünnitama ütleme siis kiirabi lotos mentaalses seisundis, siis see ei ole väga nii-öelda okei. Ma arvan, et täiendav stress ja, ja annaks jumal, et keerulisemaks. Tähendab, ta ei planeeriks küll, et ma võtakski, nagu väga moes on teha endale sünnituskava, et ma sooviksin, et minu sünnitusel juhtuks see, see ja see, see kulgeks sellises sellises korras ja ma saaksin siis seda sedasorti toimetus tuimestust või mul oleks sellised abilised, siis ilmselt seda ei ole, et keegi kirjutaks, et ma sooviksin sünnitada kiirabiautos. Nii, aga lõpetuseks. Homme on üks suur finaal Prantsusmaa ja Horvaatia ja jalg. Pall. Muuseas eelmises saates oli siin juttu ka sellest, et kuidagi wifan jätnud hooletusse Tai jalgpallipoisid, et nad nendele tähelepanu ei pööra. Selgub siiski, pööravad küll, et FIFA president on kutsunud suisa tai alga poisid homset finaali jälgima, tõsi, haiglast nad veel välja ei pääse. Finaali nad minna vaatama ei saa, aga kutse on nüüd antud Londonisse maailma parima jalgpalluri valimistele, nii et wifit hoolitseb Tai jalgpallipoistest, aga üks lihtne küsimus meil on 30 sekundit, siin saate lõpuni, et kummale pöialt hoiate või kavatsete homse finaali üldse maha? Olen ma tunnistan, ma kuulsin praegu sinu käest, kes finaalis on mul mees Uhhuduuril ja ma naudin seda teadmata. Ma arvan, et kuigi ma ilmselt ei vaata seda, sest minu jaoks on jalgpall natuke liiga igav, saavad rohkem Tour de France'i, ei mulle meeldivat hoki ja korvpall, aga ma tean, et seal on Horvaatia ja Prantsusmaa ja ma arvan, et lihtsalt väiksemat riiki, see on lihtsalt ägedam kui, nagu väiksem riik, kellel on väiksemad, see näitab, et see pall teisteni ümmargune, et see ei ole ainult nagu rahvaarvu pealt see edu ei sõltu, et selles mõttes on see tore. Võtku parim tänalid rahva teenerites Evelyn Kaldoja, Heidit Kaio ja Mirko ojakivi uuel nädalal on siinsamas stuudios juba Urmet Kook, Aivar Hundimägi ja Neeme Korv. Kuulmiseni.