Vikerraadio. Rahva teenrid Tere. Käes on detsembri keskpaik, stuudio aknast paistab mõndade maja katuselt natukene lund käes on aeg, kui erinevad ettevõtted, riigiasutused ja sõpruskonna teevad, veedavad üksteisega kauneid jõuluõhtuid, kiidetakse 11 ja süüakse ehk isegi piparkooki käes. On aeg, kui päkapikud on kinkide sussi sisse tassimisest juba üle koormatud, kuid jäänud pole enam kaua. Varsti tuleb see kõige kauem oodatud mees ning käes on aeg kus uudised hoolimata kolmanda advendi peatsest saabumisest. Olgu nendeks teadeteks värskelt ja kauaoodatud kiirtoidurestorani avamine Eesti südames paides, mis pakub ja Kesk-Eesti rahvale esimese läbisõiduteeninduse Teed teeninduse võimaluse või hoopis uudised, kuidas kohalik patrullpolitseinik rammis Jõgeval liiklusposti kohe näha, et Eestis juhtub ja kui Eestis juhtub, siis otseloomulikult on teie kuuldekaugusele laupäeva hommikul saade Rahva teenrid. Ja oleme stuudios kolmekesi. Eesti rahvusringhäälingust on täna kohal Merilin Pärli. Tere. Tere. Mina olen Taavi Eilat ning selle nädala uudiste valguses saab kolmanda tegija ees selles saates ilmselt viimast korda kasutada tiitlit Postimehe arvamustoimetuse juht Neeme Korv. Nimelt uudised Neeme, sa lahkud pärast pikka ja edukat karjääri postimehest, et et ei ole tavapärane, et pika staažiga ajakirjanikud selliselt ootamatu lahkumisega siis oma nii-öelda koduväljaande jätavad, et küsime spordireporterile kohaselt, et, et miks nii. Spordireporter küsib ikka, et mis tunne on, mis tunne on tervist, head kuulajad. Et tõepoolest on selline tagasihoidlik uudised kolmandast jaanuarist, ma panen selle senise ameti maha. Ma olen Postimehe arvamustoimetuse juhataja olnud 11 aastat, seda see on väga pikk aeg. Praegusaja maailmas on, on väga harva, kui, kui inimene sellisel kohal nii kaua töötab, et tänapäeval on ikka moodne otsida uusi väljakutseid. Aga, aga tõepoolest nii see on ja, ja. Mul ei ole väga palju siia lisada, oleme oma tööandjaga selles osas kokku leppinud, et et ma lahkun ja tuleb uus inimene. Jaa. Ja, ja kui küsida, et mis tunne on siis seal selles mõttes muidugi päris keeruline, et ma olen Postimehes tõesti olnud, et üle poole oma elust ja rohkem kui 20 aastat. Kui olete nii kaua ühest uksest sisse läinud igal hommikul, siis võib-olla päris huvitav, kui ühel hommikul ei lähe, aga vaim on juba selleks valmis, et ja, ja nii palju ka, et ega mul ei ole veel praeguseks hetkeks öelda seda, et kuhu ma siis lähen. Aga kui ma olen ikkagi kogu oma elu olnud tööelu olnud ajakirjanik ja, ja, ja kui mul on võimalik selles liinis jätkata, siis, Kuigi täna me nendel teemadel pikemalt ei peatu, siis kuuldavasti muutusi Postimehes ja selle katus firmas Eesti meedias on lähiajal tulemas veel ja veel, et Kanal2 lööb siin enda telekava sassi, lõpetades mitmeid seniseid saateid tehes hiljuti alustanud hommikusaatest hoopis õhtuse saate ja seega mängides ümber kogu senise programmi. Ning ka Postimehes on uusi tegijaid veel tulemas, et sellises sega žanrilises kirjatükkide rubriigis Meie Eesti minu teada lähiajal peaks alustama ka sisejulgeolekuasjatundja Erkki Koort. Kui mu info nüüd tõele vastab ja meie enda hea kolleeg Peeter Helme vikerraadiost liitub näiteks Postimehe arvamustoimetusega, et muutusi on palju. Postimehes. Muutusi on palju, aga noh, Postimees on suurettevõte ja, ja uskuge, et selle 20 pluss aasta jooksul olen ma näinud päris paljusid muutusi ja päris paljusid organisatsiooni kultuur, mida ma küll öelda võin, on see, et igaüks, kes postimehega kokku on puutunud, teab, et, et kui oluline ja väärtuslik see institutsioon on. Eesti riiki ja demokraatiat silmas pidades, ma julgen täiesti kasutada neid pateetilisi kujundeid ja ja mina olen oma oma oma panuse selles osas andnud ja ma loodan, et kõik need, kes need, kes tulevad, võtavad sedasama moodi südamega ja nii edasi. Aga nagu öeldud, sellel teemal pikemalt ei peatu, neeme soovime igatahes edu, mis iganes see uus amet saab olema ja soovime edu otse loomulikult ka Postimehele ja Eesti meediale. Aga põhiteemad tänases saates annan väikese lühikese ülevaate, enne kui läheme süvitsi asja juurde. 11 nädalat enne valimisi on põhjust rääkida erakondade populaarsusnäitajatest, sest sel nädalal avaldasid kaks peamist uuringufirmade erakondade toetusreitingud. Räägime riigieelarvest ja sealjuures olevatest katuserahadest välismaal Maal on pöördelised ajad Suurbritannias. Brexiti b teemadega seoses ja Theresa May umbusaldamisega. Prantsusmaal ei taha mässud lõppeda, aga saadet võiks alustada ehk selle nädala kõige võikamast uudisest ehk siis Strasbourgi jõuluturu lähistel. Seal leidis täna täidis sel nädala teisipäeva õhtul kohaliku aja järgi kell kaheksa aset terrorirünnak, milles hukkus kolm inimest ja viga sai palju rohkem ja nendest väga kurbadest terrorirünnakutest oleme siin saates korduvalt ja korduvalt rääkinud neid uudiseid ja iga kord, kui need tulevad, ei oska nagu midagi enam öelda ja me oleme korduvalt tõdenud juba seda, et et ega see on parata kuidagi saanud selliseks harjumuspäraseks osaks, et kui kui ka selline jõulurahu aeg hakkab tulema, siis taaskord sellised rünnakud aset leiavad ja ja, ja nagu Noh, põhimõtteliselt teeb lihtsalt nõutuks. Noh, eks, nii nagu tänases Päevalehes ütleb ka europarlamendis töötav eestlane Jörgen Siil, nenditi, et inimesed on juba harjunud, et sellised rünnakud on paratamatus ja ega ei olegi midagi teha, et neid aset ei leiaks, aga siiski lähiajaloost on märgata, et need kipuvad lainetena käima, et vahepeal on vaiksem periood, siis kui on politsei jälle suutnud kuskil haaranguid korraldada ja neid terroristidele ridu hõrendada ja siis jälle kusagil kärgatab, et noh, kas nüüd võis olla selle konkreetse rünnakud, aga see põhjused kogu Prantsusmaa politsei on kollaste vestide ohjeldamisega praegu ametis ja pole võib-olla aega nendele teistele teemadele nii palju tähelepanu pöörata, eks seda me saame mõne aja möödudes ilmselt teada, kui mingid analüüsid valmivad. Kurb jah, aga eks sellest on saanud Euroopa selline paratamatus. Turismimagnetite juures on noh, ütleme siis nagu lennujaamas pommide otsimise agregaadid ja püssimehed käivad ringi ja käisin kevadel Pariisis ja täpselt see noh, väga nukker on vaadata seda Eiffeli tornini, kuhu sa varem said rahulikult ligi jalutada ja nüüd on see kõige paremini turvatud objekt, samamoodi triumfikaar ja siis kiriku tõsised platsid, kus käivadki püssidega relvadega siis politseinikud ringi, aga noh, samas eks see tõstab turvalisust, et tuleb lihtsalt sellest mööda vaadata, see on paratamatus ja noh, Eestisse see vast veel ei jõua sellisel kujul, aga siiski ka meie raekoja platsi ju ei saa tegelikult autodega sõita, et need betoonpostid on igale poole pandud ja muide lähemalt räägime sellest homses AK nädalas just selle vaatega, et kuidas sedalaadi sündmusteks Eestis ollakse valmis ja kas seda tasub katega. Nojah, eks ikka mõtled ju selle peale, et milline see keskkond on, mis sind ennast ümbritseb, et igal hommikul, kui jalutan tööle läbi läbi vanalinna, siis eriti esmaspäeva hommikuti vaatanud seda valgete kaubikute rivi, kes teevad oma tööd ja siis ikka jooksevad silme eest need sündmused, mis viimastel aastatel Meil on olnud. Paraku jäi silma selline fakt, et 2010.-st aastast on Prantsusmaal on 16 sellist rünnakut, see tähendab seda, et et väga palju on väga mitu, on neid ka selliseid, mis on tõenäoliselt juba jooksnud läbi põhimõtteliselt meie jaoks nagu nuppu veergudest, et, et need on jäänud ka tegelikult võib-olla sellisest üldisest teadvusest kõrvale. Et jah. Siin selliste asjade salati, mina muretsen selle pärast, et ta on, on mingisugune seltskond inimesi, kes hakkab sel puhul rääkima, et näed, et see demokraatlik süsteem ongi, ongi jama. Et, et ei suuda kaitsta, ei suuda hinnata, vot meie tuleme, võtame suure valdaja, lööme nagu korra majja, et selliseid hääli on siit-sealt kosta ja see on selline väga, väga, väga alarmeeriv, et, et tegelikult on need, need probleemid ju märkimisväärselt sellised, et sügavamad ja nendega tuleks nagu ühiskonna tasandil tegeleda. See on, see on tegelikult see koht, kust kust saab alguses nende probleemide lahendus ja noh, mina arvan näiteks, et need eriteenistused on, on tegelikult Euroopas teinud väga head tööd ja ma arvan seda, et kui Euroopa ei oleks nii nii avatud, siis nende eriteenistuste see koostöö oleks ka märkimisväärselt kehvem, et praegu ikkagi info liigub liigub kiiresti ja, ja ma arvan, et ei ole mingit alust, et neid neid sarjata või, või mitte usaldada. Ja aga noh, eks selles avatuses on nii nagu nagu kolleeg Neeme raud kirjutas Postimehes tõi sellise elulise näite, et kui ta pidi sellel samal õhtul ta viibis Strasbourgis pidi otseteed kasutades minema läbi ühe, ühe asutuse kompleksi ja siis lõpuks läks ta läbi aiaaugu. See ja see aiaauk oli tõepoolest olemas, et see kujundina neemel töötas, töötas, töötas väga hästi, et eks eks, eks see on nii, et me peame jälgima, aga lõppkokkuvõttes ma tahan öelda, on see, et turvalisus on minu arvates nagu, nagu ikkagi meie kõigi kätes ja kogu kogu ühiskonna kätes, et. Ja sellest turvalisusest, et, et noh, me räägime ka nendest teemadest ikkagi siis, kui kui need sündmused on aset leidnud, aga väga palju neid sündmusi ikkagi Ma ei tea, kas hoitakse ära ja et nendest mega selliselt ei räägi, aga, aga tõesti, see, millele sa neeme viitad, et see on nagu laiem see ühiskonna arutelu küsimus, et kuidas me saame neid seda mõttemaailma siis üldse. Ta on just nimelt oluline on ka see, et kuidas me tegelikult tajume seda turvatunnet, et kui kolmandal detsembril anti üle kodanikujulguse aumärk seal justiitsministeeriumis ja siis üks mees pälvis selle üks vapper Kohtla-Järve mees, pärg pälvis selle postuumselt ja justiitsministeerium tegi selle kohta avalduse. Neli päeva hiljem juhtus Kuressaares teatavasti see traagiline sündmus päästeametnikuga, kes sekkus minuarvates võttes selliste inimeste vaprus ja, ja see kodanikujulgus olemasolu tegelikult näitab siiski seda, et, et meil ühiskonnas on turvatunne päris päris selgelt olemas ja, ja me astume vastu nii-öelda selle kaitseks, kui, kuigi, kui seda peaks avaliku korra kaitseks, kui seda peaks vaja olema. Aga teisalt jälle on alarmeeriv see Meil on siin olnud nüüd paarinädalases meeleavaldusi, kus läheb, eks ju kähmluseks füüsiliseks, et sellest, kui on mingisugune uus normaalsus saama ja noh, ma ei teagi, et mulle tundub, et Eesti võib olla ohud on pigem seal, et et pigem tasub karta seda, et mingisugune äärmuslike ilmavaadetega kohalik ühel hetkel läheb üle piiri ja. No teistpidi, teistpidi on see, et meie, kes me seda informatsiooni nii-öelda läbi töötama ja avalikkusele vahendame peame kuidagi ka mõistma seda, et mis on provokatsioon mingisugusel hetkel, mis ei ole ja mis töötab mingisuguse vaate kasuks. Et ma sooviks meile kõigile tarkust selleks. Aga Prantsusmaateemade juurde tuleme saate teises pooles ehk veel tagasi, aga lähme praegu koduste asjade juurde, et kui jõuluturust oli Strasbury näit selle jutu siis Euroopa parimaks jõuluturuks valitud Tallinna jõuluturust üks 500 meetri kaugusel olevas, siis Riigikogus tehti sel nädalal juskui kõvasti tööd ja kõige olulisem teada ja sealt tuli ikkagi see, et 2019. aasta riigieelarve suudeti vastu võtta arvestades asjaolu, et pole täpselt võimalik kokku lugeda, kas Jüri Ratasel on nüüd siis enamusvalitsus või vähemusvalitsus, sest seal nagu mõned saadikud on ja ei ole, aga, aga ühesõnaga 52 poolthäälega kolmandal lugemisel eelarve läbi läks. Ega eelarves endas nüüd võrreldes varasemate lugemistega mingeid märkimisväärseid arenguid ei ole, aga võib-olla numbrite keeles võib üle käia, et tulud kasvasid võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti 630 ühe 639 miljoni euro võrra riigieelarve kulude ja investeeringute maht 2019. aastal on kokku 11,32 miljardit eurot. Et seda on siis seitse protsenti rohkem kui 2018. aastal, aga aga jah, veelkord, et ega, ega midagi nii põrutavat seal ei ole, see on selline juba valimiste eelne natukene rahulik. Kui me eelarve võrreldes nende varasemate, siis Keskerakonna juhitud eelarvega Seekord on meie eelarve struktuurses tasakaalus ja nominaalse ülejäägiga vähemalt. Ja noh, ajaloo suurim riigieelarve, nagu on viimastel aastatel igal aastal igavest öelda See pole ka imekspandav, et lihtsalt loomulik asjade käik, et nii läheb. Jürgen Ligi küll kritiseeris, noh, mis ongi opositsiooni töö kritiseerida, et valitsus paraku mustemateks aegadeks ei valmistu ja nimetas seda peost suhu eelarveks. Et jah, aga midagi väga sellist eredat sealt silma ei torganud, pigem torkas, torkas silma järjekordne katuserahade jagamise aktsioon. Tahad veel riigieelarvest ilma katuserahad, et ta rääkida või räägime kohe katuserahadest. Minu arust minu arust me võime katuserahadest rääkida küll, sest et, et see on selline selline poliitilise kultuuriteema, et eks üldiselt see riigieelarve niisugusel kujul tõepoolest ei valmista nagu selles mõttes erilisi üllatusi, et et kui, kui mõelda seda, et valimised on tulemas tegelikult isegi kahed valimised ja, ja arvestades seda, et majanduskasv on, on olnud viimastel aegadel selline, mis, mis lubab teha teatud teatud käike. Ja ma ei saanudki päris täpselt aru, et, et kuidas selle teaduse rahaga nüüd on, et järgmisel nädalal vist sõlmitakse nüüd üks suur selline kokkulepe, kus erakonnad panevad käe alla, et üks protsent SKT-st edaspidi teadus- ja arendustegevuseks läheb. Ehk siis Tarmo Soomere suur töö. Ma ütleksin selline väga positiivses mõttes, lobitöö nagu kannab vilja, aga aga minu meelest see eelarve nüüd nüüd nii oluliselt veel ei liigu selle selles suunas, et. Et seal küll tõuseb teaduse rahastus ka ja aga mitte veel selle selleni ühe selle arvutamine, see ühe protsendi arvutamine üldse, no ma üritasin ka ennast kurssi viia, see on väga keeruline, et kas üks protsent tuleb kokku või ei tule kokku, et et aga, aga noh, põhimõtteliselt on see see sendi teema muidugi olnud nii pikalt üleval, et kui kui seda nüüd selles eelarves ei suudetud lõpuks vastu võtta, siis või nagu noh, ära realiseerida, siis, siis noh, see näitab ikkagi, et tegelikult poliitikud vist ei võta seda teemat justkui tõsiselt. Olgu tõesti see pakt või see lepe, mida nüüd kolmapäeval presidendi juurde sõlmima minnakse ja ja tõesti kõik erakonnad sinna all oma allkirja alla paneb. Vaat siis see, see nagu justkui lubaks seda, et aga natuke jääb mulje, et kuulge, enne valimisi on väga hea käia selliseid väikeseid kokku leppinud tegemas, kas neist kinni peetaks miski jäigana. Tervisedeklaratsiooni. See on tegelikult väga kurb, et meie teaduse rahastamine ei ole saanud samasugust ühiskondlikku kokkulepet, nagu ma kaitsekulutustega oleme teinud, et noh, see jänes ju arusaadavalt rahvusvaheline kokkulepe, aga me peame tegema ka riigisisese kokkuleppe, et see ei peaks olema selliste poliitiliste mängude osa. Sest noh, teadlaste selline frustratsioon on täiesti mõistetav ja ühe käega, eks ju, ühe ühe suupoolega räägitakse muudkui teadus-innovatsiooni- ja teadmussiirde olulisusest, aga aga tegusid ei järgnenud, mis seda toetaks, et kui me vaatame kas või. Üle lahe Soome poole, siis ega nende edulood ei ole mingisuguse juhuse või õnne tulemus, et see on ikkagi aastakümneid kestnud teadlik poliitika, et teadusrahastus ja ettevõtluspeavad käima käsikäes ja siis saabki sündida niisuguseid asju, et, et see on kindlasti teadus, on kindlasti valdkond, mis vajab stabiilsust ja selliseid üle valitsuste kestvaid. Kokku on see retoorika on natukene selline, et, et miks seda siis ei tõsteta teadusrahastust, et et aga kas me jätame siis ma ei tea päästjate palgatõusu ära selle arvelt või noh, nagu tuuakse selliseid näiteid, demagoogilisi näiteid, millega tegelikult Need on need ilmselt mõlemad tehtavad, aga lähme võib-olla nende katuserahade juurde, et et 30 miljonit eurot on siis tsirka, see, mida siis selles katuserahade projektis nii-öelda välja jagatakse erinevatele MTÜdele. 25 miljonit oli see, mida siis valitsus ise minu meelest ja minu teada jagas. Riigikogu pani sinna seitse miljonit lataka juurde. Gruusia on ja noh, ütleme nii, et, et see on nüüd küll jagatud seekord niimoodi, et liiliat nagu homset enam ei tuleks mulle mulle tullagi Et ega ei pruugi, vähemalt mitte mitte, mitte sellega kolmikliidu koosseisus, eks. Ja isegi riigikogu parteidele vabaerakond jagab esimest korda nii heldelt. Sellest aga ei, ma tahtsin lihtsalt sellise kummalise näite tuua, mis mu peas tekkis, et kui meie riigipealt Lennart Meri ja siis Arnold Rüütel oma viimasel ametiaastal jagasid teenetemärke siis kui te, kui te kujutate ette neid tulpasid, mis on, et Toomas Hendrik Ilvesel oli seal kuskil 99 enamasti läbi aastate, siis olid summad, olid seal sellised, et ühel 700 midagi ja teisel 800 midagi just täpselt viimasel viimasel aastal, nii et nii et noh, siin võib igasuguseid huvitavaid konstruktsioone ja regionaal arengu edendamise ja ma ei tea, mida kõike siin rääkida. Aga, aga tegelikult on see ikkagi selline valimiste eelne rahajaotus siin. Kummaline on ju näiteks see, et needsamad vabaühendused, kes ise on, on MTÜ, on ka osaliselt raha saajad on aastaid tegelikult kritiseerinud seda ja mis minusse puutub, siis mina olen täiesti seda meelt, et, et meie siin selles oma korrastatud õigusriigis peaksime, peaksime ikkagi seda, seda raha jaotama, mitte mitte sellisel moel, mis, mis ütleme näiteks kohaliku omavalitsuse tasandil võiks, võiks viidata otseselt nagu korruptsioonijuhtumile näiteks toimingupiirangurikkumiste näol või selliseid kahtlusi on kõvasti. Riigikogu puhul seda siis ei ole, eks. No neid MTÜ-sid, mis saavad raha puhtalt selle alusel, et selle MTÜ juhatusse kuulub üks või kaks või kolm selle erakonna liiget, neid näiteid on kuhjaga. Mul hea kolleeg Karin kopelegiga nokkis läbi kõik selle ja pani sellise põhjaliku ülevaate ja noh et näiteks siin Keskerakond üks helgemaid jagajaid 100000 eurot andsid nad siis tööstuspark intec nakro MTÜ-le, mille üks kahest juhatuse liikmest on Keskerakonna liige, korruptsioonis süüdi mõistetud Narva linnavolinik Fjodor ossi Anniko ja noh, neid, neid näiteid on siin veel ja veel ja veel, et ma ei näe, et see oleks kuidagi ausam tegevus kui munitsipaallehtede väljaandmisel oma erakonna kiitmine, et see on selline, te tulete mulle oma rahadega kosjaüritused, hästi tore on seda maksumaksja raha jagada ja siis pärast see kõik nagu enda arvele kirjutada, et vaadake, meie aitasime siin kogukonna arengule. Ja teisalt, kui panna ennast sellesse kogukonnavaatesse või sellesse MTÜ vaatesse, siis otseloomulikult, et kui, kui sul on raha vaja, sa käid ja räägid inimestega ja noh, lõpuks need antakse ka, et noh, igati positiivne, et miks ma ei peaks seda raha on ju vastu võtma sellisel hetkel, aga aga jah, küsimus on just nimelt selles, et ja, ja ma arvan, et ka eelarvest võiks niimoodi teha otse finantseeringuid mingitesse projektidesse, aga peab olema arusaadav, et mille alusel neid finantseeringuid Tehakse ongi aru saada, joosta tehakse erakondliku kuuluvuse alusel. See on piisav, et neid siis investeeringuid selliselt teha, et et aga kui ma midagi positiivset võiks välja tuua, siis ma vaatasin üle 2013. aasta pealtnägija saate siis oli toona veel viis aastat tagasi aeg, kui poliitikud vältisid seda teemat täielikult, et ainult umbes riigikogul juba lahkunud poliitikud olid valmis seda teemat avama, aga aga kõik, kes koalitsioonis või üldse riigikogus, noh, keegi ei tahtnud sellest rääkida, et nii palju me oleme vähemalt edasi läinud, et sa võid Neeme täna helistada Imarlengile ja küsida, et miks sa annad oma raha sinna, on ju, ja ta ilmselt leiab sulle mingisuguse põhjenduse selleks. Ka tema ju sai tema juhitud Eesti Üürnike liit, mis seisab sundüürnike eest, sai keskerakonnalt 50000. Aga kui meil oleks, ühelt poolt on selline range riigihangete süsteem kus on meeletult palju, sa pead igasugu dokumente esitama ja tõestama, et sa, kaamel, et üldse kvalifitseeruks Sid ja läbitsele tohutu kadalipu, et saada seal mõned tuhanded. Et siis viia ellu see mingisugune teenus, mida sult ostetakse siis noh, siin ei ole mingeid kriteeriume, et lihtsalt antakse ilma igasuguse läbipaistvuse või, või konkursid ka, et siis võiks ju siinkohal on mingisugune, ma ei tea, konkursi süsteem, esitad seal ka pakkumisi ja kes siis seda teenust, mida sa neid tahad osta soodsamalt pakub, et c siis saab aga ajaloolise saavutusega. Vene ajalooliselt võib korra meenutada, et katuserahade süsteem justkui tekkis ju sellest, et valitsus jagab oma rahaga, et riigikogul tekiks ka siis tunne, et neil on midagi jagada ja otsustada seal, et siis hakati seda katuseraha sinna eelarvesse sisse kirjutama niimoodi, et, et seda siis sai suunata vastavalt iga fraktsioon ise, et, et siin noh, tänaseks tõesti mõned fraktsioonid on loobunud, vot selle raha jagamist näiteks Reformierakonna fraktsioon. Samas olles ise mõned aastad tagasi veel helde jagajaid ja teisalt näiteks vabaerakond, kes siin varem on loobunud siis jagab, nagu me juba varem ütlesime jaa. Jah, et see, et kogu see kogu see asi ei, ei paista üldse hea välja, kui ma siin enne viitasin, et on seos sellise poliitilise kultuuriga ja, ja, ja selle areng arenguga siis tegelikult noh, peaks peaks mõtlema ka sellele, et et kuidas mõtlevad siis need igasugused kohalikud tegelased, kes tõepoolest peavad korraldama riigihankeid ja tegema seda kõike seaduste piires ja inimesed peavad, et peavad selgelt põhjendama, miks üks või teine asi on vajalik, on mingisugused arengukavad olemas, millele peaksid, et igasuguseid rahaeraldised peab pärast on, pärast on aruanne järelkontroll kõik, et kuidas, kuidas asi ikkagi toimib ja siis, kui me korraga teeme ikkagi selliseid asju noh siis siis tegelikult hakatakse mõtlema, et aga, aga, aga kas see ikkagi on ka korruptsioon, mida me siin oleme siin aeg-ajalt kahtlustanud mõne sellise sama mainitut, toimingupiirangu rikkumise või kas see üldse on korruptsioon ja, ja et, et, et minu arvates sellele on selline halb negatiivne mõju kogu sellele protsessile ja see on sellel eelarvel sellele ja see on, see on, see on see on see kõige halvem külg minu meelest seal kogu selle asja juures. See hägustab ka poliitikute, sellist selget silmavaadet, mis on eetiline ja mis ei ole. Aga nagu me juba korduvalt viitasime, siis valimised on tulekul ja selles kontekstis on hea rääkida sel nädalal avaldatud siis reitingutest erakondade toetusnumbrites, nii Postimees kui ka Eesti rahvusringhääling avaldasid siis enda tellitu uuringud vastavalt siis Kantar Emori ja Turu-uuringute aktsiaseltsi omade tehtud uuringutele ja numbrid on metoodikast tulenevalt võib-olla natukene erinev. Vaat aga noh, ma ei tea, laias laastus öeldakse, et et see reaalne valimistulemus on kuskil seal nende kahe uuringu vahel ja ma tegin siin väikese sellise arvutuse ja lõin need lihtsalt, et kokku jagasin kahega, ehk siis võtsin keskmised, et kui, kui ma, kui ma selliselt või neid numbreid esitada, siis Keskerakond 28,5 protsenti, Reformierakond 22, kas EKRE 19, sotsid 8,5 Eesti 207,5, Isamaa 6,5, et kui me siin 11 nädalat enne valimisi neid protsente siis lähemalt vaatame, siis tuleb rõhutada, et, et need uuringud sisaldavad nüüd seda valitsuskriisi ja ränderaamistiku vaidlust, hääletust kaklused ja mida kõike veel. Keskerakonna positsioon näib olevat selline juba noh, peaaegu et kaljukindel, et, et siin tõesti väga suuri, et nagu ohtu justkui kuskilt poolt ei paista. Samas ma ei tea, Reformierakond on võib-olla see, kes nendes reitingutes ikka selgelt on kõige-kõige enam kaotanud ja kui seni sai erakond taguda seda trummi, et Kaja Kallase toetus on küll kehvake, aga meeskond teeb head tööd ja meeskond on vähemalt ühe uuringu põhjal esimene, siis nüüd on ka see positsioon käest läinud. ERR avaldas uudisteportaalis täna hommikul, siis aasta kokkuvõte reitingutes ja sellest siis tuleb välja, et ehkki reformierakonnal tõepoolest aasta keskmisena on 27 protsenti toetust, siis sa nagu siit selle aegjoone pealt välja tuleb siis aastat nad alustasid 26 protsendiga siis kui Kaja Kallas valiti erakonna juhiks, siis ootus läks üles, mis peegeldus 33 protsendisesse toetuses. Aga siis, kui Eesti 200 tuli lagedale, siis kukkus alla ja on nüüd siis kukkus lausa 21 protsendini. Et nemad on jah, kõige rohkem sellist, võib-olla südamehaige rütmisin välja näidanud sotsiaaldemokraatlik erakond on olnud siin. Stabiilses languses, alustas 11 protsendiga, on jõudnud kaheksani ja seda stabiilset langust küll väikest vähehaaval saab laiendada viimase kolme aasta peale. Kui tänavu keskmiselt on neil 10 protsenti, siis mullu oli see 11 ja kaks aastat tagasi veel 13 protsenti ja isamaa on kõige stabiilsem oma viie protsendiga, aga see pole ilmselt see stabiilsus, mida nad sooviksid näha, et ta ikkagi pigem selline surmaheitlus on. Kuigi nende puhul on alati inimesed valimiskastide juures teinud kõrgemaid tulemusi, kui reitingud lubaksid arvata. Aga jah, vabaerakond, kes siis alustas? Alustasin üle 12 protsendiga ja nemad on siis kõige suurema vaba lahumise, nemad on vabalanguses, nemad on kukkunud sinna nüüd 10-lt protsendilt ühele. No nüüd sai kuulaja sellise hea annuse arve, arve sente aga nüüd, kui rääkida natukene, siis võib-olla muudest asja asjaoludest, siis on on ka see, et igal erakonnal on tegelikult olemas selline potentsiaal, mida ta siis põhimõtteliselt, et saab püüda ja küsimus on selles, et kuidas ta tegelikult oma selle võimaliku potentsiaali ära realiseerib, et Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder on, on Postimehele sel aastal kirjutanud minu meelest päris mitu artiklit sellest, et, et milline on see maksimaalne ja minimaalne võimalik tulemus. Ja kui selles selles pildis vaadata, siis noh, näiteks seesama mida minagi olen mitu korda siin öelnud, et see Isamaa viis protsenti valimiskünnise lähedane tulemus, mis on kogu aeg siin olnud ja olnud vahepeal isegi kehvem, on tegelikult tegelikult on selles mõttes hästi tugev. Et isamaal on, see, see madalam osa on, on ilmselt nagu tuumikvalija on, on päris, päris hea ja see tuleb ka valimistel välja nüüd et noh, siin üles köetud emotsioonidega, siin on näha, et, et mingisugused suunad on, on, on ka seda kinnitamas mingisugused trendid ja see, et et üle tuleb on, on selgelt näha selgelt Aga minu vana, teisalt minu meelest on näha siit ka Isamaa puhul ikkagi seda, et, et praegu omasele ränderaamistiku vaidlusega endale toetajaid ei toonud, nad tõid ikka trele Ekrele, kes võitis eni ja, ja seda nagu reitinguid ju ikkagi selles mõttes kinnitavad, mida midagi ette ka prognoositi, et nii võib minna, aga, aga, aga jah, ma olen nõus, et isamaal on kindlasti oma see tuumikvalija olemas, kes võib-olla ka uuringutes nii nii palju ei avalda seda oma, seda kindlat seisukohta. Minu meelest ainus, kes selles segmendis ei toonud endale tegelikult valijaid, oli siiski vabaerakond, sellepärast et see, see jõud, mis vabaerakonna viis Riigikokku, see jõud kindlasti ei olnud nende loosungitega nõus, mida, mida vabaerakond siin asus, asus loopima. Et noh, ma arvan, et see, see, see on nüüd nagu ilmselgelt näha, et sellest sellest trendist, mis, mis sellele erakonnale osaks saanud. Aga, aga veel, et, et näiteks näiteks Rohelistel on Eestis päris selline hea potentsiaal kogu aeg olnud, et roheliste peale on ju ehitatud nii-öelda tagasiseisvunud riik meenutada fosforiidisõda. Ja, ja samas on see, et, et see nüüd selliseks parlamendikohtadeks pole nüüd naljalt realiseerunud ja jumal teab, kas realiseerub seegi kord, aga, aga iseenesest sellist noh, nagu see potentsiaal on neil nagu päris-päris kõrge tegelikult oleks olemas sellisel sellise ilmavaatel ja üks väga oluline selline potentsiaal on ka seesama seesama uudsus, mida, mida, millest Merilin rääkis. Et, et ehk siis Kaja Kallase puhul tuli see välja, kus reiting tõusis Eesti 200 tuli välja, anti talle seda toetuste me näemegi praegu näeme ka praegu seda. Nii et nii et see on kindlasti ka üks trend. Ja siis muidugi on see, et, et Jüri Ratas on tegelikult suutnud erakonnas nii selle vana Savisaare leeri kui, kui ka selle vene leeri suutnud paika panna. Ma ei tea, siin on, eks siin on nii, nii võimu kui raha kõige selle taga igatahes igatahes on, on ta näidanud selle selles osas nagu kindlust. Ja, ja see on praegu praegu viinud, viinud ta sellisesse positsiooni, et. Momendil võiks ta hakata nii-öelda mõtlema selle peale, et kuidas kombineerida seda järgmist valitsust ja ja siin on nüüd tegelikult, kui ta siin arvudest rääkida, siis on arvutatud kohti ka ju juba juba neid välja ja noh, praegu muidugi kõigeks selleks on võib-olla natukene natukene vara, aga huvitav on ikkagi Minu meelest seda vabaerakonna langust ja peataolekut iseloomustab kõige paremini üks selline anekdootlik juhtum, mis siin just eile esilased heli, et et kui vabaerakond, siis tellis sotsiaalmeediasse reklaami, kus nad toetasid eutanaasiat, kanepi tarvitamist ja asendusemaduse legaliseerimist. Ja siis korraga. Erakonna juht Kaul Nurm ütles, et oi, et, et siin on mingi segadus tekkinud. Et tõesti ilmus selline reklaam, aga see oli tema ja kampaaniajuhi omavaheline vääritimõistmine. Reklaam võeti tunni aja jooksul maha ehk siis, et et kui kaks inimest omavahel ei suuda selgeks teha, millised on erakonna seisukohad mingites põhimõttelistes küsimustes. Keskerakonnale Neeme siin viitasite ka ja et kui Ratase nii-öelda kindel positsioon ja nagu näha, siis eks see reformierakonnas, kes pretendeerib teisena, siis valimisvõidule on see sellist ärevust küll tekitatud, et ma eile siin delfis jagad, tee või avaldati siis uudis sellest, kuidas sisevalimistel Euroopa Parlamendi need valimisteks nimekirja koostades sai Taavi Rõivas keda erakond kuuldavasti tahab panna teisele kohale, selles nimekirjas sai nii-öelda viienda tulemuse ja siis eile õhtul Hanno Pevkur oma Facebook. See jagas seda uudist, kuna tema oli seal saanud küllalt hea häältesaagi ja tänas oma oma valijaid, siis äkitselt ilmus välja fraktsioonikaaslaseid, kes kelle küsimus lühidalt oli siis erakonnakaaslasele see, et miks sa sellist reeturliku uudistin jagad ja, ja, ja üldsegi, et see, kes lekitas seda infot, et ajakirjanikule, et see mida kõike temaga ei tuleks teha, ehk siis omavaheline selline avalik bokslemine, noh see on selgelt väljapoole näha ja, ja eks Reformierakond on kindlasti positsioonis, kus, kui nüüd ka järgmiste neljani nädala pärast või, või kuskil niimoodi avaldatavat uutes reitingutes nende positsioon ei parane, siis eks tuleb Kaja Kallasele ikkagi hakata selgelt mõtlema ka sellele, et noh, ehk saab temast siis, ma ei tea, justiitsminister või majandusminister, aga, aga kas midagi enamat on vähe uskuda, et ja et kas ta suudab siis mängida vähemalt nii palju, et nad Keskerakonna suudavad minna valitsusse ja tuua sealt. Sest noh, Me teame, et seal on terve hulk inimesi, kes on pidanud kogu aeg selliste riigi valitseja positsiooni ja, ja mingis mõttes ka noh, arvavad, et nemad on ainuvõimalikud valitsejad ja, ja sellest positsioonist, kui nad nüüd peaks ilma jääma, siis läheb ikkagi Selgeks kähmluseks seal erakonnas, et et seda, seda mõttemängu, et Kaja Kallas ütleb, et varianti B kui valimiste võitmine on A variant, et justkui neil veel ei ole, siis siis kindlasti tasub neil hakata selle peale mõtlema, sest vastasel korral istuvad nad järgmised neli aastat opositsioonis ja sealt, et noh, mis, mis siis selles erakonnas saama hakkab, oleks kindlasti huvitav näha, aga, aga sotsiaaldemokraatide ju see näitaja ränderaamistiku valguses noh, ütleme, et neile sellises kasu ikkagi ei toonud ka, et nii nagu reiting vähemalt ei näita isamaale, siis ei näitavad sotsidele mingit edu. Vahur Koorits, seal oli sel nädalal Päevalehes väga hea analüüs Sotsiaaldemo kraatlikust erakonnast, et mis on justkui Jevgeni Ossinovski juhtimise all oluliselt muutunud, et kunagisest ümberjagamisele keskendunud vabaerakonnast on saamas majanduslikult pigem tsentris olev erakond, mis tegeleb keskkonnavähemuste õiguste küsimustega ja siin ta toob muuhulgas näiteks seda põksid tite ehk siis põlevkivienergiavastasust, mis ilmselt ju tabab mingil määral ikkagi ka tarbijate, olgu see siis, ma ei tea karusloomakasvatuste piiramist ja ja noh, tegelikult ka seesama alkoholiaktsiis saanud natukene selline erakond, kes ütleb kõige peale, et meie teame, kuidas on õige ja teie ei tohi juua ja teie ei tohi karusnahkesid. Just just jah, mõned ise kohta kehtib ka nii, et nad teavad, kuidas asjad peavad käima. Aga ja, ja üks asi, millest võiks minu meelest veel rääkida, on ka uus siis erakond Eesti 200, et võib olla, aga pooleks, aga, aga sel nädalal tuli ka uudis ja väike ninanips siis neile, kuidas Riigikogus moodustati toetusrühm Eesti 200 mälupank. Kusjuures sinna kuulub minu mälu järgi igast fraktsioonist, kes riigikokku kuuluvad saadikuid, olgu see Krista Aru, Aadu Must või ma ei tea, Maire Aunaste, aga aga see on siis toetusrühm selleks, et et kultuuriinimeste rühmitus, kes juba mõnda aega on kasutanud, siis sedasama Eesti 200 sellist tutvustamaks ennast, kui Eesti 200 mälupanga koostajad on, on püsti hädas, sellega tulid ühed poliitikud kolm aastat pärast neid ja ja said moodustada endale küll kummalistel asjaoludel siis MTÜ selle nimega, mis neil toona kolm aastat tagasi ei õnnestunud ja aga erakonnal siiski õnnestus. Siin ilmselt ei ole midagi nagu selles mõttes seotud mingite kokkumängudega, vaid pigem on see lihtsalt äriregistri nii-öelda ametniku suvast tulenev. Aga, aga selle juures on minu meelest näidanud Eesti 200 siis poliitikud. Sellist ma ei tea, mul üks tuttav nimetas sellist ärimehe mentaliteeti, mida Priit Alamäe ja Meelis Niinepuu on selle selle asja siis nagu lahendamisel ajanud ehk siis suhtumine, et kuulge, asjad on paberil ju kõik korras, et mida te üldse siin selle teemaga jaurata, aga siin unustatakse üks tõde, mis poliitikas sageli kehtib, et kuigi asjad on paberil korras, siis siis tuleb need asjad nagu inimlikult selgeks teha ja läbi rääkida. Ja ilmselt maikuus, kui see esimest korda avalikuks tuli, et selline ühendus juba on olemas, siis nad arvasid, et see, see teema nende jaoks maas, aga, aga minu jaoks on üllatav, võib-olla nende niuke suhtumine siis, mis ei, võib-olla üllatuslikult ei erine teistest poliitikutest. No see kultuuriühendus Eesti 200 võiksid kiiresti hakata oma asjadest avalikult rääkima, sest neile nii soodne pinnas tehtud, et et kui nad ennast rohkem nähtavaks teevad, siis on ilmselt neid ka lihtsam toetada. Ma arvan seda, et mida rohkem praegu räägitakse Eesti 200-st, ükskõik mis kontekstis, et seda rohkem nii-öelda kuulsust, au ja tähelepanu ja märkamist saab tegelikult see uus poliitiline jõud ja, ja, ja ilmselt see nii niimoodi niimoodi ka sedapidi töötab, et ka ka see ma isegi ei tea, mis nüüd täpselt see see eesmärk oli sellise veidravõitu rühmituse loomiseks seal riigikogus, aga aga, aga ma arvan seda, et see töötab pigem poliitilises mõttes nagu Eesti kaasa kasuks, kui ta võib-olla oli mõeldud, nagu neid kuidagi. Naised peavad nende tooli alt ära tõmmata, enne kui valimised peale tulevad. Aga aga üldiselt, kui vaadata, ma tuleks korra veel tagasi nende nende kohtade juurde, mida on siin ka natukene püütud arvutada ja nende võimalike selliste kombinatsioonide juurde, et noh, jah, muidugi tegelikult me näeme jaanuaris ja veebruaris siin kus poliitikud hakkavad ka erinevates kanalites debateerima, see saab kindlasti olema olema päris huvitav ja, ja ma arvan, siin mõnigi mõnedki jõujooned, et võivad ka ka muutuda. Aga mulle tundub, et neid kombinatsioone seekord tuleb rohkem, kui ikkagi oli varem. Ja, ja siin on, on mitmed-mitmed, erinevad võimalused. Et noh, kui Reformierakonna juurde näiteks tulla, siis, siis on on üsna selge, et kui, kui Kaja Kallas neid valimisReformierakonnaga ei võida, siis tal on päris raske erakonna sees ka oma neid positsioone hoida ja võib-olla võib-olla Me teame hoopis, kes sinna justiitsministri kohale võib-olla asukui, et kui näiteks peaks juhtuma, et soovid sa nime, nalja anda, juurde. Ma arvan, et on varem olnud sellele ametikohale, et teate sihuksed unenäod vaatajat et igasugused kampsunid ja värgid ja valged. Aga et et siis jah, et kui, aga põhimõtteliselt on ka see, et kui ütleme näiteks peaks näiteks Reformi ja Keskerakonna vahel see valitsus kuidagi moodust moodustata maa siis või siis vähemalt siis selle selle liidu liidu tuumik, et võib olla, et näiteks on Reformierakonna seal piisavalt head positsioonid ja võib-olla ei peagi erakonna esimees sellepärast kõigutama, nii et need võimalikud arengud väga-väga oluline on kindlasti see, et kuidas, kuidas Kaja Kallas nendes debattides saab olema, see on kindlasti hästi olla. Praegu on Reformierakonna ja EKRE toetus üksteisele nii lähedal, et seal võib-olla ainult aja küsimus, kui EKRE reformist mööda läheb ja siis juba hakkab mäng hoopis teistpidi. Ja eks keskerakonnale on selline magus positsioon, vähemalt praegu justkui tundub, et nemad nii-öelda saavad valida, kellega koos töötada tahavad teha ja noh, ma ei tea, võib-olla oleks huvitav ja, ja ma olen seda siin saates ka varem öelnud, et EKRE võimule saamine oleks oleks nagu tarvilik, et ikkagi seda, seda viha ja, ja seda sellist meeleolu, mis nelja järgmise nelja aastaga võib riigist kida natukene nagu maha võtta, et ta tõsimeeli nad, ma arvan, nad suudavad valitseda küll ja, ja siin ei ole nagu selles mõttes küsimust ka selle koha pealt, et meil on ju koalitsioonivalitsused, et, et nad ei saa viia oma programmi ellu täielikult, nii nagu ei saa seda teha Keskerakond, Reformierakond, Isamaa või kes tahes teine. Aga noh, selles suhtes ene peab, enne peab Ekresele protsendiga täis võtma, sellepärast et osades nendes õhku sees küll, et, et me tegelikult ju teame seda ka, et kui pikad on erakondade pingid ja millised nimed neid erinevates kohtades veavad. Et EKRE on mõned säravad persoonid, aga, aga see nimekiri ei ole neil nii, ei ole neil liiga pikk, sisukas. Ja nagu me näinud oleme, siis see, kes Monika Helme positsiooni ohustab, saadetakse erakonnast minema. Aga räägime edasi välismaa teemadel. Kui veel eelmisel nädalal rääkisime siinsamas saates Suurbritanniast ja eesootavast Brexiti hääletusest, siis tuleb kiita kolleeg Sulev Vedler it, kes ütles, et brittide juures ei tasu ühtegi kehaosa panti panna sellel teemal rääkida, tõesti, tal oli täielikult õigus, sest kõik, mida eelmisel nädalal võis näha, et Suurbritannias toimuma hakkab kõik läks hoopiski teisipidi, ehk siis kui teisipäeval pidi toimuma Brexiti leppe üle alamkojas, siis hääletus siis Theresa May peaminister, teatas esmaspäeval, et see hääletus lükkub ikkagi edasi. Ja seda põhjusel, et ta on aru saanud, et sellele leppele ei ole toetust. Ja ta peab veel euroop juba liidritega seda asja natukene arutama. Peamine küsimusi ikka seesama Iiri piiri küsimus. Ka kolmapäeval pandi juba püsti Theresa ja meie vastu siis konservatiivide seas umbusaldushääletus või noh, tegelikult küll usaldushääletus. Aga laias laastus oli küsimus selles, et kas Theresa May üldse jätkab peaministrina või mitte. Selle hääletuse ta konservatiivide seas võitis disaga. Aga olla sealsamas ka lausunud, et järgmistele valimistele TEMA konservatiivide juhina ei lähe ja teisalt ütlevad ka kõik analüütikud või paljud analüütikud vähemalt seda, et hoolimata sellest, et ta selle selle võitis, siis siis juba neljapäeval Ta ja reedel ka Euroopa liidritega koos nemad ei ole valmis ühtegi või noh, selles mõttes, et see lepe jääb nii, nagu lepe oli ja nemad ei ole nõus uuesti läbirääkimistesse minema. Mis tähendab seda, et meie on sisuliselt iseenda, selle leppe nagu pantvangis, ta saab aru, et Parlamendis see läbi ei lähe, aga aga seda lepet muuta justkui ka ei saa, et no me oleme juba 2016.-st aastast rääkinud siin, et ainult halvad ja halvad valikud No eks selle Brexit'iga on siiani sel nädalal läinud, eks seesamamoodi nagu siis, kui see 2016. aastal üldse alguse sai, et keegi ei uskunud, et britid selle poolt hääletavad ja ometi see nii läks ja ja nüüd võiksin kogu aeg öeldud, keegi ei uskunud, et need protsessid lähevad nii, nagu nad on nüüdseks kujunenud ükskõik kellega sel teemal rääkida, kõige väljendavad juba tülgastust ja väsimust sellest teemast, et tehke ometigi ära ükskõik mispidi, te teete lihtsalt. Aitab küll juba. Nojah, et ülemkogu tuleb jälle kokku ja jälle räägi, räägivad ainult Brexitist, et Euroopal on nagu muid küsimusi ka, mida rääkida, kuigi Brexit on selles mõttes väga märkimisväärne Euroopa protsess, et tegelikult selle kaudu me näeme, kui tihedad on praegu juba ikkagi Euroopa riikide omavahelised sidemed, ükskõik mis tasandil ennekõike muidugi sellised majanduslikul, majanduslikud Ta on inimesed seotud kõige kõige noh, ma ju rohujuure tasandil. Väga keeruline lahutus, väga keeruline. Et kui me mõtleme seda, et noh, briti saarte majandus on, on väga tihedalt seotud ja seal on selline riik nagu Iirimaa ja seal on siis seesama, miks me kogu aeg räägime sellest Põhja-Iiri ja Iiri piirist, seal on tegelikult ju teema on ju selles, et inimesed käivad ühele poole teisele poole inimesed mäletavad veel kogu seda julgeolekukammi, mis tegelikult kogu aeg saatis näiteks. Meie nooruspõlve mäletame kogu aeg neid, neid iri rünnakuid ja ja kogu seda kogu seda temaatikat. Need majandused on väga tihedalt seotud ja Brexit Brexit minu meelest seda just ennekõike näitab. Minu arust on Theresa May see, see võit, mille ta nüüd ikkagi saavutas seal omaenda partei sees on siiski mingil määral noh, esiteks on ta siiski võit. Enesekindlust annab see. Enesekindluse annab ja teistpidi on ka see, et, et kui, kui mindaks alamkojas mingisuguste hääletuste peale siis ega siis lõppude lõpuks on, on ju ka see, et, et kui on valida halvema ja äkki veel halvema variandi vahel, siis valitakse siia esimene halvem, et, et. Aga kui ta oleks või noh, selles mõttes, et siis ta juba läheks ju selle leppega ikkagi parlamenti, et ta ta praegu ikkagi veel ei ole selleks valmis, ta ikkagi saab aru, et teda ei toetata ja minu meelest just vastupidi, et ta praegu noh, ongi sisuliselt positsioonis, kus ta ei saa mitte midagi teha, ta ei saa mitte kuskilt suunas minna. Ei-ei sellega edasi, ega nõudiiliga tüliga. Aga see toetuse tulla ja see, ma arvan, et see üldine üldine foon võib ka tegelikult pigem ikkagi tõugata selle poole, et äkki see, äkki see lepe ikkagi tuleb ja äkki ta saab selle ära teha. Sellepärast et selles oma oma erakonnas saavutatud võit, ma arvan, see on siiski suhteliselt tähtis. Kogu see, nagu ta oli võimeline inimesi üleöö ümber veenma, tema poolt hääletama sisuliselt siis seda võib oodata ka parlamendi tasandil. Ta ikkagi selles mõttes ümberveenmiseks ei saa võib-olla nii väga juttu olla, et seal seal oli ju see, kes avalduse tegid tema umbusaldamise algatamiseks oli ikkagi palju vähem kui need, kes lõpuks tema vastu hääletasid. Et me räägime siin ligi 50-st häälest. Aga kui, kui, kui me rääkisime siin sellest, et teemast on tüdimus, siis teistpidi on ju töötab ka see protsess et inimesed pelgavad segadust, mis, mis tuleks selle Brexiti leppega, aga inimesed pelgavad ka seda segadust, mis kaasneb sellega, et, et see asi järjest venib ja venib ja venib. Majanduses tahetakse teha selliseid pikaajalisi plaane. Tahetakse teada, kuhu investeerida, kuidas investeerida, kus peaksid olema peakorterid. Kuidas need asjad peaksid liikuma, ka see venimine tegelikult häirib kindlasti päris oluliselt. Sõda ja teisest küljest on see ajapomm, et see count down on jõudnud juba väga lõpu künnisel, et sisuliselt nagu, nagu brittidele endile meeldib, eks ju uusaastaööl hakata kaunthani tegema. Praegu on Brexit täpselt sama lähedal. Ja minu meelest on jääaja multifilmis väga surematu tsitaat, et kes pole olla tark plaane teha, see saab hukka. Isegi kui tuleb maale lada miljon miljon-triljon aastat kolme medaliga. Kuigi mulle tundub, et leiboristide juht Jeremy Corbyn ei ole palju plaane teinud, siis vähemalt see plaan, et mida ta Theresa meile kogu aeg ütleb, et doose juba parlamenti ja hääletame selle üle ja läheb siis kuidas läheb, on võib-olla mõistlik samm, et siis saab vähemalt mingi pildi ette, et kas lepe tuleb või mitte, aga kui Theresa, May tool vähemalt osaliselt näib kõikuvad siis siis probleeme ütleme nii, pehmelt öeldes on ka Prantsusmaa le Emanuel makraanil, kes on siin juba mitu nädalat võidelnud siis rahutustega, mis Prantsusmaal aset leiavad niinimetatud kollaste vestide meeleavaldused. Ja, ja pea pretsedenditult siis Macron tuli rahva ette läbidele visiooni vahenduse ja vabandas oma telepöördumises ja, ja siis lubas ka, et tõsta tõstetakse alampalka ja maksusoodustusi tehakse, aga aga hoolimata sellest ei ole see kuidagi protestijaid nagu maha rahustanud ja, ja, ja see vist probleem natukene on ka selles, et see protest on. Et noh, see alguse sai tõesti nendest palgaküsimustest ja sellest aga selle pigem läinud juba selliseks inimesed versus riik. Vastasseisuks, kus ja kus veel Macroni jaoks on eriti raske olukord selles, et tal ei ole konkreetset vastast või konkreetsest poliitikud seal ees, vaid vaid isegi kui mõned näiteks selles samas meeleavalduses viskavad vestid maha ja lepivad selle olukorraga rahul selle ettepanekuga, siis teised panevad vestid selga ja tulevad mässavad ikka edasi. Et seda olukorda on väga väga keeruline lahendada. Prantsuse antropoloog Alender toojust selgitab tänases Päevalehes seda minu meelest väga hästi, et ütlebki, et, et see meenutab seda prantsuse revolutsiooni kus ja, ja teisalt araabia kevadet, mis oli ka selline massiliikumine, et ütleb, et prantsuse kultuuris on väga sügaval idee vabariigist, kus inimesed on olulisemad kui riik. Ja nüüd siis inimesed annavadki mõista, et meie oleme rahvas ja riik peab meile alluma. Et on ju ka Prantsusmaa lipukiri, vabadus, võrdsus, vendlus ja just seda võrdsust praegu taga aetakse. Prantsusmaa on ikka kogu aeg selline sotsialistlik vabariik olnud ja see neid häiribki kui rikkast rikkaid tehakse Macroni otsusega rikkamaks ja vaesed jäävad proportsionaalselt rohkem makse maksma, et et see nad tänavale ongi viinud ja, ja samas ükski poliitiline jõud ei vasta praegu rahva ootustele ega esinda neid ja seepärast ei ole sellele ka head lahendust, et ilmselt jõulupühad tõmbavad korraks seda fooni alla, aga see tõenäoliselt läheb uuel aastal edasi. Ma arvan seda, et need ajaloolised paralleelid selle sündmuse kontekstis on erakordselt tähtsad ja ma arvan, et neid neid tasuks jälgida ja, ja võib-olla sealt kuskilt selle kaudu tuleb ka kokkuvõttes see lahendus, mis on, on tegelikult vajalikuga euroopale. Ja kui Macron oli veel valimise hetkel ja presidendiks saades väga populaarne president, siis nüüd on tema populaarsus kõvasti kukkunud, aga nagu me välisilmas juhtusin nägema, siis prantslased ütlesid, aga see on ju presidendile tavapärane, et keegi teda ei toeta, et võib-olla see ongi paratamatus, aga head raadiokuulajad, sellega on meile ettenähtud aeg tänaseks otsas. Rahvateenrite stuudios olid täna Neeme Korv, Merilin Pärli ja Taavi Eilat. Nädala pärast on siin stuudios Mirko ojakivi Evelyn Kaldoja ja Peeter Helme. Seniks soovime teile rahulikku jõuluaega ning ütleme kuulmiseni.