Jälle mürtsub Stahlis Marss pidulikust koosolekust osavõtjaid tulevad tervitama noore põlvkonna kommunistlike noorte noorte ja pioneeride esindajad tulevad paraadmundris pidupäevakohasel pidupäeva vääriliselt. Nurmede kured, vilja, nälja ja sinitaeva kodumaa sajad linnad, tuhanded külad ja Kattai vanu maa, see on kadunud. Onu laste säravad silmad, rahu, väike ja lapsepõlv kaaluma. Kommunistlik partei. Oleme noorel sammuma teenill, meie silmades säravad sademed, meie põues lainetab julgusel, jõud hoovab elu Me jalul oleme igapäevanoobel kuskil rajal, Merokeetodroone, meist kõrbeliiva maha jäävad pooled Antartikki meid pajatada, tea pilk homsel seal, kus see siin iganes. Me seisame. Saalis jooksevad lavale pioneerid valgetes pluusidesse kinnistes pükstes ja seelikutes, kaelarätid kaelas. Ilusad ja tarmukad on meie noored, nad on tulnud koosolekust osavõtjaid tervitama pioneerid paraadmundrit, noored, kes juba õpilasmalevas malevariietest näos on juba päikesepruun. Ja nemad on ju järgmine põlvkond. Uus põlvkond, kes peab kirjutama oma õpingud tööl järgmistesse aastatesse, millega tähistatakse sünnimaa uusi juubeleid, aastapäevi. Anti käsklus ümber pöörd ja noored marsivad rektori vaheridade vaheldunud saalis kalja kõik saalisosi ja tõusevad püsti, aplodeerivad kaasa sellele oksale marsilea, millega siis noored lahkuvad? Vot seda ma laava Rooslee Su võistlemine.