Tiiu ja Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Head vikerraadio kuulajad alustab saade Raadio Jaik. Saate aluseks on loengusari elu pärast Google'it, mis startis neljandal septembril Von Krahlis avalik salvestustega, kuhu on oodatud ka publik, nii et järgmised loengud, kus te saate osaleda, on 16., seitsmeteistkümnendal, 18. oktoobril kell kuus õhtul Von Krahli teatris ja need on kõigile tasuta. Tänases saates räägime rahast ja väärtustest ning saates on külas Tarmo Jüristo, Christian pik, Daniel Vaarik, Peeter Jalakas ja mina olen Ingrid Peek. Tere. Tere, tervist, tervist. Ma arvan, Ingrid võiks hakatuseks kuulata meenutusi sellest loengust, mis, mis justkui peaks meid inspireerima. Ja selleks, et kuulajad aru saaks, millest me täna räägime, kui me räägime krüptorahast plokiahelas, siis kuulame, mida, kuidas seletab seda teemat meile asse Sauga. Seesama tehnoloogia seal taga on, siis nimetatakse plokiahela, eks ülekanded on moodustatud plokkidesse ja, ja plokid on omavahelises ajalises järjestuses seotud digitaalses süsteemis. Krüptograafia, see, kuidas, kuidas tagada mingite protsesside toimimine selliselt, et ei oleks võimalik kuidagi seal valesti käituda erinevad matemaatilised võrrandid, mis, mida, mida ei ole võimalik lihtsalt valesti tõlgendada, et et see on see, mis tagab nii-öelda siis turvalisuse digitaalse maailmasüsteemis. Pythoni võrk. Täna on vaieldamatult kõige rohkem rünnatud võrk üldse maailmas ja seetõttu on ta täna aga kõige turvalisem võrk maailmas ja mida veel, mis muutis veel bit. Bitcoin tõi, oli see kuna tegemist on avatud rahaga avatud koodil põhineva rahaga. Tegelikult on võimalik meil kõigil oma raha luua internet umbes 25 aastat tagasi andis võimaluse meil kõigil informatsiooni väga lihtsalt tuua on, on meil täna nüüd võimalik kõigil oma raha luua. Et huvitav paralleel internetiga, mille mõju kindlasti on olnud see, et meie meediad on muutunud, kui meie meedia on muutunud inimesed kasutavad hästi palju erinevaid infoallikaid ja see tähendab, et ka noh, me ei saa keskselt levitada nii palju informatsiooni ja kui me nüüd mõtleme sellesama asja raha peale, siis raha on ju ka omaette meedium ja asjad, mis selle rahaga nagu kaasnevad kogukond, teatud ühine kindlustunne, et kui meil on hästi palju erinevaid rahasid, siis kindlasti. Me näeme, kuidas seesama vana kogukond ja seesama vana kindlustunne nagu killustuvad millekski muuks, nii et sellisel juhul ma usun, et kui Meil on hästi palju rahasid, siis kindlasti mõjub, mõjutab ühiskonda hästi-hästi suurelt ja seda riiki ka, mis on nagunii-öelda, millega me tänapäeval harjunud oleme. Samas kui mõelda, mis sellest infoküllusest on saanud, et siis kui sama sama nähtust kujutada ette ka selle raha külluse puhul, et siis juskui feik News rikmani. No tänapäeval, kui me vaatame seda krüptorahade ruumi nii-öelda siis, kui ma viimati vaatasin, oli ametlikult registreeritud mingitel saitidel kuskil, kus sa otsid, palju neid kokku võiks olla umbes paar 1000 erinevat krüptoraha mille seas on nagu naljarahasid ja tõsisemaid rahasid, seal käib selline ideede nagu podisemine, mille käigus siis mõnedest naljarahadest on tegelikult tekkinud isegi sellised nagu tõsised toetavad projektid ja mõnedest tõsistest rahadest on jälle saanud naljarahad, ehk siis mõnes mõttes natuke nagu feik rahad. Ma võtaks omalt poolt korraks edasi selle liini, mida Taaniel mainis seoses riigi raha seos, aga, ja see on minu arust üks hästi oluline tahke nii selle krüptorahade tänase seisuga või siis ka ennekõike tuleviku osas ja tõepoolest sind tähele panna seda, et raha ja riik on ajalooliselt olnud hästi tihedalt seotud alates sellest, eks, et kus esimest korda kui vanakreeka metall rahadalulit, jumalate kujutised. Ja siis see muutus Rooma keisri ajal, et kus hakati siis erinevatel ajaloolistel, kultuurilistel põhjustel jumalate kujutised müntidel vahetasid keisrite kujutustega ja millal iganes tuli võimule uus keiser, siis tema üks esimesi nii-öelda siis ettevõtmisi peale ametisse saamist oli vermide uued rahad ja, ja see kandus edasi ka siis, kui näiteks eks paberrahad tulid ja see on kogu aeg olnud seotud hästi tihedalt need kaks asja omavahel, seal vääring, mis on käibel ja poliitiline võim, mis kehtib, me oleme harjunud mõtlema, et raha on seotud riigiga ja et riik on selline geograafiline, moodustus mingisugune kogukond, et ühel ajal ühes kohas, et siis see võib-olla ei pruugi niimoodi kehtida, kui selle nagu vahetusvääringu või siis rahaareaal muutub, et see ei ole enam geograafiline, siis tekivad uued, sellised noh, nagu nii-öelda virtuaalsed riigid, mille kodanikud ei pea olema enam püügil samas kohas nad ei pea rääkima sama keelt, vaatame õhtul samu telesaateid või siis tundma ennast nagu kuidagimoodi muul moel ühendatud liidetuna, kui läbi selle vääringu Vabandust, et kas me siin ei juhtu, juhtus niisugune lugu, et ütleme siis nad ikkagi paratamatult raha ja riik on seotud, kui riik üldse säilib, ehk siis et ütleb, et riik kui institutsioon peab kasutama mingeid hoobasid, mingeid tööriistasid, kui tal enam neid ei ole siis ta laguneb koost ja raha ongi see põhiline tööriistaks. Riik siis võtab ära, jagab laiali sõjavägi selle üle, kas sõjavägi, et samas, kui meil on seal virtuaalne riik, ometi vist teed mööda tahame ikka sõita autoga, eks seal tekib üks probleem, aga see on ka põhjus, miks riigid on, võib öelda väga ettevaatlikult suhtunud krüpto rahadesse, et mitte öelda kergelt hirmunult. Ja miks on Tarmo jutule jätkuks, et miks ikkagi on riik olnud sellise raha kontrollija ja juhti ja on loogiline, sest majanduslikult on ju, kui me võtame kas või 30 40 aastat tagasi enamasti ettevõtet alustades, sul olid kliendid, regulatsioon, seadused, maksud, kõik olid ühe riigi sees. Aga nüüd selle piiriülese ärikasvuga on juhtunud see, et kõige on hägustunud, et võib-olla nagu Taanieli meedia näide, et meediaga vanasti pigem tarbisid oma ühiskonna, oma riigi meediat, nüüd ta on jooksnud kontrollimatult, et üle riigipiiride ja seda on väga raske juhtida, et tegelikult iseenesest selles muutunud keskkonnas võiks väga selgelt küsida, et miks peaks riik olema selle raha emiteerija, kui üks ettevõte näiteks tegutseb piiriüleselt või on seal mingi kogukond, mis tegutseb piiriüleselt. Et miks neil ei võiks olla oma krüptoraha, kus nad ise kehtestavad reeglid. Kusjuures siin on tegelikult ka maailmast on võimalik tuua erinevaid näiteid sellest, kus riigi raha emiteerimise seos on olnud teistsugune kui tavaliselt ei pea isegi kaugemale mõtlema kui see, et Eesti kroon, nüüd, kui ta siis 90 alguses kasutusele tuli, oli seotud saksa margaga, et ta oli lihtsalt nagu saksa mark teises kuues ja erinevates maailma riikides eri aegadel hüperinflatsiooniaegadel rongiga juhtunud, et sul tulevad kasutusele paralleelsüsteemid, kus kasutatakse nii-öelda teise riigi valuutat. Et see ei ole kuidagi enneolematu ja, ja ettekujuteldamatu. Ja tegelikult kui Peeter küsis, et kas on risk News ja feik raha tekkeks loomulikult, et iga tehnoloogia oma kasvamise käigus elab läbi väga rasked momendid, kus seatakse täiesti kahtluse alla, sest see on selline kasvuraskuste vältimatu osa ja, ja ma arvan, et krüptorahade puhul suurem osa võib-olla sellest isegi on alles ees, et tuleb pettumust, tuleb tagasilööke, aga ma arvan, et selline hästi pikk trend on siiski selles suunas jätkub. Kas ta nüüd bitcoin, kas ta on effirium? See on nagu küsitav, et ma arvan, et pigem luuakse midagi uut plokiahela tehnoloogia seal all, et see on midagi, mis võiks püsida. See nüüd on, mis mind on palju kummitanud meiesugused, inimesed või siis nagu asse Sauga-sugused inimesed või erinevad inimesed, kes räägivad mingisugustest, visioonidest liiguvad hästi suure kergusega nagu nende tulevikku ja tänase olukordade kirjeldamisel. Noh, meil on ka väga raske muidugi ette kujutada, millised, et kõige suuremad raskused saavad olema, kui näiteks riik otsustab. Et ta peab ennast kaitsma mingisuguse tehnoloogilise uuenduse eest või kui mingi tehnoloogiline uuendus muudab tõesti mingisuguse riigi institutsioonid võimetuks, et lihtne on rääkida sellest, et noh, kunagi näiteks mingisugune plokiahela tehnoloogia võtab usalduse kandja rolli endale ja riigil polegi siin enam mitte midagi teha, aga see tähendab kindlasti nagu Eesti mõistes Euroopa mõistes maailma mõistes nagu väga suurte hulkade inimeste jaoks nagu täiesti tundmatuseni muutunud elu ja sotsiaalselt võib-olla ka väga väga suuri pingeid. Jah, ma olen sellega nõus, et see, need pinged ja muutused on asjad, mida tuleks tõsiselt võtta, samas võib-olla selleks, et seda teadmatust ja määramatust vähendada ongi mõistlik võtta ja vaadata Ta noh erinevatesse kohtadesse aegadesse, kus näiteks siis praegusel juhul raha ja väärtustega seotu ei ole olnud käinud täpselt samamoodi nagu täna, et ajaloos on need suhted olnud erinevad näiteks veel üks vitav näide teistsugusest raha emiteerimise süsteemist. Ma nüüd ei ole, hulk aastaid satun Hongkongi ja kui ma viimati käisin, siis seal oli käibel Hongkongi dollar, mida emiteerisid kohalikud erinevad kommertspangad, et seal on olnud võimalik siis noh, nagu kuidas öelda, jagada või crowdsourced, ase, rahaniteerime, mis toimub teatud kindlate reeglite järgi ja selliseid mudeleid jah, ongi, ongi võimalik, võib täheldada nii ajaloos kui ka praeguses hetkes erinevaid ja palju. Aga tulles korraks tagasi selle juurde, mis Daniel sa mainisid, ütles, et see on see, et kus me nagu selle tehnoloogiaga täna oleme, on tõenäoliselt konkreetne vorm, bitcoin või kaduda, võib tulla mingi teine asemele, aga et see tehnoloogia aluseks olev sisse Blactšenk plokiahel, et see tõenäoliselt jääb. Mina olen seda püüdnud enda jaoks mõelda nagu sellises võtmes, et mingis mõttes oleme siis selle krüptorahadega samas hetkes, kus me olime internetiga 90.-te alguses kui Pythoni sarnane nagu Netscape Navigator ratturile, et, et mis mis oli see esimene brauser, mida mina tõsiselt kasutama hakkasin ja mida täna enam ei ole, eks, et aga see Haadete PS või siis isegi TCP IP protokoll on endiselt need, mille peale ehitatakse täna neid uusi rakendusi naljaks, et kui mõelda, et kuhu me oleme jõudnud, et see on väga selline lubav tehnoloogia mis on muutnud maailma, aga et kui sa vaatad, mis seal suurem osa inimesi sellega teevad, siis jagatakse kassipilte. Sellesama loengusarja elu pärast Google'it loengus rääkis asse Sauga ka juba järgmisest tasandist Lightning network'is. Palju on räägitud sellest, kuidas, kuidas bitcoin tegelikult on katki sellepärast et ta ei ole suutnud suurele massi adopteerimisele vastu pidada. Selleks on juba lahendus olemas, seda kutsutakse laid ning network x nii-öelda jällegi uus järgmine rahatehnoloogia ja mis töötab plokiahela krüptorahade peal järgmise kihina, mida ta võimaldab praktikas nullmaksega hetkeülekanded, ükskõik kust, ükskõik kellele ta nii-öelda krüptorahade ülene ülekannete saatmise võrk ja ta on ehitatud selliselt, et selle võrgu ülevalhoidja saab olla näiteks meie kodus olev Telia interneti ruuter, ehk siis tulevikus nutitelefonid, ruuterid, igasugused interneti seadmete internet of things seadmed, kõik võivad olla potentsiaalsed edastamise sõlmpunktid, mis teenivad ka raha kas siis iseendale või tema omanikule. Kas külmkapp teenib ise endale või lolliks, Danieli üks ühine sõber keska pikalt raadiosse investeerinud, siis tema ütles, ta üritab kuidagi tasakaalu leida nende tehnoutopistid, olles ise ka väga Pädev tehnoloogiasektoris ja, ja siis nende võib-olla konservatiivsemad osapoolte vahel, kes ütlevad, et kuulge, et olge nüüd reaalsetega, pangad ja keskpangad kõik jääda seal mingi pinnavirvendus. Ja ma arvan, et see ongi tähtis, et siin on nagu väga kerge mõlemas ääres olla ja öelda, et keegi kasuta enam raha klassikalisel kujul 10 aasta või viie aasta pärast. Päris nii ruttu need asjad ei käi, et minu arust Bill Gates ütles kunagi seda, et alahindame tehnoloogiate muutusi mis toimuvad 10 aastaga ja ülehindame seda, kui palju nad kahe aastaga suudavad teha. Ise olen teinud ühe uuringu koos oma kolleeg Riina raudsega kus me intervjueerisime üle maailma erinevaid plokiahela asjatundjaid ja investoreid ja muidu selle ümber tiirlevaid inimesi. Ja lõpuks me jagasime selle seltskonna neljaks, olidki revolutsionäärid, kes ütlesid, et mingisugust nagu riiki, mitte midagi järele tuleb puhta lehevärk, et see tehnoloogia nii võimas, et ühiskonnad saavad selle pealt ise kuidagi ennast üles ehitada ja jooksutada, siis teiseks oli see, keda me nimetasime inglise keeles stream lainers, ehk siis võib-olla eesti keeles ma ei tea, poleerijad või lihvijad või, või liitjad või mida iganes, kui me selle mõtet nagu selle sõna mõtet tõlgina ja nemad on sellised, kes usuvad, et ikkagi mis sa vanast maailmast kaasa võtad, see hea, mis sa sealt võtad ja kui sa liidad selleni, et kokku näiteks selle uue maailmaga, et siis see on nüüd see koht, kuhu me peaksime minema. Kolmandaks olid siis skeptikud, kes olid täiesti nii-öelda selle vastu, nad olid isegi aeg-ajalt ärritus, ärritas neid nii-öelda mingisugune järjekordne utoopia. Ja neljandaks oli selline oportrunistlik seltskond, keda sisu üldiselt see tehnoloogia ei huvita, aga kes lihtsalt tundub, et keegi kuskil sai natukene raha teenitud, et ma panen kähku mingisugused säästud ka kuskile mingisuguses krüptoraha nagu börsil kuskil käima, et äkki ma saan ka näiteks 100 korda tagasi seda raha? Ma ei tea, viimase mingisuguse 50 100 aasta jooksul vist pigem ikkagi lõpux, striim, lainerit, visioonid olnud kõige rohkem paikapidavad, ehk siis ikkagi sellised liit või hübriidversioonid. Nojah, põrutasime kohe. Pitka minema, rääkides 25 aasta tagusest ajast käisin vahepeal rääkimas ka Eesti Panga asepresidendi, kellel on sellest tulevikust hoopis teistsugune nägemus. Ma arvan, et kommertspangad jäävad kindlasti nende äri võib muutuda päris palju, aga ka keskpangad, mis samuti on võib-olla seatud kahtluse alla kõige suuremate krüptovarade krüptorahade entusiastide poolt, et ma siiski näen, et et ka nemad ka keskpangad on meil ka 25 aastat ja veel kaugemas tulevikus alles, aga küsimus on, miks, sest kui nüüd rääkida rahast traditsioonilisest rahast ja siis sellest nii-öelda hajutatud tirtuaalsest krüptorahast, siis mina mõtlesin seda niimoodi, et et lõpuks raha puhul kõige tähtsam on raha kasutajatega, inimeste usaldus selle raha väljaande vastu. Usaldus tähendab seda, et ma usaldan, et see, mida ma kasutan rahaga rahana siis oma säästude kogumiseks, mingite tehingute tegemiseks, arendamiseks. Esiteks ma pean usaldama, et see hoiab oma väärtust ja samuti, et oleks tõhus tehingute tegemiseks ja samuti, et oleks selline kõigi poolt aktsepteeritud ühtlaselt väärtuse ühik ja teiseks, ma usun, et riigid meile ka 25 aastaga kuhugi ära kindlasti inimesed muutuvad palju-palju rohkem liikuvaks, võid ennast pidada maailmakodanikuks, elada, töötada paljudes kohtades. Aga see ei tähenda, et kaoks ära vajadus osutada mingeid avalikke teenuseid. No võib-olla on etel võimalik kujutleda, et keegi, milline saab mingisugune saareke kuhugi, kus on täiesti omad kogukonna uued reeglid ja asju korraldatakse teistmoodi, aga noh, lõpuks sul tekivad seal ka mingid institutsioonid ja, ja seadused ja nii-öelda selle riigi tunnused. Madis Müller arvas, et ega need riigid ja keskpangad ikka kuhugi ei ka. Mis teie arvate? Aitäh, 25 aasta perspektiivis on minul lihtne madisega nõustuda, et ma olen ka üsna kindel, 25 aasta pärast ei ole kuskile kadunud, küll aga on ka ajaloole toetudes põhjust arvata, et nad teisenevad, et nad muudavad oma oma toimis vorme ja noh, näiteks eks siin netis Madis ka tegelikult selle ukse irvakile öeldes, et et noh, et kui, kui tekivad kuskil mingid teised, et nii-öelda riigivälised kogukonnad, siis tekivad seal omakorda jällegi hierarhiat, seadused ja muud sellised riigile omased tunnused. Täna väga palju. Ühiskonnauurijad vaatavad seda, et me, me oleme nagu mingil moel liikumas tagasi sellise linnriikide mudeli juurde, et, et mis, mis töötas just vana kreekaseks. Et kus täna London on midagi väga erinevat, kui ühendkuningriigid, et New York ei ole sama, mis on Ühendriigid, Barcelona on omaette kooslused, ta ei taandu kuidagi Hispaaniale ja sageli inimesed, kui nad valivad oma elukohti, siis nad lähtuvadki mitte riigist, vaid vaid linnast. Ja ka Tallinn on teine kui eestimaa. Mina näeksin, siin võib olla märksõna pettumus, et tegelikult, kui me vaatame kas või selliseid poliitvalimistulemusi üle Euroopa siis üsna palju nendes on näha minu arust pettumust olemasoleva poliitsüsteemi suhtes, see on toonud kaasa nii paremat kui vasakut äärmuslike parteide populaarsuse kasvu ja samamoodi ka üldse nagu uute parteide kas või leviku. Ma näen, et rahasüsteem, mis minu arust me oleme läinud sarnaste riskide suunas, tegelikult elame täna ühe erakordse rahandusliku eksperimendi keskel. Niimoodi nagu keskpangad täna raha on trükkinud pärast 2008 üheksa kriisi Pole seda kunagi maailmas varem korraga tehtud ja selle labori eksperimendi järelmõjud, ma arvan, et saavad olema üsna ulatuslikud, mis tõenäoliselt toovad kaasa ka sellise klassikalise rahasüsteemi suht sarnased. Pettumuse nagu politseisüsteemis Mina juhiksin ka tähelepanu sellele, et viimase paari aasta jooksul, eriti võib-olla 2017 jooksul voolas hästi palju kapitali, nende inimeste poole, kes tegelesid nii-öelda krüpto topismiga, meie praeguse hetke vaatas siis võib-olla tulevikus nad on need inimesed, kes lõid baasi mingisugusteks suurteks muutusteks. Kui me vaatame, kuidas niinimetatud tassi õude käigus tõsteti hästi palju kapitali, teinekord väga väikse hulga inimeste kätte kuidas võib-olla inimesed, kes alguses investeerisid bitcoini investeerisin seda väga odavalt ja kuidas nagu nende kapital on selle aja jooksul kasvanud siis ma arvan, et hästi oluline on mõelda sellele, et need inimesed, kes just neid lõkkeid tegid, on teistest nagu ees sellel alal. Ja tihtipeale need on just need seda tüüpi mõtteline, natuke selliseid revolutsionäärid. Ja neil on nüüd kapital, et ma arvan, et aga paljud neist kasutavad seda kapitaliga päriselt selleks, et oma ideid ellu viia ehitada igasuguseid platvorme, mõned neist võivad osutuda edukaks ja, ja kindlasti me näeme, et selle noh, nii-öelda kapitali nagu kogunemise tulemusena sealt tuleb pigem suurem hulk huvitavaid lahendusi lähiaastatel. Et näiteks seesama kõige suurem nii-öelda asju üldse seni maailmas oli neli miljardit dollarit mahuga selle raha, siis sai üks nii-öelda ma ei tea, kas sa oled nii-öelda ettevõtjaks plokku on, kes siis peaks looma ühe sellise plokiahelplatvormi, mis, mis võimaldab ka hästi kiiresti tehinguid teha ja tarku lepinguid sõlmida ja kõike muud sellist. Ja me ei tea, mis nad selle rahaga teevad, aga see on päris suur summa, et kui anda mingisugusele mai tea Fing tangile neli, neli miljardit dollarit, siis ma arvan, et on võimalus, et nad toovad sinna väga palju ajusid juurde. Nathaniel väikese kõrvalpõikena ole hea, palun seleta vikerraadiokuulajale missa naisse. Asju on peaaegu nagu börsile minek, aga vähesemate reeglitega seni ehk siis mingisugused inimesed teatavad, et neil on. No põhimõtteliselt jah, et seal sarnane börsile minekuga ka selle asemel, et kaasata investoritelt eurosid kasutada, siis kasutatakse siis raha krüpto tuttavaluutades, mille tulemusena siis on võimalik projekte teostada, ellu viia. Danieli kommentaari all mõtlesin, et asi oleks eesti keeles esmane mündipakkumine. No miks ka mitte nii-öelda Eesti Panga asepresident Madis Müller oma siis jutus mainis üht hästi olulist ja huvitavat ja minu arust väga sageli, kuidas öelda siis nagu valesti eriti hinnatud aspekti raha ja rahaloome juures riigi juures ehk et küsimus sellest, mis annab rahale usaldatakse. Ja mulle tundus, et siis selles repliigist tuli välja justkui arvamused, selle raha usaldatavusega randiks saab olla riik. Aga kas tingimata ainult nii peab olema, saab olla siis siin on minul terve hulk kahtlusi ja tegelikult terve hulk vastupidiseid näiteid, et sellest, kuidas usaldus sellisel nagu efemeerse võrgustunud sel moel, ilma ühe keskuseta usaldus juba täna toimib, et kui me täna valime restorani, et siis me ei toetu ennekõike mingile sellise autoriteet selle toidukriitikule, vaid me vaatame internetist järgi, et kus teised on käinud ja mida on soovitanud. Me ööbime RPM piides, et kus samamoodi ei ole nagu sellist Hiltoni garantiid, et su linad on eile pestud ja et uks käib, uks käib kinni vaid, et me jällegi toetume sellisele teiste kasutajate kogemusele, mis on omavahel jaganud. Ja see metafoor, võrdlus siinjuures võiks olla selline, nagu arusaamine, et lagi püsib üleval siis, kui teda toetab, samas aga ehitustehnikas või tehnoloogias oli hästi suur edasiminek see, kui leiutati võlvlagi ja mul on tunne, et see kirjeldab üsna hästi sedasama sellist jagatud usalduse formaati, et selle jaoks ei ole vaja ühte keskset institutsiooni, kes kogu seda asja sambana kannab, võid, sul on võimalik ehitada üles just nii nagu bloksjon või plokiahel on ehitatud üles nende erinevate kasutajate omavaheliste suhete kindlusele. Küll ma ütleksin, et see eelmine versioon enne plokiahelat sellest nii-öelda kasutajate arvamuse summast, mis siis lõpuks peaks andma mulle usalduse, et see on siiski nagu üsna kergesti häkitav tänapäeva maailmas ja, ja seetõttu plokiahelat ootaks, et seda ei saa nii kergesti manipuleerida nagu mingisuguseid Revjuusik. Äkki võiks ka mõelda seda, et võib-olla 25 aasta pärast võib-olla ka palju varem, miks mitte, võiks olla uudised nii-öelda kinnitatud või valideeritud läbi sellise protsessi, kus seda tegelikult aitab kinnitada seda usaldust nende vastu luua mingisugune plokiahela algoritme ja, ja miks ei võiks inimesed selle pealt ka nagu kasu saada muul moel kui ainult lihtsalt häid ja täpseid mingisuguseid fakte kätte saada, vaid et ka näiteks nende faktide kinnitamise ja valideerimise eest on võimalik teenida siis ka kas mingisugust krüptoraha või mingisugust tõukeanit või midagi, midagi muud sellist. Et mõnes mõttes just see usalduse taasloomine on plokiahela kõige suurem lubadus üldse tänapäeva ühiskonnale, kus inimesed ei usalda 11, liiga palju, kus nad ei usalda oma institutsioone eriti ja kus nad ei usalda ka informatsiooni, mida nad, et selles mõttes kõik teised meetodid, mida me täna vaatame peale plokiahela on nagu ummikus neid kõiki saab häkkida mingisugusel viisil. Jah, nõus, aga tundub nõnda, et sellel usaldusel on päris kõrge hind, et see, et iga tehinguga ripub kaasas hulk lubadusi, kinnitusi teeb selle väga aeglaseks, kas pole nii, et täna vist see justkui on üks üks suuremaid probleeme krüptoraha puhul? Tehnoloogia puhul on aga nagu asse Sauga mainis, et tehaksegi tööd selle nimel, et ei peaks olema nii palju nagu energiakulukas protsess. Minu arust paralleel? Tarmo täiendaminets käib iga, mulle meenub, kui ma esimest korda selle puutetundliku nutid nutitelefoni ostsin aastal vist 2001 ja see maksis mingi üüratu raha, Ericssoni toode ja see tegi kõike muid asju, aga ei töötanud, et ekraani töötanud mitte midagi ei töötanud, aga, aga muidu mõte oli ilmselt õige ja läks siis sellest siis vist kuus aastat mööda, kui Apple tuli esimese Aifooniga ehk et see on see klassikaline tehnoloogiate kasvuraskuste osa, et täna me ikkagi räägime tegelikult väga paljude puudustega süsteemist, mis alles otsib oma kohta või sandi, kuhu jõena voolata ta täna jah, ei suuda nii suuri maht veel kanda kui võiks. Aga ma arvan, et see alustehnoloogia plokiahela puhul võimaldab sinna ehitada uusi lahendusi, mis ta, mis need nii-öelda puudused kõrvaldavad, sest tegelikult ikkagi minu arust on väga uskumatu, mis sa Toshinaga mooto, eks bitcoini nii-öelda looja suutis visioonina ette näha, et, et ta ikkagi nägi nii tohutult palju sammu ette, aga oli võimatu, ta teeks täiusliku süsteemi esimese katsega. Selle kiiruse asjaga mulle meenub lihtsalt selline kunagine lõbus episood Hansapangast, et siis kui hansapangas oli ja see oli üheksakümnete keskel kuskil, kui oli süsteemiadministraator, Andres Peiker, nali oli siis selles, et selle maja kõige kõrgem, siis see DDR täitsa transfer, kõige kiirem andmeedastus oli see, kui andres Viker võttis oma grebiti korrusel sületäis neid kahe giga gigabaidi seid, kõvakettad, jooksis trepist alla, sinna serveriruumi, et siis need andmed said kõige kiiremini sinna kohale, et üle üle kohaliku võrgu, need oleks hästi tükk aega võtnud. Aga tänase ammu enam probleeme ei ole, et need andmeedastuskiirused on, on jõudnud edasi, nii et keegi ei pea enam kõvakettad süles korruste vahelt jooksma. Et see oli selle aja tehnoloogia probleeme seal ühel hetkel nagunii-öelda. See talletamise maht kasvas kiiremini kui andmeedastuskiirus ja sealt tekkis see pudelikael ja siis noh, nende krüptorahade puhul praegu tundub sama moodi, et see pudelikaelaks on siis nii-öelda tehingute kinnitamise kiirus millele otsitakse siis uusi tehnoloogilisi lahendusi ja minul kah ei ole erilist kahtlust, et need tehnoloogilised lahendused moel või teisel leitakse. Kui me rääkisime usaldusest ja pankadest kui institutsioonidest ja kogu sellest finantsrahandussüsteemist siis mul oleks teile mängida eteks tore lõiguke Alar tammingult, kes on ju teada-tuntud ettevõtet ja ja rahamaailma pöörite olnud lisaks teemadele, millega ta praegu aktiivselt tegeleb, mis puudutavad hoopiski teadvust ja psühholoogiat, et siis aastal 2017 veebruarikuus käis ta külas raadio kahes saates hallo Kosmos rääkis rahandussüsteemist. Aga ütleme nii, et süsteemis on olemas põhimõtteline viga, põhimõtteline viga on, see rahal ei ole enam tagatist, raha on lihtsalt nii-öelda kokkuleppe. Ja muide, see kokkulepe on väga huvitav näiteks pankadega. See on nii-öelda ühepoolne, et öeldakse, et rahanduspõhineb ja pangandus põhineb usaldusele. Meie usaldame pankasid. Aga pank meid ei usalda, pank mitut tagatist saada? Mitte kuidagi ei ole see asi nagu hästi tasakaalus. Nojah. Ei ole hästi tasakaalus ja ei ole. Pank, ei usalda meid või jätame selle nii-öelda õhku. Ja järgmine kord, kui me, siis ma arvan, et me võiks võib-olla. Ütleme saab uurida, et milles asi Ei, ma arvan, et siit võiks, oleks sobilik mu meelest minna veel kord nende keskpanga stabiliseerimisväidete juurde, mida? Vabandust, aga selles mõttes, et kui juba selline asi on õhus nagu noh, ikkagi selline koht, millele tuleks vastata, noh, üks on see, et ka krüptovaldkonnas võib sul olla reputatsioon. Ma ise ei ole nagu lõpuni kindel, et, et see, kuidas seal see reputatsioon kujuneb mehaanilisus nagu on nagu parim asi, mida me oma ellu tahame. Aga põhimõtteliselt, et kui sul on nagu selline selline maailm, kus ikkagi sinu mingites tehingutes täiesti tegevustest on võimalik kogu aeg jäta järgi jälg, mida kõik teised inimesed näevad. Et, et sellel on kindlasti oma mõjuga usaldusele tulevikule ja sellisel juhul sellises maailmas nagu laenu andmine muutub Ghana niisugune ma arvan just tänu selle usalduse muutumisele, aga siis peaks vist rääkima sellest ka, et kuidas siis ikkagi on need väljapressimisjuhud, võimalikud? Tuleb keegi võtab sinu arvutist kõik asjad ära. Paneme need ühte kappi luku taha, ütleb, et ma teen selle kapi lahti siis, kui see annab olevat nii mittu coini. Kuidas see siis võimalik on, kui me väidame seda? Ta on kõik, on avalik ilmselt kunagi keegi teha sellise lahenduse, mille puhul ta ei saa seda niimoodi ilma sinu tahtmised võtta. Teine asi on see, et kuna see on maailm, kus reegleid on vähem siis me ilmselt näeme, kuidas neid reegleid tuleb juurde ja see anonüümsus nagu, mida kurjategijad nagu sageli arvavad, või võiks arvata, et kurjategijatel on. Et, et see on juba täna palju väiksem, kui ta oli näiteks aasta tagasi. Kui ma õigesti aru saan, sellest küsimusest, et siis sa viitasid sellele, et erinevalt noh, sularaha kasutamisest, mida, kus neid sedeleid on raske jälitada, eks, et või, või jälgida, et kelle käes mingi raha mingil põhjusel sattus olema, et siis krüptorahade puhul kõigest jääb nagu elektrooniline jälg maha ja põhimõtteliselt on siis igas bitcoini tehingus sisalduvad, siis käivad kaasas kõik varasemad Piconi tehingud ja sealt oleks võimalik justkui järgi vaadata, et kes see kurikael oli, kes Peetri andmed pihta pani ja ja nende eest siis mingi hulga bitcoini nõudis. Ja seal, kuna neid tehinguid ja seoseid on nii palju, et siis seal ütleme, on selle inimese tuvastamine tehniliselt tegelikult palju lihtsam, kui saada kellelegi andmed kätte kuskilt kommertspangast. Või siis, et see ongi, et lihtsalt, et noh, nimetame teda ja ma tea, Jackiks teda ei huvita, lihtsalt et mis siis, et mu rahakotis on hulk näotu olemusega tehinguid. Aga üks asi on muidugi veel see ka, et on olemas siis nagu sellised puhtakujuliselt ideoloogiat, kes näevad krüptoraha, kõik see usaldus peaks toimima täiesti automaatselt, et ei ole vaja üldse mingit järelevalvet, ei ole vaja ka mingisuguseid päästmisi, mehhanisme juhuks kui midagi läheb valesti või kellelegi läheb raha kaduma ja siis on olemas nii-öelda jälle need inimesed, kes näevad nagu sümbioosi erinevatest lahendustest, et ikkagi mingil hetkel peaks inimene sekkuma asjadesse. Üks hea näide on nii-öelda targad lepingud, kus usutakse seda, et ühelt poolt usutakse, et leping võiks olla nii tark, et mitte keegi ei peakski mitte midagi muud tegema, et kui sa oled lepingu alla kirjutanud, siis ma ei tea, kaup liigub, teenus liigub, raha tuleb. Aga teiselt poolt on selge, et ükski algoritmiga programm ei ole veatu ja mida me siis teeme, kui näiteks ilmneb selles algoritmis viga ja oletama, et mingi tanker tuli küll kohale, aga tomatid olid siiski mädanema läinud ja algoritme ei teadnud seda, et kes kellele siis mida maksab. Kas me peaksime inimese täiesti välja võtma sealt? Ja ka Peetri juhtumi puhul, et mingisugune politsei ei sekkuks sinna või siis ikkagi peame arvestama sellega, et kuskil on mingi arbiiter, mingisugune inimene, kes vaatab asjale peale, ütleb, et kuulge, et siin tegelikult oleks pidanud tegema nii kui seal see inimene on, siis peale mõtlema, et milliste seaduste, millise riigi seaduste alustel ta seda teeb kust tulevad põhimõtted, nii et sellepärast see maailma nii-öelda maailma areng võtabki nii kaua aega, et Miami ülikeeruliste küsimusteni lihtsalt sageli regulatsioon tekib selliste süsteemide ümber läbi valu ja vaeva, ehk kui tulevad mingid tagasilöögid, nendest õpitakse tegelikult iga kriis on iseenesest ta süsteemi ravima ütleks, kuigi mitte kõige meeldivam. Nii et sinu lunaraha ainult headel eesmärkidel tegelikult nädal on, minul ei ole seda käsitseda, küsiti ühelt kraanikausse võivalt firmalt, kui ma õieti mäletan. Aga lihtsalt jah, et see, see tekitaski, sest kõiki neid küsimusi, et kuidas see siis võimalik on. Seda küsiti hiljuti, muide, minu teada Tallinnas mingit haiglalt. Lukkuja mustusega. Christian, tulles sinu väite juurde, et iga kriis on süsteemi ravim 2008 kriisist hakatakse, siis ma sain aru, praegu on sealt nii-öelda välja tuldud, jälle hakkame nägema kasvu ja positiivseid arenguid. Samal ajal majandusanalüütikud, eksperdid räägivad, et tegelikult on tulemas terendab silmapiiril veel suurem majanduskriis ja veel suuremat krahvid ootavad ees. Ma arvan, et majanduses kiputakse sageli üle hindama lühiajalisi näitajaid, et see, kas kusagil SKP kasvas 0,4 või 0,6 protsenti kvartaliga, millest lehed palju kirjutavad, see on täiesti ebaoluline, lühiajaline müra. Et kuigi majanduskriisid öeldakse, mõnikord tulevad iga 10 aasta tagant, et jõutaks unustada eelmise kriisiga tehtud vead, et saavad uuesti tekkida selline võib-olla buum siis tegelikult paljud trendid on veel pikemad. Ja, ja näiteks ma ütleksin niimoodi, et mõneti 2000 aastal lõhkes tehnoloogiamull ja selle nii-öelda leevendamiseks lasti intressid rekordmadalale mille tulemuseks kis 2006, seitse kaheksa veel suurem mull maailmas on kinnisvara mull ja selle veel suurema mulliga võrdlev võitlemiseks või tähendab selle lõhkimineku tagajärgedega, siis täpsemalt tekitati siis minu arust veel kolmas mull, mis on selline rahatrükkimise rahaga seotud muljet, see võib olla kõige suurem nendest eelnevatest ja milline selle tagajärjed saavad olema, et seda on täpselt väga raske prognoosida, aga mõneti me ei räägi lihtsalt mitte, et oli kriisükse, tulid järgmine, vaid see on nagu selline, justkui veel palju pikem protsess, mis on voolanud. Kui sul palavik tõuseb, siis sa esimene mõte on, et võib-olla jäin haigeks. Tegelikult organism võitleb bakteritega, tõstab temperatuuri, et ravi juba käib, et sa haikseid ikkagi varem. Et kriis on iseenesest ka mingite probleemide ilming ja nüüd, kui mõelda üks inimene, kes on endiselt üsna tubli natukese külmetushaiguse nädalaga korras, läheb edasi. Nüüd kui ta on oma tervise täiesti viltu ajanud, siis siis võib tulla mingi oluliselt mitmete tegurite kuhjumisele haigus, mis talle väga pikaks ajaks rivist välja. Et 2000 taastame, võib-olla rääkisime sellisest kergemast viirusest, mida siis ravid. Niisiis täna me räägime minu arust nagu siuksed tõsise haiguse riskist, et majandusnäitajad maailmas viimased aastad kolm-neli-viis igal pool paranevad ja justkui on üsna hea keskkond kuid seal taustal toimuvat sellist võib-olla tõbe ei märgata ja selle järelmõjud siis eelnevad ajas. Et kui ma tõmbaks selle pildi natuke laiemaks et millisena siis me näeme maailma raha väärt tõsi, et mulle meenub näiteks filminud tsaim aastal 2011 Äntšernikkoli tehtud teos, kus siis inimese rahaks nii-öelda on hoopis tema eluaeg, mis seal siis temal kehasisese kiibi peal 25. eluaastani on sul see port kas eluaeg olemas ja siis sa hakkad seda juurde teenima ja loomulikult vaesed elavad peost suhu palgapäevast palgapäevani ehk siis, kui sa ei teeni oma kopkat täis, siis sa lihtsalt sured ära ja rikkad nendel on nii palju eluaega, et nad võivad elada tuhandeid aastaid. Ma isegi võtaks seda näidet üsna tõsiselt. Kindlasti tekib erinevaid selliseid utoopilisi projekte, mille käigus võib-olla nii-öelda see, mida me täna mõistame nagu inimlikkuse all, et et see võib kannatada. Ma arvan, et see on üks põhjus, miks tegelikult seda plokiahela maailma krüptomaailma tuleb väga tõsiselt võtta. Seal on palju kapitali, tänaseks seal on väga palju ideid ja tihtipeale need ideed saaks nagu olla paremad, kui kui nendega tegeleks nagu väga palju erinevaid seltskondi, et oleks ka nii-öelda filosoofid vahel kambas või, või ma ei tea mingisugused ühiskonnauurijad või mis iganes. Et kui neid täiesti Macindlike lahendusi hakata nii-öelda skaleerima, siis võime jõuda sellise maailma. Võib-olla täna meie näiteks ei taha elada, kui me rääkisime siin sellest, et need mulle üksteise kõrval hästi palju. Ja nad on omavahel seotud, et noh, justkui see kriis polegi veel üle läinud, et siis noh suure tõenäosusega me räägime veerand sajandi pärast olevast perioodist, et siis on võimalus selleks ajaks. On ka ühiskondlik kord täiesti muutunud. Aga noh, iseenesest ega see, kui ma õieti mäletan, siis vist 300 aastat tagasi oli see esimene John Law nimeline, härra Ta on see tuttav lugu või? Tal oli see Missis Mississippi kompanii esimene mull, nagu suurem, vist oli kuidagi paberraha peal, eks ole, järsku tunduski, et kõik olid ühiskonda rikas ja kõik läks hästi Prantsusmaa. Ja siis ühel hetkel läks kõik väga halvasti. Ja tulemusena oot noh, osad inimesed väidavad, eks ole, et tulemuseks oli valgustusajast. Ja mõneti kui ennem oli see märksõna võib olla pettumus siis ja me rääkisime natuke linnad. Tallinn ei võrdu Eestimaa ja võib-olla Londoni võrdu Ühendkuningriik kuningriigid näiteks kasvõi see Brexiti hääletus on üks näide tegelikult London selgelt soovis jääda Euroopa Liitu, Ühendkuningriik tervikuna ei suutnud, et sul on justkui nagu ühe riigi sees olla tohutult erinevaid kogukondi, kes siis justkui on kõik ühe raha peal ühes riigiruumis ja kõik muu. Mulle tundub, et see on nagu justkui ajale jalgu jäänud ja võib-olla see teinekord need kriisid on sütikud ja mis, mis sunnib selle puhastuse ära tegema, mida justkui kõik on streikinud või petnud teatrit, mänginud tükk aega, mis tegelikult enam ei toimi. Et see on, see on tegelikult seesama asi, millest enne me ju põgusalt rääkisime, et mismoodi. Linnade tõus võrreldes riikidega, et kui võtta ja vaadata kas või siis sedasama viimast presidendivalimisi Ameerikas, siis joonistub hästi selgelt välja see, et, et enam noh, see ameerika nagu lõhe ei jookse nii nagu kodusõja ajal tööstuslikku põhja ja orja pidama oriendusliku lõuna vahet vaid on, linnad, on sinised, demokraatide baasid, suured linnad ja ülejäänud kogu kaart, et on punane, on, on siis vabariiklaste maa ja, ja seesamasugune muster kordub siis noh, näiteks ka nagu sa näite tõid ühendkuningriigis, et kus linnad olid valdavalt siis selle poolt, et jääda edasi Euroopa Liidu ja väiksemad kohad, maakohad, hõredamalt asustatud piirkonnad, kui olid siis Brexiti Brexiti poolt. Ja me olemegi sellega justkui selles kummalises keskkonnas, mis ei olnud niimoodi minu arust üldse võib-olla 30 aastat tagasi, et Londoni elanikud on oma loomuselt sarnasemad, tulles Tarmo mainitud New Yorgi või siis ka Berliini elanikega kui oma sama riigi sees olevate maapiirkondades ja see on juba kõik kuidagi valesti, et ja kõik samade reeglitega Ühendkuningriigi sees proovimis kuidagi edasi. See pettumus tõenäoliselt toob mingid muudatused, muudatused. Tegelikult siit võiks nii mitut teemadele tõesti mõelda praegu täitsa mõtlema, et võiks minna ebavõrdsuse tehedes mulli asenduse peale, mis seal struktuurid võiks olla tegelikult? Kui selline tulevik, kus vähemalt sellisel kujul, nagu ta täna on oma tähtsust, oluliselt riigipiirid ilmselt tulevikus kaovad, ainus viis, kuidas maksundus saab toimida, on vabatahtlikkuse printsiibil, et riik kui selline muutus rohkem nagu ettevõtteks, kes on huvitatud sellest, et tema toote või teenuse tarbija oleks võimalikult rahul. Minu toetus minu raha on efektiivselt kasutatud ja ma saan seda ka verifitseerida. Et kui efektiivselt, kuhu ta on kasutatud, kes on kasutanud, et seda ka tehnoloogiat täna kõik võimaldavad, lihtsalt süsteem on, ei ole järgi konnadel. Korporatsioonid poliitikuid pole, on ettevõtjad võimule need, kes ütleme, nii-öelda valitsevad Ma siin eelmine sügis, sattusin natukene naljakate Reidratel asjaoludel ühele kokkusaamisele, siis Brüsselis, kus istusid laua taga suures ringis, õdede ei, ma ei räägi seda. Räägi räägi, räägi, räägi seda raadio, ei, aga ära räägi, et Brüsselis inimesed. Ma ei saa seda teistmoodi rääkida, aga see on, see on asi, ma ei saa seda raadiost rääkida. See on küll teema, mida tegelikult ajas Tarmo Kaarel mitmel puhul arutanud, et riik ja ettevõte siiski on erinevad asjad. Raske uskuda, et ettevõtted asendavad nagu riike, mõned protsessid ei ole, ei saa olla kasumlikult mõõdetav. Vaat kas või võtta selline mingi inimlikkus. Teatud otsustas ja sellepärast ma arvan, et, et ei teki ettevõtet riigi asemele, aga küll võib tekkida kogukondi, kes loovad endale uue uued reeglid. Nii-öelda riik riigis väiksed sellised seisvad ühikud. Ja kus, kus pigem need huvid ei ole mitte geograafilisest piirist seatud, vaid väärtustest ja, ja siis selle pealt võib tekkida kogukondi, mis toimivat ja selle võib kaasneda krüptorahadega. Sellega praegugi on ju, hoiu-laenuühistutel on oma vekslid, millega sa saad just kogukondlikus plaanis toimetada, et see nii-öelda teene teene vastu või sellised väiksemad külakogukonnatehingud, sa saad oma oma külarahaga rajada. Et ja miks näiteks kui tekib mingi kogukond, mis on mingit teatud võib-olla eriskummaliste väärtustega või ebaeriskummalist olema, aga võib-olla teatud tüüpi ja, ja loovat üle riigipiiride näiteks enda krüptoraha ja selle põhjal arveldavad siis miks ei võiks nii olla. Näiteks oletame, et tänasest Euroopa rahandussüsteemist 10 protsenti Läks krüpto rahadesse ühe kuuga nad tänav, krüptorahad ei suuda seda veel ka tehniliselt vastu võtta, oletamise juhtuks, siis tänane finantssüsteem kukuks kokku. Ehk et seal on väga palju tegureid, miks see veel nii ei saa juhtuda, aga ma arvan, et selliste raskuste ja tagasilöökide läbi sellest pikemas perspektiivis selles suunas läheme, et sõltumata asukohast saavad inimesed valida endale nii-öelda seltskonna ja, ja kaua võib-olla siis raha. Kas me võime siis praegu selle tänase saate kokku võtta kuidagi nõnda, et kui me räägime siin 25 aasta tagusest ajast et siis krüptoraha on see, mis on tänaseks tulnud selleks, et jääda ja et see on siis vast kõige selgem märk, mida me oskame täna ette näha, mis, mis võiks siis seda? Too raha selles võtmes, nagu sa Peeter praegu seda mainisid, ei ole asi, vaid on tehnolooge, see on mingisugune moodus, mis võimaldab teha tervet hulka erinevaid asju, jällegi see paralleel, mida Mulle meeldib sellistel puhkudel sageli tuua, on see krüptoraha on justkui nagu küttenbergi trükipress. Madis Müller rääkis ütles, et, et keskpangad ei kao kuskile, et nad nad jäävad alles. Siis noh ütleme väikse iroonianoodiga võiks öelda, et, et täpselt samamoodi kadunud keskaegsed kloostrid kuskile kloostrid on tänaseni alles. Ja veel on, sellest on ju, eks, et keskajal olid kloostrid, institutsioonid, mis tegelesid siis nagu informatsiooni paljundamise selle verifitseerimisega, selle kontrollimisega, et asjad on tõesed ja et need institutsioonid on täna siin alles lihtsalt nende roll on selle aja jooksul teise nende väga kõvasti muutunud. Nonii tava paralleeliga võiks saate lõpetada. Ja mina tooks välja veel selle mõtte ka, et raha kui vahetusväärtuse jaga kulla kui üleüldise eksivalendi sisu ja tähendus on minu meelest muutumas, et me elame vist ajal, kus toimub suur muutus ka väärtussüsteemis. Muidugi saab vaadata ka maailma suurjõude täpselt needsamad hiinaliinid, minu jaoks on väga huvitavad, eks ju, et kui vaadata seda, kui palju nad praegu investeerivad ja laienenud üle kogu planeedi just majandus- ja finantssektoris. Seda teete teie jälle paremini. Siit võiks kohe järjest sedasama 10 saadet järjest ära teha, nii palju huvitavaid asju, aga kuskile peale joone tõmbama. No aga tõmbame täna joone siiasamma alla. Enne jõeni, jah, enne krüptojõe, nii. Eesti meedias oli ka ina väelist juttu. Jah, enne Hiina krüptoi vääni joone alla tänasele saatele Raadio Jaik mis sündis koostöös Von Krahli teatri ja Eesti Teaduste Akadeemiaga seal saatesari, mis pakub arutlusi ja visioone Eestis, elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast ning saate meie tänase saate aluseks on loengusari elu pärast Google'it. Mida head kuulajad ja te saate tulla ise kuulama? 16. seitsmeteistkümnendal, 18. oktoobril kella kuuest õhtul Von Krahli teatrisse ja see on kõigile tasuta, nii et olete oodatud ja suur tänu tänase saate külalistele. Lindi kaudu olid meiega täna stuudios krüptorahaentusiast asse Sauga Eesti Panga asepresident Madis Müller ja ettevõtja Alar Tamming ning raadiomaja 10.-lt korruselt tervitavad teid Peeter Jalakas, Kristjan Lepik, Daniel Vaarik, Tarmo Jüristo ja mina olen Ingrid Peek. Aitäh kuulamast ja kohtume nädala pärast. Järgmisel laupäeval kell viis. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere arvas tänase teema kohta nii. Plokiahela tehnoloogia krüptoraha puhul muutub ühiskond see, et ei ole enam vaja notarit ministrit, ministeeriumiametnik kohtanka, 14, volitatud isikut. See on selge põhjus, miks olemasolevad riigid ei saa lasta krüptorahal muuta tud ametlikuks valuutaks. Kui öelda ühele poliitikule, et me oleme sisenemas ühiskonda, kus mineviku kohta enam ei saa valetada siis te võite lugeda millisekundeid. Reaktsioonini reaktsioon on lihtne, see ei ole võimalik. Meie ei luba seda, kes on. Meie on omaette küsimus. Tiiu Jaik. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimetajad Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, Ingrid Peek, helioperaatorid, Karin Zucker, Aili jõele, Virgo mäe Algis paljukaitis helirežissöörid, Hendrik Kaljujärv, Jakob Juhkam. Saatesari on valminud Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks. Kuulake saadet ja lisalugusid vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Kohtumiseni järgmisel laupäeval peale kella viieseid, uudiseid, vikerraadios.