Eks me kõik juba sätime vaikselt keskkammib pead, kes piirab habet, keegi tellib endale suured tordi. Ja me proovime mõelda tavalisest paremaid üllemaid mõtteid, sest pidu ja rõõm on suur. Olukord on muidugi tavatu. Üks asi, see, et meie riik ei ole veel kunagi saanud sajaaastaseks ja nagu ei teagi, kuidas sel päeval olla, keegi ju ei ütle ka? Muidugi soomlased ja leedukad võiks midagi öelda. Igatahes tahaks sel päeval olla rõõmus ja pidulik ja teiste vastu kena. Aga see olukord on samuti harjumatu ja isegi mitte, et meie, eestlased, oleme kõige süngemad tüübid üldse, et ei oska suhelda. Meil on sellega raskusi. Asi on lihtsalt selles, et kuidagi otse hõisata pole meil kombeks. Q on läbi aegade meil olnud hirm midagi ära sõnuda. Seda tunnet ja neid hetki teavad isegi need, kes esoteerikaga üldse ei tegele. Meile on omased laused. Pill tuleb pika ilu peale. Kes pärast naerab, naerab paremini. Ära hõiska enne õhtut. Kuidas me siis korraga ülehomme peaksime olema? Kujutame ette näiteks oma vanaisa või oma isa, tavaliselt on need väga vaoshoitud mehed, palju ei räägi. Ja kui nad nüüd rõõmustaks valjul häälel avalikus kohas, kas bussis või tänaval või ostukeskuses. Elagu Eesti. Rukkilill on kõige ilusam lill. Mis oleks, kui teeks pidupäeva puhul väikese kalli, mis sest, et me teineteist ei tunne, aga me oleme ikkagi sugulased, selle riigi kodanikud, kuidas oleks väikse kalliga? Jah, võib jääda kahtlus, et nüüd on midagi juhtunud. Ja ma ise ka mul oli kindel plaan kirjutada tänaseks kommentaariks Eesti-teemaline ballaad, mis oleks ilus, siiras ja kus poleks iroonia varjunditki. Alustasin mitmeid kordi, aga alati takerdusid. Järelikult ma ei suuda ikkagi olla aval ja siiras. Kardan näida kohtlane, suu ei paindu. Aga lapsed on meie tulevik. Neist ootame ikka rohkem kui endist ja loodame, et nemad aitavad meid ükskord, kui on vaja. Ja mul täna ongi vaja ja sellepärast ma loengi ette oma üheksaaastase poeg Eeriku kooli jaoks kirjutatud eestiteemalise luuletuse. Eesti kaart. Tallinnas on tammed, Pärnus pärnad. Jõhvis on jõhvikad. Raplas on raba, Jõgeval on jõgi tapal, Harrison Türil on tüli, Tartus on tara. Kärdlas on käru head, eelolevat, sünnipäeva.