Armas raadiokuulaja, minu nimi on piiskop Philippe Jourdan ja täna on kolmapäev. Jeesus on juba üles tõusnud. See on juba kolmas päev pärast ülestõusmist. Ja muidugi ta on juba ilmunud paljudele inimestele mitte ainult Maarja-Magdaleena le pidanud jüngritele apostlitele vaid ka teistele jüngritele, kes siis tulid teel Koju Emmavusesse. Vaata kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes 10 kilomeetri kaugusel, mille nimi on Immous. Ja nad vestlesid omavahel kõigist neist asjust, mis olid juhtunud ja see sündis nende vesteldes ja arutledes seisu sisse, lähenes neile kõndist nendega kaasa. Jeesus ütles neile, mis lood neid on vastamistiveeretate teed käies ja nad jäid süngelt seisma. Aga üks neist nimetajat leopas ütles temale sinalist üksi oled säärane võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud. Ja ta ütles neile, millist siis nemad ütlesid seda, mis juhtus Jeesusele, Naatsaret lasele, kes oli prohvet vägev teos ja sõnas jumala ja kõigi rahva ees millega lootsime, et tema ongi see, kes siis reid rahva lunastab. Liiatigi on täna käes kolmas päev pärast kõikide nende asjade sündimist. Ja veel natukene hiljem. Luca ütleb, kuidas Jesus siis hakkas neile säilitama. Hakatas peali muuseas sesse kõigis prohvetite säilitas Jeesus neile erad kõigist kirjadest, selle, mis käib tema enesekohta. Ja selle kohta on, et me olime jüngrid, ütlesid, eks meie neil põlinud meie sees, kui ta meiega rääkis, tee peal, kui ta meilis salgitas kirju. Niimoodi muutus radikaalselt. Nende meeleolu oli sünge, nad ei teadnud Kristuse liiva üles tõusnud. Aga siiski ristus teeb, et nad kohtuksid temaga. Ja tema ise hakkab neile seletama kõik seda, mida pidi juhtuma ja kuidas tema ise on täitnud on täide viinud kõik see, mis oli olnud ennustatud. Ja siis muidugi nagu meilgi, kui meie räägime Jeesusega. Põlima armastusega põlima entusiasmiga, nii nagu meie, kui me kohtume Jeesusega kuni laseme temast, seletaks meile pühakirja kui meie võtame aega iga päev, et temaga vestelda. See terased Jesus tahab või kas see on nagu see Kedamegi juhuslikult kohtami teel? Talasjasimegi leiaksime teda, aga selleks me peame, olime vabad, see tähendab, et me peame natukene teda otsima või vähemalt teame, et Tallinn natukene haiga andma. Ja seda iga päev. Ja seetõttu palveelu elu kui toona regulaarne, kui ta on igapäevane ei ole midagi, mis teeks rohkem, et meie meil tolleks seepärast siis meie kohtume Jeesusega. Valimisse aastapäev ja siis ma palun, et nii katoliiklased kui need, kes katoliiklased igal juhul natukene palvetada tema eest ja selle suure koormuse ees, mida jumal on pannud tema õlgede peal.