Tere hommikust. Olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning pean selle nädala hommikupalvused. Tahaksin nendel hommikutel otsida vastust küsimusele, kes on Jeesus Kristus. Selleks vaatame, mida ütleb Jeesus iseenda kohta Johannese evangeeliumis. Jeesus ütleb, et ta on hea karjane. Seda pilti on palju raskem taluda kui väidet, et Jeesus on viina Puiame jooksatad, hüljes. Tänapäeva linnainimese jaoks, kes tunneb loomi põhiliselt multikate järgi, tuleb ju kohe kõrvu põlastav. Sa oled loll kui lammas. Pealegi keegi ei taha üldse kariloom olla ikka tiigrikutsu, kes ei karda kedagi. Nendes aga, kes Jeesuse sõnu tollal kuulsid, äratas lamba- ja karjasepilt hoopis teisi tundeid. Vanas testamendis on sageli võrreldud just jumalat karjasega ning valitud rahvastama karjaga näiteks 20 kolmandas salmis. Jehoova on mu karjane. Ei, mulle pole ühtegi vaja. Noore rohumaadel asutab ta mind. Ta saadab mind hingamise vee juurde. Ta jahutab hinge ka siis, kui ma käin surmavarju orus, ei karda ma kurja. Sest et sina minuga oled sinukepp pesusau, needsamad drestivad mind. Idamaade karjus ei olnud vitsaga karjapoiss või karjatüdruk, kes valvas, et loomad kurja peale ei läheks. Karjased olid noored ja tugevad mehed, kellel oli käes kepp. See oli relv kiskjate vastu. Aga kepikõver ots võimaldas Jäärakusse kukkunud, tallasid välja aidata. Ja karjas ülesanne oli karja kaitsta. Ta käis karja ees, lambad kuulsid häält ning järgnesid talle. Tema teadis kuival ajal, kust veel leida rohelisi aasu. Tema ammutas sügavast kaevust vett ja jootis loomi. Eestis ei pea neid seiku oma kuulajatele seletama, vaid võib pilti kui tuntud edasi arendada. Tema on karjane ja ta on hea karjane, millesse headus seisab. Hea karjane annab oma elu lammaste eest palgaline, aga kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole. Kui ta näeb hunti tulemas jätab lambad ja põgeneb hunt, kisub neid ja puistab laiali Tanja palgaline ega hooli lammastest. See ületab tavalise karjase käitumise. Nii ennastohverdav saab olla vaid jumala saadik. Isa armastab mind, sest ma annan oma elu, et saada teda jälle tagasi. Keegi ei võta minult elu, vaid mina ise annan ta omal tahtel Holland meelevaldsed anda ja mul on meelevaltada jälle tagasi saada, ütleb Jeesus. Toonastele kuulajatele oli see liig, et Jeesus nimetab ennast jumalikuks karjaseks päästjaks, kes annab elulammaste eest. Nad protestisid, nagu ka siis, kui Jeesus halvatud mehele ütles poeg, sinu patud on sulle andeks antud. Mida seesinane räägib, nõnda ta tõotab jumalat. Kes muu saab patte andeks anda kui jumala üksi. Jeesus seab selle pildiga kuulajad valikuid, et kas teda jäägitult aktsepteerida karjaseks pidada või tunnistada ohtlikuks eksitajaks. Tema hukkamine ei olnud juhuslik, vaid paratamatu. Usk on usalduse küsimus, omade jaoks läheb tõeks Jeesuse tõotus. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle. Ja ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest. Palvetagem. Jeesus kaitse- ja varjameid tänasel päeval. Anna, et su headus ja heldus saadaks meid kogu meie eluaja. Jääd oma päevade lõpul jääksime su kotta alatiseks. Aamen.