Olemegi eetris, oleme eetris, oli tänane tänane õnnesoov läheb minu ja meie poolt siin stuudios läheb kalamaja krahvile Janar alale, kes tähistab oma neljakümnendat sünnipäeva, sel puhul ma noh, see on tähtis ketilsose Kopli, krahvinna, krahvinna ja kalamaja kalamaja esipaariga kus nüüd anakaardile kalamaja on nagu koos nende abieluga ühe ühendeid hopla kalamaja nagu Poola-Leedu vürsti ei saa ära hakka rääkima igavast teemast nagu omavalitsuses või haldusreform, selle raja lugu. Mina tahan rääkida sünnipäeva lapsest, kirgedest, tunnetest, emotsioonidest, sakad, Leietavasin linnaosadest. Keda huvitab sinu kuramuse Tarvutas Kalinini rajooni praeguses käega inimrajoon on endine nimetus, aga Kalinini rajoon ongi lagunenud ja oleks väga hea, kui Kalininrajoon ühendatakse, see pakuks tõelisse, kes vastukaalu Mihhail Kõlvart juhitavale Moskoovia vürstiriigile seal tekiks selline Poola-Leedu ehk siis Janar Keiti Vilmsi unioon mis esindaks euroopalikumaid väärtus issand kui Twitter, maailma ja sealt mina, mina esialgu elan siin Voskovi uni joonis muidugi mina tahtsin alustada saadet inimliku sellise väikse reveransiga, mina tahtsin ainult igav loeng. Igal juhul ma võin üles lugeda veel 1000 room taha. Ja igal juhul, sellisel nagu 40 aastat sünnipäeval tuli kohe meelde taastat Janar sai 40 aastaseks, Org see org ja siis ma mõtlesin ja sooviksin talle lugeda sel puhul Raimond Kaugveriteost 40 küünalt, mis on väga kõnekas, et Janar lugevuse teostame, kuidas temal on vedanud, sest selles kaugeri teoses inimene peategelane, kes tähistas oma neljakümnendat sünnipäeva, mõtles sünnipäeva öösel, kui külalised olid lahkunud ja ütleme, rosolje sulas ja ja sült oli hunnikus kusagil laua all, mõtlesin möödunud elule taastatele, ta oli näinud teist maailmasõda, seda tali näinud sakslasi, kommunisti oli teinud kompromisse, reetnud teinud igasuguseid jubedaid asju nõukogude või saksa okupatsiooni all Janar nautinud nagu seda, et tema elupäevad kulgevad sellises armoonilises rahus sündiste Nõukogude liidus ja nüüd elab Eesti vabariigis ja nende vahel on rahuleping. No seda küll, aga võib-olla tema reetmised ja kannatused on ees. Et kui ma sinu käest laenatud Andrei Hvostovi raamatut lugesin, siis sealt ma sain teada, et kodusõda on tulemas. Et selleks ajaks, kui Janar on, ütleme, kaheksakümneaastane mees, siis ta võib nagu Jaan Krossi vaadata tagasi pikale vangipõlvele reetmist, reetmistele, kompromissidele, Kvislingliku aastatele. Küüditamist. Ma ei tea, millele kõik veel, et esimesed 40 aastat on möödunud rahu, aga ülejäänud 40 aastat tänaril. Ma tahtsin rääkida ühe ausa eesti inimese sünnipäevast. Venelase teemamisse Fostov selles Janar Alasünnipäeva puutub. Mitte mingilgi moel ei suutnud lüüa. Ma ei ole sellega nõus, et väga paljudel eestlastel olnud sünnipäevi. Jaan Krossil sündis vabas Eestis. Vahepeal ta suri, ka vabas Eestis. Puudub taeva arm. Me räägime. Venelased on alati eesti kirjanikke kimbutanud, et Janar ala aga näideldud Andrei Hvostov hakkab meid kimbutama Janar väikest Janar alad, kes noh, meie oma auväärses vanuses mastaabis. Miks ta venelased tõid, ma ei räägi konkreetsest Fostovist, kes ei olegi venelane. Varte sotsioloog Kivirähk, miks te temaga demagoogilisi, aga miks sa rõhutad ühe inimese tibla, kompleksi pind oli seal raamatus mitu korda halvasti märgitud ja ma tõmbasin sellele punase pleksi sõnav toome praegu ajaloolise täpsuse huvides täitsa eetrisse sina ja, ja sellepärast, et kompleks, ma loodan, et sa ei kasuta väljendit sisserändaja poeg. Sina kasutasid seda ja praegu praegu jällegi, kui Andrei kuuleb maid, ta võpatas, lihtsalt aadlik piide valmistada, ma ei taha mingit, ma ei taha rääkida tibla kompleksis sisserändaja pojast, ma ei taha rääkida, marjame vürstiriigid, ma tahan rääkida Oskar Lutsu kodukohas. Sündinud tänama, neljandat sünnipäeva tähistavas. Tähiste tähistaevas oli Kalamees, mitte kalamaja, Palamuse, kurat võtaks. Janar ära on sündinud kaak Oskar Lutsu kodukohas essis luua alevikus, mis asub Palamusele väga lähedal. Sündinud Palamusel surnud kala. Võtlegi Ilus tegelikult sihuke elu ringu palama Palamusest kalamajale hästi palju hell tähendab Palamuse kalamaja La väga raske. Janar Ala. Janar ala palavuselt kalamaja kalamaja, kalamaja vana maja ala, kalamaja ala. Väga raskelt haige inimesega, aga me katsume seda teha siiski, kas nüüd, kas, kas sa tahad veel midagi rääkida nendest haldusreformi probleemidest? Üks küsimus, et mis mõttes minu nimetaja kriipsutasin selles teoses alla, sest repliik, milles poetas end, oli mainitud kui põhilist. Andrei Hvostovi kiused. Kurvastas mind, mina olen tundnud sind. Mind sa ei ole julenud, kiusatakse, oled eestlane selle, ma saan sellest aru, etniline niru vastu sa ei saa, sest mul on. Mul on dokumendid, kolju, kuju, kohterlik, verd olen ma olen siin oletud ja ma olen aru saanud puhastverd eest, jah, see on tõsi jah, kellel on Tallinnas väga haruldane tõug muide Jaanoiks, aga seda, seda haruldasem hale nagu pandakaru Hiinas. Minusuguseid kingitakse. Et kui Eesti tahab kellelgilt sõprust arendada, siis kingitakse üks minusugune etniline eestlane kingitakse välismaale. Elav, aga, aga mina enda meelest olin, olin Andrei teoses küll väga positiivne tegelane, valin nagu, ütleme sakslane Stolts, kes käib Obloomavit innustama, sedda tööle hakkama. No vaata looma või ei meeldinud sellest olnud? Raamatust Talts mainitud, aga negatiivses mõttes, nii et jah, see oli kurb, kuidas, nagu ma just lugesin ajalehest koolikiusamisest, kuidas kiusatakse õpetajaid, et vatsa umbes sarnane sellele, kuidas tehast kes on ometi õppinud ära eesti keele ja tuld tööle Eesti ajakirjandusse ja kas see on kiusamine, komiten Andreile takka, tööl, ära unista, ära vaata aknast välja, pane riidesse, kell on päeval juba kaks riietu, mine välja. Jaluta, eestlase jaoks ei ole kiusamine ka vene rahvusest isikut, see häirib. Ta on suur rahvas ja kui väike päkapikk, kobin, ma lähen, ma lähen toimetusse, eks ole. Andrei ikka veel magab, kardinad ette tõmmatud, ühtegi lugu, olemasolev suur uni, kurat, see ei ole mingi eestlane, peab olema, seitse aastat oli eestele maga 700 aastat. Vaata siis ärkas, asus tööle, aga vaata, näed. Me jätame nüüd selle 700 aastat korraks kõrvale. Anname nüüd Janarile õnnesoovid ilusasti üle. No palju õnne, Janar, jah. Panin ma soovitaks siiski seda uni jooniga kuidagi läheneda, et kui saaks seal kassisaba endal, siis juba. Aga kas ei tundu sulle nagu naljakas ja pisut isegi ülekohtune sünnipäevani? Aga kingitused saadet jälle meile? Ei, ma ei näe midagi imelikku, sest et me meili peabki saatusest, meie oleme suunamudija ja meie, meie maitseme neid asju, järgmine saade kiidab näiteks eelmine saade saadeti meile kalevi komme ja ma kiidan neid. Ma olen kõiki maitsnud proovinud ja nüüd ma ütleksin niimoodi, et selles halloweeni pakis oli nelja sorti komme ja vat ühed kommid on väga kummalised, seal peal on luukereluukere pea ja kui sa neid komme sööd, siis suus hakkab mingi asi, ravi peab, oleks nagu oleks söönud Maida tung, saluut, mingid imelikud plahvatused, sa sööd ära ja seal hiljem tükkega kõris plahvatavad ja võib-olla ka sisemusest päris, aga seda nagu ei tunne, et siukseid asju ei tasuks kommi sisse panna, ma soovitan padruneid. Padrun ei ole kommi sees, minu suu muidugi kannatab välja, selle, mulle mulle meeldis, tegelikult talle meeldis, kui suus plahvatada, selline vurr-vurr-vurr käis suus väga huvitava lahendusega tuleneelaja. Imelik oli, mul oli tunne, et nagu mingit mul on midagi viga plahvata, mina kiidan igal juhul selle kalevi teised kommid olid, šokolaadi olid ka väga head, kõik muu oli hea, aga vaat need luukere pildiga kommid ja neid komme. Seda maitset on veel ka selles halloweeni šokolaadis, mis näeb välja oranž ja, ja niisugune nagu kõrvitsast tehtud, vaat selle sees on ka padrunid, olid jah väga sinna pannud püssirohtu sisse. Et mina siiski ei segaks ja selles osas me jääme eriarvamusele, et on üks seisukoht, mis ütleb padruneid, mulle maitsevad need laguuni kommid, oh, seda ma rõhutan, ei taha laga uniga, Tarmo rõhutaks, jälk. Kohtusin hiljuti Kalevi kommivabriku töötajatega. Toonitaksin taaskord, et laguuni com tuleb võtta tootmisest maha ja tuua tagasi põhjakaruga põhjakaru vastu. Mul pole ka midagi, neid ma käisin, ostsin balti jaama turukeldrist, kus venelased jätkavad Eesti võimude keelust hoolimata põhjakaru kombel, Laatriste müüvad neid ja neid iga, kes vene keelt oskab vähegi sellelt põieprogramme jälle ära ja siis selle müüakse neid salasõnal juma. Aga järgmine kord kalevile, diabeedi määrus laguuni ja sulle püssirohtu, sina, Andrus, etniline eestlane, miks sa räägid oma põlisel kodumaal vene keeles venelastega, miks sa räägi nendega eesti keelt, ma võin teha, mis tahan oma kodu võin palja persega käia vene keeles rääkida. Igal juhul meile saadeti siis kingitus. Ja kingitus on läkitanud meile kulinaaria, kokad ja asjapulgad, kulinaaria OÜ. Ja ma toonitan, raadiokuulajad, kes meie saadet konspekteerivad, palun pange kirja meie kulinaarses valikus on pannkoogikaeraküpsised rukkileivakese kiluga, oo, see kisendab küll viina, järjene, kuldseks klassikaks kujunenud juba nii siin- ja seal Andrus leivakese metsaseentega. Miks me räägime täidetud munad ja meekook? Leib, öeldakse, aitäh. Jätku tarvis. Selveri ja kulinaaria kokad, suur tänu. Nad kuulavad nii gurmaane kõiki teisi hea toiduarmastajaid et saada väärtuslikke vihjeid. Milliseid toite võiks veel Eesti toidulettidel tutvume mõtlema, selle peale anname teada. Aden järgmiseks saateks pika nimekirja, mida veel võiks toit, toidulettidel on, aga tegelikult peaks rääkima ikkagi tõsisematel teemadel, et kui meil siin tähistame oma sõbra sünnipäeva, räägime toitudest, mis meil on toodud, siis tegelikult Andrus, oskad sa anda nõu? Tähendab, situatsioon on tegelikult me räägime, ma, ma tahan rääkida sõltuvusest vabanemisest, tõsisest probleemist, mis, mis tabas hiljuti sotsiaalmeediat. Minul ei olegi, tähendab, minul on väga aktiivne sõltusega, ma ei võitle sellega. Ma räägin oma Kuurust, õpetajast, vaimsest juhendajasti, suurest eeskujust, Varro Vooglaiust, kes lahkus nüüd mõned päevad tagasi Facebookist ja nii palju, kui mina tean, sotsiaalmeediast loome, sest see on kuratlikult raske, et sul ikkagi käed värisevad, sa tahad telefoni käppida, sa tahad postitada, sa tahad laikida, sheerida, kommenteerida, et mida Andrus, sina ütleme, sellise oma kogemuste baasilt oskad soovitada inimesele, kes on otsustanud Facebookist ära minna, millega te selle tegevuse peaks asendama? Mina ei oska otseselt nõu selles mõttes anda, et mina pole kunagi Facebooki läinud, et et mulle, no aga selle pildur selgem pill on lammutatud, Facebooki minna küll, aga ma ei ole läinud. Ja no ütleme mõnel peol. Ma olen paar korda käinud Facebookis ja vaadanud sinna ka pärast, et aga noh, ma ei ma ei tõmba alla Facebooki, ütleme endale arvutisse, kuna sa naerad praegu Andrus ära ma räägin, et noh, mina ei ole sinna läinud ja mul on hea meel, et Varro tuli minu juurde. Tubli, mul on ilma Facebookil ja sina saad ka. Aga ma ei arva. Lihtne on, sellepärast et esimestel päevadel on kindlasti inimestel krambid Soov sukelduda ekraanidesse, kuidas, mis tegevusi võiks pakkuda inimesele alternatiivist, kes on otsustanud loobuda sotsiaalmeediast, kas ta peaks näiteks peseme ennast külma veega, kas ta peaks minema varem magama, kas ta peaks tegema sport, kas ta peaks rohkem palvetama, kas ta läheks paremini herneid põrandale, paljaste põlvedega peal seisma, et see valu, mis tekib, võtaks ära selle teise valumis? Varem varitseb närvi lõpmetes, mis päädivad sõrmeotstega ja on ühenduses ajuga, mille raames sünnivad postitused, mis koguvad taike vaata kui ilusa pika lause moodustasin arvutisse, muid asja lausa arvuti tagant lahkuma. Pornot vaadata, näiteks soovitate siis Varrole ja et see on niisugune vahemaad, ma olen kuulnud väga paljude puhul. Tahtsingi nüüd küsida, et kui nüüd ekspert on soovitanud Varrol vaadata pornot, kas ta peaks vaatama sellist tavalist täiskasvanute pornot vaatama sellist Key pornot geipornot? Ma arvan küll, selles mõttes vaenlast tuleb tunda ja ma saan aru, et sellest on nagunii pikk kohtuprotsess juba juba vist ETV ERR-il Varro vooglaiuga, kui mingis saates väideti, et Varro voog mõtleb oma seksile kordades rohkem kui kui, kui mõni oma mina ei usu seda, mina usun küll, mis sa seda usud. Aga sellepärast, et Varro võitleb selle vastu, et kui sa näiteks mõtled näiteks Sherlock Holmsi, pealegi alguses muusika mängib Sherlock Holmsi, mõtle kuritegevuse peale kordades rohkem kui tavaline Londoni taskuvaras. Ta mõtleb päevad läbi, kuritegevus on veel olemata, ise kurjategija, Varro vooglaiu kohta, keegi ei ole öelnud, et raba seksuaalaga mõtleb selle peale, kuidas takistada kuidas panna mingid riivid või lõikelauad asjad v kraami kättesaadavad omasid ja kõike seda, et nagu Sherlock Holmes mõtles Londoni kurjategijatele peale, tal oli selline nimekiri lausa kõikidest Londoni kurjategijatest, kui number üks oli professor Moriarty number kaks oli seal järgmised turistide nimed ja Vooglaiu pisike nimekirjas number üks homoseksuaalma. Ei tea, kes on kõige kuulsam Eestis ja noh, Linnar Priimägi ja sealt ja siis sealt allapoole siis järgmised. Ja nii ta, nii ta on, et need inimesed on tal kõik mõttes kogu aeg, aga aga seda ei saa öelda, et ta ise nende hulka ei. Selles mõttes ma soovitaks geipornot jah, et siis sa näed need nipid kõik ära, mida nad teevad, et siis sa oskad õigel hetkel nagu pornot, vaatame üksi või näiteks koos oma hea sõbra Marcus Järviga võivad ka koos vaadata ja et ei oleks nagu treening mis ma ütlesin nagu koos nagu teinekord takistada oma töö on ka väga tugeva, tähendab, et nemad kahekesi takistavad homosid seksimast täiteks. Jah? Jah, et kui asi hakkab sündima, helistavad sisse näiteks veetnud romantilise õhtu, söönud, söönud leivakese metsaseentega rukkileivakese mune, teistkümnest mune ja maid, teinud suu magusaks v koodiga. Ja siis, kui nad otsustavad riided seljast heita, seksida, siis tormab sisse Varro Vooglaid koos Markus Järvi. Peatuge. Stopp. Just nimelt jah, aga, aga rattad nagu õigel hetkel tulema, natavad teadma, millal see nagu on just jõudmas sellesse staadiumisse, kus edasi minna on juba piibli järgi lubamatu, sest vaata, ütleme liiga vara tulla ei ole nagu mõtet, sest siis pole kuriteo koosseis. Hilja olla. Ta pärast õigesse kohta panema selle, mitte valesse ja selleks ongi vaja pornot vaadata, eks ole, ta muidu ei tea, kuidas need asjad sinna jumal kohta, kus üldse mingit ohtu ei olegi, eks ole, absoluutselt, ja näiteks püüad sulgeda käega ventilatsiooni. Millest veel abi? Ja sealtkaudu ikkagi midagi, et selles mõttes jah, et see lihtsalt ei olegi võimalik, võib-olla käia enam Facebookis, karvuta on kogu aeg muu hõivatud. Ei saa nagu jõua seda kõike jälgida, igal juhul väga. Hoiame väga Varrole pöialt ja muidugi Facebook on jäänud väga igavaks ja tühjaks ja minagi olen mõelnud, veedan seal juba järjest vähem aega, siis vanasti vanasti vaatasin, mis Varro kirjutas. Andrus tead kuidas mul süda tilkus alati verd, millise, kuidas mul läksid käed niimoodi rusikasse, kuidas selline veritulvas pähe, kui ma lugesin neid lugusid, kus Varro kirjutas sellest, kuidas alatu Indrek Tarand pettis välja kaks sapp kilt 2000 eurot ei maksa seda nüüd tagasi, vot eks põhjus Facebookis lahti on olemas, on küll, jah. Et varra heast südamest andis Indrekule 2000 romantika tahaks seda tagasi saada, nüüd kui näpud põhjas. Need ei anna, näpud põhjas. Näpud põhjas. No mitte päris põhja, tähendab, mitte selle põhjal, mida sina arvad. Ma tahtsingi teha selle selle, selle asja põhjus, ma arvan, et ei ole, ei, ei, ei, ei, kui nüüd praegu sellest kohtuprotsess tuleb, mina üldse ei, tähendab mina lihtsalt küsida, mina eitan seda õia, tal polegi näppe. Ja sellel teisel ei ole põhja kelle Markus Järvi. Järvel on küll põhijärve, pühajärve juures käib üha ja see pühajärve põhi on mudane küll. Vood ujuvad laeva laiud ulatuvad vahel järve. Laiud on seal ja väga Eesti loodus mõeldud. Ma tean, sa pildistad seda sageli. Annan hea meelega on, saadad mulle alati ei pea. Aga jah, tõsi on see, et Facebook on muutunud väga igavaks, aga lohutust pärast varra lahkumist pakub muusika, meil on täna väga eriline muusikaline külaline. Ja me räägime, tutvustame, tutvustame seda artisti pisut hiljem ja räägime, mis, mis, mis reede õhtul toimuma Tallinna linnas. Pange magnetofonid nüüd sooja, kes lindistavad meie saadet, lint magnetofoniga? Jaa, Janar, sina seal. Kalamajas, naudi oma sünnipäeval viimaseid tunde. Meie tänane muusikaline külaline on artist nimega lill. Till. Jah, eks ju, kui me jätkame veel homo teemadel, sest need teemad üleval selle lauluga kahjuks homo teemadel. Till laulis trendil, kuidas nüüd homoteema, need till on täiesti sooneutraalne taim. Taim Ta kasvab peenral, nojah. Kuidas keegi seda näeb, seda kohta võib nimetada peenras, kus ta kasvab, noh, seda küll. Aga kas ta tahab laulma? Selline tore, kas talle tuleb sõna? Kas ta ei peaks olema kaetud ja ei aita. Aga selle asemel ta noh, jah. Aga minu jaoks on see väga tore, et Eesti Eestis elu on niivõrd hea, et juba tillid laulavad. Ja merelendamine mõtetega Pärnusse, kus tegelikult oli mõni päev või nädal tagasi oli väga pingeline intsident homo Filma filmi teemadel, nimelt Pärnus kultuuriklubis tempel näidati homofestivali raames filmi luuletest Emily Dickinson. Ja sinna vajus kohale umbes 20 Pärnu homohuvilist, kes ei julgenud sinna sisse minna. Tolklased ukse taga tammusid jalalt jalale ja siis tegid näo, nagu nad võiksid juhuslikult ja et tõrjud ära kahtlustas, et nad on, võivad olla seotud mingilgi moel homoteemaga, väitsid kogu liikmed või Odini sõdalased. Huvi oli filmi vastu nii suurt teed, Andrus, ma tean ise ka omast käest, sa tahaksid mingit asja, äheneb natuke häbeneb minna, et ütleme, iga igast tripi klubi ukse kutsub, nüüd tõmbab enda paraku samas samas palun Tallinna täis sekspoode ja stripiklubisid ikka tahaks sisse, tahaks minna ja siin on ka yhel seal ukse taga, siis ongi kõige kindlam viis olles selle asjahuviline kehastada kontrolli, eks. Ja siis need 20 Pärnu entusiasti kehastusid kontrollideks, kes jälgisid ja pildistasid neid täiesti kultuurihuvilisi ja ilmselt heteroseksuaalseid ilmselt siis vaatama filmi Emily Dickinson ist kirjandushuvilisi. Tõenäoliselt tsenter Emily Dickinson oli kirjanik ja need inimesed ei osanud aimata, kes sellega võib olla seotud mingisugune piip selles mõttes, et Emily Dickinson tuntud poeet väga hea luuletaja, eesti keelestki, väga tuntud, ilmunud eesti keeles läksid rahulikult kinno, vaatasin filmi ära, väga üllatas, et et neid pildistati, toimus ukse ees mingisugune tropp, kes ei olnud sisse minna, ei tahtnud osta piletit. Veider Andrus, mida nendel inimestel soovitada, kes tunnevad huvi ütleme ka geitemaatika vastu, aga kes kinoseansil käia veel ei julgenud? Geitemaatika ma antud juhul isegi võib-olla sõda, kas selts oli geitemaatika, Emily Dickinson on ju naisterahvas, no minu teada, et võib-olla nad olid naistehuvilised naisi ka punt seal oli, tähendab, oli nii mehi kui ka naisi, oli selles Pärnu kambas ESTO meeste puhul tihtipeale, ega nad ei pruukinudki olla homohuvilised, et neid huvitas lihtsalt naisnäitlejad, huvitavad neid tihti, naisnäitlejad on väga kenad sageli. Aga noh, jällegi sa ei julge sisse minna vaatama, et seal nagu kooli diskadel said julge nagu ilusat tüdrukut tantsima kutsuda ja siis selle asemel lähed, lähed peldikusse suitsu närviliselt. Või, või siis oled koos sõpradega ja vannud Robbeni pudelist vii nagu jäävad, aga selle asemel, et kutsuda tütarlaps tantsima ja öelda talle midagi kaunist kõrva sisse, et samamoodi on ka filmiga Emily Dickinson. Muidugi, kui sa nüüd seda kirjeldad situatsiooni tõepoolest see tõrge või selle võis olla probleem ka selles, et need mehed, kes tormasid kohale teadmisega, et tegu on homofilmide festivaliga kuuldes, et sees on siiski lesbi film. Nende samm takerdus, sest võib-olla nad ei tahtnud lesbid näha, kuna neid huvitavad rohkem homod, see on ka võib-olla see, vaat see on väga võimalik muidugi, et naise ihu on, oli nii ebameel, näha paljaid, nad otseselt till laulab. Sellepärast nad läksid aga, aga siis selgus, et sedapuhku pill ei laula. Ja, ja siis nad jäidki ukse juurde troppi ja eks nad siis, mis, mida ikka tehakse disko ukse taga, juuakse, juuakse ja lärmatakse, võib-olla sõidetakse kellelegi lõuga teineteisele, tavaliselt kinopublik oli ju kinos. Et siin ilma piletita yldiselt ei lasta kakerdama. Oh kui raske on ikka tänapäeval, need peaks minema kuskile. Kas EP Kärstini seksikoolitus või siukseid asjades, kus õpetatakse siis kuidas, kuidas julgelt siseneda näiteks erootilise filmiseansile niimoodi, pea püsti. Algul mine päikseprillidega ja siis järgmine kord juba võid minna ilma päikseprillideta sealt üles tõstetud kraega ja kolmas kord lähed juba, oled juba nii harjunud, lähed ilma krae prillideta, esimesse ritta pandud, midagi hullu seal ei ole, tegelikult täitsa täitsa täitsa käidav. Mina käisin ka kinos, mina vaatasin filmi Jokerit. Seal peab tunnistama kõigile huvilistele, kas sinka pildistamise kinno läksin. Ei, kas EKRE ei pildistanud sind, Jokerit lubatakse vaatama minnes, lubatakse, ei ole gei, seksi, seksi, seal ei ole isegi paljaid naisi ka paljaid mehi näha, seal lihtsalt vägivald. Sellega kõik karjad mõnele inimesele kuul pähe, no see ei tee kellelegi midagi, aga mind üllatas üldse mind ammu nagu mina Ida-Euroopas Nõukogude liidus kasvanud inimene, et minul on võõrasse Lääne inimeste hirm, klounide sihukene, kloun kehastus ikkagi niisugust positiivset tegelast, tule meloodiani, kuulin Oleg Popov, garan, Dash kuulus muidugi klounid olid lahked laste sõbradelt, aga kuidagi lääne ühiskonnas. Seal on kõik kuidagi pahupidi ja kuidagi väändunud ja ma ei tea, kas seal süüdi on, ma arvan. Wells, Rolling Stones, kes on rikkunud lääne noored, et kust on see hirm, klounide särsked, kloun? Ei peaks ju olema hirmuäratav, ma tean, et see probleem lääne ühiskonnas eksisteerib. Suudan meenutada ühtegi James Bondi filmi, vist 60.-test, kus kaks vene spiooni kihastusid Klaunides, kes tegutses kuskil Euroopa või Ida-Berliini tsirkuses, üritasid tappa James Bondi, et noh, et see on selline kauge kaja muinasjutuline tegema, et ma ei usu. Ma ei oska öelda, kus see, kus see, jah, ma tean, et hirm eksisteerib tõesti, aga mina, kes ma olen kasvanud, täiesti nõukogude liidus, vaadanud venelaste saated seal alati, Kloom, Popov jooksis ringi, ruuduline soni peas, tegi palju head, rõõmustas lapsi, lõbustas neid, kinkis lilli, keda mina kardan ja paljud ilmselt nõukogude ajal kasvanud ilmselt kardavad, on selline kõhukas kapitalist, kellel peas silinder kübara käes aatompomm, aga neid on harva tänaval. Andrus aga tähendab, ja tänu jumalale, et neid ei ole ka alati kodunt välja lähed, ma ütlen, et ega ei ole selline väljas praegu sigarendabel sageli valemeid vaadanud, väga palju pitstruks Pi karikatuur, ma ei julge seda raamatut peale, oli neil veel näiteks nuga käes ja nad lõikasid maakerast viilu. Aga muidugi peab ütlema, et alati nad said ka väärilise vastulöögi, taevast langes alla, eks rusikas kuuli peale kirjutatud. USR'i andis Matsuvad ja tihtipeale rahutuvid tulid, nokkisid neid ja neist saadi jagu. Üldiselt jah, mäletan kremli kellad kuskil kauguses lööve taevasse ilmus, ütleme, tähtsaid Kremli tehno ja, ja, ja see kõik on õige, aga, aga samas näiteks ütleme, Pikri lugejana mäletan lapsepõlvest peale igast tikri silmuse juu viibuse ja Jaan Jenseni ja ma ei tea, kelle pildid need olid, olid just nimelt need vere ima imelikult kapitalistlik. Vot see on viga, et see pilt ilmus ilma lõpplahendused, et kits tropp, kunagi ei jätnud inimesi nagu lootusetus olukorda, et tõesti see kapitalism, võimu, see paks. Aga et alati ikkagi lõpp oli lõpus ikkagi sekkus Nõukogude töölise rusika. Aga kas sulle Andrus ei tundu, et nüüd me oleme jõudnud sellesse ühiskonda? Okei, seda paksu aatompommiga kübaraga paksu meest tänavatel mine tegelikult meie ühiskond, Jon, kapitalistlik Andrus, oleme ausad, see on kapitalistlik ühiskond, kus me elame. Kapitalism imeb meie verd iga päev praktiliselt praegu, kui meil siin istub imeta meie verd ka. Ma hetkel ei tunne seda. See ongi väga kaval süsteem, time Bertzai tunne ise seda. Mulle tundub, et ma olen nagu jõudnud, ehkki ise vereimejad sekka tahaks loota. Väga vaikselt ja segaselt väljendusin aga, aga põhimõtteliselt mul nagu sellised mõtted. Tüdrile vaatan peeglisse ja nad ei saa enam ja kui vabanen kübara, vähe sigareti suitsetaja, aga aga kuidagi ei midagi sellist. Noh jah, aga võib-olla see oli lihtsalt ajupestud võimalusel tegelikult ikkagi selline kondile tööline närustes Riia lahes kondile näruses riietes. Ma käin korralikult riides. Ma mul on raadios saade, mida ma juhin, mulle saadetakse täidetud mune Kruki leivakese kiluga, söön neid kahe suupoolega. Mulle saadetakse hiina kõike saadetakse. Ma arvan pigem et need, sa nagu ei taha üldse kritiseerida seda ühiskonnakorraldus, kus me praegu oleme kapitalismi. Arvad, et kas sa oled key, kas seal, okei, mulle tundub küll jah, et mul natuke ainus, mida ma kardan, et need silmapiiri kohale kerkiv villaslik rusikas võtab mult ära mu kasumi. Ära karda, silmapiirile kerkib lill, till ja teeb meie meele väga magusaks. Nagu üks, kaks, kolm, neli, neli, kus see nii väga ei lase leegi, kuna seljas neil on levis nagu viis, kuus, seitse, kaheksa, kaheksa suuterid, uksesaagist, kael, see on nagu üks, kaks, kolm, neli, nägin libusse. Nii väga ei lase leedi, kuna seljas, neil on närvis nagu viis, kuus, seitse, kaheksa, kaheksa suhterid uksesaagist kahetsen. Ja las istub ees, joppas, kuulid sees, Mercedes abil jalas peres, kus ta on kõva mees ja ta isal. Nad on nagu üks, kaks, kolm, neli, neli, kus see nii väga ei lase leegi, kuna seljas neil on levis nagu viis, kuus, seitse, kaheksa Läheksin suuterid uksesaagist. Kahetsen nagu üks, kaks, kolm, neli, neli libusse nii väga ei lase Leeglikuna seljas, neil on närvis nagu viis, kuus, seitse, kaheksa, kaheksa suuterid ukse saagilist kahesel jääl ja Idialase, mis tuubee joppas kuulid sees. Mercedes. Pull abid jalase peres, kus ta kõva mees ja ta 30 isal. No lill on selline noor tõusev artist, keda on nimetatud uueks väikeseks pedeks. Ja ma mõtlen, et lill minu teada on jah põhikooli õpilane. Et tema, ma lugesingi tema intervjuud, mille ta andis meie kolleegile Siim Nestorile edama isikut väga kiivalt varjab, ma mõtlen, et, et alles tähistati õpetajate päevad. Õpetajat võib-olla sageli ei teagi, astudes oma klassidesse, mis on üle Eesti. Kui palju selliseid väikseid SoundCloud'i või mõminaräppareid nende õpilaste hulgas, kes neid klassisi siiralt usaldus väärselt armastusväärselt alati vaatavad, pilgud teevad kontrolltöid etteütluseid ja kes siis pannakse nurka seisma, nurka seisma ja tihtipeale ema tuleb autoga järgi ja siis nad sõidavad uusi pükse osta mingisse kaubanduskeskusesse. Lüüakse lill, till ehk siis väike väike mõminaräppar, kes näiteks trenni kuhugi või midagi trenni või paluvad, et ta tahaks minna vaatama kinno uut Disney filmi ja ütleb, et ma täna ei taha kooli minna, et mul on kurk natuke valus ja siis ema ja isa lubavad tal jääda. Samas on see väga tore, et laps nagu juba teenib kaheteistaastaselt mina mitte päris 12 aastaselt. Üsna varakult hakkasin saada piklisse selliseid väikse humoreski ja väga tore oli saada rahakaarti, võttis kolm, viis rubla ja minu arust ära. Noormees lill, till on saanud ka juba kaks laulu ehitatud, selle eest on ette nähtud rahankleid, lauljaid veel. Kuidas, kuidas ta siis hoiab oma, ma arvan, et tema isik on siis vähemalt teada raamatupidamisele, ma loodan, et ta saab selle raha kätte seda vanematele raske öelda täpselt oma oma konto või siis seal võib olla väga loomulikult ja talle saab üle kanda, kui väga halb oleks muidugi nüüd see, et kui need lill tilli vanemad saavad teada, et poiss teenib raha ja võtavad ennast töölt lahti, otsustavad ise lapserahadest elama hakata, seda ma küll ei taha, selles mõttes on poisil mõistlikuma. Aitelt hakkasin, isa elas nii ja rahadega teatavasti ka selge on see isa üritas elada pealseegolul. Marjakeri vanemad ja terve suguselts elas marjakeri kulul väga ebameediku vana till tilliga John Lennoni vale ema ja isa üritasite pagulasele McCartney vanem, ühesõnaga see on tavalinesliku poisile minema või tüdrukule bändi tegemisele. Laulmisega tilgub välja tohutu trobikond sugulasi, kes võtavad ennast töölt lahti ja tahavad elada artisti. Selles mõttes on tänapäeva noored väga targad, et nad esinevad varju nimedal emad-isad ei teagi. Praegu võib-olla mõni kuulab ja mõtleb, et nägu huvitav, aga ta ei teagi, et see tema väike väike jõnglane kõrvaltoas parajasti seal legosid kokku panevad, tegelikult tema laulab. Aga ema-isad, oh küll oleks tore, kui meie poiss ka, et külm, eks ole, ja tegelikult on, poiss ongi rikas juba. Aga no muidugi ma, kas see käib väga kiirelt vaheldumine, et, et kas väike pede on juba liiga vana, tuleb välja, jätan vanameister, et tal oli vaja. Tal on juba tekkinud järeltulijad, siis on, küll see on, see on hullem kui spordis spordis ikka seal mingi kolmekümneaastane ikka peavad vastu, aga mõmina räpi sihukese juba juba juba võib-olla 15 aastane on liiga vana, et enam ei. Et igal juhul nublu veel ikkagi tegutseb nublu. Nublu on juba vanameister tema, tema tema kohta öeldakse, et ta on klassik, tema klassika, tan, legend, aga üldiselt paljud lapsevanemad ja õpetajad võiksid minna reede õhtul 11. oktoobril minna Hollywoodi klubisse, kus siis esinebki tohutu gäng seal Entel-Denteli Entel-Denteli põhimõtteliselt jah, ja väga normaalne üritus algab õhtul kell. Kell seitse hakkab ja kell 11 lõppeb mõistetavatel põhjustel, kuna laulavad, esinevad alaealised jahi peal üht-teist laulu laulukarussell, seal on sellised artistid, lisaks lill, lillpillile on veel yang, jalaseenpark, Golden marmor meis, okei, okei, lõke. Klitseeriti Mäks, Marps, Sipadega 14. on meie vana sõber, sam kriipsu uku piitšering, Apollo eutanaasiat, me oleme ka mänginud eutanaasia legend manna jaa, Mirson doktor fill kuud ega siin ester juhib seda. Onu Kalmer ja tore ilm, laulab ka laulu inimsilm, karuott ja rebane, ta räpib, seda kindlasti. Võtab võtab siis mõned oma põlve peale istuma, ikka võtab, muidugi. Soovitan kõigil minna, et ei tee, Te ei tea, milline üllatus teie nagu mudilane ilmuda lavale laulma või teie õpilane ilmul laulma ja te saate aru, et teie ees avanevad täiesti uued perspektiivid, ülenemise kõhn tööline, vaid lisanditega kapitalist, julge, kes teenivad vedavad protsentides seda, mida, mida mudilane teenib ja see õhtu tse reede, 11 tooberence, selles mõttes väga tore, kui lapsed on magama läinud, väiksed mõminaräpparid siis võib edasi minna lennusadamasse, kus teid tervitab Ennu rattabrigaadi. Seal on juba need pärisraha ja need, kes on juba kellel on kullast ketid kaelas. Räpparid räpparid, omapära ongi ju see, et nad elavad väga rikkalt kullast ketti, aga nad on nagu tööliste poolt näpivad ikka ühiskonna vastu pika ja nagu lill tilga, sellepärast minagi olin väga kriitiline, sellepärast minagi panin kaelama kuldselt kettide, tulin saatesse, püüdsin kritiseerida kapitalistlikku ühiskonda, kohtusin siin ühe vereimejaga, kes hakkas mulle rääkima, et kapitalismil täiesti okei, minul on just vastupidi, mina kannan kulunud ja väikseks jäänud ülikond ja ka raha pangad miljonilt Coreiko põrandal nagu jah, et raha lihtsalt on väga palju, aga ma ei näita seda välja. Ja hoia sa julged raha hoida pangas, pangad on ju seotud rahapesuga. Kas Andrus sinu süda valutab rahapesu pärast ja selle mainekahju pärast, mis Eesti pangad juba saanud on? Väga vastaselt vaata seda väga, aga valutab selle pärast küll jah, et e-pimedas all ma lugesin Danske pangalt võeti maha isegi Danske panga need sildid, see on nagu pronkssõduri teisaldamine ei anna talle nii nii alla käinud, nii pankrotis, et isegi need sildid tulid maha võtta ja maha müüa, midagigi tagasi saada, aga jah ja huvitav oli vees ma vaatasin, et mind nagu tagasi ajalukku, et oli siuke parkla, sureks pankrot, sealt sai kõik alguse juba ära unustanud, siuksed, pangad olid nagu Forekspank kunagi. Vaat siis ta ühines millegiga ja veel millegi lõpuks temast sai Danske Bank ja nüüd ta pole üldse midagi. Vaat nii, no nii, no nii need asjad käivad, jah? Jaa, kurb, väga kurb on, see on väga kurb, aga me võime äril tilli laulu äkki sellepärast, et kui sa nüüd ütles, et ta nii noor on, siis nii noorel poisil on väga taskuraha vaja. Burksi ja need on väga kallid kliendid, modelle, kapitalistid, nöörivad räpalitel, raha on selles mõttes, noh, nojah, aga ta on ikka alustajale. Ta ikka peab veel. Kui me teda ei mängi, siis seda raha ei tule ka, kui no igal juhul peale Siimu ega teised eriti ei mängi, meie oleme nüüd ja saad ära nüüd niimoodi seda asja ka mujal ka. Tohutu tööstus. Andrus, sa praegu mainisid kahte Eesti juhtivat muusikasaadet üldse meie meie kolleeg saade või vennastade Siim Nestor lillsaade ja siis meie rahva omakaitse põhiliselt salalikus saavad artistid omale tuule tiibadesse ja siis seda raha käidud kõvasti läbi ja noh, ega ütleme, ega meie suuga seotud pole, ei kuuleme siis ühe laulu veel. Aga võtab sama palju nurinat. See on nüüd selline laulmis kui lastakse tavaliselt alla 16 keelatud, aga mida teha sellisel juhul, kui autor on alla kuueteistaastane? Tekib selline vastuolu, et kas autor ei saagi tulla oma loomingu kontserdile, näiteks, et see oleks küll väga Erkki-Sven Tüüri lastaks oma oma loomingu kontserdile. Autor 113 juubelikontserdile alla 16 keelatud ei saa tema tulla klassivennale minema kuskile hüppamis tuppa. See on tegelikult väga huvitav juriidiline probleem, mida sa praegu tõsiasi, et sellega peaks tegelema mitte selle tehisintellektiga, robotitele ja tolmuimejat, tal ei ole vaja mingeid õigus, mina olen selle poolt, et meil ei oleks tõsi muidugi, Andrus see, et suurem osa sellest elust toimubki arvutis telefonis see sound cloud on keskkond, kuhu noored räpparid oma lugudega, teised noored kuulavad, neid hakkavad samuti rehv ei ole nagu kontserdisaalis jah, aga, aga, aga vahel harva siiski tulevad nii-öelda reaalselt artistid välja. Vaat just nimelt reede õhtul Hollywoodis Hollywoodis selline asi juhtub ja, ja sellepärast on see üritus nii varase algusega. Aga ja eks see võib ka pinget tekitada, sest et on väga suur vahekassa Räpid kodus oma armastatud näiteks oma oma armsa kassi jagamisele loomade seltskonnas ja selja, sinus mummeline pidžaama ja teadet köögis ootab sind soe kakao ja armastav vanaema, kes küsib, kas Jüril homseks õpitud, ütled, jah, on õpitud. Kuigi sa pole veel õppima hakanud, sest sul on tegelikult vaja laul luua või sa lähed lavale ja lati käinud laval on mitte ainult Entel-Denteli laulukarusselli ja muud asjad on kõik olnud. Vanasti ma mäletan, oli ikka sihuke, tavaliselt pandi väike kikilips ja traksipüksid ikka, aga nüüd vist on pigem nagu selline kapuuts päikseprillid. Sel põhjusel näiteks tuleme selle juurde tagasi, miks nublu varjab oma identiteeti siis meil vanemate pärast, muidu vanemad hakkavad, võtavad ennast töölt lahti, aga tema tuludest elama? Jah, ja nublu on tegelikult ikkagi noh, piisavalt eakas inimene, tema kontole vanemad ligi ei pääse. 12 aasta veel, noh, see on umbes sama vana nagu Pipi Pikksukk, nojah, oli kes tulid kohe kaks preestrit tulid kohe hea õnneks lipsu oli väga tugev ja politseinikud tulid ja Pipi isa oli selle raha andnud Pippine suure kohvritäie kuldrahaga. Nii ta oli kui laps, raha saab silmad ja kõik kohale ja hakkad hammast ihuma, tahavad seda mudilas raha endale krabada, on küll, jah, aga noh, mina jällegi tahaks teha, vot nüüd ollaksegi kommunaalkriitika. Ma tahaksin, armastan ka munad. Käiga Ma mõtlesin, võtan kohe südameasjaks ÜRO-s sellest rääk, ma räägin siin praegu, aga ma olen ka ÜRO-s sellest rääkima, et ma ikkagi võtan südameasjaks valgustada olukord Tammsaare pargis oli enne saadet rääkisime ja nüüd ma käisin, ma käin igapäevaselt halvemaks, käisin tänaselt läbi, läheb halvemaks, tõsi küll, et vahepeal 100. palju vihma, siis mõni pink läks puhtamaks küll märksime, istuda ei saanud, aga vihm näitas, et põhimõtteliselt pesemine aitaks mõnikord. Vot see on nagu hilp. Ei aita sellepärast et see on vesi seal peal. Laine tähendab, et pink, ma uurisin, täna läbisin Tammsaare parki see näiline, kui ära kuivab, siis need plekid on veel hullem, aga nojah, ja ja mõni on nii, et vada palju sajab, ta ikka roll ja ta on nagu sihuke leeprahaige ihu. Ja see on huvitav ja siis see paviljon, mida ehitatakse, ei ole ka veel valmis seal tööd tegi töö tegijaid on vähe näha ja valvasin, et võib olla võib olla üks põhjus on see, et seal töötavad äkki ukraina ehitajad. Nad kardavad väljasaatmist, nad lihtsalt on peidus. Paviljonis valvas raadiokuulaja saatis mulle just neil päevil selle pabilikuma, nüüd leian selle foto, ma ei leia paviljoni fotole ja võtame raadio seda näidata. Ei aita jah läinud seda mõnel fotol ei toimunud ka mitte midagi, tähelepanu, väärset paviljon on ja seisab tema seal. Noh, ta on põhimõtteliselt valmis laias laastus ümbritslankuga ümbritsetud, seal on katus pea kohal ja klaasid on ümberakendel. Seal saab olla redus küll, Ukraina ehitaja. Mart helmele ta kätte ei saaks ja ei saaks välja saata Eestist ja siis ta nagu, kui ta selle valmis teeksite, saadetakse Ukrainasse tagasi, aga siis ta istub seal vaikselt nagu hiir ja ja julges valmis tehase silmitsesid paviljoni plangu tagant nii palju näha. Aknad on tal hästi suured või selliseid klaasist, eks ole. Nojah, selline ongi nagu vanasti oli õllepudeliga tal ei tea jah, et iseenesest on ju väga tore, ma just mõtlesin, et olen väga tore, kui oleks selline, tulekski tagasi, selline vanasti oli Bermuda kolmnurk, oli, oli nõmme õllekas lillakas Hiiu õllekas ja siis oli veel pääsküla pääsküla õllekas, et tegelikult oleks ju väga tore, sest õllekeid enam ei ole, võiks olla selline munitsipaalõllek õllekas mujalgi, oli näiteks mustamäel, minu kooli ligidal oli üks õllekas näiteks balti jaamas oli üks väga kuulus olla, kas 200-l trammipeatuse ligidal selle varemed on, seisavad siiamaani kaitse alla? No need ongi kaitse, muidu oleks lammutatud, nuusutan, et kõik ümberringi ehitatakse mingeid uuel kunstiakadeemia ja kõika, need õllega varemed seisavad pidulikult, et võib-olla sinna tuleb kahjuks õlleks Estonia kõrvale ütleks, mitte Estonia õllekas. Aga ma tahan, et oleks ikkagi valmis teha, et õlut ebamugav juua. Sellises noh, ebasanitaarsetes oludes, kus remont ei ole veel lõppenud. Aga noh, ma ütlen, et teine jälgin aia olukorral Tammsaare pargis silma peal ja kui sa alustasid kommunaalteemaga. Ma jätkaksin kommunaalteemadega midagi on ja tegelikult me peaksime selle murega minema, ma arvan, siis on meil ühine mure ja me oleme sellest varem rääkinud ja see on paljudes Eesti, Eesti inimeste, peaksin sellega minema. ÜROsse, me võime minna mõlemad, sest me oleme ainult diagnoosiga või me juttu kuulatakse, pannakse tähele. Ma tahan rääkida jällegi lehe puhuritest. Andrus tähendab, käes, me arvasime, kui me arvasime, et me tegime kriitikat ja sellest kriitikast aitas lehepuhurit pandi pappidesse ja kaeti betoonsarkofaagi tega head kojameestele lauset luuad pihus, et aitas see aidanud neil seal massiline. Õudne, et selles mõttes, et, et ma näen neid iga päev Kadrioru tänavatel. Ma nägin sinu kodutänaval Lembitu tänaval, nägin mingisuguste inimeste selle toruga ringi. Kodu ligidal. Nad liiguvad ka jahjah. Lendi hotell olümpia lähedal oli üks selline tegelane toruga, mida nendega teha, et sest mul on, ma mõtlen seal kõnnitee pealt lehti murule, käed langevad. Kas ei ole siis selge? Miks ei võta, miks ei võeta käte luuda, miks on vaja sellise, tähendab, see on, see on haletsusväärseim saavutus, mida inimkond on välja mõelnud. Inimene on ühendanud enda selga bensiinipaagi, mille juures on mootor. Tal on käes plekk, plekk, plekk põriseb Küütult valjult põriseb see asjandus ja see asi. Ta ei pühi neid lehti hunnikusse kokku, ta ei tee nendega mitte midagi retkeks minevad laiali ja siis ta läheb neile järele, puhub jälle laiali. Päev läbi mööda linna, lehvib laiali ja demeredele mingi teine kuradi samasuguse toruga mees või naine ja puhub neid jälle laiali, et mis mõte sellel puu otsast kukub, lehti kogu aeg juurde ja tuul muudab kaaned, inimeste pingutused. Naeruks, tuul paneb naeruks. Mingi sekt, kas need on mingisugused vabamüürlased? Ei, mis asi see on, miks see ei ole enam normaalne, nad hakkavad hommiku varap, tähendab, oleks mul kuulipilduja alaksendamisest, tule. Oi ära nad puhuvad su minema. Kärbsed ja selle vastu ei saa. Tohutu mootor, hakkad hommiku vara hakkavad peale, tähendab, päev algab ju niimoodi, et kõigepealt on raske suurt pannakse paukuma, tuleb prügiauto, kellel on kuradi andurid, de õudne piibitamine, Tuudutamine, kolin, mürin, signaalid, tunne, et noh, nagu majanaabermaja kukkus kokku, ei tuli prügi ja kaks väikest prügikasti sihukest ja seejärel ilmuvad tänavale meilt kuradi kojamehed ja kajanesid hakkab võrra võrra võrra päev läbi niimoodi. No ma läksin praegu närvi 121. sajand Harju sellega, kui sulle ei meeldi, ela metsas. Et need on linnahelid. Meil, Andrus ei ole mingid linna helistes klassikale, linna heli on kohvikutes tõuseb kohvi lõhn, trammi kuidas palun? Kohvi lõhn linna eri on, ma kuulen, lõhnasid. Trammi mööda sõitvad trammid, hiline rataste kõlksemine rööbastel, inimeste hääled, laste hääled, meeste naiste hääled, autode hääled, ajalehepoiste hääled, kes hüüavad, enamlaste pill on lõhki. Vot need on linna hääled, pagaritöökojast, eks ole, küpsetatakse saiu. Lõhnad, see on minu jaoks on see ka linna hääle, heli, valgus, krikiaalne, see Vicrokeia, kurat need puhurid, helid muutuvad, mida olen näiteks lugenud raamatut Peterburi ajaloos, siis omal ajal Peterburi üks levinumaid hääli oli suurtükilask. Pidevalt tulistati leival asuvatest suurtükkidest igasuguste asjade puhul. Kui keiser ärkas, vastik suurtüki ja kui midagi muud juhtus, et päeva jooksul tulistati suurtüki, seda seda enam ei ole. Alguses praegu markeerijat, prügiautot, mis olid hobust kede kolin, sillutise, see oleks muusika minu kõrvadele, hobuse, see mõjub, nii. Rahustamine ei kujuta ette, kui seal on sadu hobuseid, kes tapavad. Nad Irnuvad hoopis lõhnad on ka hoopis teistsugused, mitte kohvikulõhn. Näiteks Peterburi puhul oli veel huvitav ananassi lõhn ka meenutatud, ma ei ole, see on muidugi meeldiv, ma räägin sulle Tallinna linnas, kellele meeldime Peterburist rääkima, räägime, teeme eesti saadet, pidime Vene saadik, ma räägin seda ka vanasti, Tallinnas olid kindlasti teised Sputniku agente, mis seal kogetud siis vene teema. Me teeme Eesti inimestel, me räägime eesti probleemidest, keda huvitavad Peterburi hääled, Peterburi venel vene linn venelaste teemadel. Peterburi oleks võinud olla vabalt eesti linn. Kui oleks mindud natuke edasi, nelja 40 ma ei tea siis mitmendal aastal, kui soomlased oleks läinud eestlaseks aidanud. Peterburi oleks olnud meie, meie linn, võib-olla praegu. Vaat seda ma tahangi öelda ja seal on Narva narva narva ära, mis asi, Narva narva privet gorod, Narva ta karma, sa oled Jaani kirik pärast seda, mida Narva kirik, Jaani kirik, Peterburi Jaani kirik on seal, vot seda ma tahtsin. Seal töötas Jakob Hurt vot ja Jako porte tervitamises, lill, tilli, uue looga. Mõned lapsed ei teinud laulu sellest, kuidas ta kingi läks ostma kosemaga kutsika kingi. Tavalised poisid, Jazda no ta on selline poiss tahab kuti kingi tavaliselt. Nii palju kui mina. Male Ta on hakanud ulatama noorustel kommulorigi. Tänapäeval enam kommunaali king ei tehtagi, hinge oli väga raske osta küll ja Gingel siiamaani tüütu osta, sest sa pead jalga proovima kingapoes, ega see meeldiv ei ole ja nii sünnivadki laulud kingi ostmas ja telekal vaikset räppima käima kõrvades emad. Kommunari kingi putši kingad, nagu ma kuulsin loost ka helendavad pimedas noh, normaalne mina ei ole harjunud sellega natuke, kardan pimeduses helendavaid kingid nagu mingid kabjad, mis. Pimedas mõnedel koertele niuksed rihmad, mis helendavad ja et ma rabinile pole veel siukest Wastnud. Kas ravimitahes? Rihma, sa lähed koju, Robin räägib sulle, et läheks sellist rihma ta raadiost kuulis. Meie Robiniga, elame taga Saidlikel pina kannaliseks vaikseks jäänud pintsakut ja temale väikseks seal rihm, mis ei taha kohtuda näiteks mõne teise koeraga, kellel on näiteks selline läikiv Plinkiv kaelarihm, võib-olla isegi näiteks jope on sihukesi riides koeri küll, jah. Ja ütleme, tal peredes on silindriga robinal sigareid abiline veel vanasti palju tervislikum, talvel karastanud ja ta ei pane, jah, ta ei taha riidesse, panen sinu jutt. Ei pane talle riided selga. Tähendab, see on sinu jutt, seene ravimivalik. Ma mäletan, Viivi Luige, seitsmes rahukevadkirjeldus, Viivi Luik, Põneva koerale kleidi selga. Tantsisite Rürrises auku, see väekas, et see ei ole üldse üldse tore tegelikult korrale kleit selga panna. Et koerad ei ole loodud riietega käima. Koerad ei ole Tu langenud. Martin, ma ütlen sulle seda, sa ütlesid küll väga ilusasti, tegelikult hakkan praegu, nad ei häbene ägedust, see nii tore. Räägime sellest, ma olen just seda vaidlemine, kõik need päevad tulnud puudust, et nüüd, kus varrottena feisselist pole keegel minu uudisele rääkinud sõna- häbedus. See on nii tore, Andrus, sa ütlesid need sõnad ja ma arvan, et varrowiski meie saadet hakata kuulama meil on väga palju piiblist, oleks jumala tsiviilpraegu hästi ja muide hakkas jää nagu meediumi, siis ma ütlen sulle seda, et koerad ei ole, see on hea ja kurja tundmise puust ja see, et jumal ei ole neid eedeni aiast välja ja nii, et nad võivad käia ilma riieteta, palun küsimus Jabala hulgas, koerad Oonani patuga teevad. Koerad ei tee mingit pattu. Sest nad elavad paradiisiaias igavesest ajast igavesti, aga kas on olemas süütud Andresega, kas on olemas ka homokoeri? On oma koeri ka, aga, aga sellest ei ole mitte midagi paha. Aga kas homo ei tunne headega kurja vatt? Vaat siin küll ei tunne headega kurja. Koer on siis tule mõõgaga ingel ei ole kihutanud välja, koer ei pea. Kuidas ma nüüd ütlen selle, et sa ei pea tegema töödega nägema vaeva juba ja ta ei pea palehigis maad harima ega valus laps ilmale tooma. Laps peab ilmale tooma emased koerad, Robin, ei pea, laps invardo, ara teda valus laps ilmale matvatti. Minu arust on tore, et meie saade lõpeb jumala sõna väga ilusasti. Ma tänan, Andrus sind selle toreda jutluse eest, ma tänan meie raadiokuulajaid. Ma tänan meie külalist, lill, tilli, keda te kohtate reede õhtul Hollywoodis ja tema, tema klassikaaslased. Ja kui te olete kohtunud nendega, siis tulete Talle, kohtute seal Ennu ratas spetsialistidega veel mainiksin, et meil on kaasas Ruklevakesed kiluga leivakese metsaseentega täidetud munad, meekoogid see kõlab nagu mingi koogoli kirjeldus vene provintsi mõisniku söömalauas, ka mitte nüüd lõunalauast, aga ütleme, niisugune hommikusöök või pruugast puukastid ja niimoodi et tõesti marineeritud on klassikaliselt ja hästi, me täname ka kulinaaria meile lauale. Ja ikkagi mainime mõningad, noh, me täna ei hakka mainima, anname veel järgmine nädal aega, et et see nimekiri kõikidest Eesti ettevõtetest, kes siiamaani talveunes on, see nimekiri on olemas ja läheb avalehel, on need nimed olemas. Järgnev elaks ootamegi ettepanekud, muide mida teha nende puhuri meestega. Aga seal on kõik järgmisel nädalal saadet jääb lõpetama. Lill, tilb Fischer ring, jalaseen ja Eesti raadio, meeskvartett ja. Teise temasse ära armunud. Tõnni turma, mina ei armunud enne mingi jama, aga tunne.