Te kuulate raadio kahte eetris on saade kõik puhuvad ja meie tänane külaline, kelleks on Helen Sürje, on kohal. Rõõm kohtuda. Helen, aitäh, et tulid aitäh kutsumast. Tere, tere. Helen. Veel kümmekond aastat tagasi kirjutati sinust kui ühest kuulsamast eesti modellist kest. Mõistagi töötas välismaale, Eestisse sattus harva. Mõnes mõttes on see periood 10 aastat. Pik, teisest küljest jälle hästi lühikene. Kuidas sa ennast praegu tituleerib, mis on sinu elus olulised, kuidas sulle meeldiks, et inimesed sinust teaksid, mida sa teed? Väga raske küsimus, maid, utuleerigi ennast, võib-olla ma olen natukene siis omamoodi, aga minu jaoks need tiitlid ei ole kunagi suurt tähtsust omanud. Ma olen selline muutlik, sellega ma ei tea, kas ma elu lõpuni laial endale sellist sihti, et mulle meeldib teha natuke üht, natuke teist söötma modellindusse sattusin, oligi juhus. Ja see, et sellel ajal oli see üldsegi nii-öelda kuum teema, 90.-te keskel alles hakkas tekkima ja ma sattusin täiesti juhuslikult sinna keerisesse, sattusin tööle mujale, sattusin paari kohta. Nii et millegipärast ajakirjandus haaras kinni. Võib-olla mul on perekonna nimiseni vett, mis jääb meelde, ma ei tea. Jah, see periood on möödas, aga hetkel ma ei oska keerida. Mai. Noh, nüüd ma sattusin tegema seda saadet. Praegu hetkel küll, see on selline projekt. Et ma pean arvestama sellega, et sel kevadel pean mõlema kellegi jaoks olemas, ma ei saa osta lennupiletit ja lihtsalt minema tormata, et mul on mingi teatav vastutus. Kuigi mulle elus meeldib mõelda, et ma olen vaba, siis sellel kevadel ma seda ei ole. Need, kes kursis ei ole, millest me täpselt räägime, see on kanal2, uus saade, mis pühapäeva õhtul eetrisse jõudis esimest korda. Braavo, mille saatejuht koos Koit Toomega oled? No ma arvan, võib-olla ma teen natukene liiga ja see on eelarvamus, aga mulle justkui tundub loogiline järeldus, et et modelliks satutakse ikka peaasjalikult mitte juhuslikult tänu sellele, et kaasas on looduse poolt antud üle keskmise hea välimuseks enne kui sa vahele segada kõike põrmuks teed. Ütle, kas sellest heast välimusest on sulle elus kunagi ka kahju sündinud? Ma eeldan, pigem on see kasulik, inimesed vaatavad, pakkumised tulevad, tööd on ja ka teleekraanil on ju hea käia, kui sa oled ilusaks. Aga kas kuidagi kahju ka sellest on olnud? Jamo, võib-olla ma olen piisavalt otsekohene inimene, et ma ei lase endale väga liiga teha või noh, see on, aga väga üksikutel inimestel olles küll paar korda juhtus, kui ma seal pikemalt elasin, et mõni inimene lihtsalt hakkas tänaval jälitama, aga ma ei tea, ma arvan, et see on pigem tema enda psüühilisest tasakaalutu, sest kui sellest, et ma nüüd ekstra ilus oleksin, võib-olla lihtsalt blondid juuksed lihtsalt tal lihtsalt klipis ära, ma ei tea. Aga üldiselt ma ei saa kurta ja ma seda ilu kommenteerida on ka endal väga keeruline, sellepärast ütleme ausalt, ma arvan, et ma ei saa sellest ise aru, et ma ei ela selle teadmisega, ma ei ärka selle teadmisega. Võib-olla peaks sellest tegelikult vennast peab armastama ja peab ütlema, et ma olen ilus ja tore ja fantastiline vähemalt võib-olla seda teha. Praegu ma tänan, ma võtan seda kui komplimenti ja see on alati tore. Kahju tegemisest ma küsin, kui palju see hind on näiteks lihtsalt peetud nii-öelda blondiks bimbox, kes mitte midagi ei tea, kellel on, eks ole, silmad ja kukal ja seal vahepeal on tühjus. Selles mõttes, et inimesed, kes mind tunnevad, nemad teavad, milline ma olen ja, ega ei saa süüdistada, aga sellise stereotüübi tekkimist, et on, ma olen lugenud, ütleme nii, et on tulnud ette aegu, kus ma olen sattunud netikommentaaride palavasse põrgusse, et selles mõttes, et isegi mitte Need ei pea olema minu kohta, aga see stereotüüp, selle tekkimine on väga kergekäeline ja eks osad inimesed oma käitumisega meedias aitavad sellele tugevalt kaasa. Ma ei ole selle all kannatanud ja ma arvan, et need, kes teavad, milline on nemad, teavad, et noh, võib-olla natuke sinna suuna sinna suunda võib mõne arvamus kalduda, seda ei tea kunagi. Kõigile ei saa kunagi meeldida. Kui nüüd Sten räägiks mõne blondianekdooti, siis sina ennast puudutatuna ei tunneks. Ei huumor on eluterve nähtus. Ei, ma ei usu, ma arvan, et ma ei ole tüüpiline Lond ja ja rumal. Ise anekdoote mõistvad rääkida, oled sa selle seltskonna hing, kes hoiab üleval? Selline mälu, et mina võin võtta infot, seda nautida ja see on minu jaoks hetke nauding, siis jääb see mul köik lähebki mul meeles, et ma olen kohutavalt halb anekdootide teemal sest ma võin naerda tõesti, niimoodi ma lõkerdan ennast laua alla läheb kohe meelest ära, samamoodi on filmida sisuga. Millegipärast ma võtan seda kui meelelahutust, mis on lihtsalt Ta läbib minu meeli ja läheb oma teed edasi järgmistesse peale, et ma ei ole selline seltskonna kloun, kes, kes üritaks kedagi noh, selles mõttes lõbustada või. Aga sa oled pigem see, et kui sa tuled tuppa, kus on pidu, käib, kes hiilib sisse või see, kes lööb jalaga uksevaheliselt. Tere, mina tulin. Oi, ma ei ole kuulnudki, et oleneb muidugi päevast, oleneb tujust, aga üldiselt oma inimeste oma sõpradega koos olles on mul kohutavalt hea olla ja rõõmu jätkub. Ma ei ole selline Kauna, ma ei ole selline nurgas istuja ka, et kõik kulgeb omasoodu. Aga väike edevus on sees, on modellide teletöö, kõik. Vot sellega, minul endal ongi natukene selline vastandlikkus, et et loomulikult need mõlemad asjad vajavad teatavat sellist eneseeksponeerimisvajadust, aga samas, kui ma mõtlen, siis minu jaoks on nii modellindus kui see saatejuhtimine selliselt nagu elu väikesed jaburad, väljakutsed kuhu sa lihtsalt satud ja nagu natukene lihtsalt. Ma ei ole üldse ambitsioonikas tüüp. Aga mulle meeldib ennast üllatada sellega, et, et ma, et ma nagu praegu ma istun siin ka, eks ma pean rääkima endast ja ma ei ole seda tüüpi muudelt naudin seda, et oh kui vahva lihtsalt eetrisse ei, see on. Aga see on põnev selles mõttes, et kui mulle elu on pakkunud selliseid võimalusi tellimise kaudu, ma olen reisida, saanud, higist inimesi kohanud ja saate juhtimisega nüüd ka kohta, on väga palju inimesi, kes meil külalisteks tulevad ja see ei ole see, et ma tahan olla esimene on see, et mul on endal põnev ja ma teen seda pigem enda pärast ja alles nüüd oleme aru saanud, et tegelikult teles kaasneb sellega ka teatav vastutus vaataja ees, et see ei saa olla ainult minu üksi. Et, et ma lähen sinna salvestusele, jälgin kõike. Jube huvitav on. Ma pean ikkagi natukene pingutama läbi selle, ma loodan, et, et selle kevadhooaja jooksul Me koiduga kindlasti mõlemad areneme saame paremaks ja seda ka televaataja jaoks, kuna kõik peab tasakaalus olema. Tortistlikus sinus ikkagi tolleks on, aga, aga see ei ole eesmärk omaette. Et ma võin täiesti südamerahuga olla avalikkuse eest eemal elada oma elu ja, ja on olnud periood, kus ma olen selle üle olnud väga õnnelik, et eelmine saade, mis me tegime, oli Pallywood ja peale seda oligi selline mõnus vaikne aeg ja see on kohutavalt mõnus, sellepärast ma olen pigem avaliku tähelepanu osas, olen ma väga tagasihoidlik ja enne kui ma selle saate pakkumise vastu võtsin, ütlesin ma ütlesin ma sellele inimesele, kes mulle seda pakkus, et tead, et kõige suurem, aga sealjuures ongi see, et sa oled avalikkuse ees. Raadio kahes on külas Helen sõõrie. Jätkame juttu, Heln, kas korraks modellide juurde tagasi pöördudes? See periood oli sinu jaoks niivõrd edukas, et sa praegu ei pea endale väga kohustusi võtma, pean silmas just majanduslikku külge, kas sa suutsid oma elu eest nii palju hoolitseda selle ajaga et kõik on hästi ja sa võid valida asjade vahel? Vaata, mina olin natuke tagurpidi modell, et mina käisin, tegin seda tööd sellepärast, et kohutavalt põnev on sellises eas noh, peale keskkooli ma olin 17, kui ma sain noh, pikemalt reisima hakata ja see on põnev ja see oli see, miks ma seda tegin ja modellinduses on selline lugu, et kui sa lähed välismaale, saadetakse sind modelliagentuuri, siis sa pead teenima piisavalt raha, et, et 100 miinusesse ei jääks, et muidu ei ole Sindi mõtet seal hoida. Ja kuna nendes linnades suurtes moe moepealinnas Milanos, Pariisis, Londonis on kohutavalt palju tüdrukuid, siis on väga palju tüdrukuid, kes kes saadetakse koju sellepärast, et nad ei nad suuda piisavalt teenida, et maksta lõpuks oma reisikulude ja oma elamiskulude eest ja see hulk on päris suur ja minul õnnestus selle viie aktiivse aasta jooksul, kui ma reisisin elada ära niimoodi, et mai mind ei saadetud kordagi selle pärast koju, et ma piisavalt tööd ei teinud, elasin ilusti ära, ma sain ringi sõita ja minu jaoks ei olnudki enamat tarvis, sellepärast et ei, kui sa küsid seda, et kas ma, kas mul on neid nii palju raha, et ma tööd ei pea tegema ei ole, raha on minu jaoks vahend, see ei ole eesmärki, ma lõpetasin selle töö ära võib-olla ka liiga järsku, sellepärast et mingit pidi, ma jäin Eestisse pidama ühe inimese pärast ja ja ma arvan, et selleks ajaks oli see tööga minu jaoks end ammendanud ja ei murdnud pead selle üle, et oi nüüd mul ei olegi nii palju raha, et ma saaksin vabalt ära elada, vaid pigem sellepärast, et ma teadsin, et kui ma selle tööga Parve teen siis, ega see reisimine nii käega katsutav enam ei ole, et sa lihtsalt võtad ja lähed. Kui palju neid töid ikka on, kus sa saad nii palju reisida, põgeneda külma eest? Proovireisija kui oled ainult, siis kuidas proovireisija? Isa. Helene, kumba sa selles moemaailma, no ikkagi üsna kõrgel tipus rohkem nägid, kas rõõmu, naerueufooriat või kurbust, masendust, depressiooni ma nüüd ei räägi puhtalt isiklikust läbielamisest, vaid nägid pealt, olid tunnistajaks. Vaata selle moemaailma tipuga, seda ma natuke kommenteeriksin, et võib-olla moemaailma tipp oli ma mingil hetkel Eestis, aga mujal maailmas ütleme moemaailma tipp on Carmen kass ja nüüd paar tüdrukut, kes tulevad, et see nende terminitega on ajakirjandus minu puhul ilmselgelt üle pakkunud. Aga sinu teise küsimuse poolele vastates pigem ikka positiivset, ma arvan, mul on raske selles mõttes halvasti mõelda, kuna sellest on mõndagi aega möödas, siis ma olen võtnud endaga kaasa positiivse ja ma mul ei, mul ei olnud Ta ei teiste ega enda puhul, ma ei elanud läbi mingeid kohutavaid tragöödiaid selle tööga seoses jutt, et ma ei tea, hirmsaid asju, juhtub noorte tüdrukutega, ma arvan, et ma sattusin lihtsalt õigetesse agentuuridesse ja õigete inimeste juurde, et ma ei tõesti ei pidanud selliseid asju kogema ega läbi elama. Kuidas üks modellipäev välja nägi, kui palju sa pead ennast sõna otseses mõttes nii-öelda tööd tegema, ennast pakkuma välja, et kuulge, ma olen selline, kas ei tahaks mensiivsel kasutada? Tegelikult selleks on ju agentuur, kes lepib kokku, kokkusaamised saadab sulle faksi, sellel ajal oli veel kaks populaarne aadressidega, kus sa siis pead päeva jooksul läbi käima neid võib-olla viis või kuus või põhimõtteliselt võtad sama selle pildi kaenlasse pukiks nimetatakse seda ja siis natuke traavid mööda linna metroos või bussis või, ja siis, kui saad mõne töö, siis tööd, aga tööd lähed hommikul stuudiosse ja pildistad oma pilte päev otsa või siis on mõni sõu või noh, selles mõttes enesepakkumine erinev, et mõni inimene, kes väga hirmsasti seda tööd teha tahab. Ta pingutab rohkem ja poeb rohkem, mina käisin oma patsientidel ära ja ma ei tea, ma ei ole selline pugeja tüüp, ei ole siiamaani ja sellepärast ongi hästi, et mul läks nii hästi saadetud kunagi. Aga ilmselt seda, seda sõela, eks ole, valikut, selle puhul oli palju tüdrukuid, kes tulid tagasi nendelt kohtumistelt ikka pisar silmas, eks. Neid ei valitud. Ei tea selles mõttes, et neid kohtumisi on kohutavalt palju. Tüdrukuid on kohutavalt palju ja sa ei saa mitte kuidagimoodi läbi elada iga kord seda, kui sind ei valita, see läheb, see on lihtsalt jabur, sellepärast et siis sa ju. No ma ütlen, et siis sa oled nädalaga omadega läbi sellepärast et, et see pinnas on piisavalt suur, et sa, sa pead olema piisavalt tugev, et mitte sellistest asjadest välja, et mina ei ole kunagi, ma tunnistan ausalt üles nutnud ühegi ükski kord, sellepärast et ma mõnda konkreetset tööd ei saanud, tean, et inimesed on. Aga eks, eks see on nende enda valik kiusis, nad tahtsid seda kogu oma hingega. Kas see oli sinu enda valik, et sinust ei saanud Carmen kassiliku tippmodelli? Seda on ka ju raske analüüsida, selles mõttes. Ta ei sul näiteks puudu sellisest enese väljapakkumisest trügimisest sellist pugeda. Seal on mitu aspekti, mis, mis missugune füüsiline naise kehastus on hetkel moes, ekse tema sattus, sattus sinna karusselli siis, kui, kui üheksakümnendatel olid üheksakümnendatel olid moes sellised naiselikud vormid, Cindy Crawford, Linda Evans helistas, oli selline aeg, kus, kus olid viis põhilist üle maailma tuntud tippmodelli ja siis sai see aeg läbi ja läksid moodi. Sellised peenikesed piitspeenikesed, naised ja Carmen sobis väga hästi sellesse õigel ajal õiges kohas, ta sobis väga hästi sellesse, selle tüübi kirjelduse ja ma arvan, et seal on kuu osa kõigele osa enese tugeval karakteril, mida tal kindlasti on osa õnnel juhusel, sest maailm on. Ühelt poolt nii kohutavalt väike ja teiselt poolt see maailm on nii kohutavalt suur, et jõuda sinna, kus tema jõudis, on tohutult suur saavutus, ei saa inimesed aru, kui palju on ilusaid tüdrukuid maailmas, kellega võisteldes siis jõuad nii-öelda noh, üle maailma tuntust, see on, see on väga kihvt suur asi, näiteks siis elli puhul, kes on ju teine ja on siiamaani, temaga sattusin mina kokku kunagi UFO aastal 94 või viis koli pitsal, üks väga suur modellivõistluse. Me elasime ühes toas ja siis ta oli päike, tüdruk Brasiiliast, noh ta tuli, Ta nad tulid Brasiiliast tööliks, üks tumedanahaline tüdruk ka, kes tuli tema agentuuris tanud, tulid mõlemad võistlema ja agentuuri ei olnud isegi nii palju raha, et teha neile eraldi kaarte, siis tehti kaks pilti, pandi ühe kaardi peale, et vot siis välja see teine tüdruk Brasiiliast ja ta oli hästi vahetu ja tore, soe ja nii kihvt. Ja mina mäletan Carmenit samamoodi sellest ajast, kui ta veel Eestist kõigi oma esimesi sõusid ja Eestis ja teda ei avastatudki ta avastatigi välismaal, et see on kihvt vaadata, kuidas. Kuidas ma olen selliste tippudega kokku sattunud? Mul ei ole mingisugust alt üles vaatamisefekti või aukartust, aga see on kihvt, kuidas elu läheb, et sa satud kokku aastate pärast. Ta Tamm on need tüdrukud täies hiilguses ja nii super fantastiliselt kenad ja neil on hästi läinud. Mina ei tea, miks mina seal ei ole, Maran. Juudid ei olnud mul piisavalt füüsilisi eeldusi, võib-olla ei olnud mul kindlasti ei olnud mul piisavalt sellist tahet. Kohe kindlasti, et see on, see on väga-väga kindel, aga ma arvan, et see on, mul läks väga hästi. Sinu jaoks ei ole kunagi olnud selline nii-öelda olümpiavõidumaitse juures, näiteks sellele, et kogu Londoni linn oleks sinu nägu täis. Oi, ei, ei, võib-olla sellest raske aru saada, aga mul ei ole, tõesti, mul ei ole. No mis siis on, noh, on nagu ikka ei, see on kihvt, kui on, aga kui ei ole, ei ole ka midagi sellest. Helen Sürje on meil raadio kahes külas, Helen, sa mainisid korraks, et me hästi vist ei kujuta ette, kui palju on ilusaid tüdrukuid maailmasse. Eestlastele väga meeldib mõelda et meil siin kohapeal on ka hästi palju tüdrukuid ja alati, kui väliskülalised on, siis küsitakse, et oo, kuidas eesti tüdrukud meeldivad ja kõik väga kiidavad, väga luks värk on siis ka niimoodi, et meil siin kohapeal midagi nuriseda ei ole. Ei ole nuriseda, kusjuures kurb on naiste koha pealt, et vot neid mehi nagu vastupanuks kuidagi millegipärast ei ole, sellepärast et Eestis on nii palju ilusaid naisi ja mehed justkui ei peagi pingutama. Loodus on tasakaalus, eks ole kogu ilu näinud naiste naiste poolelt talle naiste poole koledasandunud tagasi. See ei ole isegi Kaledas, vaid see on selline, et nad justkui ei pea pingutama ja mujal maailmas ja sinna, kus ma olen sattunud elama, mulle tundub, et naiste pärast pingutatakse natukene rohkem. Aga kuna Eestis on ju nii hästi, et sa lähed tänavale, sul sulle tuleb, tähendab päeva jooksul ma ei tea, 10 Nendes piltilusaid inimesi vastu just tütarlapsi, naised, Eesti naised hoolitsevad enda eest kohutavalt palju ja muidugi vahepeal, kui see geelküünte ja igasuguste ja ma ei tea, mis Fuffoo asjade mood oli, et siis mul tekkis küll küsimus, et miks te teete endaga nii, kui tal teil on looduse poolt antud niivõrd ja pakett ja te teete endaga ennast koledamaks. Aga mida sa pead silmas sellele, et mehed piisavalt ei pinguta, mida sedasama hoolitsemist, riideid? Võib-olla tõesti, aga võib-olla ma arvan, et see on viimasel ajal paranema hakanud, sellepärast eks meedia teeb ju oma ajupesuga meestele mehed, mehed, võtkem kaka. Aga vaata, ei ole nagu põhjust kokku võtta, et selles mõttes. Ma olen päris tõsises hädas, praegu ma tõesti püüan välja noppida nii-öelda praktilist mõtet, et mida ma peaksin tegema, et jääks mulje, et ma ei oska, pingutan nagu naiste pärast ma pingutaks. Sinu puhul ma ju ei tea, et see on ikkagi, kui sa küsid, et mis sina peaks tegema, siis see on individuaalne küsimus, mina räägin praegu üleüldiselt, kui ma, võib-olla see on täiesti vale arusaam, ma ei ütle, et see on need absoluutne tõde, aga mulle kohati tundub nii, et ühel naisterahval leida sellist meest, kes, kes temast tõesti kinni hoiab, on keerulisem, kui vastupidi. Ma ei ole nüüd kursis, kas Eestis on vist teatavalt sellises vanuses naisega rohkem, kes tahavad peret luua kui mehi. On see võimalik? Minu meelest? Seda kunagi lugenud? Rahvastikupüramiidis vist on küll niivõrd kui algus kell 20 kuni kuni 40 mehi eks ole, ja siis, ja siis heidetakse naistele ette seda, et, et nad lähevad välismaale õnne otsima. Mina olen mingil määral saan nendest aru, jah, eestlast tuleb lapsi sünnitada eesti meestega, aga kui ei ole neid mehi? Siit tuleb otsida mujalt. Too näide, kuidas ma ei tea Itaalias Prantsusmaal mehed siis teistmoodi käituvad. Vaata, see üks asi on muidugi temperamendi puhul ka, et neid õpetataks, Nathan, esiteks romantilisevad nad. Ma ei mõtlesin ülevoolavat sellist magusust, et see on kohutavalt hea. Kas nende nende detailide tähelepanekuid jagada? Ei, aga noh, Itaalias on muidugi see, et seal õpetatakse kõik see see nii-öelda mehelik sarm, kuidas, kuidas tulevad oma naisele järgi, kuidas avatele oksa ja kuidas kallatale veini, kui tema klaas on tühi, kuidas sa nagu neid õpetatakse väiksest peale või noh, see loomulik nende puhul. Ja, ja veider on see, et nende meelest on see ka ülim kompliment, kui sa tänaval siis järgi vilistada naisterahvale, et päris seda ei pea silmas, et Eestis peaks järgi vilistama, aga peetakse ülbeks? Jah, et Eestisse ei sobi, ma ei ütle seda, et Eestis peaks kõik see olema, aga ma arvan, et alustuseks sobiks väga hästi see, kui meesterahvad alustaks selle mõtlemisega, et võib-olla ma võiksin teha vot selle väikse asja rohkem ja selle väikse asja rohkem olla oma naise vastu romantilisem mida kindlasti peale surutud, sest sellised asjad ei saa olla küsitud ega peale surutud, aga aga eesti mees on natukene selline põhjamaisele kinnisem nagu ikka. Kuna naised on loomupoolelt ka sellised õrnemad ja võib-olla tundelisemat, siis ma arvan, et nad ei paneks pahaks, vähemalt nii palju, kui ma olen kõrvalt kuulnud ja näinud või oma elus kogenud, siis noh, see, seda ei saa liiga palju olla. Aga Sten raadiomaja all on lillepood Sinus on peidus või ei ole nii ja naa, varasemalt olen olnud võib-olla natukene jah, rohkem need äärmused ei vii kuskile, sellest ma olen aru saanud, olen muutunud rahulikumaks. Itaaliast tulles, kui ma seal pikemat aega elasin, siis mulle hakkas väga närvidele käima see itaaliapärane, selline seksistlik maailmavaade, jällegi teist seal on kaks poolt, ühelt poolt hoian, teiselt poolt eeldan, et see naine on oma elu lõpuni kaunis, fantastiline. Ta hoolitseb enda eest, on super ja Itaalias on selline fenomen, et sind naisena kommenteeritakse sellest ajast, kui võib hakata kommenteerima teatud viisil, kuni siis elu lõpuni, et sa oled, et on telesõud, kus poolpaljad, naised ja seal kõik käib sinna juurde ja naistel on kohutav pinge, sellepärast et nad teevad neid plastilise operatsiooni, nad tahavad kõigile meeldida, sealt tulles mul jäi kergelt selline maitse suhu, et oi-oi, seda liiga palju. Ühelt poolt see romantiline pool on ju tore, aga vaat elu on ju tasakaalust teiselt poolt siin poputatakse, aga sinult nõutakse. Siis mul tekkiski selline kerge selline tunne, et issand, et miks naised lasevad endaga niimoodi teha, võtke end kokku. Te olete sellised objektid, et Eestis objektindus ikkagi ka levinud, aga ma arvan, et see võib-olla tuleb sellest, et naised tahavad nii kohutavalt siis tähelepanu või millest tuleb see, et et Eesti naine ei räägi kaugeltki mitte kõigist, aga et noh, just nooremad tüdrukud, et nad panevad ennast riidesse, nii et nad tahavad, et neid vaadatakse, millest see tuleb, kas neil ei ole piisavalt tähelepanu, et kas neile ei anta seda, et nad peavad seda justkui küsima ja nõudma ja see läheb kohe. Ja seal võib-olla saate, kui kui mehed peavad endale ostma suurema ja võimsama, ootasid, asetavad ennast. Minu meelest ei pea ostma suuremat võimsamat autot ja ei pea panema lühemat seelikut selga, et inimesi on erinevaid, vajadusi on erinevaid, aga mina hindan isiklikult just neid väikeseid asju ja neid inimese seda sisemaailma ja tema seda enesekindlust ja seda, kuidas ta seda välja näitab ja kindlasti ei ole see materiaalne pool selle väljendajaks minu jaoks. No kui sa vaatad muidugi tänavapilti, siis olgem ausad, eks ta võrreldes 90.-te aastatega on palju muutunud kaasinimeste nii-öelda elamise-olemise ja riietumise stiilid aga palju erinevat. On tulnud, aga rõõm on näha, et esimene ahvivaimustus sellest materiaalsest hakkab võib-olla raugema, et ühelt poolt räägitakse jah, et inimesed on ennast nii katki laenanud, et nad võib-olla enam ei jaksa, et mine sa tea, kui nad jaksaks veel laenat, võib-olla läheks veel edasi, ei tea, aga, et mulle tundub, et meie väikeses riigis on tekkinud piisavalt huvitavaid subkultuure ja kildkondi kes hakkavad ajama oma asja ja tulevad välja sellest üldisest massilisest, et raha tagaajamisest või suurest karjääri tegemisest. Minu jaoks on kihvt näha, kuidas inimesed on hakanud tegelema alternatiivsete asjadega, et on tekkinud meil joogaklasse alternatiivmeditsiini sellised asjad, mis, mis toovad inimest tagasi tema juurte juurde mitte ei vii kuskile kosmosesse, et sealt pudru, lina allale. Ühesõnaga, ma saan aru, sa käid joogatrennis. Ma olen käinud, kavatsen tagasi minna, need on asjad, mis mind rahustavad, mulle tundub, et Eesti ja üleüldiselt, Tallinn noh, kõige eredama näitena on ilmselgelt liiga närviline ja alusetult närviline linn, sellepärast et kui sa, kui ma olen sattunud elama teistesse Euroopa linnadesse, ma ei ole kuskil seda niimoodi täheldanud. Tallinnas on sellist, see on selline pingutuse, valu, mis on kogu aeg elektrina õhus, et see väljendub liikluses, see väljendub selles, kuidas inimesed kappadja jooksevad. Mulle meeldib välismaal, kuidas on linna, osadel on omad väiksed kohvikud, kus inimesed saavad osta sooja pirukat hommikul võta oma kohvitopsi võtta oma ajalehe ja kuidas nad nii rahulikult seda kõike teevad, et nad lähevad metroosse, loevad oma lehte ja nad lähevad söövad-joovad tänaval oma kohvi ja see elu kuidagi kulgeb kergemini. Nad nädalavahetustel võtavad oma lapsekärud ja käivad nendega mööda linna ringi ja rõõmsad näod peas. Tallinnas ei ole selliseid kohti, kuhu minna lapsega eriti ei ole mugav liiklus, närviline, et ma loodan väga, et see, see, see paraneb ja see kindlasti peab paranema, sellepärast et inimestel, ma arvan, saab endale ka Nad väsivad ära, nii et sellest jooksmisest rabelemist. Lõpetuseks, Helen, mõned küsimused ja välk vastused itaalia keeles, kõige ilusam lause, kuidas kõlab sinu meelest? Üks sõber ükskord küsis mu käest, mis see tähendab, siis ma tõlkisin, et ma võin öelda lihtsalt lauset nonsaiguantomi mängki manab võimelisi naeri. Et tema küsis, mis see tähendab ja, ja kuna seal ilusa tähenduseks mõtlesingi selle lause. Vahepeal sa ei tea, kui palju ma sinu järgi igatsen, aga sa võid seda ette. Ja teine küsimus, mida tähendab tätoveering sinu paremal? See on tehtud aastaid tagasi kana nuudlitega ja seda on ka öeldud reklaam, eks ole, teeb oma töö. Kõikide peades ei ole kana nuudlitega seen. Siin on kaks sümbolit, üks, mis tähistab hinge ja teine, mis tähistab kaitse elementi ehk inglit hingel ei ole seatud kristlikku inglise on lihtsalt kaitse ehk siis hingekaitsemärk. Väga tore oli kohtuda Helen, aitäh tulemast ja me soovime kõike head, aitäh teilegi.