Nii kõlab helilõik kunstniku Kristiina Normani loodud videost, mis käsitleb pagulaskriisi. Ühtlasi on normanni teos ka üks kallimaid uue meedia kunstilisi töid, mis Tartu kunstimuuseumi kogusse viimasel 10-l aastal soetas. Avatud on, ostuhetkel, maksis see üle 10000. Lisaks videotele on kunstimuuseumi kogus ka näiteks Maale, fotosid, skulptuure ja isegi graffitit näitusearuanne publikule Tartmusi kunstiostud üks kuraatoritest, Julia Apolu Jaanenkova ütleb, et peamiselt on Tartmus kunstikogumisel järginud kolme suunda. Eesti kaasaegne kunst 90-st tänase päevani, teine on väliseesti kunsti, mis on seotud ajaloolise perioodiga ja kolmas on motimilise kokku, mille kaudu on tulnud väga huvitav, et välismaalt kunstnikud aga samal ajal väärtuslikult seotud eesti kunstnike sõprusega. Nii näiteks miilise kogude kaudu Tartu kunstimuuseumisse jõudnud maineka ja nimeka installatsioonikunstniku Ilja kabakovi graafikasari, mida Polu Jaanenkova sõnul ei õnnestunud kunstimuuseumil varasemalt läbi oksjonite kunagi osta. See on 50 Graske lehte, mis ei saa lehed eralli, seepärast see on väga keeruline näitamiseks teha, sest 50 A3 lehti, see on mul väga palju ruumi, kui sa mõtled, miks see olukord nii huvitas, sest me oleme alati keskendunud ikkagi eesti kunstile, eesti juurtega kunstnikud, aga meieni on ikkagi väga huvitavat maailmaskeene staarid, üksnes kavakov ja see on minu jaoks selline ootamatu olukord. Miks aga üldse kunstimuuseumi kogu inimestele näidata? Polu Jaanenkovi sõnul on siin kaks põhjust. Esiteks, tegemist ei ole muuseumile kuuluvate kunstiteoste, vaid rahvale kuuluva koguga, sest oletuste või ostude taga on inimesed ise või siis nende raha. Ja kuna muuseum ei tegele mitte kunagi müügiga, siis on oluline Polu Jaanenkovi sõnul aeg-ajalt rahvale aru anda, mis peitub muidu igapäevaselt nii-öelda kinniste uste taga. Teisalt annab kogu aga ülevaate Eesti kunsti ühest perioodist selle tehnikatest ja suundadest.