Vikerraadio Reporteritund. Tere vikerraadiokuulajatele algamas on reporteritundi, mis on toimetatud Rahvusringhäälingu Narva stuudios. Tänases saates uurime, kuidas on lood Narva kultuuripealinna projektiga. Eelmisel aastal alanud ilus muinasjutt sellest, kuidas hääbuvast piirilinnast võiks saada 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn muutus vahepeal lõputuks õudusunenäoks Narva volikogu, nagu seda on ka varem juhtunud, hakkas järsku hoolega kopikaid lugema, kuulutas kultuuripealinna taotlusega tegelema tiimi väljapressijateks. Projekti eest seisnud linna peale näidati ust ja taotluse koostamine soikus mitmeks kuuks. Nüüd on aga midagi muutunud. Uus linnapea teatas, et Narva nii kergesti ei loobu. Euroopa kultuuripealinna tiitli jahtimiseks loodi uus toimkond. Samas saavad kõik aru, et hoogsalt eemaldavale rongile järele jõudmiseks peab uus toimkond kolme kuu jooksul ära tegema aasta pikkuse töö mida üritatakse päästa. Kui tõsiseltvõetava katsega on tegemist ja kuidas narval ebameeldivast olukorrast võimalikult väikese mainekahju ka välja tulla. Sellest räägimegi algavas reporteritunnis kultuuripealinna toimkonna liikmete Yana Pavlenko vaja Piia Tammega Narva ekslinnapea Tarmo tammistega ning kodanikuliikumise Mai Narva 20 24 eestvedaja Valeri ala proovaga. Minu nimi on Jüri Nikolajev. Head kuulamist. Narva kultuuripealinna teemas olnud juba enam kui aasta selle aja jooksul on juhtunud mitu tähtsat asja. Esiteks on Narva aktiivsemate elanike seas tekkinud arusaam, et kultuuripealinn on selle piirkonna arengu võti ja muud ambitsioonikat sihti, mille poole püüelda narval ei ole ega teki lähimate aastate jooksul ka laiemale ringile on hakanud vaikselt kohale jõudma, et Narva kui provintsilinna tulevik ei sõltu uutest tehasest, vaid linnast kui erinevate kultuuride keskusest. Sinnapoole liigub kogu maailm ja Narvale pakuti võimalust postindustriaalsest minevikust ühe suure hüppega vabaneda, leida linnale uus mõte. Teine tähtis asi on see, et kultuuripealinna esimese katse luhtumine näitas Eesti kolmanda linna suutmatust hallata ja kommunikeerida suuri rahvusvahelisi projekte. Jah, me võime Euroopa rahadega ehitada promenaadi, kuid sellest suuremaid ettevõtmisi mitte. Kolmandaks kodanikuaktiivsuse hüppeline kasv, kultuuripealinna projektiseisvumisel tekkinud liikumine Mai Narva 20 24 kogus väga lühikese ajaga üle 1000 allkirja projekti toetuseks ja see ressurss, otsustajaid mõjutada pole kuhugi kadunud. Neljandaks, Narva linnavõim ei ole suuteline veel metsa tagant merd nägema ja ambitsioonikad plaanid tekitavad pigem hirmu kui edasiliikumissoovi. Ehk piltlikult öeldes üritas Narva tulevikku hüpata, kuid jõudu ja pealehakkamist jätkus vaid hoovõtuks. Neid plusse ja miinuseid võiks loetleda veel kavaga ikka jõuame selleni, et kultuuripealinna teemaga peab Narva jätkama isegi siis, kui asi juba päris lootusetu näib ja Narva ainus ja peamine konkurent Tartu kummide vilinal eest ära kihutada. Mis argumendid olid Narva linnavõimul, kui kultuuripealinna lõpptaotluse koostamiseks uus taimkond kokku kutsuti? Seda on raske öelda ehk selgitamisele saates Narva endine linnapea Tarmo Tammiste, kuid uus linnapea Aleksei Jevgrafov oli mõni nädal tagasi väga optimistlik. Jätkame kultuuripealinnaga ja jätkame raamatu koostamisega. Kes hakkab seda konkreetset koostamised raamatut, kas selle komisjoni liikmed või hakata kedagi palkama. Ligmi täidavad aga arvatavasti palkama inimesi eksperte, kes hakkavad siiski pidama, kuidas te neid leiate, need inimesed on olemas tegelevaid ja mida me viimased läbirääkimisi ja ilma riigihangete vist ilma jah, et kes lepingu alusel, milline on ajakava selle kultuuripealinnad edasiminekul, millised on need tähtajad? Tähtaed on Julie lõpuni, et kolm kuud ja aeg jookseb kirese, sest liiga palju aega meil ei ole. Peame kiirustama. Mis on teie jaoks probleemne koht selles kultuuripealinnas, kus, nagu kardate, võid mitte õnnestuda? No ma ei karta mitte midagi, kui mina kardaksin, mina ei hakkaksin sellega tegeleda üldse, aga peame edasi liikuma, vaatame, mis oli, et õhtuti eelmisel aastal ja paneme kõik paiga ja paberile ja ongi kõige jätkama sellega, milline eelarve on. 75000, nagu eelmise eelmisel aastal oli, samal aastal oli sama summa tarel laduda ka või Culture osakonna kaudu lisada raha. Volikogu lubab seda teha. Uustaimkond, kellest nüüd kõik oleneb, keda Narvas võrreldud lootusetuse võitlusse astuvate gladiaatoritena jaguneb põhimõtteliselt kaheks toimkonnas, on ametnikke, kelle õnneks või õnnetuseks nad peavad sellega tegelema. Amet kohustab ja on inimesi, kelle jaoks kultuuripealinna projekti päästmine on lausa auasi. Näiteks Narva ooperipäevade korraldaja Julia Savitskaja jõhvi kontserdimaja juht Piia Tamm ja tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototronis tegevjuht Jana Pavlenko. Yana Pablenkova hinnangul on ülesanne raske, sest lisaks põhitaotlusele peab linn valmis saama ka Narva kultuuristrateegia aastani 2030 ja aeg on jällegi vaid kolm kuud kuid ühiselt tegutsedes võib ettevõtmine õnnestuda. Siit edasi. Intervjuu Yana Pablenkovaga. Kui Narva linn üritab järjekordselt hakata tegelema kultuuripealinna taotluse koostamisega, siis mitmed kohalikud kultuuritegelased on selles taust ära öelnud. Aga teie nõustusite? Miks te nõus olite sellesse töögruppi minema? Selle töö teeb selle tiitli seal teinud, sellel tiitlit hoida on ülimalt oluline nii linna jaoks kui tervele piirkonnale. Nii et ainult sellepärast ma olingi nõus, sest kultuuripealinn ei ole lihtsalt mingisuguse auhinna saamine, see ei ole selline, et me teeme siin natuke mingit tööd, kirjutame paberitüki, siis saame, ma ei tea mingit plakatit kuhugi, vaid see on väga suur komplekt, mida me peame üle elama läbituletama, mis, mis tegevusi peame ellu viima ja ära korraldama, mis inimesed peavad, peame kaasama selleks, et see sünniks see tiitel üldse saada. Et ja pärast selleks on ette valmistatud ja pärast sellega edasi elada. Nii et see tegelikult nagu lihtsõnadega, see tähendab investeeringuid väliskontakte ja see tähendab kogu elu ja mul on ka elukeskkonna olulist parendamist. Kui tõenäoliseks te peate selle ütleme projekti õnnestumise vähemalt jõuate selle taotluse ära vormistada, tähtajaks on see teostatav. Ma arvan, et taotlus ära vormistanud otse loomulikult teostatav siin praegu, küsimus on ju ainult selles, et kui hästi me jõuame nüüd selle ette valmistada kõik. Me olemegi sellega nõus, sest aeg-ajalt jääb aina vähemaks. Aga tõenäosus võita alati japsifti. Siiski. Milles te näete suuremat probleemi, kas selles, et võib-olla ma ei tea, kultuuristrateegia on veel väga kiiresti valmis saada või, või rahastamises näiteks see, millest ta rääkis eelmine tiim, kes tegeles selle taotluse ettevalmistamisega. Kõneaega on nii vähe, siis siin on lihtsalt vaja ära otsustada ja kes millist tööd tüki teeb ja tõesti siin ongi vaja, et kõik osapooled saaksid täpselt aru, kuidas me liigume seda tulemust kätte saada, pehmem, et meil ei juhtuks järjekordselt mingisuguseid poliitilisi või, või selliseid kriise, et siin me väga kõik, kõik väga loodame linnavalitsusse väga suurele koostööle ja koostöö aldisele saaksid aru, et see ei ole teie tegemise pärast ja, ja nii niikaua kui linnapea on seda pidevalt kordama minule, et see ei ole lihtsalt nagu tegemise pärast, vaid see on lihtsalt tõesti nagu võidu pärast seda kõike teeme. Nii et ma loodan, et kui on vaja lisaressurssi ressursid kooslust, leiame. See on tavaline küsimused nagu eelmisest korrast, et kas sellest 75-st 1000-st piisab üldse. Ma isegi ei hakkasin spekuleerima praegustest. See kõik sõltub sellest, kuidas meie meeskond ja ma loodan, et see meeskond on tõesti saab olema palju suurem kui see, mis on praegu selles, nii-öelda ametlikus korralduses on kirjas, et kuidas me leppisime kokku, mis asja, mida, kuidas me teeme. Sest ressursid on alati seal ja ma tahan jällegi väga sinisilmselt uskuda. Arusaamatus nii linnavalitsuse poolt võib-olla kui teiste osapoolte poolt. Aga kui linn kui eestlede, kui linn ja terve piirkond saavad aru selle projekti või selle tegevuse kogu olulisust, kuidas me saame seda teha siis ma arvan, et me üheskoos peaksime leidma kõik need vajalikud ressursid ja ma ei tea, kas 75-st 1000-st piisab, kui me vaatame Tartu linnanäidist. Meil on ikkagi korduvalt rohkem raha, aga vahepeal nutikust päästab seal peab olema tehtud esimeseks augustiks. Nii et aega on, on äärmiselt vähe. Ja tähendab tõesti seda, et, et inimesed, kes nüüd selle võtavad, peavadki mai ja juuni ja juuli ainult selle projekti jaoks töötama. Et siin ei ole enam niimoodi, et me saame kuidagi loota, et igaüks teeb natukese. Nii Narva linnapea Aleksei Jevgrafov kui Yana Pablenkova lubasid ettevõtmisest lähemalt rääkida peale uue toimkonna esimest koosolekut, kuid siis otsustati, et avalikkusele jagatakse oma plaane mai alguses. Nii et järgmise intervjuu eest olen ma kultuuripealinna, Narva toimkonna liikmele jõhvi kontserdimaja direktorile Piia Tammele eriti tänulik. Vaatamata sellele, et mõnele küsimusele ta vastata lihtsalt ei saanud. Piia Tamm, teile tehti ettepanek tulla Narva kultuuripealinnatoimkonda Jantson, toimkond toimkonda, te võtsite selle pakkumise vastu. Samas paistab asi üsna lootusetu. Miks te hüppasite sellele põhjaminevale laevale? Kui sa niimoodi küsid? Noh, selline mulje jääb ju tegelikult, kui pole mitu kuud sellega tegelenud ja siis hakatakse nagu nullist peale. Minu isiklik motivatsioon. Ma liitusin selle komisjoniga seepärast, et ma näen maakonna tasandil, kuidas protsess ja see projekt on väga vajalik, see annab arengu mõttes kogu regioonile uue mõõtme, uued, et võimalused ja loomulikult ka väga suured väljakutsed, seepärast ma peamiselt liitusin selle projektiga, et kui me kõik seljad kokku panema, et kas on, on võimalik midagi ära teha, sest tegelikult jah, komisjonid on ühed inimesed, aga see ring inimestest, kes on protsessi jätkumisest huvitatud, on tegelikult väga suur ja inimesed tõesti küsivad omavahel väga palju, et mida ja kuidas me saame veel ära teha selle järelejäänud ajaga. Ja ma väga muidugi ise usun, kodanikualgatuse, usun suurde meeskonnatöösse ja väga motiveeritud meeskonnatöös, nii et. Ma ei ütleks kindlasti, et, et tegu on nuppuva laevaga enne kui käes on esimene august ja on näha selgelt, kas taotlus esitatakse või mitte. On teil ülevaade, mis seisukorras praeguse taotluse vormistamine on ja mis teil veel teha on vaja? Jah, me saime ülevaate, mis seisus täna protsess on. Tööd on loomulikult väga palju, aga ma ei ütleks, et olukord on lootusetu. Mida te peate tegema? Seda ma ei saa kommenteerida. Aga me teame tegelikult niigi, et te peate vormistama selle suure taotluse ja, pluss lisaks veel ka tegema Narvale kultuurist. Belgia väga palju asju on tegelikult eeltaotluse dokumendis kirjas ja väga suur eeltöö on ära tehtud, väga palju huvitavaid ideid on kaardistatud, et juba sellepärast, et nii suur eeltöö on tehtud juba selle pärast tasub omavahel kokku saada ja vaadata see teema veelkord, et üle, et jah, ma, ma selles komisjonis ma arvan, esindangi seda maakondlikku mõõdet ja vaadet ja pigem jah, lähtun sellest, et olles ka maakondliku turismiklastri algata ja et ma näen, kuidas kuidas on üks väga suur võimalus selliseks uueks arenguhüppeks tõukeks, mille hea toimimine on ainuvõimalik siis kui selle taga on suurem regionaalne meeskond. Ja loomulikult ma tunnistan, et Tartu on teinud väga-väga head tööd. Loomulikult ma tunnistan, et on kaotatud väga palju väärtuslikku aega, sellest saavad kõik aru. No siin on tegelikult kaks suurt väljakutset, üks väljakutse on sees, taotlus üldse valmis saaks. Ja teine väljakutse on see, et asja tehtud taotluse pärast tehakse ikkagi selleks, et kultuuripealinnaks saada. Kuidas võita Tartut? Kuidas ma nüüd endise tartlasena sellele teemale vastan, et laiem pilt on ju selline, eks ju, et igal juhul on tähtis, et kultuuripealinna tiitel üldse Eestisse tuleb, sest et olles näinud 2011 seda protsessi, mis, mis Tallinn läbi tegi kultuuripealinna tiitliga, siis tegelikult oli ju kaasatud ikkagi suur osa Eestist. Et, et selles suhtes ma arvan, et nii tark kui Narva poolt vaadatuna, et on niikuinii vaja kaasata väga palju inimesi. Loomulikult asja eesmärk ei ole see, et oleks lihtsalt vormitäiteks taotlus tehtud, vaid et see kannaks endas suuri arenguimpulsse nii Narva regiooni kui Eesti tasandil ja siin ei ole küsimustki, et, et on ka selge, et teatud kontekstis meil igal juhul on vaja kaasata ju loomeinimesi. Olgu nad siis Tartust, Pärnust, Viljandist, Tallinnast, et et äge on teha suuri projekte koos ägedate inimestega. Siin kohalike tegijatega me ka arutasime, et kui asi hakkas nagu vaikselt sumbuma, siis Narva kultuuripealinna teema, et mis oleks Narva väljapääs ja ühe välja pääsuna pakkuda, et kas siis sõita Tartusse ja alla anda tartlased meid oma punti võtaks, on mõtet, Tartu, ütleme Tartuga koostööd teha, et kui me Tartule alla jääma, vähemalt meid kampa võetaks. Jah, koostööd on alati mõtet teha, et mina olen ise, ma arvan, väga suur meeskonnamängija ja koostöövõrgustiku poolt, et siin pole küsimustki ja aastal 2011, kui Tallinn oli kultuuripealinn, siis jõhvi balletifestival oli ilmselgelt nende kõige idapoolsem programmi osa toona ja juba siis tehti tegelikult suurt regionaalset koostööd ka kaasatud olid Rakverest mõned sündmused ja, ja samamoodi siis jõhvist, et ma arvan, et, et Lõuna-Eesti ja Ida-Eesti kindlasti täiendavad 11 ja ma arvan narval koos Ida-Virumaa selle multikultuurse pärandiga on pakkuda väga eripäraseid tegevusi. Et mida siin ka kuidagi on käibesse läinud ja mida ma 10 aastat olen püüdnud kummutada, on ikkagi see eesti ja vene värk, mis siin Ida-Virumaal toimub. No olgem faktides täpset, meil on siin 43 erinevat rahvust koos oma kultuuripärandiga koos oma mustrist, muinasjutud, legendid, kõige sellega, see on tohutu suur potentsiaal ja tegelikult ka tohutu suur vastutus seda kasutada ja arendada, sest sest kui me seda täna maast üles ei korja ja kui me täna ei väärtusta neid põnevaid oskuseid ja teadmiseid, mis meiega siin koos kõrvuti elavad, et siis oleme me pigem isegi töötajad. Et loomulikult on vaja kaasata Ta ja ja vaadata läbi kõik need võimalused, mis on ja, ja, ja ma arvan, et meil on nii eristumise kui koostöökohti Tartuga väga palju. Ma saan aru, et ma võib-olla selle küsimusega nüüd ronin sinna, kus teil vastuseid veel ei ole, aga siiski see oli kahjuks arutelu teema siin viimastel päevadel, et et millega me siis ütleme, nii-öelda saaksime võita, kas on siis varasemast kontseptsioonist pärit idee, et me teeme siia sellise kohtumise kohtuda, mis on risttee, kus kohtuvad erinevad kultuurid, võime siis panustame kohalikele tegijatele ja mängime nii, öeldakse balalaika tega. Teades kultuuripealinna programmi mastaapsusest vaadates neid programme, mida on teinud teised Euroopa kultuuripealinnad seni siis need programmid on olnud äärmiselt eriilmelised, seal on olnud kohta tegelikult kõige jaoks on professionaalseid väga suuremõõtmelisi suuri sündmusi, mis on tõesti huvitavad üle Euroopa ja laiemaltki. Ja kindlasti on kohta ka kohalikul pärimuskultuuril kohalikul taitlejal, et see aasta on ühtepidi pik teisiti ju niivõrd laiamõõtmeline ja, ja noh, mina kindlasti ei võta seda kui ainult kultuuriprojekti. Selleks, et teha kultuuripealinna tiitel väga ägedalt ja külastaja sõbralikult, tähendab see seda, et sellesse on kaasatud kogu teenindussektor kokku maakonnas, sellesse on kaasatud väga palju ettevõtlust, sellesse on kaasatud taksojuhid, piirivalvurid kõik, kes vähegi tegelevad, et meie külalistega, see, see on kindlasti palju laiem kui ainult kitsalt kultuurisektori ettevõtmine. Kas tal õnnestub seda siis ka ütleme kohalikele tegijatele selgeks teha, et see on laiem projekt kui lihtsalt ühes kultuurimajas toimuv festival? Kaks festivali viis festivali. Ma väga loodan, et kohalikud partnerid saavad sellest aru ja seda on näha ka selle projekti puhul, kuidas noor põlvkond on sellega kaasatud, on sellest haaratud, näevad seda projekti laia põhjalisust ja ka perspektiivi, kuidas neid innustab kuidas neid kaasab ja ma väga loodan, et tegelikkuses kõik partnerid olgu nad siis ettevõtluses, poliitikas, jätavad kõrvale oma erimeelsused ja saavad aru, et selline projekt on väga ainukordne ja väga vajalik. No see on ka hea küsimus, Te olete nüüd suheldud Narva esindajatega kui tõsine on ikkagi nende plaan, kui südamest plaan tuleb, et taastada see kultuuripealinna teema või on tegemist, et nagu meil siin ka kohapeal arutati, et võib-olla selle ettevõtmisega, et lihtsalt vaikselt nagu asja ära maandada ilma poliitilist nägu kaotamata. Vot seda küsimust tõesti kommenteerida ainult linnapea. Aga kuidas te ise tunnete, see tähendab kommenteerida linnapea? Ja mis tingimustel te olete nõus jätkama selles toimkonnas oma tööd? Alustan seda tööd. Et tingimusi ma ei saa seada enne, kui ma saan aru täpselt, mis millises seisus kogu see projekt on, et me töötame täna materjale läbi ja sellist seisukohta jälle, ma arvan, ühtselt annab linnavalitsus. Mis te arvate, millal võiks tekkida see arusaam teil näiteks kui selle toimkonna liikmena ülevaade, ülevaade, selgus, kas saab asja või ei saa asja. Kuna aeg on niivõrd vähe, siis ülevaate peab tekkima lähema kahe nädala jooksul. Nii rääkis Piia Tamm, jõhvi kontserdimaja direktor ja Euroopa kultuuripealinna 20 24, Narva toimkonna liige. Ma tuletan meelde, et probleemid Euroopa kultuuripealinna konkursi lõpptaotlusega tekkisid narval siis, kui volikogu kärpis linnavalitsuse küsitud summat kolmekordselt pidades seitsme kümmet viit tuhandet eurot taotluse koostamiseks piisavaks. Narva endised partnerid Osaühing Shift Works eesotsas Tallinn Music Weeki korraldaja Helen Sildna ka keeldusid puuduliku finantseerimise tõttu Narvaga koostööd jätkamast. Ja see oli tugevaks löögiks Narva toonasele linnapeale Tarmo tammistele, kes on praeguseks ametist tagandatud ja ühe põhjusena pandigi talle süüks liigset kultuurilembust. Edasi räägimegi kultuuripealinna teemal, endise Narva linnapeaga praegu volikogu liikmega. Ja olgu etteruttavalt öeldud, et tähtis mees, kelle nime Tarmo Tammiste ei nimeta on endine volikogu liige ja endine Narva võimufraktsiooni juht Aleksei Voronov, kes praegu korruptsioonisüüdistusega vahi all viibib. Mõni aeg tagasi, et lasite selle töögrupi laiali, kes tegutses Narva kultuuripealinna taotluse, aga nüüd on uus töögrupp koos uus linnapea ametis. Kuidas te hindate seda tegevust, kui tulemuslik ta võiks olla Narva jaoks? No ma ei oska seda kuidagi hinnata, kuna ma ütlen teile ausalt, et ma isegi ei tea, kes sellesse töögruppi kuuluvad, pole nagu selle asja vastu huvi tundnud. Aga julgen, julgen väita ja olen üsna kindel, et ükskõik mida siin praegu välja ei mõtle minu pärast, kas või seda esimene malli eraldatakse selleks viis miljonit. Sellega pole midagi peale hakata, lihtsalt on jäänud ainult kolm kuud, aga tehtud pole ju mitte midagi. Nii et see tähendaks seda, et tuleks nullist alustada ja, ja kui töötada 24 seitse siis lihtsalt ajaliselt ei tule kuidagi kuidagi omadega toime. Peale selle kõik sellised inimesed, kes sellest asjast ikka aru saavad, on ennast praegust distantseerinud. Ja ilmselt on ka väga õieti teinud, et nad seda, seda, seda on teinud on teinud seda teadlikult mõistes seda, et antud hetkel ei ole mõtet nii-öelda sõduri kombel kulpi taguda ja raporteerida, et saab tehtud, kui sa tead, et sa tegelikult tehtud ei saa. Minu jaoks on nagu kummastav see. Kõigepealt võeti sülitati Helen Sildna meeskonnale näkku ja siis helistati ja öeldi, et kuulge, kas te nüüd ei tahaks meiega uuesti mängida, eks ole. Nii ei käituta, et ära rikkuda, suhted on väga lihtne, aga neid taastada kordades kordades raskem ja antud hetkel nagu noh julgen veel kord öelda, et hetkel hetkel need, kes väidavad, et nad midagi nagu ära teevad ei adu üldse, mida on vaja teha. Et mulle jääb mulje, et lihtsalt praegusele linnapeale öeldi nii-öelda ühe ülesandena, et kuule, sa pead nüüd taastama selle kultuuripealinna meeskonna selleks, et, et nii-öelda narva nägu porist välja tõsta ette, teades et nagu tulemust ei tule, võib-olla kirjutataksegi isegi mingisugune see taotluse vihik kokku ette, teades, et see kukub läbi, aga noh, pärast on ju lihtne öelda, et noh, Tartu liikamist parem. Aga me ikka proovisime, aga, aga samas julgen öelda, et kui seda oleks tehtud eelmise aasta novembrist alates ja nii nagu nii nagu mina ja minuga koostööd tegevmeeskond soovis. Ma olen veendunud, et Narva oleks selle võitnud. No ma ei ole ikkagi päris nõus sellega, et midagi ei ole tehtud, midagi ikkagi oli, sest eelmine töögrupp töötas ja see esialgne taotlus võeti vastu ja isegi isegi pidises konkurentsis. Ja see püsis väga hästi konkursis kontseptsiooni poolest oli ta stardipositsioonilt tuli ta ikkagi oli ta ikkagi väga hea ja see on tehtud. Aga noh, nüüd on nagu nüüd oli vaja minna väga konkreetseks, sest ikkagi see teise vooru taotlus oli selline üldine, see oli nagu kontseptsioon. See oli nagu sellised mõtted, suli nagu tõestus selleks, miks just Narva ja nii edasi, aga nüüd oli vaja minna juba väga konkreetseks, kus oli vaja hakata paika panema aastate ja kuupäevade kaupa, mis üritus toimub, millal, kui palju see maksab, kes seda juhib? Oli vaja ju palgata, ekspertide komisjon oli vaja luua kultuurinõukogu, kultuurinõukogusse pidid kuuluma inimesed, mitte Narva linnavolikogust või Narva. Kultuuritegelaste hulgast pidi olema välismaised eksperdid, mille kohta noh, mis oli nagu üks mulle väga meeldinud põhjus, miks, miks mul koht üles öeldi, et ma soovisin palgata arusaamatut kultuurimeeskonda väljastpoolt, noh, väga tore, et nüüd oleks olnud vaja hakata tegelema sellega 24, seitse ja teha seda kõik need siis 10 kuud täie hooga, aga seda ei saanud teha, kuna lihtsalt eraldati palutust kolm korda vähem raha ja sinna see sinna see läks ja sinna see jäi, sinna see jääbki. Ja ma julgen öelda nüüd seda, et kui nüüd kulutatakse, siis õnnistatud 79000 ära ja kirjutatakse ka üks vihik valmis. Vot see on küll raisatud raha. Et selle eest oleks võinud küll, siis ma ei tea, kasvõi lasteaedadele voodi osta. Samas, ma olen rääkinud siin volikogu liikmetega, kes selle asja eest nagu vastutavad selle meie uue linnapeaga. Nad ikka räägivad, et jah, et me tahaksime küll saada kultuuripealinnaks, kui tõsine see soov on, tegelikult teie arvates, et on, seal, on seal tõepoolest tahtmine olemas või mängitakse mingit muud mängu. No ma nagu siin ei hakkaks, hakkaks nagu emotsionaalselt midagi ütlema. Soov võib ju olla, aga, aga noh, ma ei tea, mul on ka soov näiteks osta lennuk. Aga edasi, kas te võiksite praegu nagu selgitada, mis oli see peamine põhjus, miks see eelmine untsu läks? Peamine põhjus oli selles, et kõik, mis puudutas selliseid suuri projekte, otsustati ühe inimese poolt, kes antud hetkel on elimineeritud, aga tema vaim hõljub ikkagi siin ringi. Ja kuna antud mees nägi, et kui Narva saab kultuuripealinnaks, siis temale ei jää sealt ühtegi aupaiste kiirt. Ja see oligi põhjus oli väga lihtne põhjus. Lihtsalt ta ei suutnud seda kuidagi alla neelata, et antud hetkel ei saa tema öelda, et tema seda tegi, noh, aiandusühistusse puurkaevu saab öelda, et Narva vesi tegi minu oidukal juhtimisel või mingis kanalisatsioonitoru vahetati minu võidukal juhtimisel või meie fraktsiooni juhtimisel võeti vastu otsus remontida ära selle kooli fassaad. Aga siin sa ei ole kuidagi juures ja mõte seal on sellised inimesed, keda sa nagu eriti nagu ei, ei aktsepteeri ka. Ja nüüd ja nüüd need inimesed saavad populaarsust ja kogu aupaiste läheb kellelegi teisele ja see oli, see oli peamine põhjus. Ma saan aru, et siin nii mõnigi tüüp üritab seda asja kuidagi ümber lükata, aga ma olen 100 protsenti veendunud, et see oli peapõhjus. Edasi võib-olla isegi olekski põhjust midagi ette võtta, isegi kui kui Narva ei saa kultuuripealinnaks, võib-olla jääb meile midagi üle, kasvõi hea kultuuristrateegia, kas oleks mõtet sellepärast tegutseda, miks mitte? Aga vaadake, seda strateegiat on vaja ka nii-öelda kokku panna ja kokku kirjutada koostöös nende inimestega, kes seda oskavad ja kes vaatavad, et väljastpoolt pilguga mitte lihtsalt nii-öelda võtab vanad, ma ei tea, mingid viimased 10 aastat, mida on tehtud siis natuke midagi nuputada, ma ei, ma mingil juhul ei soovi alavääristada, meie ütleme siis kultuuriosakonna ametnike spetsialistide tööd, mitte mingil juhul, aga ikkagi sa ise siin kohapeal ja mõtle midagi välja, seda enam, et oli olemas. Ma arvan, Eesti kõige parem spetsialist, kes oli valmis meiega koostööd tegema, et seda kultuuristrateegiat ja loomulikult. Ma arvan, mida võiks teha selle asemel, et kirjutada mingit vihikut, siis võiks see 79000 näiteks jagada pooleks pool sellest rahast anda Narva staadionile ja pool sellest Narva ooperipäevadele saaks sellel aastal väga ägeda ürituse. Vot seda võiks küll teha. Vaadake seda kultuuripealinna või püüdlust kultuuripealinna poole ütleme teadjad inimesed ütlevad, et see on nagu ikkagi Narva jaoks üle väga pika aja, üks ambitsioonikas siht see on, selles suhtes võiks saada Narva jaoks väga hea kogu piirkonna jaoks väga hea arengutõuge. Kui nüüd see ei õnnestu. Mis edasi saab meist, kus me leiame selle uue uue sihi, mille poole püüelda? Kahtlemata see oli, see oli meel meile üks ülihea võimalus, mida kahjuks ei kasutatud. Ja, ja ma arvan, et, et see jutt, vaadake nüüd eelmist aastat, eks ole, 2018 kui kui tänu sellele sellele samale esimesele perioodi taotlusele ja sellele, et Narva nagu tõusis heas mõttes kaardile, kui palju inimesi siia tuli? Kui palju igasuguseid huvitavaid kultuurisündmuseid siin toimus, eks ole, et me olime sellisel tõesti laineharjal, et nagu ma varem ütlesin, et tuli vaesel laineharjal sõita ja otsida teist lainet, et sinna üle hüpata, aga mitte alla langeda, aga nüüd me oleme juba languses, ma ei tea, kuidas sinna uuesti üles ronides šanss on lihtsalt käest lastud ja voodi möödunudsügisene, noh ütleme varasügisene suvine jutt veel, et noh, praegust on õige aeg Narva osta, siin on odavad korterihinnad, et siin ma ei tea, viie-seitsme aasta pärast tõusevad üles. Ei tõuse nüüd enam, sest et järjekordselt, et lihtsalt anti võimalus käest, see olekski nii läinud, ma olen sellest üsna veendunud, üsna veendunud, sest kohtudes meie ettevõtjatega, ma pean silmas noh, ettevõtjaid, ettevõtete omanike juhte vanusesse 40, mitte 70 siis ka nemad nende käest küsida. Mida te näete, et mida te sooviksite, et linn teeks, kuidas me saame teid aidata? On öelnud, et teate, et ega polegi vaja aidata, et meil on ettevõtted olemas, meil kõik toimib. Me teame, kuidas me saame siin raha edasi. Tooge uusi kultuuriüritust, tehke kultuuri. 18. Ülihea tai, pange edasi. No kurat paneks edasi küll, aga mida sa siin paned, kui kui, kui ei lasta lihtsalt? See oleks hea mõte, kui hea mõte, sõrm ainult tegelikult isegi ei tea, aga et kui päris asi untsu läheb, siis tõstame käed üles. Lähme Tartusse tartlaste juurde ja anname alla ja palume, et võtke meid oma kampa. Kas Tartul oleks mõtet meiega midagi teha? Koos? No ma tean, et teatud selts, selts, mitte seltskonda teatud inimesed Narva volikogust on Tartu poole juba korra pöördunud aga tark nagu lükkas nende selle, selle, selle ettepaneku või, või soovi kohtuda tagasi. Sest et vaadake Tartu linnas elavat ka inimesed, kes oskavad mõelda. Ja kui Tartu linnainimesed näevad, mismoodi siin talitati, siis andke andeks, miks nad peaksid tahtma Narva linnaga mingit koostööd teha teades ette, et see on üliettearvamatu partner, kelle peale lihtsalt ei saa kindel olla. Aga loomulikult see ei tähenda seda, et ei võiks sellest millalgi rääkida, aga ma arvan, et see aeg millalgi juhtub pärast 20 esimest aastat, sest et praeguse situatsiooniga meie volikogus ei ole küll mõtet kellegagi rääkima minna, et ma arvan, et meie selle asutuse renomee vabariigi vabariigi piires on üsnagi kummastav. Nii rääkis Narva ekslinnapea Tarmo Tammiste, saate viimane intervjuu kodanikuliikumise Mai Narva 20 24 eestvedaja kodanikuaktivisti Valeri alaproov, aga tema oli nende hulgas, kes Narvat kultuuripealinna projekti soikumisel äratama tõttasid ja suure hulga toetusallkirju kogusid, nõudes kultuuripealinnale väärikat rahastamist. Te olete praegu Peterburis Ida-Virumaad tutvustava delegatsiooni koosseisus, no kui palju seal räägitakse Narvast kui võimalikust Euroopa kultuuripealinnast. No kuna praegu see info on, aga kuhu me liigume, üldse ei ole veel selge, kas me jõuame või ei. Praegu siin selles ei ole räägitud, et aga rääkisime kõikidest teistest projektidest meie kultuurist nagu Vaba Lavasobjektist Miks see teema teie jaoks selge pole, sest on ju avalikult teatanud Narva linn, et kavatseb sellega edasi tegeleda ja on olemas isegi töögrupi ja põhimõtteliselt võimalusi on. Nagu mina sain aru, et see töögrupp ikka praegu on tehtud selleks, et aru saada, mis on võimalik teha ja kas on võimalik ja kui kiiresti ja kui palju, et idee on praegu selles, et see, kas nad jõuavad või ei ole veel minu jaoks näiteks selge aga minu jaoks hea on see, et vähemalt see, mis oli tehtud kaks aastat varem ei ole lihtsalt kinni pandud, et ükskõik, kas kirjutavad lõppude lõpuks seda raamatut konkreetselt või ei ole nii tähtis kui see, et nad proovivad kasutada see, mis eelmine meeskond nagu tegi, et nagu teised üritused ikka toimuksid, et see suund kuule nagu leidmine, mingi siidi bränding, kõik see nagu ikka, on elus praegu. Miks kultuuripealinna püüdlemine pole enam oluline teie jaoks? Ei, see on väga tähtis ja lihtsalt mina olen selline skeptiline inimene, kes ei usu, et nagu on võimalik kolme kuuga teha seda, milleks on kõikides linnades planeeritud kaks aastat. Et okei, äkki see on võimalik tehniliselt teha, aga see, et kvaliteet oleks selline, nagu on oodatud. Füüsilised parameetrid on ka olemas. Füüsilised ei saa nii palju kohtumised, pea ja nii detailselt seda programmi rahulikult arutleda, et aeg on juba läbi. No samas on olemas ja töö hinnata, hindate selle töögrupi võimekust oma tööd teha? See on algus, selline grupp, et see ei tähenda, et teised eksperdid ei tule nagu kamba ja et nad ainult isem, nagu need kaheksa inimest hakkavad kõike tegema, et ma loodan, kui nad avalikult ja väga kiiresti nagu leiavad ja nagu kutsuvad inimesi kaasnagu win koos, nagu üldse seda tegema. Vot seda ma ei tea, kas nad hakkavad ikka ise kaheksa inimest seal 100 protsenti võimatut teha. Nüüd tuleb kutsuda teisi, kes on nõus abi pakkuma. Kõikidel neil, kes seal on, komisjonis on oma töö ja oma suured projektid kes on nõus kolmeks kuuks nagu oma töölt ära minna. Nii et te olete pigem skeptiline selle selle praeguse katse suhtes Just nimetatakse seda Katsa nagu spordis võime proovida või vähemalt see on parem kui mitte teha. Aga see, kuidas, kui nad hakkavad tegema nii nagu eelmised kaks komisjonid, et kui kinniselt ja nagu omavahel ja mitte avalikult ja kutsudes kõiki teisi inimesi, siis ma ei usu, et see on võimalik. Kui proovivad teha teistmoodi, et kutsuvad, proovivad nagu seda selle järgi, et luua ja kuidagi kõik koos avalikult teha. Äkki kuskilt on see võimalus veel olemas. Teide sellesse töögruppi kutsuti t läinud kas see on märk sellest, et see asi ebaõnnestub? Teis on märk lihtsalt selles, et nagu ma ei istu ja nagu kõik inimesed nagu ei oota, et äkki keegi mind kuhugi kutsub, et mul on oma projektid ja minu jaoks ei ole selge, kui palju aega võtab seda komisjonis töö tegemine. Mul on juba teised nagu asjad olemas ja teised kokkulepped olemas. Ja ma kohe ütlesin seal kommentaarides nagu sotsiaalvõrgus, et kui on vaja mingi konkreetne ekspertabi, siis mina olen nõus aitama, aga ma ei ole nõus, nagu võtta endale vastutus selle eest, kuidas see liigub ja kuhu see läheb. Aga praegu olen kutsutud nagu ühele koosolekule, siis ka töögrupi koosolek. Tulen kohale ja proovin arutleda, et see praegu see komisjon on avatud, ei tähenda, et nende koosolekutel võivad olla ainult need inimesed, kes on komisjoni sees. Et see komisjon ei ole kinnine, selline organ juba praegu. Kuidas te hindaksite praegust olukorda Narvas, kas on üldsus aru saanud selle projekti mõttekusest ja kui tõsine on näiteks linnavõimude kava sellega edasi tegeleda? Sellepärast siis ma lähen nagu selle koosolekule selleks, et seda aru saada. Linnaelanikud küll saavad aru, milleks vaja on ja kuhu ma loodan, et kõik linnavõimud samuti said aru, kui tähtis see on meie jaoks. Aga kas on nõus selleks nagu kõik oma jõudu ja ressurssi ja räha panustama selleks, et ikka kuskile jõuda, seda ma veel ei tea. Raha on tähtis ikka jah. Mõelge tavaliselt räägime niimoodi, et kui on vaja aeglaselt teha, et siis see palju maksab, nii palju kui kaks korda kiirem. Ikka maksab veel rohkem. Kuna selleks, et kiiresti teha, on vaja kas veel inimesi või veel nagu keegi, kes aitab kiiresti tegema. Alati maksab kallim, selline ekspress nagu mingi tehing alati maksab. Alati on kallim. No praegu on sihte võetud, töögrupp saab kokku, kuidas sellest olukorrast narval nüüd väiksema maine kaotusega välja rabeleda. Mida me peaksime tegema selleks, et eesmärk saavutada ja ütleme seda Mayna kaotust kahandada, sest tegelikult see, et Narva siin vahepeal ära hüppas, ega see hästi linnale ei mõjunud. Minu jaoks on nagu meie meie hea kogemus, just see, mis toimus meiega. Et mitte nii, et lõppude lõpuks oleks nagu seda tasapisi kuidagi mingi Tallinna firma kirjutanud seda raamatut, see annaks linnale see nii palju kui see olukord, mis meil praegu, kus linnaelanikud, Tarkasid lõppude lõpuks, kui meil mingi kuu kodanikuaktiivsus, kui mingid kohalikud ikka tuleksid, nagu hakkaksid ka tegutsema minu jaoks see tulemus on parem. Et meie Lagavale Narvale see nagu kodanlikud, rikka arbuusid hakkasid ise tegema, ise panustama, et linnavalitsus juba sahistada Lokmeda sellist konflikti, et proovivad kommunikatsiooni muuta. Et see mõjub nagu suurepäraselt Himmale ja järgmine kord nagu teistest situatsioonidest, nagu äkki tegutsevad teistmoodi räägivad rohkem inimestega, selgitavad, et kodanikud saavad aru, et need ei ole nagu loogiline, et oodata, oodata, oodata ja lõppude lõpus viimased kolm kuud ainult nagu hakata lihtsalt tegutsema. Äkki järgmine kord mingi teine Tiitul, muide neid nii palju maailmas äkki siis tärkavad kohe ja hakkavad tegutsema esimeselt nagu momendist. Mitte nii, et predidel tuli, meeskond töötab, töötab, töötab ainult kui on konflikt, siis meie omad tulid kogu kampa. Mina arvan, et see pruses ei olnud nii nagu suurepärane ja loogiline, andis linnale ka selline konflikti kogemust ja teise kommunikatsioonikogemus ka hea asi meie jaoks. Et meil on vähemalt kogemused olemas, kuidas järgmisi suuri projekte menetleda ja kuidas nendega töötada. Jah, ma saan aru, et Tartu jaoks on see teine juba katse ja äkki järgmine kord, kui tuleb mingi teine tiitli või seesama Tiidunud ma ei tea, 80 aasta pärast siis on meil kogemus ja linnaelanikele arusaam, milleks Tiidul on ja kuidas seda kasutatakse. Kuidas me peame ise aktiivselt tegutsema, kuidas linnavalitsus peab seda koostööd tegema? Kas te näete mingit võimalust ka selles, et näiteks Tartuga võiksime koostööd teha, kui ütleme, kui meie taotlust vastu ei võeta või tagasi lükatakse? Meil on väike riik, need, kes tulevad Euroopast või ma ei tea Ameerikas või Aafrikast. Nad ei tule nagu üheks päevaks. Nad tulevad nagu ikka mõneks kolmeks-neljaks nädalaks ja siis, kui me oleme valmis need vastu võtma, igal pool on infomeest, nad nagunii tulevad riigis rohkem inimesi juba, kui Tartu võidab siis nagu, kui me oleme valmis. No ma ei tea, kui näiteks mingi hea restoran töötab kuskil linna keskel või mingi suur teater, kõik need, kes seal kõrval tahavad ka kasu. Aga me peame selleks ka olema valmis. Et nii nagu mitte nii nagu Kremli ööbikutel, et inimesed tulid, aga kohalikud on kinni, kui Tartu võinud ja inimesed tulevad Eesti jala peab olema avatud selleks ajaks. Aga mitte nii olema kinnine kohvik just sellepärast, et nagu võitis, keegi teine, mitte müüa. See oli Valeri Alav Rooba kodanikuliikumise main, Narva 20 24 eestvedaja. Reporteritunni intervjuud on kuulatud, aeg on teha kokkuvõtet. No tegelikult saame esimese ja väga tähtsa kokkuvõte mai algul, kui Narva uus kultuuripealinnatoimkond lõpuks ütleb, kas asjal on jumet ja kas lõpptaotluse koostamine Euroopa hindamiskomisjonile kolme kuuga realistlik on. Ja kui on, siis kas linnavõimul on, taheti ressurssi õlga alla panna, sealhulgas ka rahaliselt, et sellest tuleks ikka väärikas taotlus, mitte nii, nagu koolipoisid viimasel ööl uurimustööd teha vihuvad. Kui Narva Tartule konkurentsis ikkagi alla jääb, siis peamine küsimus Narva jaoks on see, et mis meist edasi saab. Et kas jätkame samas vaimus, miinus tuhatkond elanikku aastas, kus peamiseks arengu sihiks on asfaldiaukude lappimine. Peamiseks küsimuseks, millise kooli või lasteaia järgmisena sulgeme ja peamiseks üleelamiseks jääb NUT kaotatud vanast Narvast või jätkame liuglemist kultuuripealinnalainel ja üritame uuele lainele hüpata, mis see ka ei oleks. Tegelikult südikust narvakatele jätkub ja nagu ütles üks hea kolleeg, et kui me isegi tartlastele lõpuks alla jääme siis võime ju tegeleda pisikest sorti kultuuri piraatlusega. Näiteks kleepida tartlaste kultuuripealinna plakatitele sildikesi, et pealinn on muidugi tore, aga kultuuri provintsi tasuks ka vaatama tulla, piiriäärseid kultuurielamusi nautima, ehk kui pealinna meistri lõppude lõpuks ei saa, siis kanname uhkelt Euroopa kultuuri provintsi nime. Te kuulasite Reporteritundi, milles rääkisid Narva kultuuripealinna toimkonna liikmed Yana Pablenkova ja Piia Tamm. Narva ekslinnapea, praegune volikogu liige Tarmo Tammiste ning kodanikuliikumise Mai Narva 20 24 eestvedaja Valeri ala proova saate pani Rahvusringhäälingu Narva stuudios kokku Jüri Nikolajev. Ma tänan tähelepanu eest ja kuulmiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.