Eesti kaasaegse kunstimuuseumi tegevjuht Marten Esko ütleb, et kindlasti ei rahulda muuseumit see, kui maja lammutatakse. Hiljemalt kolmapäevaks peaks Esko sõnul selge olema, kas ja mismoodi Eesti kaasaegse kunstimuuseumihoonega edasi minnakse. Variante on mitmeid. Lahendused, millega me kindlasti kõige rohkem rahule jääks, on see, kui me saame sellel samal kinnistul mingis versioonis edasi toimetada, kas maja saab ohutuks, kas majanduse korda, kas majas on renoveeritud, kas maja saab? Noh jah, et selles mõttes need nagu positiivsed stsenaariumid seal kindlasti edasi toimimiseks on ka mitmeid erinevaid, aga ütleme nii, et eesmärk eelkõige on jääda sinna kinnistule tegutsema. Esko lisab, et see, et Eesti kaasaegse kunstimuuseumi maja laupäeval uksed sulges, on muuseumi enda otsus ja loodetavasti on tegemist ajutise olukorraga. Ma sulgemise tagamaad oligi see, et me otsustasime panna maja kinni 30. kuupäevaga, mil ka väidetavat lõpes nööri leping, et siis keskenduda oma energia sellele, et nüüd oma edasise eksistentsi eest võitlema asuda. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein ütleb, et olukord on ootamatu ka ministeeriumi jaoks. Kuna aga hoone, kus muuseum tegutseb, kuulub linnale ja muuseum on ise eraõiguslik mittetulundusühing, siis osapoolte omavahelise üürilepingu asjaolude üle kultuuriministeerium arutada ega vaielda ei saa. Küll aga soovib ka ministeerium linnaga kiiresti kohtuda, et võimalike lahenduste üle arutada. Nii pärandi taaskasutuse kui kunstielu stabiilsuse seisukohalt oleks muidugi kõige parem võimalus tegevuse jätkult, mine samades ruumides, kuhu kunstnikud on ise juba palju praegu panustanud Noorte kunstnike esimesed suured ülesastumiseks, kuraatorite katsetused selle kõige jaoks on vaja toetavat keskkonda ja samuti on meil kunstikeeli ja maitseid on väga erinevaid ning need ei mahu ära ühte muuseumisse või näitusesaali. Ja väga oluline on see, et kaasaegse kunstimuuseum on ise endale selle ruumi loonud ja ennast tõestanud nii Eestis kui ka laiemalt inimeste sees.