Noh, ja hiidlased on jutujärje juba omaette võtnud, kas toremete? Hiiumaa muuseumi pikamajja kogunenud ajaloo huvilistele ja tere raadiokuulajatele. Algab ajaloo saate Eesti lugu, 600. saate salvestus ja see on Hiiumaa ja hiidlaste lugu. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja kuuesajandas saates on Hiiumaa muuseumi teadusdirektor. Etnograaf Helgi Põlla. Tere. Tere. Alustame ikka sellest, et mis sorti hiidlane te olete? Mina ise olen kannatlikku seltsi hiidlane, aga noh, peres ikka on kaameraidlusi. Teisi seltse, aga kas need iirlased erinevat sorti erinevad seltsi hiidlased saavad omavahel hästi läbi? Noh, väikest nügimist on siin ikka aja jooksul olnud, aga enam-vähem saame korda. Kui nüüd Hiiumaast rääkida, Hiiumaa on ju keset merd. Mida see keset merd elamine tähendab, kuidas on see hiidlaste lugu kujundanud? No ma arvan, et meri on igal juhul siin olulist rolli täitnud, kuigi oma üllatuseks olen ma elus kohanud inimesi, kes ei ole kunagi Hiiumaalt ära käinud, ehk siis võiks öelda, et nad ei ole merd sõitnud ja nad on olnud Hiiumaa inimesed. Et maa ja meri on siin mõlemad väga tähtsustest ilmasele mereta ja veeta ju saar, et ei oleks ja kogu see mere lähedusse suur avarus ja, ja tuult toimetatud aitamine on inimesi kujundanud. Aga me ei saa jätta kõrvale, et seesama väikene saarmaana on olnud samuti väga tähtis. Nii et kõik see, mis meri on meile võib-olla rändudega toonud, on teinekord ka tekitanud kaugust ja suletusted sellega. On see mõjutanud mitut pidi meie inimeste kujunemist, et nii piirab, kui ka annab võimalusi avarust. Minu meelest küll, et noh, on paljusid asju, mida me teame, et selle meresõidu tõttu, et mehed või, või naised ka aeg-ajalt on saanud kaugetel maadel käia, siis on nähtut, teisi kultuure ja teistmoodi elamist ja on sellega toodud midagi uut juurde. Enamasti toodi ideed kaasa ja siis kui oli asjadest küsimus, tehti siin oma oskuste põhiselt ära. Aga kui on olnud jälle sellised suletud ajad, siis me oleme võib-olla jäänud mingitest omadest või lähimaade arengutest puutumata või võib-olla natukene eraldiolevaks ja oleme mingeid oskusi või teadmisi või kogemusi kauem hoidnud kui mujal, kus on suured linnad ja teistsugused mõjutised lähedal ega, mida on toodud no toodud on, ütleme, sellised tarbevara ideid ja üldse tööriistu näiteks on palju toodut ja mis on siis ka andnud kaasa teistsuguseid nimesid, et mis annab lootuse või arvamuse, et nad on kusagilt mujalt toodud. Muidugi ka kõik merendusega seotu on hästi palju selline rahvusvaheline või siis võib-olla Hollandi ja Inglismaa ja mis tahes laevadelt kaasa toodud teadmised. Aga noh, sellised tavalised näited näiteks kas või kaheinimesekiiktool, mida Eestis mujal ei ole kahe ja kolme inimese, et iga pere saaks korraga. Kuulge, kui juba loksutamiseks läheb, et see mõte on ilmselt kaasa toodud Soomest, ei olegi väga kaugelt, aga miks ta üldse sai tulla jälle sellepärast, et meil puurohkuse ja, ja puutööoskuse tõttu olid palju varem majades puupõrandad või laudpõrandad, aga kõik need kiikuvat mööbliesemed, olgu siis kasvõi jalas hällid, lastel imikutel, need said alles kasutusele võetud, siis koolid puupõrandad. Nii et paljud asjad on omavahel seotud ja kui me jälle sealt lähme, et kuidas need laudja puupõrandad nii kiiresti, siis meil oli ka väga palju korstnaid varem kui Läänemaal või Saaremaal või üldiselt maapiirkondades kogu Eestis, et me olime selles osas väga edumeelse tee esirinnas, et üks asi juhatab teiseni ja mõni idee lihtsalt potsatab õigesse pinnasesse. Kas te hiidlased pisut suurelised ei ole nüüd kiikumine ja kiiktoolid on kohe teie omad. Ei, me ei ole üldse surelised kiikumine ja kick-toolid ei ole otseselt meie omad, sest et me teame, et mitmel pool olgu või Inglismaal juba 18. sajandil hästi hoogsalt kiiguti, olid sellised kiikuvad, sohvad ka. Aga kui me võtame Eesti kui meie niisukese etnograafilise, kultuurilise piirkonna, siis, siis me võime suurelised olla põhjarannikul ja mitmel pool on veeldiktoole vorm siiski aga enamasti olid nad kaasa toodud, seal olid isegi rikkamad inimesed ja nad tõid neid Soomest otse üle, aga Hiiumaal olid jälle väga osavad mehed, kes tegid kõik valmis ja ütlesid, et teen sellise, teen parema kiita nagu mul üks üks naabrimees kunagi ütles, et ta nägi midagi ja ta tuli ja tegi kodus ise selle valmis. Et selles mõttes võib-olla ei olnud iga kord jaksu osta ja võimalust kohale tuua. Et me ei saa öelda, et me oleme ainukesed kiikujad, aga kiikumine on tõepoolest olnud meil üks väga tähtis. Rahustav jaa, jaa. Muidugi tähtis tegevus, kas meri on mõnikord ka piiranud mingid piirangud seadnud, on jätnud hiidlased mõnest asjast ilma. Seda on väga raske öelda, kas on just meri piiranud muidugi kaugus või selline asi piirab kindlasti mingid halvad asjad on jäänud siia jõudmata, aga sellele on raske selles mõttes vastatud, siis peaks kogu selle Eesti nii põhjalikult läbi uurima, mõtlema missi siia ei ole kohale jõudnud, et me isegi teame, et looduse asjad kõik ei jõua, isegi valge toonekurg ei ole veel päris kindlalt meil siin pesitsema hakanud. Nii ka mingi kultuurinähtus ei ole meil omaseks saanud, aga iga kord ei saa öelda, et see on meresüü või et see on toimunud mere tõttu, et me oma väikese kultuurigrupina näeme ja kogeme elus väga palju, aga me kõik ei võta omaks. Me ei muuda kõike enda asjadeks. Ea Jansen on ka öelnud, et kultuuri toimimine on enamasti nii, et teatud perioodidel just raskematel aegadel selline kultuurigrupp või inimesed pöörduvad vanade oskuste juurde ja hakkavad neid uuesti tähtsaks pidama. Ja siis teisel perioodil nad väga avaralt võtavad igalt poolt mujalt. No me näeme ka, kui piirid lähevad lahti, kuidas me siis nagu käsna tõmbame uusi asju sisse ja tahame kõike proovida, aga kõik ei jää siiski meie omaks, me ei jäta neid enda asjadeks ja siis on kolmas, ütleme kas siis nende nähtud asjade põhjal midagi hoopis ise välja ja hakkame sellega teise mõjutama või lähialadele oma nisukesi mõtteid edasi andma, et nii on see näiteks meie puutöömeistrite toodanguga olnud, et võib-olla mõni mõte tuli Rootsist, aga meie oleme teinud omad asjad ja, ja neid levitanud siis laatade kaudu Saaremaale, Läänemaale, Kesk-Eestisse ja oleme mõjutanud tanud oma kultuuri, oma nisukest, esemete vormi ja kujuga, väga suurt. Piirkonda, mis teeb ühe eseme hiiuvormi Kui minna näiteks Eesti Rahva muuseumi hoidlasse siis võib peaaegu eksimatult ära öelda, et see on Hiiumaalt, seal, Hiiumaalt, seal Hiiumaalt isegi ei oska öelda, mis see on, see on teatud proportsioon võiks öelda, et need asjad on võib-olla kaunistuse mõttes suhteliselt lihtsad, aga on olemas mõningad korduvad mustrid ja, ja sellised asjad, et tead, et noh, vana aja lüpsikul, et see toru on just tulevad sealt ülevalt serva lähedalt ja ja peale vaadates kohe saad aru, see on Hiiumaa asi. Aga ei ole sellist ühte kuldlõiget vist, mille järgi ära tunda, peab neid asju kaua vaatama. Siis, mis te rääkisite, mis on üle mere tulnud, aga mis on merest tulnud? Jah, merest on tulnud, kui me nüüd need kalad ja, ja muud asjad praegu söögilauale tulemiseltes korraks kõrvale jätame ja, ja merelt ja laevadelt on tulnud üsna palju ka raha või selles mõttes teenistust ja, ja elujärje parandamist. Aga merepõhjast on just nimelt hukkunud laeva frakkidelt on hiidlased hästi palju üles toonud just näiteks metalli. Et kui me räägime kas või Hiiu naiste tinast noa tupedest, siis kui üks selline tinaraskusega laev oli põhja läinud ja hiidlased olid sellest aimu saanud ja see oli nii palju ikka juurdepääsetavas kohas, et sinna sai minna, siis sukeldud ja nähti vaeva ja koogitise tina sealt välja, siis tuldi koju, siis tehti puust vormid ja valemid ja hakati noodupesid valama, pidi ikka tahtmine olema. Aga samamoodi saadi siis rauda ja saadi midagi Nendest laevade nii-öelda laadungitest, et nende kohta on nii palju kirjeldusi, asju, kuidas tuli siis tormidega randa või käidi sealt siis otsimas ja isegi tõepoolest padjad ja sohvad ja mis on ujunud randa, et mõnikord ei olnud vajagi pikale reisile minna, et see lihtsalt tuli, käidi nodimas ehk siis otsimas mere ääres, et mis, mis on meri toonud. Tuuled ja meri on mitmel moel andnud meile asju mõnikord teiste õnnetuse kaudu küll kahju. Käidi nodimas, jah, geid nodimas. Olete ise kannudimas käinud? Noh, ikka natukene olen ja olen palju lugusid kuulnud, et siin ju ikka naljaga räägitakse, et me üks nii ilus jalanõu või botas, mis siin just veel nõukogude ajal õppusena teist ei ole, käin kilomeetrite viisi rannad läbi, ei ole. Tõesti selliseid lugusid on, on räägitud ja see on olnud üks osa just näiteks nendel inimestel, kes päris ranna lähedal elasid ja öeldi ikka, et et teatud tuulega puu inimesed tegid kõik oma aida uksed lahti, et siis tuli kohe lahinal ja ise sisse. Ja tõesti, need aidariiulid olid igasuguseid eri maailma otsa tühje pudeleid täis, kuhu sai mahla sisse panna või mistahes pohlamarja. Et, et sellised asjad meie elus küll olid ja nüüd võib-olla natuke vähem. Kas meri on kõiges, mis hiiglase elus üldse on meri on asjades, meri on lauludes lugudes, kinnastes Jonge kirjades. No küllap on, kuigi ma ei saaks öelda, et see on nüüd ikkagi ainukene asi, et nii võib öelda, et on ka mets ja, ja ma ei tea, kadakapõõsas ja kõik asjad on milleski, sest see ongi meie elu. Aga tõepoolest noh, et kui üks Hiiumaa mees tahtis Tallinna sadamast tantsu saada, no poiss oli rohkem, siis kapten küsis, et võim, kestahes ta seal oli, et oled sa siga, Merca sõit ja siis mis te arvate, mismoodi ma siis Hiiumaalt siia sain üldse? Noh, et see polnud veel, võib ju mingi suur meresõit, aga kõik hakkasid väga noorelt merele minema. Samas Hiiu naised ikkagi on istunud ja oodanud oma oma mehi ja poegi seal merekalda peal või, või kodus akna peal ja, ja kartnud seda tormi ja tuult. Et kui ta ei ole olnud just seal kindakirjas, siis mõtetes on küll, sest kindakudumine käis kogu aeg nendele Tammiste hetkedel kaasas, et, et ta on seal sees. Ennist mainisite ka, et kuidas oli maismaa hiidlased või ei ma lihtsalt ikka Hiiumaa need, kes on Hiiumaa hiidlased, mitte maismaa. Hiiumaa, hiidlased, aga kas kõikide hiidlaste elu igapäevane elu on seotud merega? Perede meremeeste pered ei sugugi ei ole. No seda ma võin isegi omaeneseperest öelda, et minu isapoolne pere küll isa ikka tegin nalja, et nende peres kalureid ei olnud, et käis ükskord kalal ja see oli ka tihujärves. Et see ei ole just meiega kalarohkem koht, aga valdavalt hiidlased küll on kõik kuidagi seotud kalapüügi või merelkäiguga, sest Hiiumaa külad või üldse inimesed elavad üsna mere lähedal, et see ei ole kümmetki kilomeetrit, et mereni ja, ja nii ei ole, et nad kõik on kaluripered, et see on ikkagi olnud hooajaline kalastus või siis pikemad Nendel Rantigi retkedel käimine. Et selles mõttes kõik on seotud, et kala oli toidulaual väga oluline ja kui ise ei käidud, siis oli mingi kokkulepe, kuidas noh, näiteks Käina mehed käisid siis kalal tõid siis selle silgupüti jälle teistele, kes ise ei käinud, nende käest saadi siis kas metsast norra vaiasid või mingisuguseid muid sobivaid vajalikke asju, kellel oli siis metsa või anti oma heinamaad kasutada, et seal olid sellised kokku Bed ja ja toimetamised, et, et kõigil oli selle mere ja kalaga tegemist, aga kõik ei olnud alati mere ja kalamehed, aga. Palju siiski, kui suurhiiglase pere on olnud läbi aegade üha väiksem vist nagu terves Eestis. No praegu võib-olla tõesti, ma ei saa öelda, et meie pere nüüd väiksem on kui mujal Eestis, aga meil selle eest hiljaaegu olid veel väga suured pered või ütleme, siin vähem kui 100 aastat tagasi või 100 aastat, et tagasi oli Hiiumaal hästi palju suurperesid, et näiteks ja kui võtta veel 19. sajandi lõpul, siis viimasel kümnendil oli peaaegu viis protsenti või natuke vähem olid suurpered, kus siis koos elas üle 20 inimese. Ja see tähendab seal oli ikkagi mitu põlvkonda, sageli ka kas siis nii-öelda tädide-onude või õdede-vendade pered. Ja see oli üks hämmastavalt süsteemne koos toimetamine. Et seal oli alati vana peremees, kellel oli otsustusõigus, kes määras, mismoodi rahad jagunevad, igaüks, kes väljas käis tööl, mujal, siis pidi mingi protsendi või osa andma sellest ühiseks katteks, mille eest osteti siis petrooleumi või mingeid asju, mida oli kõigil vaja, siis oli nii, et oli, kõik oli tühje ühes leivas, aga olid teatud asjad, mida siis need noored pered kuskil kambris võisid siis ka veel ise omaette omada. Ja kui see vana peremees suri, siis oli tema poeg, võis selle ülevad Ta, ja sageli küll oli ka nii, et et elati ka sellepärast koos, et oleks tõesti kergem majandada ja teisalt meie põllumaa on olnud üsna kehva kvaliteediga selle viljaga, mis kodus saadi või selle väikese põlluga ei toitnud peret ära, tuligi olla väga paljude oskustega, alles siis saadi toime käia kusagil mujal tööl, teha kellegile võib olla abitööd, suuremast alus, mistahes võimalused, kõik olid olemas. Ja, ja seepärast ei peetud meil seda suure talu terviklikkust nii oluliseks kui näiteks noh, ma ei tea Mulgimaal kindlasti, et seal isa pärandas selle ilmtingimata Ta vanemale pojale või kuidas seal see jagatud oli? Meil on sageli üsna sageli jagatud talusid, noh kui juba jagad, oli kui nad ikka olid juba pere omad või mitte mõisa renditalud. Et said kaks venda endale võimaluse maja ehitada ja võib-olla olidki hoopis merel ja naised, siis kasvatasid lapsi seal ja raha tuli mitmel moel või, või kaleks. Et, et selles mõttes on olnud hästi keerukaid olukordi, aga väga palju suuri peresid on meil olnud. Veel 20. sajandi algus. Leiger on ometi üks ehe Hiiumaa mees vist kas temaga meremees või ei ole. Et vot, Leiger. Ise väga Hiiumaa mees, nii palju, kui me sellest Leigrist teame ja Leiger on nagu kõik need, et hiiglased ja vägilased, et piiblis küll öeldakse, et on maa peal veel alles selliseid väga suuri inimesi ja me oleme väga uhked, et ilmselt me oleme just selline tähtis koht, kus need suured inimesed on vähemalt mälus püsinud. Ja nüüd ju on, ma ei tea, geeniuuringud ütlevad, et Leigrit võisid tulla umbes sealt Laadoga tagant ja need umbes meie Lembitut ja kõik on tulnud pruunisilmsed ja niuksed, huvitavad tegelased. Ja kui me võtame kõik need pärimuslood, siis on väga keeruline taibata, mis ajast, mis ajani see Leiger üldse võis veel elada, et küll ta meile ehitab Käina kirikut, mis on ju juba aastal 1500 ja küll ta Pühalepa kirikut, mis on mõnevõrra varasem ja suur toll ka kogu aeg viskab siia. Et siis me võime seda muidugi ette kujutada, aga me kujutame ette, et ta oli umbes kümnemeetrine mees. Jah, et kui me seda ette kujutame, siis annab sellist suurust ja mõõdet, selle teadmise me saame, kui võtame loo Leigri hauast. Kui suurse haugub, vot siis oli. Et siis siis võime arvata, et umbes nii pikk mees, kus see haud on kõbus Kõpu mägede vahel, noh nii et ükskord ta sealt meil kindlasti välja tuleb. Aga samas, kuidas Leiger siia tuli, pärimuse järgi teame, et kontsad, kontsad ilmselt Saaremaalt otse läbi vee polnud tal mingit laeva vaja. Aga samas Ta tahtis kangesti laevaga sõita ja siis ta vaatas laev meres võttis selle laeva sealt ära, noh, teeks ise ka Köik puutsaide tehtut ja panija laisavõitu oli. Küll läksid need puud mädaks, vahepeal mõtlesin, et noh, laeva jagu enam pole, aga vähese sauna saax saun tal oli, aga nendest laevapuudest ei saanud, sest seal ikka nii-öelda loodus võtab võimust ja, ja Leiger vaatab rõõmsa näoga ka merele edasi. Et kus saaks ikka värsket kraami ja kaupa ja kus saaks minna. Ühesõnaga, ta unistab palju, et võib-olla see on Hiiumaa mehele ka omane, et räägib ja unistab. Aga noh, ikka tegusad mehed ka. Aga samas ta aitab, ta on hästi sõbralik, tal ei ole midagi selle vastu, et inimesed siin kirikuid ehitama võtavad ja aitab ja nõustub ja siis toob jälle kuskil kinda sees natuke mulda ja teeb teed ja ja muidugi oma sugulase suure Tõlluga, kes oli ta vend või võib-olla oli ta vendade lapsed, nii täpselt ei tea. Siis nad koos siin söövad härjaliha ja, ja kapsasupi peale vahepeal natuke tülitsevad, aga enamasti olnud ikka sõbralikud, et ei olegi seal kiiktool kiik kiiguks, jah, aga vaata siis ei olnud tal neid laudpõrandaid veel nii palju, et siis aga ega siis kiikuda teistmoodi ka, võib-olla ka puu küljes ja sellised lihtsad õuekiiged on ju meil ka väga tavalised olnud, küllata kiikus. Nii et selline Leigri lugude asi ei räägi väga nihukesest vaenuvägede väljasaatmisest, aga küll näiteks hundi. Rottidest ja sellistest meile muidu ka probleeme tekitanud olukordadest, mida Leiger lahendab, nii et Leiger on siiski selline meie peremees abistaja ja aitaja. Aga Hiiumaa on ju hiidude maa, on siis veel mõni hiiteil kuskil peale Leigri? Ja ega me nüüd enam ma ei tea, mõned on küll suured mehed ikka siin ühes ja teises otsas, aga no Leigril oli teatavasti ju naine, kes kindlasti ka ei olnud mingi kribu, vaid ikka päris suur inimene. Et Tiiu oli tema naiseks ja siis meil on igasugustest väimeestest juttu, järelikult oli tal tütreid. Kuigi egortgemuse loos on Leigril neli poega ja ta jagab Hiiumaa nende poegade vahel ära ja me kõik teame, keskus toimetas. Aga ega rohkem nüüd lugusid nendest poegadest eriti ei leia, aga leiab küll võõrkeelsetest väimeestest, kes ei saa hästi seda hiiu keelt selgeks. Ja nii et, et selline mujalt tulijate lood on juba sinna Leigri aegadesse sisse kodeeritud, et siia saarele on tuldud, siin on olnud mitmesuguseid mere kudest päästetud inimesi, võib-olla nemad olid ka. Ja siis on meil veel mõned sellised tegelased, kellest me vähe teame, näiteks ühe nimi on Köln. Ja meil on olemas kõrgessaare kandis küna auk. Me ei tea, mis Köönsal tegi, aga samas Leigri lugudes on selline jutt, et Leigril oli vast koka ja eriti kuulus kokk oli kõrgessaare känn. Ja see võib-olla oli ka Köl, nii et äkki see oli tema, on mingisugune selline toidukeetmist koht siis või veevõtu koht, nii et praegu me oleme saanud uuesti muuta ta selle vahepeal külaauguks läinud koha Kööna auguks, nii et see on üks selline mälestus, mida me ei tohi kaotada, see on üks nii-öelda järgmise põlve vägilane, ilmselt võib-olla vähekese väiksem mees, kui Leiger oli aga siiski täitsa suur mees. Ja siis meil on veel sellised mehed nagu lill ja ja kes on kõik olnud teatud väega, nad on igasuguseid asju teinud, on nad siis olnud nõiad või on nendel olnud sellised paganlikud omadused, sest kogu see uskumise muutus on olnud väga suur. Sellel ajal nendes juttudes peegeldub natukene selliseid asju, millest me võib-olla päris täpselt Nagu ei saa, kas Leigril võis olla siis ka teisi ametimehi tema heaks töötamistele koka, miks just kokku, et ikka laisk vees olema? Ma ei julge öelda, et kokaga ühes loos on öeldut jah, et no vot kui ikka tulevad külalised ja on vaja suurt pidu korraldada, kas ta just lausa coli kindlasti seda nime ta ei kandnud, aga noh, võeti väike keeki abiks, kui on ikka suurt toitu vaja teha. Et rohkem me ei tea seda, aga eks needsamad teised väiksemad hiidlased ju ütlesid kõik sõbralikult siin koos nendega väga palju neid lugusid ei ole säilinud ja kahjuks just seetõttu, et Hiiumaa osutus nii kaugel olevaks, et need lugude kogujad sattusid siia palju harvemini kui mõnda teise kohta. Mistõttu ma arvan, et me oleme paljud lood kaotanud. Ja imalettena huntidega võitles Leiger. Mainisite. Hundiaeg on Hiiumaal olnud hulla. On olnud hulle, Leigri ajal oli ka üks hull hundiaeg ja siis Leiger tõepoolest noh, nagu ikka otis männipuu või Männa puu juurtega üles ja kui mujal mindi ikka raudmeeste vastuses meil leigelt läks huntide vastu ja ajaski hundid minema, aga Saaremaale küllap enamasti eksajamine sai olla siis, kui jää oli meres ja praegugi hundid liiguvad talve ajal ühest kohast teise ja otsivad paremaid maid ja suurele maale ka. Aga kuhu nad läksid, ei tea, aga hiljem on ka olnud isegi selline lugu on kirjas, et oli jälle üks, üks laevahukk ja hiidlased läksid päästma. No eks see päästmine oli ka vahest, et taheti seda kraami kaasalt laeva pealt kätte saada ja räägitakse hulle lugusid, et mõnikord ju need inimesed kaotasid seal elu. Aga me teame, et noh, tormisel merel on kõigil keeruline, et seal juhtubki asju. Aga siis kapten oli öelnud, et teie kannate hiidlastele, siis, kes päästmandurid, kui teie kannate mind niimoodi suuremõisa lossi saali, et mu jalad vastu maad ehk siis vastu Hiiumaad ei satu, nii kõrge härramees oli. Et siis ma teen kõike, kas vabastan Hiiu oma ussidest huntidest ja jälle oli suur hundi häda ja inimesed olidki kandnud selle kaptenihärra suuremõisasaali ja, ja kadusidki hundid ära. Mis trikke ta tegi, mis võlusõnata ütles, me ei tea ja kui me mõtleme, et noh, et suurema isa oma nime sai 1633 ja noh, praegune mõisamaja on küll hilisemast ajast seal 18. sajandi keskpaigast või teisest poolest siis ma ei tea, mis ajal see võis olla ja millist tõsilugu see endas kannab. Aga 19. sajandil oli, olid ka väga hullutundi ajad. Ja siis meil on olnud siin kuulsad jäägrid. Jaa, jaa, üks kahe sai perekonnanimeks jääger, siis ikka räägitakse ka nagu ikka 99 hunti juba oli, et vabaduskirjad on kohe lähedal. Et tõepoolest, siin siis mitmel poel hunt pütti ja meil on üks selts, hundi jõlkajad. Nii et see räägib sellest samast, et olid ju need külakogukondade hundi tümitamised või ajamised lõksuajamised ja siis hundi Oradega ju torgiti surnuks, et ega see jah oli üsna hirmus. Ega huntide nahas küll olla ei tahtnud, aga, aga ka inimeste nahas mitte, sest nad tulid juba koduõue ja kui sa toit on ju sellest samast looma karjast ja kõigest, siis siis elu on vahetevahel olnud üsna karm. Missugused on olnud hiidlaste suhted Hiiumaa nii-öelda omanikega? Kolm suurt perekondade elagardiid Stenbocki diaUngern-Sternbergis? No neid on ikka rohkem, Stackelberg id on meil siin üsna tugev, suur perekond veel olnud ja noh, need suhted on ikka mitmesugused selles mõttes, et esiteks maaomanikud olid need perekonnad ja sellest tekib ikka väikest arusaamatust, sest talumehel väga harva ju ma oli enda omad, üksikud, kes need vabaduskirjad said enne siin 19. sajandi lõpu. Et selles mõttes oli mitmet moodi suhteid, aga mõni nendest, kui me hakkame siin kas või sellest Jakob Delagardiist, kes pani aluse sellisele kuulsusrikkale loole Delagardiide ja Hiiumaa loole, siis arvata on, et tema üldse ise Hiiumaal ei käinud. Aga samas, kui me mõtleme, et see on selline mees olnud, kellele siis sama Rootsi kuningas, kes parajasti On ka Tartu Ülikooli rajanud oma oma nii-öelda käskkirja või käsulauaga on teinud sellest Jakob De la garantiist nii krahvi kui kui mõnes mõttes väga rikka mehe, et siis Rootsi riik andis nii-öelda oma laenud või, või siis andamid hallata, ehk siis kui talurahvas andis vilja ja nii nagu oli vaja oma oma Teo norme ja kõik anda siis suure riigipeal olid sellised ärimehed, kes siis neid realiseerisid ja tegelikult said ise väga rikasteks meesteks. Niimoodi see Jakob De la Gardie, kes väejuhina ei suutnud kuulsaks saada, aga tal oli sellist olekut kohe-kohe niisukest juhi olekut siis temal õnnestus saada nii praktiliselt Hiiumaa omanikuks. Ja tal oli väga palju maid ja valdusi siin Põhjamaades kus tahes kohtades. Ja see suuremõisa lugu, kõik on ikkagi sellest alguse saanud. Samamoodi me ei saa mööda minna ju hüti klaasikojast, mis oli väga oluline ettevõtmine, nii et ta lõtku kokkuvõttes oli väga laia haardega mees ja lõpuks tema suguvõsa viimane nii-öelda peatuskoht siin Hiiumaal oli Emmaste mõis. Ja muidugi pojapojatütar ebaMargareetas Stenbocki pikka aega siis ka selle uuesti või uuena ehitatud suuremõisa lossis pidas pidas seda suguvõsa elu veel värskena või, või elavana, aga siis juba tulid Ungern-Sternbergide ja Ungern-Sternbergide on jälle sellised, keda võib-olla meil kõige rohkem vähem teatakse ja kellest kõige rohkem räägitakse, kellest on ka kõige rohkem pärimuslugusid meie perekondades, et just 90.-te aastate alguses tundus, et iga teine hiidlane ka grafi verega ja see oli suur tegemine, vaat seda tõestada juba arhiivide kaudu nii kergesti ei saa ja mõni on siiani väga kurb, et ei tule seda tõestust päris, aga mõned on suutnud ikka igasuguste lugude põhjal väita, et see nii on olnud. Aga muidugi kõik Ungern-Sternbergide ei olnud siiski krahvid. Et see esimene, kes siis Hiiumaal tõsisemalt kanda kinnitas ja kõige rohkem võib-olla meil mõnes mõttes kurikuulsana tuntud on siis Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg ja tema tuli Hiiumaale 1781. Aga Ungern-Sternbergide lugu on tõesti väga pikk ja ulatub ikka viimase sõjani välja. Erinevad suguvõsaharud ja nad peaaegu kõik on siin mingil moel toimetanud ja mõisu omanud ja ostnud ja müünud. Ja kui siis on selliseid noh, võib-olla natukene ägedama loomuga mõisnike, kellega on olnud sellistel sõna julgetel hiidlastel ikka konflikte ja ütlemisi siis on olnud ka suhteliselt malbeid ja mõistlik mõisnike või nad on valinud ka oma mõisavalitsejad sedasorti, et suhted on ikka väga mitmesuguseid olnud. Kui nüüd hiidlaste juurde tagasi tulla, et mis siis on see, mis, mis teeb hiidlased hiiglaseks ja saarlased saarlasteks Järvalased Järvalasteks ja mulgid mulkideks? Jah, vot see on see nii-öelda aegadeülene küsimus ja naljakas on, et ikka mingid erinevused on. Nüüd ma saan aru, et kõik on geenides, et vot huumorigeen on üks selline asi, mis inimesele kohe kaasa antakse või ei anta, siis on hirmus asi. Ja nüüd ma kuulen ja Ta on ka, et need varasemad siin auli uurimised, mis räägivad eesti eripiirkonna inimestest, ütleb, et saarlased, hiidlased on väga erinevad ja siis mõtlen, et kuidas see küll niimoodi on läinud, et mõneti selline noh, võiks öelda, pika ajaloo mõistes on olnud üks Arhipallaag või üks saarestik ja meie kultuur on ju võrdlemisi sarnane. Aga samas, kui me võtame teatud perioodid, näiteks kas või selle, et Hiiumaa kuulus väga pikalt ikka oma 150 aastat Rootsi riigi koosseisu, aga Saaremaal oli väga pikk Taani periood ja, ja me ei oska öelda, kuidas need asjad on kõik mõjutanud. Saaremaa oli Liivimaa osa ja meie kuulasime Eestimaa külge ja ka siin on olnud kindlasti omad majutused mitmes mõttes. Aga võib-olla see on ka natukene sellest, et meie maa on ikka mõnevõrra väiksem. Hiidlased on sarnase kultuurikeskkonna. Kuidas nüüd öelda, et me, me oleme sarnastes oludes kasvanud, et meil ei ole suurt linna, Kuressaarest sai ikkagi mingi võimu ja, ja võõra nii-öelda väe ja rahva üks selline tugikoht, millel olid omad sellised kiirgavad, mõjub Hiiumaal, seda ei ole siis kui me võtame selle suhte merega, siis meie asustus on kõik nii mere lähedal, et see kõik on väga sarnane. Me oleme elanud sarnast suhteliselt vaest elu, ma mõtlen materiaalses mõttes ja me oleme saanud hästi vabalt omavahel suhelda, et kui sa teed nalja, siis, siis kõigile on see nagu samamoodi mõistetas samasuguse taseme või samasuguse elu inimesed. Aga mida suurem on see koht, siis toimuvad igasugused sellised, et nii-öelda positsioneerimised ja Hiiumaal hakkas see ka siiski peale. Kui kalevivabrik ehitati, siis kalevivabriku inimesed muutusid äkki justkui linnainimesteks, nad keerasid pea ära, kui nende maa sugulased tulid. Et meil oli see tulekul, aga see juhenud? No ei, päris ei pääsenud, aga see jäi väikese mõjuga. Ma tahaksin öelda, et selles mõttes. Me oleme nagu enda kulul nalja tehes paljud asjad saanud ära aetud, mõnikord öeldakse, et kindlasti on see nagu merenduse tulemus. Ma ei ole selles nii kindel, sest meil on olnud üsna suletud aegs Tsaari-Venemaa aeg, kus ei saanud sugugi kõik nii lihtsalt merele, et see oli alles 19. sajandi keskpaigas, kui hakkas niisugune suur rändamine ja käimine vahepeal ei saanud ja siis oli jälle Rootsi ajal, kus oli natukene rohkem seda liikumist. Aga samas kui meile 18. sajandil tulevad siin Hernhuutlased jagu, see niisugune Hernhutlus siin väga kanda kinnitab, siis tuuakse esile, et hiidlased on teistsugused. Sellised koleerilised ja naeravad ja, ja naised ja mehed suhtlevad vabalt koos ja, ja seda siis kirjutatakse nii-öelda usuvendade päevikut, ütles, et, et siin on teistsugused inimesed, järelikult see oli ikka natuke varem ja, ja midagi pidi olema. Aga kuidas see nüüd täpselt on kujunenud ikka geenidest, ma arvan, tuleb ära uurida. Kõik need asjad, aitäh. Nii, palun publiku küsimus, et kellel on küsimusi, pilu küsimus on Vikingi tõsta, et Saaremaa on neid kohti täis, kus viikingid niinimetatud ikid on käinud, Põhja-Eesti on täis. Miks nad Hiiumaalt kuidagi mööda läinud? Ma küll ei usu, et nad on mööda läinud, aga võib olla ka on, sest ega nüüd need Saaremaa ja Põhja-Eesti kohad ei ole ka väga kaua aega teada kohad, see on nüüd viimaste uurimuste ja õnnelike juhuste tulemusena on leitud ikka suursuguseid leide. Aga meid ruunikive ja asju või selliseid tunnismärke Meil ei ole, aga Hiiumaa on arheoloogilises mõttes üleüldse väga vähe uuritud, et see on palju seotud, et sellega, et juhuleide tuleb vähe metsast, kes seal kaevab, kes leiab, kus on põlluharimine, siis saadakse või rohkem inimesed kaevavad või teevad mingeid veejuhtmeid, panevad meil ju keegi ei kaeva kuskil mitmetes sellistes Kõpu randades vanades või kus võiks olla. Et meil on ju üsna mitmed sellised lood, mis on praegu veel kohapeal lokaliseerimata, näiteks kasvõi see grupp Gotlandil välja saadetud. On inimesi, kes on Hiiumaal elanud, peatunud, oma kindlustatud, kohasin loonud ja siis pärast läbi Venemaa rännanud Kreekasse välja ja see toimus kusagil aastal viis sadamaid näiteks või see on hilisemate saagades kirjas, aga me ei tea, kus on olnud. Ma tean küll, et siin on praegu selliseid inimesi mandrilt, kes selle mõttega aastakümneid mööda Hiiumaa see on ränganud ja endale loonud pildi, kus ja kuidas see kõik võis olla. Nii et see, et meil siit midagi võiks tulla, üllatavat välja, ei ole üldse üldse võimatu. Me ju teame, et meil peaks tihu järveseks laev olema. Mis aegne ja kuidas me selle sealt kätte saame. Nii et tuleb ikka hoolikalt vaadata ja loota. Et me leiame õigel ajal, et seda ei saa ära rikutud rumalusega. Ja selles mõttes see arheoloogiline pool on ärkvel tuleviku asi, teisalt küll on ju ka sellised väited, et Hiiumaa oli, oli pühasaar, mis kaua aega oli mõnes mõttes kuidas puutumatu, et võib-olla olidki siin peidus jooksikud, isegi üks kirjandusmuuseumi tekst ütleb, et kõigepealt oli siin paks rohi sisse põles ära ja siis oli siin altari ja kõik meremehed käisid siin meresõidu on nii-öelda palumas. Me ei saa öelda, et kui palju selline lugu on tõde või vale, see on rahvajutt ja meil ei ole seda altari aset ega kindlat kohta. Aga sellised jutud on, et võib-olla see nii-öelda hiite ja, ja hiidude saar omab palju sügavamat tähendust, kui me tegelikult teame praegu ja võib-olla ei tohtinud isegi viikingid siia oma jalga panna. Kest jah, ma ei oska öelda. Ma arvan kõigepealt seda ütelda, et väga huvitav küsimus oli, Edgar Lakers on niisuguse kaasosalisi, suuri mehi. Me võime ju praegu kohe ütelda, et meil praegugi on üks suur hiidlane, kes on peaaegu nagu Leiger kleebki Nabi, eks ole. Maailmameister maadluses mis seda näitab, aga siis ma tahtsin ühe väikse mõtte tuua sellest nodimisest. See on natuke naljakas, on, kas, kui võitis, lisaksin selle. Nimelt, kui te teate, seal IS lennujaama juures on üks väikesaar vist sulaid. Ja 1938. aastal meie maja pärast maha ja me ehitasime uue maja 1940 kolmandal-neljandal aastal mul kodu ehitati Visu palkidest puudest, mis olid randa aetud, ehitati maja ja ühe asja veel minu arvates Hiiumaa mees, hiidlased erinevaks teeb Hiiumaal väga-väga töökate ja väga andekate inimeste saar. Ja kui te tahate, ma võin neid sadu näiteid tuua, et see tõesti nii on, aitäh. Aitäh, see on väga hea kuulda, ma tahan ka öelda, et, et mõnikord selle töökuse andekusega ongi juhtunud, nii et vot, kui käis Ungari folklorist, et mis ta oli ala Tarban käis siin saartel ja Setumaal ja Eestimaal ringi uurimas, siis ta ütles, et Hiiumaa ei ole üldse huvitav, see oli aasta 1911, see on nii moodne saar. Et see ei ole üldse etnograafide folkloristide kui mitte mingit huvi. Me saame praegu nii palju põnevaid asju siit, et see kõik on olemas, aga mulle tundub, et hiidlased on imehästi osanud oma väärtusi peita, kui neid ei ole vaja välja tuua. Ja kui siis aegunud, siis nad tulevad ja näitab jälle, et meil on midagi täiesti eripärast, täiesti teistsugust ja täiesti oma. Et see on hea, kui me need omad asjad üles leiame kuidagi siia, lisades, et tulid Ungari etnograafid nüüd mõni aasta tagasi siia näituseks nad ütlesid jälle, tulid saare poolt, ütlesid kui siin on täiesti teistsugune, nii moodne saar ja ma ei saagi aru, kuidas neile tundus, et see on hoopis selline teistsugune moodne saar. Nii on. Mina ei ole hiidlane kohe üldse ei ole veel hullem, mul naine on saarlane. Aga ma. Ma olen nagu väga õnnelik tegelikult, et hiidlased on, muusin lubanud olla juba tublisti üle 10 aasta ja ja oma kogemusest saan küll öelda, et see ju mu elu on väga huvitav. Ja ma soovitan kõigil, kellel vähegi võimalik seda saadet kuulavad, siia tulla ja tulla mitte suvel, kui Hiiumaa on üks suvesaar ja Hiiumaaelu nagu hästi paistagi välja, vaid tulla kas oktoobris, novembris või veebruaris-märtsis kus on võimalik seda päris Hiiumaad näha. Ja kui nüüd sellest jutust jäi nagu mulje, et et kõik need Hiiumaa lood on juba ära olnud ja, ja kõik, me vaatame minevikku, siis maa ja oma kogemusest julgen küll öelda, et et tegelikult see kõik nagu on siin praegu ka ikkagi vägagi tähelepanuväärne, et ühe näitena lihtsalt on lugu, mida ma kuulsin oma kõrvaga kõrgessaare poes, kus kaks prouat rääkisid oma. Näh, võtame Saaremaa vorsti ka, koer ehk ikka see. Et kui oli juttu siin hiidlaste ja saarlaste suhetest, siis noh, niisugune väike pügamine käib asja juurde. Aga mul on üks küsimus ka, et kui jutust tuli välja, et hiidlased on olnud läbi ajaloo suhteliselt uuendusmeelsed et oli juttu klaasitööstuse algusest sellest, et Hiiumaal tehtud laev sõitis esimesena ümber Kap Hoorni neeme ja mis Kõpu tuletorn oli, kui omal ajal üks innovatsioon siis ma küsiks, et aga kuidas hiidlased tänasesse päeva selle vastuvõtlikkus innovatsioonile on kaasa võtnud, et kas nad on avatud või pigem nagu ikkagi hoiavad rohkem traditsioonidest kinni, vaatavad uusi asju kahtlustavalt või kuidagi kolmandat moodi. See on nii, et, et kui me võtame need näited, mis siin olid kas või Kõpu tuletorn ega see on nagu Eiffeli torn, ega tolleaegsed hiidlased ei võtnud seda sugugi avasüli vastu, Nad venitasid selle esitamisega nii kaua, kui said ja ütles, et ei ole raha makstud ja ei saa seda ja ei saa teist ja selles mõttes, et selge, et väga suur uus asi nõuab harjumist ja nõuab mõistmist. Mis see mulle siis kasu toob, sest no kujutad ette, pannakse sinna mingi selline märke, ei lähegi enam laevad karile mitte midagi, eks ole, nodide pole ka mitte midagi, rikuvad mu tavalise hea elu ära ja, ja praegused asjad on samamoodi, et inimene peab mõistma, et noh, et kui mul võetakse midagi ära, et mis ma vastu saan. Varem oli nii, et läksin püha puu juurde, tahtsin terveks saada, andsin kõigepealt selle raudnaela, ei käsland anda või valin, kraapisin hõbedat, aga kui tahad saada vastu, pead midagi ära andma. Nüüd kui keegi tahab meilt võtta või midagi muuta, siis mõtled ka, mis ta siis mulle vastu annab, et see on selline suhe. Et selles mõttes ma arvan, et igas igas inimeste grupis on ikka nii, et on need, kes kohe läheks uuega, hops gaas on need, kes natukene istuvad, mõtlevad nii kui see Jakob De la Gardie, kes ei olnud kiire mees, nüüd oli küll väga suurärimees, aga muidu oli ta niisugune laisk jaak, nagu teda Soomes kutsuti. Ja, ja praegu on, ma arvan, täpselt täpselt samad näited, et see on inimloomus, et me praegu ühes jutus toome esile mingeid selliseid asju teisest küljest. Hiiumaal oli kõige kauem nii-öelda külast välja kasvanud torupillimängija või selline muusikatraditsioon, mida kusagil mujal enam ei olnud suudetud elus hoida või, või mis tahes muud sellised asjad püsisid siin hästi kaua ja siis võiks öelda, et need inimesed ei olnud nii uuendusmeelsed samas kõrval keegi oli väga, et see on, on põnev protsess ja, ja meil on ikka ühte ja teist, et ka praegu on hästi palju uusi asju ja toredaid, aga hoitakse mõnest asjast, nagu me kõik teame, 10 küünega kinni ja võib-olla see lasebki sellel elul siin niimoodi õiges rütmis filtreeruda, et me ka suudame selle välja kaaluda, mis meid laseb siin oma elu mõtte järgi elada, et me ei saa iga uuega minna kaasa ummisjalu, et see on ka oluline. Ühe küsimuse jagu on veel aega. Mul on selline küsimus või esimene pärimus Hiiumuuseumist. Hiiumaale saadeti välja mandrilt saadete Hiiumaale lihtsalt kurjategijaid ja Eesti esimese vabariigi ajal isegi hobusevargaid saadetud, kas see vastab tõele? Jah, see vastab tõele ja mitte ainult veel 20. sajandi alguses, ka varem on teada, et näiteks mõned nõiad, kui nad ei saadetud, siis nad pagesid Hiiumaal, ehk siis noh, sellised, kes oleks muidu kohtu alla läinud, see nõiamõiste on selline, võib olla küsitav, et kes on aga, aga niisugune teistsuguste võimetega inimesed. Jah, siia on saadetud tõesti pagendusse, sest siit ei saanud nii lihtsalt, et minema. Meil ei ole nüüd küll niisugust kokku kirjutatud head ülevaatlikku materjali, aga leheartikleid on üsna mitmeid olnud selle kohta, et on selliseid, kas siis ka poliitiliselt, et natukene isemeelseid inimesi vahepeal saadetud siia pagendusse rahunema ja nüüd on see liiklus rahunemisalad, siis oli see Hiiumaale rahunema saatmine oli. No on ju igasugu plaane on meil ka graniidi, kaevandust tahetud teha siia ja et oleks kinni peetud, tuleksid siia graniiti kaevandama. Noh, on asju, mis on läinud mööda on asju, mis on olnud suured ohud nagu näiteks kunstsiidivabrik, mis 100 ja natuke rohkem aastat tagasi valmis sai, mis oli nii nagu mürgine oma selle protsessi poolest, mõtlesin, et hiidlased küll võtsid koore, et kõigepealt tohutult hästi maksti ehituste eest, et kuldrahas ja kõik said, kes olid kohal, said üsna rikki kaks ja siis lihtsalt lasti õhku ja, ja kõik see, mis oli väga hukutav ja hävitav, jäi hiidlastel kogemata. Ja muidu küll, et tohutu suurettevõte ja palju suurem kui Kalev vabrik ja kohe kaks korda suurt hobuseraua kujulist kompleksi ja jahutusveed ja muud asjad. Et vahetevahel ikkagi see pühasaar lööb kusagilt välja ja hiidlast kaitstakse selliste suurte õnnetuste eest. 600. Eesti loo avalik salvestus oli Hiiumaa muuseumi pikas majas Kärdlas Hiiumaast ja hiiglaseks olemisest mere keskel ja maa peal, rääkis Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi põllusaate. Toimetaja on Piret Kriivan. Kalevivabrikust merekarudest tihu järve laevavrakist tuleb juttu järgmistes saadetes, mis on samuti salvestatud Kärdlas. Mõneks hetkeks põikame aga 600.. Saate lõpetuseks Eesti raadio arhiivi Tallinnas. Torupilli Juss Juhan Maakre. Hiiumaalt mudakülast pärit purjelaeva kapten käis 1900 kahekümnendatel aastatel Eestis ringreisidel. Torupilli kuningas käis isegi Soomes mängimas Juhan maakeri esituses. 1920.-te alguses fonograafile salvestatud Jussi Palts. Noh, ja hiidlased on jutujärje juba oma kätte võtnud, kas toremete?