Nii nagu eelmisel aastal, saavad ka tänavu Väike-teatritest kõige rohkem toetust Von Krahli teater, VAT teater ja teatrum. Neist esimese kahe toetus jääb 450000 euro kanti. Teatrum saab ligi 330000 eurot. Kõige rohkem suurenes toetus mittetulundusühingule teine tants ja sõltumatu tantsuühendusele, kes mõlemad said varasemast 49000 eurot rohkem. Pea sama palju kerkis ka Tartu uuele teatrile määratud toetus. Esimest korda saab riigilt toetust must kast, kellele määrati 16000 eurot. Kokku rahuldas kultuuriminister Tõnis Lukas 11 väike teatri rahataotlused. Kogu nimekirja ja summasid saab lugeda ERR-i kultuuriportaalist. Teatrikriitik Meelis Oidsalu leiab, et rahastusotsustega võib üldjoontes rahule jääda. Kui Juhan Ulfsaki, et sõnu laenata, et siis seakisaks mingit põhjust ei ole kas ta tuleb ikkagi seda taime, millelt mingeid õisi igal ootan. Kui sealt nimekirjast miski, nagu silma torkab, siis kinoteatri puudumine. Aga neil olid vist mingid tehnilised põhjused, miks nad ei saanud oma taotlusi ei esitatud ja ka teater Kelm võiks tegelikult olla seal kunstiliselt pildis, aga, aga mul puudub ka info selle kohta, kas nad üldse taotlesid. Toetust soovisid, kuid ei saanud vana Baskini teater polügoon ja Tartu suveteatri selts samuti osaühing lavastuskoda. Oidsalu hinnangul tundub seegi aus otsus olevat. Minul küll mingit sügelust, see loetelu tekitad. No seal on üks argument olnud see, et vana Baskini teater on selline, kus ikkagi käib päris palju publikut vaatajatele see meeldib, nende repertuaar, et miks nad ei võiks toetust saada. Nad ei tegele teatrikunstiga, teatril on Eestis nii palju muid funktsioone, et minu arust vana Baskini teatrile võis ka sotsiaalministeerium anda parand toetust, et teater ei ole Eestis ainult kunstiteenistuses. Kultuuriministeerium võiks ikkagi kunstitaotlusliku teatri eest muretsema, rohkem. Rahasumma kasvu veab Oidsalu tervitatavaks, küll aga leiab ta, et rahastus on muusikateatri poole kaldu. Tasakaal selle vahel, palju veel läheb muusika ja balletiteatrite rahastamiseks võrdluses omakeelse sõnateatri rahastamisega, see on natuke liiga palju kreenis selle esimese poole. Selle peale võiks nagu pikemas perspektiivis mõelda veidi. Muusika ja ooperiteatrimaterjali esitajad ja kohati tegelikult ka publik on välismaised. Minu arust Eesti riik peaks pigem toetama algupärase teatrikultuuri arendamist ja vähem muretsema siis Soome pensionäride lõbustumise pärast.