Tartu rahulepingu sünd 100 aastat tagasi oli keeruline raske ja diplomaatiliste keerdkäikudega sellest ajast, kuid kestnud protsessist on alles aga mitmeid dokumente, millest näituse Tartu rahu sünd raames jõuavad publikuni üksikud näituse koostaja arhivaarid Mare Olde sõnul on Poska gümnaasiumisse vaatamiseks toodud välisministeeriumi riigikantselei asutava kogu ja Eesti vabariigi välissaatkondade pabereid, aga ka materjale tolleaegsete tuntud ühiskonnategelaste isiku arhiividest. Arhivaarina peab hoolde üheks huvitavamaks eksponaadiks Tartu rahulepingu eksemplari, mille koopia sai rahvusarhiiv Eesti poliitiku, diplomaadi ja õigusteadlase Ants Piibu. Lapselapsed. Pea välja anda pandud sellepärast eelkõige, et seal on Ants Piibu kommentaarid pärast selle sõlmimist. Need räägivad sellest rahulepingu sõlmimise raskustest ja tegelikult on seal üks mõtted ära see, et ei ole meil kas siin jubeldamiseks hõiskamiseks. Nüüd algab tõsine töö tegelikult Eesti ülesehitamiseks, nii et see on see põhimõte, mida ta toob seal välja oma oma käsitsi kirjutatud kirjas. Jaan Poska Gümnaasiumi ruumi on ajutiselt toodud ka suur puidust laud, mille taga toimusid Tartu rahuläbirääkimised. Laud on valminud 1914. aastal ja algselt tellis laua Eesti Hoiu ja laenu ühises. Kogemata sai laud aga liiga suur ja tellija ei saanud seda kasutama hakata. Vaata seal, kus algselt oli soov. Tartu linnamuuseumi peavarahoidjaga jäi eeser ütleb, et nii hakati lauda kasutama hoopiski suuremateks nõupidamisteks ja koosolekuteks. Lihtsa joonega pompöösne laud, tegelikult on oma aja kohta päris modele tehtud Edgar Kuusiku poolt mööblidisainer intervjuuga öelda põhiliselt arhitekt ja selline ta on nende dokumentide järgi siis, mis meieni on jõudnud, on olnud algusest peale ka, kaasa arvatud see kate peal, mis jätab niukse plastiku tunda või vahatatud tunde, et tolle aja kohta võiks vaata et ta on puidust ilus lauapind, aga sugugi mitte. Jesperi sõnul on lauda aja jooksul palju transporditud, sest näiteks on laua erinevatele osadele harilikuga peale kirjutatud teatud numbreid ja ära märgitud, mis osa, millega kokku käib. Ajalooline laud on kuulunud näiteks Eesti Rahva muuseumile, olles kasutuses arhiivraamatukogus suure tõenäosusega lugemissaalilauana 1968. aastal antilaud üle aga Tartu linnamuuseumile.