Tere, hea kuulaja, sa kuuled peresaadet, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Tänane saade on mul tehtud, vastuseks ühele kirjale, kus üks naine küsib. Elan kärgperes. Minu mehel on erivajadustega laps, kes elab meiega ja kohtub oma emaga ema soovil vaid kaks korda kuus. Minul endal selle perega ühinedes lapsi polnud. Nüüd on meil mõnekuune meie beebi. Kuidas peaksin suhtuma oma partneri lapsesse, mis on tal eelmisest suhtest? Kas ma peaksin võtma ema sõbra või mingi muu rolli? Mida peaks naine tegema, et tema suhe võõra lapsega oleks hea? Kuidas saada üle armukadedusest ja soovist olla vaid kahekesi koos oma uue partneriga. Milline suhe peaks olema naisel lapse bioloogilise emaga, lapse õpetajatega? See kiri kajastab tänapäeva elu hästi. Traditsioonilise pere kõrvale tekib üha rohkem kärgperesid ja on ilmne, et inimesed vajavad mingit teadmist, kuidas selle uue peremudeliga hakkama saada. Kuulen mõte siinkohal juba mitmeid kibedaid kommentaare. Uude suhtesse siirdunud vanem tõesti oma lapsest hooliks ei sunniks ta oma last lahutust läbi elama. Ta ei valiks kärgperet, vaid teeks tööd suhte päästmise nimel, kuhu ta, laps või lapsed on sündinud. Ja siis polekski uutel partneritel vaja nende lastega kohaneda. Tõsi, tõsi ta ju on, et parim koht lapsel kasvamiseks asub kahe bioloogilise vanema armastavas, hoolivas ja rahumeelses suhtes. Just nimelt suhtes. Sest isegi kui kumbki vanem eraldi last küll armastab ja temast hoolib aga vanemate omavaheline suhe on külm või veel hullem, vaenulik on see lapsele raske psühholoogiline koorem. Ja tulevaseks suhtemudeliks üks kehvapoolne eeskuju. Olgem ausad, ükski täiearuline inimene ei unista oma suhtekarjääri alguses kärgpere loomisest. Ei unista sellest, et tema lapsed kasvaksid mitte bioloogilise vanemaga. Ja see saatus, kus sa peaksid avama oma südamevõõrale lapsele ja kohtlema teda kui enda oma ei kuulu ka kindlasti inimeste unelmate stsenaariumidesse. Ent ometigi nii läheb. Ja tänasel päeval rohkem kui kunagi varem. Tänase saate eesmärk ei ole propageerida kärgperemudelit. Ja see ei ole ka saade lahutuse kiituseks veel aituseks. See saade on neile, kes on juba silmitsi kärgperespetsiifiliste väljakutsetega. Ja ka neile, kes on alles teelahkmel, mille üks viit näitab kärgpere suunas. See saade on tehtud selle mõttega, et need inimesed, kes on astuma suhtesse mehe või naisega, kellel on oma eelmisest suhtest laps saaksid endalt küsida, kas ma suudan hakkama saada sellise peremudeliga. Kindlasti teen hooaja jooksul veel eraldi saated ka selle vanema jaoks, kes siirdub ühes suhtes teise, et mida tema peaks silmas pidama. Ja ilmselt tuleb saade ka selle kõige raskema rolliga USA poolele selle jaoks, kes ise pole suhte lõpetamise initsiaator aga kelle juurest ära mindi ja kes peab nüüd oma tahte vastaselt kärgpere elulaadi maitsma. Aga tänane saade on meestele ja naistele, kes on alustanud suhet inimesega, kellel on eelmisest suhtest laps. Ire saade. Niisiis sa astud suhtesse partneriga, kellel on eelmisest suhtest laps. Sa pead meeles pidama, et sai loomapartneriga täiesti nullist uut perekonda. Kärgpere tähendab seda, et sa liitud juba eksisteeriva vanem laps või vanem lapsed perekonnaga. Ja see laps või need lapsed ei pruugi sinust esialgu üldse vaimustatud olla. Sinu suurim väljakutse on oma südame avamine. Kui sa armastad oma partnerit, õpi alustuseks austama tema last see tähendab lapse aktsepteerimist ja temaga arvestamist. Aktsepteerimine omakorda tähendab, et lapsel on mõtted ja tunded, õigused ja vajadused mis võivad olla erinevad ja sageli isegi vastupidiselt sinu enda omadele. Minu kogemus näitab, et teoorias on asi lihtne ja selge. Loomulikult aktsepteerin ja austan ma last. Loomulikult ei tule mul mõttessegi saata teda internaati, aga teda kuritarvitada, nagu näidatakse mõnes kurjas kasu Venemaa filmis. Need on just need mõtted, mida need suhtesse astujad, endal veel romantilised armumis faasi prillid peas tavaliselt mõtlevad ja tunnevad. Praktikas on asi aga sageli teine. Peab arvestama ühe elulise tõsiasjaga, et enamus lapsi võivad mingil hetkel olla tujukad, põikpäised käituda ebaviisakalt, ebamõistlikult hoolimatult. Lapsed ei pruugi osata teistega arvestada ja nad ei pruugi isegi aru saada sellest, mida neil endil heaoluks vaja. Lapsed võivad nooremana karjuda ja suuremana trotslikult vaikida. Olgem ausad, ka oma bioloogilised lapsed võivad käia mõnikord närvidele. Aga bioloogilisel vanemal jätkub tavaliselt tingimusteta armastust, et lapse tumedam pool üle elada. Ning pärast Koradikese märatsemist saab ta jälle oma inglikest edasi armastada. Kuigi mis seal salata paraku ei jagu sageli bioloogilistelegi vanematele tarkust, kuidas lapse häiriva käitumisega toime tulla. Ideaalses maailmas on muidugi ka uuel partneril hing oma partneri eelmise ringi lapse suhtes tingimusteta armastusest pungil. Aga teatavasti ei ela me ideaalses maailmas. Uuel partneril võib ühel hetkel kops üle maksa minna ja sellega kaasnevalt võib ta süda lapsele sulguda. Jädalt. Oh, kui palju oleme näinud oma kabinetis neid nõndanimetatud uusi partnereid, kes julgevadki öelda omavahel siis, et tead, ma ei salli seda last, ta on minust nii erinev. Ta on liiga aktiivne, võidan liiga passiivne, ta on liiga vaikne või liiga lärmakas, liiga lohakas või liiga pirtsakas. Ta Matsutab süües luristab nina enda järelt ei korista ja keerab oma bioloogilise vanema ümber oma näpu. Ta jonnib, manipuleerib, on ebaviisakas, võtab luba küsimata minu asju ja ma ei julge seda isegi oma partnerile öelda. Kärgperes on mõiste armastus esimesest silmapilgust. See armastus, mis bioloogilisi vanemaid valdab esimest korda oma last nähes pigem siiski väga-väga harva esineb kontseptsioon. Üheltki uuelt partnerilt ei saa nõuda, et ta oma partneri last armastama hakkaks. Nõnda nagu ei saa ka nõuda lapselt, sina pead oma vanema uut partnerit armastama. Veelgi enam, kui ka uuel partneril on endal laps, siis soovitus lapsele armastada veel ka seda last on lihtsalt utoopiline. Aga austusega on Lotteised. Austada saab kedagi ka esimesest silmapilgust. Armastus peaks kärgperes olema partnerite vahel ning bioloogilise vanema ja tema lapse vahel. Ülejäänute vahel piisab headeks suheteks austusest. Armastus kui ta üldse tuleb, tuleb hiljem jõngeesiks tordil. Tavaliselt kirjeldatakse uue partneri ja lapse head suhet siiski mitte armastavana vaid südamliku, sõbraliku, sooja ja hoolivana. Ja sellest piisab. Seega uus partner peaks omalt poolt tegema kõik, et armastus lapse ja tema bioloogilise vanema vahel kahjustada ei saaks. Ja austama last ning tema teist bioloogilist vanemat, ehk siis oma partneri eksi. Ja mõtleme austuse peale, et austus on see, mis liidab, armastavad kärjed kokku pereks. Kui sa oled valinud minevikuga mehe või naise siis õpi austama tema minevikku. Sa ei pruugi suuta tema last armastada. Aga sa oled piisavalt hea, aga siis, kui sa suudad austada selle lapse õigusi ja vajadusi. Ja jälle, kui palju on kuulda lugusid, kus uus partner pigem ei soovi, et lapsel oleks koduga nende juures nii palju mugavam oleks, kui laps tuleks ainult mõned korrad kuus. No ja endalgi raha napib, pole vaja midagi nii palju kulutada selle nõndanimetatud eelmise pere laste peale. Ja ei tahaks teda ju ikkagi oma puhkustele kaasa võtta, meil on omad plaanid. Ja üldse mis asja, see sinu eks sõidab meie plaanidesse kogu aeg sisse. Seega kõige tähtsam teadmine uuele partnerile on uus partner peab austama lapse vajadust saada osa kõigist oma vanema ressurssidest tema ajast energiast, rahast ja mõtetest, joonistustest. Mis iganes elukorralduspartneri lapse suhtes tema vanematel on loodud igatseb laps kontakti mõlema vanemaga. Lapsele on üleminek teie perekonda. Et teie olete nüüd moodustanud perekonna suur väljakutse. Sina, uus partner, oled talle alguses võõras. Ära kipu talle olema ema või isa eest, kui tal on oma bioloogiline vanem teises kodus olemas. Aga leia endas üles, kas siis emalikus või isalikus. Anna lapsele aega kohanemiseks võib-olla nädalaid, kuid, aga võib olla on see kohanemisperiood ka aastaid. Parimal juhul võid sa sellele lapsele aja jooksul muutuda sõbraks. Aga ainult juhul, kui laps seda soovib. Ära suru talle oma sõbrasuhet peale. Sõprus tuleb välja teenina. Ära solvu, kui ta vähemalt esialgu ei soovi sinuga kontakti viljele, pigem hoiakut, et kui ta soovib sinuga suhelda siis oled sina selle jaoks olemas. Nüüd ma arvan, et see, mis ma nüüd järgmisena ütlenud, tohutult oluline see võimalda oma partneril omaette aega tema lapsega. Mõnikord võiks lasta neil lausa mitmeks päevaks või pikemaks perioodiks kuhugi koos minna vanavanemate juurde, matkale, suusatama, kontserdile, spordivõistlusele, kuhu iganes. Las neil olla omad jutud oma aeg soodustada lapse algatust, kuhu ta tahaks ise oma vanemaga minna. Milliseid tegevusi ta ise ägedaks peab. Eriti sel juhul, kui su partneril on juba suurem laps või suuremad lapsed. Ja sina liitud nende perekonnaga alles nüüd, värskelt oleks neile eriti mõnus aeg-ajalt omaette olla, reisida. Et mõnikord oleks nagu vanasti enne sinu aega su partnerile, tema lapsel on ühine minevik, millest sul võib-olla veel aimugi pole. Mida nad tegid koos enne sinu aega, mis neile rõõmu valmistas? Pereteraapia ütleb niimoodi, et selleks, et parandada ja tugevdada suhteid peres tasub alustada suhete parandamist või tugevdamist kahekaupa ehk siis Diaadides. Mida õnnelikumad on Diaadid, seda tugevam on perekond. Seepärast tulebki jagada aeg-ajalt ühtset pered paaridesse ja teha kahekaupa midagi toredat. Paljusid hästi toimivaid kärgperesid iseloomustab töö sektsioonides. Kärgpere ei pea alati liikuma põhimõttel kogu pere koos. Kärperi edu seisneb tihti selles, et tehakse erinevate huvigruppidega midagi. Laps pole süüdi, et tema vanemate suhe ei toiminud vilakas. Ja kui sa armastad oma partnerit, võiksid arvestada sellega, et sinu suhtumisest sõltub väga palju, kas ja kuidas su partner suhtleb oma lapsega. Eriti sellisel juhul, kui praeguse uus partner on naine, sest et tavaliselt mehed ei astu vahele ema ja lastevahelisele suhtlusele. Küll aga sageli just uued naised tahavad, mees oleks justkui täielikult nende oma ja et need lapsed võiksid jääda siis eksnaise hõlma. Kui nüüd korraks filosoofiasse põigata, siis ma ütleks nii, et oma lapsest mitte hoolimist saab läänemaailma kiriklike tavasid austavate inimeste jaoks võrrelda surmapatuga. Ja need, kes austavad idamaiseid väärtusi, ütleks ma, et see on võrdne karmavõlakogumisega. Aga need, kes religioonikauged on nende jaoks, ütleks lihtsalt nii, kui sina ei hooli oma eelmisest suhtest pärit lapsest siis see on ebaküpsuse, vastutustundetuse ja egoismi ilming. Ja kui sa nüüd uue partnerina aitad kaasa oma partneri egoistlikule hoolimatusele et ta ei võta nii tihedat kontakti oma lapsega, nagu ta võiks jääda, ei anna lapsele oma kõigest viiest ressursist, ehk siis aeg raha, energia, mõtted, unistused, midagi siis vabandage väga, aga oled sinagi ebaküps, kogud karmavõlga ja teed pattu. Kui sa aduda, et su süda ei taha kuidagi avaneda sellele lapsele. On aeg endalt küsida, kas on mõtet teha elu keeruliseks endal oma partneril, kui tema lapsel võib-olla äkki pole kärgpere sinu jaoks. Kas sa ikka tõesti armastad oma partnerit või oled temaga koos mingil imelikul põhjusel saad temast mingit kasu. Sest kui sa paned käe südamele ja tunned armastust, peaks armastus partneri vastu mahutama su ellu ja südamesse ka tema lapse. Peresaade. Läheks nüüd praktiliste soovituste juurde. Sinu kui uue partneri vaimse arengu teine suur õppetund südame avamise kõrval on omakasupüüdmatus arendamine. Kui sa soovid isekalt, et kõik peab suhtes juhtuma nii, nagu sina seda tahad. Ja ajal, kui sina seda vajad. Ja viisil, mis sulle kohese rahulduse toob pole sinu koht kärgperes. Kärgpere edu seisneb pidevas erinevate huvigruppidega. Arvestamisest. Egoismiga siin kaugele ei purjeta. Kärgpere nõuab empaatiat, tervet mõistmist. Kui sa tunned, et su partneri laps tekitab sinus ärritust, viha ja sa leiad end üllatusena enesegi jaoks pahatahtlikke mõtleid mõtlemas et umbes, et kas tänapäeval veel internet koole eksisteerib või mis retsepti järgi seda mürgiõuna nüüd valmistatakse käivitub sinus kurja võõrasema või kurja võõrasisa arhetüüp. Ja isegi siis, kui sulle näib, et laps on ära hellitatud printsess sõnakuulmatu jõmpsikas või metsik Maugli on selline laps just sinu partneri kasvatusmeetodite tulemusena kasvanud. Ja isegi kui su partner ei ole kasvatuses palju kätt külge pannud, siis kasvatus moodustab sellest, mis üks vanem teeb Enda, teine idee. Pole üldse harvad need korrad, kus uus partner tunneb, et ta ei suuda oma partneri last seedida. Lainepikkused on kuidagi täiesti erinevad. Lapse nii käitumine kui ka lihtsalt olek on vastuvõtmatud. Kui sa ei suuda oma südant avada, küsi endalt, mis see on, mis sind su partneri lapses ärritab või eemale tõukab. Igas inimeses on ju midagi head ja midagi halba. Sul on negatiivsed tunded üha välja Kununemata isiksuse vastu. Kas sa oled proovinud keskenduda hoopis selle lapse positiivsetele omadustele? Vaimsed õpetused ütlevad, et see omadus, millele me teise inimese juures fokusseerime kasvab mehe silmis. Tahame märgata negatiivset, leiame sellele kinnituse. Aga sama kehtib ju ka heade külgede puhul. Uus partner, tee endale oma partnerile ja lapsele teine. Koosta nimekiri, mis on selles lapses toredat. Ja katsu ise luua olukordi, kus need toredad omadused rohkem välja tuleksid selle asemel, et kulutada oma energiat vabadustele ja õigustele. Miks sa temaga hästi läbi ei saa? Psühholoogid räägivad tänapäeval palju lastest, sotsiaalsete oskuste ja vilumuse võtmes. Me ei ütle, et laps on saamatu koristaja, vaid seda, et laps pole veel õppinud selgeks koristamist. Me ei ütle toimeline ebaviisakas laps vaid pigem seda, et ta pole veel viisakat käitumist endale selgeks saanud. Me ei ütle, et üks pisike põngerjas on kade vaid pigem ütleme, et ta pole veel lahked käitumist, oskusi, mis on seotud lahkusega. Et ta pole veel neid suutnud omandada. Sinu ülesanne on aidata oma partneril näha oma last värske pilguga ja koos arutada, mis oskuseid laps selleks vanuseks võiks osata. Aga kui sul pole endal veel lapsi olnud, siis pead ka järele mõtlema, et võib-olla on su ootused ebarealistlikud. Et mida antud eas laps võiks osata ja mida mitte. Ja see sina selles vanuses olid iseseisev ja sõitsid bussiga või sina selles vanuses oskasid juba rahaga ümber käia, pole piisav mõõdupuu. Lapsed omandavad oskused erineval ajal, mõni on kiirem ja mõni aeglasem. Kuule delikaatne lapse piiride suhtes eriti suhte algusaegadel. Ära suru lapsele peale lähedust, tahtes teda emmata või sülle võtta. See on rohkem küll naistele, kui meestele kehtiv soovitas. Küll see juhtub, kui aeg on selleks küps. Mõnede kärgperede aeg ei küpse kunagi sellesse läheduse faasi. Kuigi sul on nüüd oma partneriga igapäevane hoolitsus, õigus või ka hoolitsus, kohustus tema lapsest, teie peres pole seal siiski selle lapsevanem. Nii et ära sekku ilmaasjata, kui pole just palutud. Ära ole pealetükkiv, ära tule iga kordama arvamusega lagedelegi. Pole sinu vastutus lapsele selgitada, miks tema vanemate suhe lagunes ära kibele ise teie kodureegleid lapsele edastama. Isegi kui te olete sinu pinnal Äradiku last õpetama las seda kõike teeb lapse oma vanem. Sina ole kannatlik ja vaatle nende suhet, eriti just algusaegadel. Juhul kui laps luristab, nokib nina, ei pane oma asju ära, nii kui sulle meeldib, sest ta on oma teises elamises sedasi harjunud juhi oma partneri tähelepanu sellele. Aga ära ise hakka last kasvatama. Üks oluline mõte siin, mida ma tahaksin, et uued partnerid enesest läbi laseksid, on see, et laps ei vaja sinu kui uue partneri kriitikat vaid laps vajab oma vanema juhendamist just nimelt ka selle jaoks, et neid sotsiaalseid oskusi ja vilumusi omandada. Kui kohanemisajad on möödas, on sul õigus last distsiplineerida. Aga üldiselt on distsiplineerimine siiski pigem lapse oma vanema rida. Miks võime küsida? Aga väga lihtsal põhjusel. Korralekutsuva inimese aktsed tavaliselt lapse silmis ei tõuse. Oma vanem on selles suhtes erand, et temagi aktsed korralekutsumise protsessis ei tõuse. Aga nad ka üldiselt ei lange. Aga võõra inimese aktsiad tavaliselt langevad, sest korralekutsumine on ju reeglina ebameeldiv. Nii et ära asu distsiplineerima kohe suhte alguses sesse vaid võõrandab last. Ta vaatab sinu poole ja ütleb, et ta, mida sa ka tead, sa oled üks nõme inimene. Kui sa püüad neid piire alguses järsult kehtestada, võib küsida, kui kaua kestab suhte algus. Millal siis tohib kätistsiplineerimisele külge lüüa? Kindlasti vähemalt aasta või paar. Enne kui sa midagi lapse juures nõnda nimetatult parendada otsustad, sa temaga põhjalikult tabaks. Loo usaldussuhe. Juba mitmest varasemast saatest on läbi käinud mõte, et enne suhe siis piirid. Mingite sanktsioonide rakendamine pole üldse sinu rida ei suhete algusaegadel ega ka hiljem. Selleks on lapsel bioloogiline vanem. Aga mida teha siis, kui sa jääd oma partneri lapsega omavahele ning laps saab hakkama millegi taunitav, aga manuaal aga justkui juhendab uut partnerit, last, mitte distsiplineerima. Mõned paarid on leidnud tuge mõttest, et uus partner võiks küsida sel juhul lapselt. Mis sa arvad, mida su ema või isa juhtunust mõtleks? Mida ta sooviks, et sa nüüd teeksid. Ja mis siis meie nüüd antud olukorraga ette võtame. Nii ei trügi uus partner ise last kasvatama, vaid otsib vastust lapse enese seest. Ja toob justkui läbi sõnademängu siis selle lapse bioloogilise ema, kui isa. See taktika muidugi päris väikeste laste puhul vilja ei kanna, aga mudilaste ja kooliealiste puhul võib anda üllatavalt häid tulemusi. Uue partneri algusaegade vaatleja positsioon võib muidugi hilisemas elus muutuda, sõltuvalt sellest, kui palju on lapsel kontakti oma teise bioloogilise vanemaga. Ja üldiselt ma ütleks, nagu rusikareegel on selline, et mida adekvaatsemalt töötab bioloogiliste vanemate tiim seda vähem on uuel partneril üldse põhjust tungida vanemliku kasvatuse eesliinile. Et tal on pigem partneri toetaja ja konsultandi roll. Aga mida vähem on lapsel kontakti oma teise bioloogilise vanemaga ja mida väiksem tiimitöö on bioloogiliste vanemate vahel seda suuremat panust võiks üks uus partner pakkuda. Kui aga teist bioloogilist vanemat pole üldse pildis on uue partneri roll suur. Kui partneritel on reeglitest või last puudutavatest toimingutest erinev nägemus tuleks need lahendada lapse kuulde ja nägemiskaugusest väljaspool. Lapsele on turvaline, kui te olete paarina teda puudutavates küsimustes tema nähes üksmeelsed. Nii ei saa tekkida olukorda, kus laps ütleks, aga teine lubab. Eriti siis, kui uuel partneril on mingis küsimuses seisukoht, mis lapsele ei meeldi võib see koheselt kõigutada uue partneri autoriteeti lapse silmis. Ja nüüd selle bioloogilise lapsevanema ülesanne on toetada oma partneri autoriteeti lapse silmis. Uut partnerit lapse ees ei tohiks mitte kunagi kritiseerida. Just nimelt selle pärast, mida ma ka enne ütlesin, et siis selle partneri aktsiaid justkui lapse silmis vähenevad. Kui konsensust mingis eriarvamuses ei leita, oleks õiglane ainult last puudutavates küsimustes jätta õigus otsustamiseks bioloogilisele vanemale. Sellised teemad võivad kerkida näiteks siis, kui teismeline tahab saada luba kuhugi üritusele minna. Soovib paigaldada nina või keelerõngast, ihkab proovida mingit ekstreemset spordiala või mängida mitte eakohast arvutimängu juhul kui uus partner ei pea seda mõtet lapsele sobilikuks. Aga oma vanem arvab, et nii võiks teha. Küll võiks bioloogilisele vanemale jääda viimase sõna õigus. Küll, aga siiski tasub igal juhul ära kuulata uue partneri seisukoht. Sest selles võib-olla vaatenurk, mille peale oma vanem pole tulnud ning on väärt kaalumist. Katsuge mõista teineteise seisukohti, ärge hinnake neid õigeks ja valeks. Kui partner ja tema laps on keset kuuma vaidlus hoogu ükskõik, kas erinevates nägemustes, mis puudutab distsipliini või üldistest kasvatusteemades siis uus partner ei peaks sekkuma. Oleks mõistlik lasta neil endil asi ära klaarida. Ja sekkuma võiks hakata siis, kui uus partner ise appi kutsub. See nõuanne on jälle eriti pädev kärgpere alguspäevil. Hiljem on juba suurem voli vahele astumiseks, sest mõnikord, kui laps on nagu suurem, võib uuel partneril olla oma partneris, lihtsalt kahju, et laps talle kuidagi pähe istub või, või teda kuidagi võiks isegi öelda kiusab ja siis ta tahaks justkui seda oma partnerit toetada, siis see on igal juhul mõtet teha. Neil kordadel, kui näed, et laps käitub oma vanema suhtes ebaõiglaselt, võtta see teema oma partneriga omavahel jutukese, küsi kas ta soovib sinu abi. Oma vastuvõtul ma olen näinud mitmeid paare, kus lapse bioloogiline vanem ütleb, et mul on nii piinlik, et mu laps niimoodi käitub. Ja kui uus partner midagi ütleb, siis ma saan aru, et tegelikult ta ütleb õiget asja. Aga kuidagi endal On okei kritiseerida oma last ja ma ise ju tean küll, et jah, mu laps käib praegu millegagi hakkama, aga kui uus partner tuleb ja kritiseerib mu last, siis seda on bioloogilisel vanemal väga raske vastu võtta isegi siis, kui ta sügaval sisimas teab, et uus partner ütleb õiget asja. Nii et siin ka uus partner, nagu Peab delikaatselt kaaluma, kui palju ta oma tähelepanekuid sellest, mida ta näeb, mida laps teeb ja mis võib-olla ei ole kõige mõistlikum teha üldse bioloogilisele vanemale edastada saab, et kus on see bioloogilise vanema vastuvõtlikkuse piir. Veel tahaks öelda seda, et uuel partneril on palju häid mõtteid siis, kui laps on samast soost, kui ta ise on. Eriti kui laps hakkab lähenema teisme eale, oskab uus partner suure tõenäosusega leida lapsega ühist keelt. Isegi siis, kui su enda partner mingil põhjusel hätta jääb. Seda põhjusel, et laps samastub enda soost täiskasvanuga ja ta vajab samast soost täiskasvanu rollimudelit. Juhul, kui laps elab põhiliselt teie kodus ja ta mingil põhjusel kohtub oma samast soost vanemaga harva on uus partner tema eeskuju. Soovita seda või mitte. Ja see on suur vastutus. Jutt on ja mõneti hoopis teine. Kui partneri lapse teine bioloogiline vanem on surnud või lapse elus täiesti kadunud siis suure tõenäosusega eeldab või vähemalt loodab see partner, et uus partner võtabki vanemliku vastutuse või vähemalt osagi sellest oma õlgadel. Mida võiks veel soovitada? Uus partner, ole rahulik, ära võta isiklikult, kui laps sulle midagi inetut ütleb, keeldub sinuga rääkimast, ei allu korraldustele või teeb midagi muud, mis su meele mõruks ajab. Sina võid ju valmis olla, olema hea nõndanimetatud kärgvanem, aga laps ei pruugi selleks üldse mitte valmis olla. Positiivsetest kasuvanematest on tehtud nii liigutavaid filme, mis võivad olla ei realiseerinud uue partneri omaksvõtuprotsessi. Juhul kui sul on kärgpere moodustamisest selline ettekujutus, nagu näiteks filmis helisev muusika, kust juuli, Andrus kohaneb kapteni lastega ja juba õige varsti pärast pisikesi proovilepanekuid sõidavad nad kardinates tehtud kirevates riietes kogu kambaga paadis laulavad helisevil häälil ja teevad koduteatrit, on su nägemus kärgpere kujunemisest ebarealistlik. Mis seal salata, mõningatel juhtudel lähebki tõesti väga hästi ja lapsed võtavad uue partneri kiiresti omaks ja mõningatel juhtudel nii ei lähe, et me kunagi ei tea, kuidas sinu puhul see asi on. Ühed inimesed räägivad, et uue partneri omaksvõttu, nii läks lapsel kaks aastat, teistel kuus aastat ja kolmandatel ei tulnudki omaksvõttu. Laps proovib piire ja ise segaduses uuest elukorraldusest. Aga siis, kui lapse käitumine väljendab ehedat lugu pidama patust ja sa tunned, et tõesti Dante põrgu viimane ring on ka leebem karistus siis ei tähenda see soovitused ole rahulik, et sa kui väga kristlik märter keerad löömiseks etega teise põse mida siis teha, edastama pahameel või kurb meel partnerile ja leidke ühine väljapääs. Sa ei pea allaheitlikult laskma end kasutada, kui uksematti. Laps kontrollib oma halva käitumisega, mis puust sa tehtud oled. Allaheitlikku inimest ei hakka laps tõenäoliselt kunagi austama. Sinu partneri asi on nõuda oma lapsel sinu suhteliselt viisakat käitumist. Aga sinu asi on selgelt väljendada, millist käitumist sa enda suhtes ei luba. Eriti keeruline võib asjade, mitte isiklikult võtmine olla mässumeelse teismelise puhul. Aga siingi pea meeles. Mõnikord on ka kaks bioloogilist vanemat teismelisele vastuvõetamatut suur kogus täiskasvanuid, kes tahavad teda kasvatada ja kelle vastu ta tunneb, et ta peab mässama. Viimane asi, mida protestilaineharjal seilav teismeline sel perioodil vajab, on veel kolmas kasvatama hakkav täiskasvanu. Kahest vanemast on enam kui küll, puhake jalga ja laske hingata. On sellise teismelise siiras soov. See õpetas, ära võta, isiklikult võib olla väga raskesti teostatav, kui sa oled andnud endast parima, et oma partneri väikese lapsega lõbusalt mängida, teinud talle süüa, tegelenud temaga oma isiklikke asju tagaplaanile jättes. Ja siis kuuled, kuidas ta telefonis oma teise vanemaga rääkides toob välja just need üksikud õnnetud hetked mis on juhtunud kõige toreda foonil. Ja ta jätab sellise mulje, et lapsel on teie juures paha olla. Katsu seda last mõista. Võib-olla on ta õppinud, et kui ta räägib, et tal on teie juures tore kurvastab ta sellega oma teist vanemat. Ja siis veel tahaks sulle öelda, et ära dramatiseeri üle seda, mida sul pole võimalik muuta. Noh, näiteks seda, et su partneril on eelmine partner tal on laps või et su partneril on kohustused selle lapse ees ära aasta, kui ta laps ei kehastaja sinu ideaalkujutelma. Otsi kärgperes seda, mida sul on võimalus muuta ja jätta need asjaolud rahule, mille üle sul kontrolli pole. Sina valisid pere loomise partneriga, kel on juba laps, seega oled sa valinud ka selle, lapselaps on aga sundseisus, tema pole saanud sind valida. Seepärast pead just sina olema suuteline ületama endas lapsikud solvumist ja muid emotsioone, mis takistavad sul lapsega kohanemast. Paigad olid päikest. Nii oli see Me ei käinudki. Erkki Koort. Püüa olla optimistlik, et kärgperet elu tervena karide vahelt läbi tüürida on vaja optimismi ja mõnikord ka heade toetavate sõprade õlgu. Kujuta ette, milline oleks ideaalne kärgpereelu just selle koosseisuga, mis praegu eksisteerib. Mitte ideaalne oleks, kui neid lapsi ees ei oleks või et kui su partneri ekskaasa teeks läbi uuestisünni ja jaga seda kujutelma oma partneriga milline on tema ideaal? Mida te saaksite teha, et see realiseeruks? Ja kui sul on tunne, et sa ei jaksa enam n olla ja sa ei oska oma vaeva nagu võlux muuta, nagu enne naised köögis meile laulsid siis otsi abi ja kuulaga teiste inimeste kogemusi. Kui kärgperes on sinu ja minu lapsed teab igaüks, et lastesse peab suhtuma võrdselt. Jälle lihtne öelda, pigem teha oma veri on ikka paksem. Nii mõnigi kord tahaks ikka ilusamad maasikad anda oma lapsele. Südames on su oma laps, sulle kindlasti lähen. Aga kui sa märkad, et eelistamine paistab juba käitumises välja võtta sedagi kui vaimset õppetundi kuidas muutuda lahkemaks ka teise lapse vastu. Mida rohkem kärgpere erinevates kärgedes lapsi on, seda suuremat hinge avardus, tööd see nõuab. Küll aga leia kindlasti aega omaenda lapsega kahekesi olemiseks. Juhul kui sul endal last pole, võiks suur osa sinu tähelepanust olla pühendatud paarisuhte hoidmisele ja partneri toetamisele lapse teie perre lõimimise keerukas protsessis. Kui sul on raske hetk oma partneri lapsega, kui sa tunned, et oled kärgperes mõnikord nagu viies ratas vankri all siis just teie armastav paarisuhe peaks olema su pelgupaik, kus sa saad lohutust, toetust ja uut jõudu. Küsi oma partnerilt, mida ta sinult vajab ja ootab, et ta tunneks, et sa oled ta jaoks olemas ja hoolitamast väga. Ja loomulikult anna tallegi teada, mida sul on vaja, et sina ennast teie uues suhtes saaksid hästi tunda. Üks teema, millest paljud uued partnerid ei saa üle ega ümber, on ärevus, kui partner suhtleb oma ekskaasaga. Et äkki vana arm ei roosteta. On ju ajaloost teada küllalt juhtumeid, kus vana arm pole roostetanud. Jah, tõepoolest, selle teadmise, kas eelmine suhe oli roostevabast või mõnest ajalisemast materjalist, selgitab välja vaid aeg. Sinu kontroll, seda roostetamise protsessi ei kiirenda. Sellest ärevusest, Piivustatuna püüab nii mõnigi uus partner külvata ekspartnerite vahelisse suhtesse tülija kibedust sest see takistab neil tema arvates taasühinemist. Ma ütleks, et uus partner toimib targalt, kui ta ei kuluta ülemäärast energiat oma partneri eksi peale. Eksipositsiooni õõnestamisele, vigade leidmisele ja sõjaõhutamisele. Kaid liigub rahu poole arendades just nimelt oma suhet ja luues oma partneriga emotsionaalset liitu, mida pole kellelgi võimalik määrata. Nii et hea uus partner, tunne sellest vaid rõõmu, et su partner oskab oma eksiga viisakas olla, kui oskab. Öeldakse, et tänases maailmas on viisakus nii harv nähtus, et seda aetakse sageli flirviga segi. Aga siiski julgustama partnerit olema viisakas. Isegi kui ta oleks viimne Mohikaanlane, kes viisakas ja tähelepanelik oskab olla, oled sina õnnega koos, sest igapäevaselt elab see inimene ju sinuga. Ja kui sinu partner ei oska oma eksiga viisakas olla, saad sa äkki anda oma panuse, et su partneri suhtumine oma minevikku paraneks. Küsi endalt, kui ohustatuna 10 palli süsteemis saiendama partneri eksi poolt tunned. Kui su vastus kaldub suuremas koori poole siis uuri oma hirmu mida sa pelgad, selge see, et mida suurem on su ebakindlus, seda vähem sa soovid, et su partner temaga tegemist teeb. Edukas kärgpere nõuab iseendast teadlikkust. Mis takistab sind rahumeelselt aktsepteerimast sinu kalli kaasa armastatud lapse eluolulist inimest. Just sedamoodi su kalli kaasa armastatud lapse elu oluline inimene. Nii sa võiksidki oma partneri eksist mõelda, kui sind häirib mõte tema ja su partneri ühisest minevikust. Kindlasti on lasteaia või kooliüritusi või perekondlikke sündmusi, kus su partner ja tema, eks võiksid kohtuda, saadama partner sinna tüüne rahuga. Nende vanemlik suhe ei lõpe mitte iial. Ja kui sa seda taluda ei suuda, siis vabandust, aga kärgpere pole sinu jaoks. Laps võib tahta panna oma tuppa lauale perepildi, kus on peal ta mõlemad vanemad ei ole selles suhtes mõistel, sest selles vallas ei muutu absoluutselt mitte midagi ka siis, kui sina tema ühe vanemaga suhtes oled. Nad olid, on ja jäävad tema vanemateks. Ära võrdle end partneri ekskaasaga, ära püüa enesele ja partnerile tõestada, et sa oled parem. Sa oled ilmselt ekskaasast erinev ja väga võimalik, et oma partneri jaoks ka parem valik. Aga noh, eks seda aeg näitab. Aga see, et sa oma partnerile rohkem sobib, ei tähenda veel, et sa inimesena tema ekspartnerist kuidagi parem või enam väärtuslik oled. Ole mõistev ekspartneri suhtes. Ja ära ole tema suhtes kiuslik tahes talle nimme põhjustada valu. Pole vaja tema ees väikest last kallistada või mingil muul moel demonstratiivselt esitada seda, et sa oled inimesena enda arvates parem või targem või osavam või vaimselt arenenum. Veelgi suuremasse ämbrisse astud, siis kui tahad oma partneri ekspartnerile tõestada, et sa oled temast vanemana pädevam. Mine tea, võib-olla oledki, aga see väljanäitamine ei too, muudkui suurendab lõhet teie vahel. Juhul kui sinu suhe oma partneri ekskaasaga on kirjeldatav pigem jahedates või vaenulikes toonides hoolimata sellest, et sinul pole tema vastu midagi ja sa oled pigem neutraalne, katsu ikkagi teda mõista. Ta ei pruugi veel olla suuteline panemaks kõrvale oma negatiivseid tundeid seoses lahkuminekuga. Ja mõned neist ei jõua kunagi andestuse leppimiseni. Lase tal olla, aga vaata, et sa oma suhtumist kuidagi lapse peal välja ei ela. Ära iialgi kritiseeri ega halvusta lapse eest tema teist bioloogilist vanemat isegi mitte siis, kui too silmnähtavaid kasvatuslikke vigu teeb. Ka sel juhul, kui ta keerab last sinu vastu üles, öeldes, et sa oled paha inimene. Hinga rahulikult sisse-välja, helista sõbrale või terapeudile, kiru teda nii kuis oskad, aga lapse ees ei ole sul õigust oma tundeid väljendada. Sa võid lapsele rahulikult öelda, su emme või issi hoolib sinust. Ta ei soovi, et sinuga juhtuks midagi halba. Mina olen talle võõras ja inimesed on võõraste inimeste suhtes sageli ettevaatlikud. Sest kunagi ei tea ju noh näiteks punamütsikese jutus, kas hunt on sõbralik, ainult mängib sõbralikku? Seda, milline keegi päriselt on seal teada, ikkagi ainult aja jooksul. Sinu emme-issi tahab sind vaid kaitsta. Ja kuna ma sinu emme või issiga ju kokku ei puutu, siis teeme paremini, laseme ajal kulgeda ja sa saad ise otsustada hiljem, kas ma olen paha või mitte. Need natuke elutervet huumorit parandab mõnikord suurem mure. Teine vanem on lapsele sama armas kui sinu partner. Vanemlik liit on sinu partneril just selle teise vanemaga. Välja arvatud siis muidugi juhul kui sinust endast on saanud päris kasuvanem. Ja laps ei taha kunagi kuulda kriitikat oma eemal oleva vanema suhtes. Laps on pool oma emast ja isast ja kriitika ükskõik kumma poole suhtes puudutab teda otseselt. Nii et sisuliselt me võime tuua metafoori, et kui sa tahad lapse teist vanemat bumerangi ka visata, riivab subbumerang hoopis last ja tabab koheselt sind ennast. Laps võtab su kriitikat isiklikult ja tunneb, et sa kritiseerid teda ennast, mitte vanemat. Kui sina, kritiseerid lapse, teist vanemat, mõtleb laps sinust halvasti. Olnu aitab mõista olevikku. Sa mõistad nii oma partnerit kui tema last paremini kui tead oma partneri eelmist kaasat. Kui sa otsustasid astuda paarisuhtesse oma partneriga. Sa pead arvestama, et tema ekspartner on sinu partneri minevikku paketti lahutamatu kuigi lahutatud koostisosa. Kas poleks siis mõistlik temaga tutvuda? Ja ma annaks sulle siin mõtlemisainet. Kapis peitub koletis, kellest liigub jubedaid jutte, on alati kordades hirmsam kui oma silmaga nähtud isend. Isegi kui oled teda natuke näinud ja temaga pisut rääkinud, võib esmamulje petlikuks kujuneda. Nii mõnigi kord osutub reaalsus palju leebemaks kui fantaasia ja eelarvamused seda loovad. Tõsi, kolli kadumine tähendab sageli iseendale otsa vaatamist. Välisvaenlane aitab nii mõnigi kord tähelepanu oma isiklikul sisevaenlaselt ebakindluselt hirmult, kadeduselt ja vihalt kõrvale juhtida. Seepärast eelistavad paljud kolli kapis edasi pidada, et kaalu siiski hetkeks on seda vaja. Ma ei ütle, et teised peaksid sõbrad saama, kes teineteisele oma hinge vaatavad. Tõenäoliselt ei saa teist sõbrad, aga teil on suur ühine teema. Üks või enam lapsi. Eriti sellise lapse puhul, kellel ilmnevad käitumismeeleolu või tervisehäireid oleks koostöö eriti teretulnud. Mitu pead on ikka mitu pead. Kui sa pole huvitatud koostööst. Kui teise osapoole elulised väärtused on sinu omadest kardinaalselt erinevad. Ja kui ei leia mingit ühist nimetajat või kui teise osapoole vaimu seis on tõesti ebastabiilne või häiritud, siis loomulikult ei pea sa temaga suhtlema. Suur osa ekspartnerite ja uute partnerite suhetest kuulub just siia kategooriasse. Tee aga sellisel juhul siiski lapsele teene ja ära iial halvusta ega naeruvääristada tema ees tema vanemad või tema uut elukaaslast. Näita üles elementaarset viisakust ja lugupidamist. Küll, aga siiski, kui sa tahad arendada oma inimlikku lahkust ja elada pere saate lõpulause järgi, mis ütleb, et ela ise ja aita teistel elada, siis tunneta piire, millest üleastumine võib põhjustada su partneri ekskaasale valu. Paljud suured tülid uue partneri ekskaasa vahel algavad väikestest kõrvaltvaatajale tühistest detailidest. Bioloogilise ema ja uue naise vahel võib arusaamatus tekkida näiteks lapsel uute riiete ostmisest, juuksurikäigust. Kui bioloogiline ema näeb end vastutavana lapse välimust puudutavates küsimustes võib uue partneri heast tahtest tehtud panus tekitada lapsele tarbetut stressi. Bioloogilisele isale võivad tuska valmistada naise uue mehe poolt pakutud tegevused jalgratta või autosõidu õpetamine. Kui bioloogiline isa tahtis neid ise õpetada. Üldiselt on naised muidugi reaktiivsemad ja kalduvad rohkem sääsest elevanti tegema. Bioloogilised vanemad räägivad, et kui need aastaid hiljem on tagantjärele analüüsinud, millised uue partneri tegevused neid eriti just kärgpere loomise ajal neid endast välja viisid on nad reeglina üllatanud oma reaktsioonide tugevusest ja tarbetusest. Kui sinu ja su partneri ekskaasa suhe ei ole positiivne ja vähemalt üks on teise silmis demoniseeritud siis uus partner teeb targalt, kui ta ei trügi lastega seotud olulistele üritustele, lasteaia lõpupeole või kooliaktusele tähtsale võistlusele pidulikule esinemisele, jõuluetendusele, kooli lõpetamisele. Las sinna lähevad vaid lapse ema ja isa. Sinu tulek tekitab pingeid mõlemas vanemas ja seeläbi ka lapses. Mis sa arvad, kui lõõgastunud laps on, kui teab, et vaenulikud üksused on ühel platsil? Kui sa lapsest hoolid, kingi talle rahutuste vaba päev. Sa oled nendele üritustele teretulnud vaid siis, kui te suudate partneri eksiga rahumeelselt kokku puutuda. Lapsele oluline sündmus pole see koht, kus proovida oma senist vaenulikku suhet muuta positiivseks. Selleks leidke teine aeg ja koht. Ilmuda mõnele olulisele üritusele pelgalt sellepärast, et näidata, kui palju sa sellest lapsest hoolid, või veelgi hullem tarbest näidata, et sa oled nüüd tema ema või isa uus partner, on isekas. Sa lood sellega sündmusele pigem pinget juurde, mitte ei too rõõmu. Lisaks küsi endalt, kelle tähtpäev see on. Ja kui aus vastus on, et lapse ja tema vanemate siis ole suuremeelne, saadama partner sellele üritusele ja leia endale selleks ajaks meelepärane tegevus. Lõpetuseks ütleks, et kui sa tunned, et saad võõrale lapsele oma südame avamisega hakkama siis soovin sulle sooja südant ja jahedad pead. Vastupidine variant, soe pea ja külm süda teeb neile lastele haiget ja sinust saab hea kasuvanema asemel lihtsalt üks kahju vanem. Ja ongi aeg täna joon alla tõmmata. Aitäh teile, head pere, saate kuulajad. Mina olen Katrin saali, Saul. Peresaateid saab järelkuulata endale sobival ajal vikerraadio kodulehelt. Ja peresaatele saab kirjutada aadressil pere saadajat ERE. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval õhtul kell üheksa. Seniks aga soovin teile kõike head, elage ise ja aidake teistel elada.