No meil on täna stuudios on siis külaline, kelle sina Mart kaasa tõid ja nüüd eksivad need, kes arvavad, et et Jüri Pino tuli ei või, või kes meil siin on tibi või keegi, et ei, see on selline. Nagu meil viimasel ajal üldse olnud Martatuse valem 15 aastat teinud ja kui ma hakkasin saadet tegema, siis meil käisid rohkem sihuksed inimesed külas aga aina rohkem nagu kapseldume endasse, rohkem, mul jäävad pudelid. Ma ei tea, millest see tuleb, eks ole, inimlik suhtlus ja pakkunud nii palju. Küll aga vaadata klaasilt, kes aga teate pudeli tegelikult mingis mõttes ju ka selline kontsentreeritud sisu tan tegelikult sõnum. Inimestele on nüüd see teema, mis ikka aeg-ajalt huumorikülgedele jõuab, miks õlu või viin on parem kui sõber või naine lasteaiast parem on, seda ma ei arva ka, et vaata, nagu ütleme oli Robinson Crusoe heitis merre pudeli sõnumiga, atan seal saare peale kannatab ja siis keegi leidis selle pudeli. Meie ei kannata, aga eluteelained on toonud tõesti meile stuudiosse kandnud kaugelt kaugelt tegelikult kaugelt kaugelt lõunamaalt Aserbaidžaanist, meie endisest liiduvabariigist, Nõukogude Liidu vennasvabariigist. Ühe sellise põneva joogi, mida vanemad inimesed kindlasti mäletavad hea sõnaga mehed mäletavad hea sõnaga naised enamasti halva sõnaga. Sest et nõukogude võimu aastatel oli tema ja tema paari line olid ühed odavamad ja armastatumaid joogid see nimi ära sisestan, meil on siis täna külas Legendaarne peedivein nimega Actamm aknam ja siinkohal ma kuulen Eestis aplaus ja kusjuures ta on tulnud nagu kaugelt maalt ja ta on tulnud aasta tagant, sellepärast et oma valmistamisaasta vähemalt selle sildi põhjal, kui seda uskuda võib, on 2004 ja 2004. aasta viinamarjasaak siis kaugel Bakuu lähis ja siin pudeli tagaküljel, ma tsiteerin, et millest jutt käib, siin on siis väike tutvustus meie tänase külalise kohta. Vaata, arutatakse õudselt palju sellest, näiteks miks Hannes Võrno uus jutusaade kukkus läbi kuu ja sa tahad öelda, et ei olnud juttu oli ja ma tahan öelda seda, et võib-olla polnud juttu, oli ja võib-olla ka külalised väga valesti valitsusest, mina, mina lõpetasin selle saate vaatamise siis, kui Uku Suvistega mindi restorani ja tema Ligist esimene külaline, sa kaugemale ei jõudnud, mina veel korra lülitasin tagasi ja siis oli Hannesel külas Kiur. Noh, mis on iseenesest tore, sest vanasti natuke kahvlid koos ja on loomulik, et kui Hannes on saanud hall oksa peale tale jutusaate juhtuda, siis ta kutsub kiuri endale, küll ta saaks ka soojas olla ja natuke Hannesega juttu puhuda. Armas, aga, aga ma muidugi ka kuulama ei hakanud, mis need sõbrad omavahel räägivad? Ta oli seal ongi see, et väga tähtis jutusaate õnnestumise puhul on külaline oli juttu õli ja minu arvates andmestik just selle veata püüdis kõigile meeldida, kõigile midagi pakkuda. Rapsis siit rapsis sealt. Aga õppige, õppige meistritelt, õppige meie stuudiost. Meil on stuudios AK tamm, sõjaline inimene, mitte inimene, vaid seal ollus, nähtus, substants, mida kõik eestlased teavad ja meil jätkub sellest juttu kauemaks. Ütleme kahetunnine telesaade Actami baasil teha on väga lihtne. Piisavalt Actami stuudiosse ja inimesi, kellena tammiga, mälestusi meie sinuga markiale vist tegelikult kunagi kutsun stuudiosse mitut külalist, et ikka on üks külaline ja sellega vesteldakse jäi, ei ole, sega, ei segata vahele, Urmas otil oli samamoodi üks külaline, temaga räägiti ja ei, ei olnud. Et ma ütlengi, et on arutatud jaht põhjuseid meie meie saade, ma arvan, õnnestub, tutvusin siis meie tänast külalist, jah, tõesti nagu Andrus ütles. 2004. aastal valminud Actam traditsiooniline Aserbaidžaanile kör vein AK Tamm on saanud oma nime kagu, aserbaidžaani rajooni järele ja serveeritakse dessert veidina 12 kuni 14 kraadi Celsiuse juures ja sisaldab sulfit teid, sulfiidi ainurgatama kangu keemiateadmiste üles sulfitaksel ma väävliühend, mis annab siis talle sellise mõnusa kangus, mõnusa maitse ja kangus ja see kangusin jälle üks väga kaval nipp. Tavaline vein valmib, ütleme viinamarjavein küngastel päikese käest kõrtest ta ei lähe üle 12 kolme kraadi. Aga Aserbaidžaani veinimeistritel on üks kaval nipp, tänu millele nende väike kõrvein Kossulfititega saavutanud kanguseks. 19 kraadi. Andrus ütle ka kuulajatel ära, et nende närvidele mitte mängida praegu kodu siin ilmselt kuidas on see võimalik, kuidas saavutatakse veidi kaugeks, 19 kraadi sinna pannakse piiritus sisse Viviine või noh, oleneb mida, mida, mida võtan mingi ühesõnaga kanget kangestavat alkoholi jah, et armastusega valatakse viina hulka ja siis valmibki selline päiksepaisteline jook traditsioone, nemad ütlevad liköörvein, noh, eesti slängis on ta ilmselgelt tuntud kui peedini peedike dieedil ei näe, et mäletan mina oma lapsepõlvest, tõsi on see, et tänane esimene no täna mul sünnipäeva eelõhtu ka ja ütleme, et iga iga inimene ütleme oma sünnipäeva eelõhtul, tahaks teha midagi meeletut, mõni tahab teha pensihüpet, mõni tahab panna ennast proovile. Ma ei tea, aga sina tahad tagasi minevikku minna? Ma tahan selle ära, mis lapsepõlves ei proovimata, sest kuigi Otepääl kõik joodikuid, heid, Actami, teine vein, millest võib-olla kunagi tulevikus ka räägime, Soldsed arr. Aga siis Liivil manas kõrsclaispaa. Jah, aga maastersonispaad natuke põlati just sellepärast, et sinna ei pandud vulgaar ja veidi müslit ei käinud piiritust hulka panna, aga neil ei olnud. Ta võib-olla see oli väga vaene maa Bulgaaria ja Nõukogude liidus, jumal tänatud, piiritust leidus, piiridest oli, seda sai kivisöest raudtee rööbastelt, millest iganes ajada piirist oli Otepääl kõik joodikuid õitseda ja ma teadsin, suurepärase lehesadu, oli peeditaoline asi, mida tehti vist Eestis, aga ütleme, noore inimesena tundus mulle ilmvõimatu hirmus, sest ma nägin neid inimesi, kes AK tammi küüsi langenud. No ma nägin neid, ütleme, Otepää võsastikus ja ütleme pargipinkidel ja, ja, ja see eeskuju ei olnud alati just selline julgustav, sest tundus üks tõeline murdja, mis kohe lööb pähe. Täna mõtlesin, et kui ma olen juba nii küpses Sikastumised, võime proovida küll sõbra seltsis ja meie produtsendi seltsis sellist jooki, tänane murrasel muidugi, aga minul nagu ei olegi erilise mälestuse kammiga seoses. Väga võimalik, et ma ülikooli ajal ka teist jõin, aga siis oli kuidagi ütleme see veinikultuur ei olnud veel nii arenenud, et poes tavaliselt kui oli mingit veinis, seda osteti olid nagu kahte sorti veinid, olid valged ja punased ja mõnikord veidi valget veinipoest mõningat müüdi punast veini, mõnikord müüdi õlutsused siseselt õlut. Vahelmediviine võeti viina, ütleme see valik oli väga napp ja ei olnud, ei olnud võimalik valida, et kas ma nüüd võtan tammi, võtan seda lehesadu või võtan seda misse, kolmandail arr jah, et, et mida parajasti oli kaubandusvõrku paisatud, seda siis osteti ja, ja nagu sellele sildile ei pööranudki tähelepanu eriti ja ka ütleme, restoranis Volgas või, või Kaunases. Noh, ei olnud sellist pikka veenilistima, ütleksin veinimenüüd lauset tuua nõukogude ajal restoran, küsida, mida sa, mida te soovitate selle jänese vahele nõudel restoranis, ma pole kunagi veini joonudki joodikas õlut või? No põhimõtteliselt jah, et kokteile Agampus vana Tallinnaga viin mahlaga või fantaga, aga kui, kui ka seal veini müüdi, siis vaevalt et nüüd kelner midagi oskas soovitada, et ta ütles, et võtke seda, mida on praegu, et praegu on, aga hakkab otsa saama juba kõrvallauast iiliti neli näiteks võtke võtke ruttu. Et selles mõttes nagu need veininimed ei omanud erilist tähtsust, et veinipudeli tundsid ära sellest, et ta oli teistmoodi korgiga, õllepudel teistmoodi kujuga ka. Ja ta värv oli teine kui viinal. Del järgi tegid viinaga vahetel. Nii et noh, väga lihtne, väga lihtne oli tegelikult veiniga oli muidugi kas vene ajal siiski oli neil ka kork. Ungari veinide oli alati, seda oli raske kätte, taarapunktis võeti neid korke vaste kork, aga võeti vastavaid pudeleid, mida seltskonda ja see on mulle tuttav teema, sest me ühiselamus lahendasin selle probleemi niimoodi, et saada veidikeseks korke kätte. Sinna tuli jääda sisse elektrilambi juhe ja siis muidugi kork tõmmata nagu selle juhtme peale ja siis koos juhtmega kasutades ebainimlikku jõudu tõmmati see korkli moodi välja, sest juhet kasvada selleks, et juhe katkenud ja ta ei soovinud ka kätte. See tundub lausa uskumatu. Uskumatu, nii et see on umbes sama nagu laevapanemine pudelisse korgi välja ja pudeli tehti sageli, see oli sageli, see võiks olla praegu mingisugune näiteks. Kas sa mingid telemängud, mida Kristjan jõekalda juhib? Sekundit või selline ülesanne võiks olla tõmmata, tõmmata välja veinipudelist kork? Ma arvan, et kõik, mis minuga ühel ajal ülikoolis käidud, on kaheksanda aasta alguses. Need saavad sellega. Nemad on, need, kes sinuga ühel ajal ülikoolis käisid, ei käi Kristjan jõekalda. Seal käib noorem põlvkond, noorem põlvkond, kes ei suuda isegi avada näiteks ühte õllepudelid teisega populaarne veini mark tol ajal oli, mis polnud peetvaid, oli nii-öelda Veyralli morflatar mida müüdi väga palju, see oli valge vein väga maitsev või just nimelt oli see, et korgid lükati minust joomingu alguses oli nii kibekiire rutteli saada, et hakatud nagu seda välja. Vaata ka venelane tava ei olnudki, korgid, sära ja taskunokkadel olid küll need koristada võtnud, seda, kellelt häda taskunugagi oli. Ainult pättidele pättidele, eks ole. Nagu nõukogude ajal ei olnud relv, inimeste lüpsid lõppesid parki, pastakaga lükati kork pudelisse või pöidlaga lasteaias. Kirjutusvahend on üliõpilasel ikka hea tugev puust pliia teha märkmeid. Ja vabal ajal sinna pärast siis juhtmega saadetise välja ja mäletan, et 20 kopikat maksis Isteini pudel, taara vastutus ja 80 kopikat. Nõukogude ajal oli väga suur raha, et selles mõttes tasuks pingutada küll. Ag tammi kohta ütleksin seda, et minu meelest see Actab, mida meie praegu siin joome, kusjuures vein jõudis meile siia stuudiosse tegelikult ka ju jälle kaudu kummalisi legendaarselt. Jah, et see selle veini tõi, tõi mulle armas onu Bella, kellel onu jah, minu onu, onu Bella. Sinu onu ka. Onu no ütleme, et nagu presidente meie isa niimoodi onu Bella, meie onu ja isa, meil selline korralik, aga onu läheb, onu on ema vend, ma tean ja siis Evelini Evelin Ilves veel bella ja ja Bella tõi selle jaa, jaa. Ja jõudis ta niimoodi siia stuudiosse, ma ütlengi seda, et minu meelest veneaegne Actam oli pisut kõhukamas pudelis ja ta oli minu meelest oli null koma seitsmene meie raadiokuulajad, kes meil praegu kuulata teavad, kindlasti parandage, kui ma eksin, siis kohe foorumisse Itaaliasse venekeelse sildiga oli vene keel ja vene ajal praegu eestikeelne ja minu mälu ütleb ka nii, ta oli, kangem oli minu meelest oli 22 kraadi suisa suisa ja eks see kõikus. Jah, nibin-nabin, ütleme, seal oli see alati võimalus, ütleme, et kui ostsid inimesed poest, Actamine jääb väheks või siseviina hulka näiteks õllega võis teha õllekasse, panin, õllesid senine õlul tehti seda selleks, et rutem purju ja mitte aega kulutada. Tegelikult, mis ma nüüd, noh, me võime ju rääkida kõike. Kadunud Kalev Kesküla rääkis veinikultuurist. Alkohol on ikkagi selleks, et ruttu purju jääda, et selleks on mõeldud ja milleks aega raisata, ei absoluutselt. Teate küll see aeg, kui see purjus tegelikult seal ju kogu aeg väsid ja et kasulik univers tsiuh täis ja siis teha loll läheb, raha läheb ka, läheb jah? Jah. Ja rahaga oligi see minust Actam poes maksis mingi kaks 40 Mistutani hinnatali odav jook, suhteliselt aviinali muidugi neli, 12, aga kangem poole tamme armastati sellepärast sest tema hind oli parlanksi kvaliteediga ja see kraad 22 või ka 19, nagu on jälle inimese füsioloogiat silmas pidades väga targasti valitud, sest vaata, inimese organism omandab kõige paremini alkoholi, mille kangus on kuni 25 kraadi. Kui läheb üle selle, siis inimese organism enam ütleme seda ülemist vunki võtta, ilusasti avaldub see fenomen. Näiteks piirituse joomisega solvata, piirdutud ju suhteliselt palju ja tundub, et sa jää purju. Miks on see nii piirdusel? Ühe üle 90 kraadi, ta lihtsalt jääb sulle sinna kõhtu loksuma. Ja seal nagu polegi purjus olukord muutub kohe, kui sa jood peale vett. Wesi lahjendab piiritusekraad kohe langeb ja sa oled kohe täis. See on väga õpetlik, mis sa räägid, praegu? Kuulan kõrvad kikkis, et selline, kas tõesti on nii siinne vedamine selles mõttes? Actami fenomen ongi Smiltanniust, sellise ideaalse sektoris, kus inimene jääb kõige mõnusamalt täisvahemik, siis 12-st kraadist kuni 22-ni sakib kõigele. Kaukaasia veinimeistrid on teinud oma tööd tuhandeid aastaid on teksad, on katsetanud seda igasuguste inimeste peal ja, ja kahtlemata aga tamm ongi selline. Noh, selline toode, mis on siis mille taga on aastasadade tarkus ja meistrite oskused ja meil ei ole nagu mingit põhjust kuidagi kahtluse alla seatakse, vein pähe ei hakka, et ehkki me väga palju ei julge seda juua, sest et mul on vene ajast kui need mälestused, kui selliseid tammi taolisi jooke juurde tänapäeval on väga paha olla, ongi nii, ja tuues selle pudeli, pani mulle ka eraldi südamele, et me sellega väga liiale ei läheks ja onu hoolitseb, onu teab, hoolitseb, hoiatab, aga ma arvan, et praegu me annamegi sõna oma muusikalisele külalisele ansamblile tolmunud mesipuu ja maitseme systena stuudiokülalist Actammi. Meil külaline on stuudios ja, ja ta ütleme, meie vestlus temaga kulgeb aeglaselt ja ta ei ole ka pealetükkiv külaline ega ta ei kipugi ise nagu midagi rääkima, nii et me võime tegelikult võtta ette hoopis teisi teemasid ja jäta ta siia rahus tiksuma, jah, vahel olla. Et aja loogiline, kuule, meenutasin Meile mõlemale Andrusele Andrusega tundmatut marki, mis olevat vanasti veel kõva Yokol nimega vein nimega kosmos, millest mina ausalt öeldes ei tea mitte midagi, jah, minule kosmos seostub pigem selle tuubi aetud marmelaadi mille sai osta putkast või siis keele imer. Siis jah, keeleks, kedagi hapuks ei vajalikuks. Et aga, aga samas ma imestan, et ma tegelikult suutsin tollal terve tuubi ära imeda, siis oli üsna jubeda maitsega, oli tegelikult praegu ma mõtlen, et ma ei pane isegi saiale. Sest ta oli nii hapu, aga siiski natuke isimelise suuremas tuubis põlgsamandsava marssali jälle suur muidugi kosmose hatavuslike metalli nõukogude liidule ja vaata, kus sa ütleme, kosmonaudid olid ühise traadi peale pandi terve raud, kilo rauda pandi magama, et saaks lapsed, keeled imeda, sinna vastu seda suutma seoldavad lastele, ma rõhutan ka kosmonaut linnades ratasastega kaari nimesca sõdab ja lapsed said kosmosenimi ütlebki, seda tähendab Belka Strelka laikaga. Ei, nemad. Ei häiri selline rauast ema, Koerna kontsern rooma kujuse, vaata see pimedas roomlaste reemia, Nad imesid tema lisa, lisades seda kosmose marmelaadi. Et jaht, kes teeb kosmosest rohkem, kirjutage meile foorumisse, aga läheme kultuuri- ja poliitika ja päevateemade juurde. Jah, et siin see nädal on tegelikult toimunud palju palju põnevat sellest sulle kõigepealt kõigepealt meenubki Marie Underi kuju avamine, kus mina käisin avamisel kohal juhuslikult. Et mind ei kutsutud, aga, aga, aga tegelikult Edgar Savisaare viibinud kohal, nii et ütleme, meie oleme Edgariga avanud kainestusmaja. Aga nüüd sihukse madalama ešelon avas siis Marie Underi. Ma, mul oli laane tõsiselt minna, sest Mao, olles läbi lugenud Sirje kiini graafia Marie Underilt oli mul suur huvi näha millisena Marie Under sellesse Taara marmorist raiutud, aga aga nagu ikka, et mul on väga raske oma isikliku päeva ja une ja toidutsüklit sobitada nendesse ametlike ürituste aja kavatsesid see kellaaeg mul lihtsalt kuidagi libises näppude vahelt, ei näe ka sellest pole hullu, selles mõttes, et sina käisid seda kuju maha veel ei võeta ja ta ei hakka, ma arvan, lagunema nagu vabadus. Ühes tükis fotodelt vaadates jätab Sunderi kuju suhteliselt koleda ja sellise kohmaka mulje, aga kui kohapeale minna, kuidas siis on kohapeal on ta ütleme niimoodi, kui sa vaatad otse näkku talle ja siis on üsna ehmatav, sellepärast et millegipärast on talle tehtud siuksed erakordselt pungis silmad. Et millegipärast selles mõttes tuletas mulle meelde Nadežda krõpskajat, kelle, kes teatavasti põdes based O tõbe, eks ole. Mistõttu silmad lähevad punni. Aga Marie Under mööda ta ei põdenud seda, et kui ma nii palju, kui ma tema fotosid fotosid olen näinud, siis ta noorepõlves oli päris kena naisterahvas, keskealisena oli ka veel vanaproua vana vanainimesele oli ka sihuke õbluke vanamutt piltidelt ta meenutab, fotodelt meenutab ikka kõige rohkem seda kübaramoori ja, ja siis teine probleem on tal, mis on see, et et tema jalad on nagu natuke liiga lühikesed, tähendab, et puusad on liiga madalale, ülakeha on liiga pikk ja alakeha on liiga liiga madal, et, et ei tea, miks alakeha kahete nagu siin ma ei ütle seda. Võib-olla on siin probleem skulptorist karmiks, siis tegelikult Garmini kõige õnnestunumalt tööd on ju tegelikult olnud või tema loomingu tipp on tegelikult olnud. Ta võib olla inimesi väga hästi oska modelleerida tema loomingu tippudega tarkusele siga ja kohta ma ütleks, et siga ma olen ka näinud, seasilmad on väga ilusad ja puusajoon on seal. Mulle tunduski, et ta püüdis selle Underi kuju puhul rakendama neid sea juurest saadud kogemusi, aga juba Leonardo da Vinci ütles, et skulptor, enne, kui ta saab hakata inimese kuju valama, karm armastus peab lahkama, tähendab väga palju laipu lahkama, selleks et õppida tundma inimesena. Ärge naerge, palun ärge sest kui skulptor action inimese anatoomia, A ja O, et Eesti, sa võid olla lahanud tuhandeid sigu ja siga võib sul õnnestuda ja kuigi seaveri on tegelikult väga lähedane inimese verele. Marie Under siiski, vabandage väljendust, ütleme noh, ütleme see kogemus, see teadmiste pagas, under pole siga, et jah, ta ei aita meid ja hea hea kogemus, aita meid, Underi kujub edasi, et kui sa ütled praegu proportsioonid on siuksed, pisut sealikud, siis ma ütlen, et võib olla. Ma isegi ütleksin sealikkusest siganikkops natuke teistmoodi veel, et ma ütleksin proportsioonide Natsonlikud, et et mulle tundus, et äkki see ongi Hatson monument Otsonil äkki on tehtud nagu kaks-ühes ütleme, riided, naiste riided, Hatson ikka keha seal sees ratsena, mis on, tegelikult on selles mõttes ka teoloogiline Datsun omal ajal ka tahtis võtta kõiksugused, raskemad kohustused, nende kandis sageli Underi vanu riideid ka näiteks Underi kingad kandist ja siis absoluutselt. Ja ma kujutan ette, et kui näiteks oleks Underi Atlaneela Karmen oleks öelnud, et on vaja baseeruda talle, siis just nimelt Atso olekski palunud. Polekski lubanud, sest ta oli väga armuga tea Karmeli number riided selga ja läinud seisnud ja palun tehke minu järgi. Printsessi ei saa praegu tulla, printsess puhkab, printsess luuletab intsest, luuletab just nimelt toksiga vaikselt oma kra marjad. Nii et selles mõttes on jah, rohkem nagu Watsoni moodi. Aga noh, mis teha, samas, eks ole, ikkagi jälle ulkijad. Karraramaaramoletame Eestisse toodud son ka väärtus omaette väga õigemini ära ise, mida ta ei ole. Ta ei ole plastmassist. Ta ei ole tehtud Tšehhi, Tšehhi kristallist. Ega ta ei pea ju helendama, eks ole. Ta Tanel marmor, kui päike peale paistab, eks ta siis natuke. Ega tal ei ole mingeid liiste, mis võivad ära kukkuda, ainult pungist silmad võivad ära kukkuda, eks ole. Ja noh, ma ei tea, kuidas see kübar tal pähe on kinnitatud. Huvitav, kas selle kübaraga hakkab kujunema ka mingi selline traditsioon, näiteks nagu Tartus Pirogovi pea pesemine ja Pääri pea pesemine Underi Kübaraga ka mingi asi, joodikud hakkavad istuma, näiteks, on sageli näiteks Tammsaare kõrval, mis on tõesti üks ilus kuju Viru väljaku Viru Viru pargis seal ilus traditsioon, et joodikud sageli istuvad Tammsaare kõrvale. Nojah, et kas Underi juures saab olla mõni selline traditsioon Underi juures, ma ütlen sulle seda tunderi lahutab nagu sellest Rotuaarist vesi. Aga selle veebel on paigutatud, kel mingid kivid, plats, Tarmid, mida mööda saab nagu hüpelda Underi juurde, need pigem saab seal nagu lapsed hakata hüplema vee kohal. Ja näiteks kevadel võivad nad vesilik püüda või ma ei tea, kes seal elama asuvad väga. Sellest võiks seal supelda, saab supelda, seal ei saa seal iga madalam vähe ruumega, seal võiks näiteks hakata konnad kudema selleks väga ilus. Kevadine konnalauluraamatu Underi eest. Et küllap seda vett saab mitte mitmeti pruukida ja kahtlemata põhimõtteliselt koerad saavad juua sealt. Põhimõtteliselt inimene, kui ta ei pelga inimesel seal pesta, pesta, kodutud saavad pesta ka pesu pesuesemeid võtta, seljast ära nühkida. Et, et miks mitte selline elav veesilm näiteks seal Harju mäel, eks ole ka veesilm tehtud, aga Sand klaasi all. Kujutad sa ette, et te olete käinud seal Harju mäel, vaata seal kus oli, ennem oli maha pommitatud, kõik olid varemed ja siis Tallinna linn tegi sinna siuksed sihuke haljasala, kus seal haljastust, Watson, liuväli talvel, talvel liuväljaga, suvel on seal mingid lamamistoolid. Ja siis on seal nagu selline maa sees veesilmad, mis on kaetud klaasiga, sa saad seal peal kõndida seal all, vot sa ei ole käinud, ei tunne oma kodu, oli päris esimene äris vesi niimoodi mullitab ja sa saad seal peal kõndida ja vesi on su taldade alla, ütleme sealt ei saa väsinud koer juua, seal ei saa, kodutan pesta, ütleme sa sured janusse, aga jah, see on purunematu klaas, eks ole, sa võid kontsaga taguda, sa ei saa seda vett kätte. Ja selles mõttes on see Rahvusraamatukogu ees on palju inimsõbralikum laste lakkuda ja no ma arvan tegelikult sellest Kukusse kujunenud matil välja, kuidas ta kukkus, peaasi et on tehtud hea sooja südamega, seda on ja ma ütlen, et Eestis vist ei olegi Karara marmorist kujusid tehtud varem, et me teame, et Firenze näiteks Michelangelo, Taavet ja paljud teised skulptuuride, kõik tehtud sellest samast, ma arvan lihtsalt et kas see on suur asi, et marmor olnud Eestisse toodud, et noh, põhimõtteliselt ei kunagi marmorist või midagi muud teha. Sa nüüd meil käes sellest saab väiksemaid, väiksemaid asju saab teha palju, eks ole. Kui see ära tüütab see Marie Under, aiapäkapikke absoluutselt igast pisikesi, ütleme, kamine. Näiteks mis? Seitse elevant, kas on legend, aga mäletad sellest vabaduse või tollal küll vist Peetri platsil seisnud Peeter Esimese kujust väidetavalt Dante. Aga too oli pronksist rooli pronksist, eks ole, marmorist saab kaigast. Tore, et see ei, ei, siin ongi see, et nüüd ma tahangi, jah, veel kord toonitan, et ega me nüüd kuidagi hukkamõistjad toredad, kui sa ütled, elav vesi on toodud, kes on kesklinna, eks ole, ilusasti need saab, kus saab hüpelda. Uju, eks ole, mõtteid äratab igal juhul, mõtteid äratab igal juhul ja, ja kindlasti on ta enam kui see kole vabadusse natuke tontlik tontlik on, silmad on natuke tomp peetakse aga, aga noh, ei maksa ei maksa ka ju niimoodi otsa vaadata, siis tal jõllitada absoluutselt niimoodi silmanurgas. Kas see kuju ajamisel karjutiga näiteks hoog, hoog, eemaldati katteri ja kardan, et ei, karjutud ma ei käinud, küll ma ütlen, ma jõudsin siiski, kuju oli juba avatud, et ma nagu seda tseremooniat näinud, aga, aga ma kardan seda. Nagu ma ütlesin, puusad on väga alla lastud, nabaalune värk on kuidagi seda vähendatud, kõike seda alumist vähendada. Ärgu presidendil seda näha, seda värki ja rohkem seda ülemist osa tarvitatud, siis tõdenud, et ma saan siis aru, et on rõhutud rohkem nagu vaimsele poolusele ja lihalik, mis oli Marie Underid tegelikult jäämas. Minagi mõtlesin, et kui tuleb Underi kujut, tehakse just nimelt need sukad, mis lõppeda ei taha. Karrara varbasteks, valged, ilusad sukad, mis see võiks olla võimas, kelle sihuksed taevasse, mitte ainult sukad, eks ole, suka sees oleks ka jalg, ma arvan, võib-olla kaug. Jah, ei noh, see ongi, et läheb taevasse, nii nagu piirivalve õhke üleval jooksevad, kuidagi kokku ei näegi, mis seal pilv katab, seda, mis seal pilgata nagu Eiffeli torn ja selleks on ilus. Jah. Nii palju marmorit ei olnud võtta, kuid noh, jah, ei noh, kus sa saad, Savisaar Kased avamas ei, käin, et noh, see ei ole kõige tähtsam, ta ei ole vist jah, ta ei ole prioriteetsele prioriteet praegu Tallinnas. Mis siis veel Tallinnas on uuemate üks asi, mis ma tahtsin öelda, mis ma olen märganud, kas oled märganud, on ilmunud uued reklaamid tänavale, fotot, mis kõnetavad inimesed, umbes niimoodi. Et aga mis siis, kui su poeg tahab abielluda mehega ma lugesin, et õde sünnitab mustanahalise. Kas need on juba kuskil üleval, tänaval üleval, jah, ma täna näiteks liivalaia tänaval ma nägin ühte ja üks on minu arust sealsamas rahvusraamat või õigemini seal noh, kus pronkssõdur umbes seal kandis, lugesin ajalehte, et selline kampaania tuli, selle käivitas eurokomisjon koostöös sotsiaalministeeriumi mingisuguse muu komisjoniga ja seda rahastas, rahastas Euroopa Liit, paneb meid, jah, mõtlema igasuguste asjadega sellest hetkest. Aga kui sinu õde abiellub moslemiga ja sellised asjad, töökaaslane mosse, minul muidugi tuli kohe seda lugedes meelde armastatud roomlaste Tiituse tegelaskuju toslem ja mõtsin, et vaata, kui huvitav küsida, kas sinu tööga toslem, lisaks rääkida Tiitusest toslemist, August Annist kissellid oslemi prototüübiks nii-öelda jutu jätkuks kauaks praeguse plakatid vaatad et ahah ja lähedalt, aga kas see ei või mõnes inimeses äratada just nimelt selliseid kahtlusi, et ütleme, Loeb, sa oled, aga äkki sinu naine sünnitab mustanahalise, lähed koju ja, aga, aga võib-olla tõesti hakkad mõtlema või, või äkki sinu õde abiellub, mustanahalised kurat äkki töö ja selle tagajärg tegelikult on see, et saavutasin täiesti vastupidine tulemus eesmärgile, see sallimatus suureneb veelgi. Et sa lähed koju, ma linna pealt lugesin, et sa abiellud varsti mustanahalistega, tõsi muidugi küsida, et su naine abiellub mustanahalise ka, et kas sul on see plaan? Tegelikult on muidugi niimoodi küll, et on mingid sellised asjad, mingid jõud, mida ei maksa torkida, isegi mitte reklaamplakatid. Nüüd, see on ammu teada juba seltsimees leerin, õpetaja, seltsimees Stalin, ka rahvusküsimus on väga üldse nahavärvi või siis on nii tundlike seksuaalküsimu seksuaalküsimus ka, et seda ei maksa sel viisil torkida. Ei maksa äratada nagu selliseid uinuvaid deemoneid, nad esitavad küsimuse aga siis, kui rahva sõna näiteks vastuse, mis neile ei meeldi, mis siis saab. Inimesed, võib-olla rahvas ei oskagi vastust anda, aga kui tal selline kahtlus visatakse õhku et su õde näiteks käib neegriga, siis sa lähedki, helistad kohe õele küsitud. Kuule, ega sa ei käi neegriõde ütleb, et ta ei käi siis ei usu, sest mine tea, äkki ikkagi plakati ei pruugi valetada ja et igal juhul noh, seda siiamaani õega läbi saanud. Hästi. Aga nüüd on kogu aeg. Aga kui ta kurat hakkab käima või mustlase või äkki mu poeg abiellub mehega, hoiuman, vaatad kogu aeg pilgud oma poega kurarte ja abiellub mehega. Enne ei tulnud see võimalus pähegi, et selline ja see annab ka noortele väga Häid ideid just nimelt noored hakata, aga mis oleks kui abielus mehega, kelle põnevale olekski sünnitaks neegri? Jah. Väike väike poiss loeb seda läheb mõne onu onu ja, ja ütleme, et mõttemänguks on need ju nagu toredad, aga noortel sageli puudub see hea ja ütleme, see piiritundmise piir ja belglased saavad sealt ideid, mida proovida, siiamaani võib-olla elas näiteks, elas näiteks rõõmsalt väike laps, kes ei teadlik, ta võib mehega abielluda, palun tagasi, neil on. Ja, ja kusjuures kindlasti me praegu naerame, aga kindlasti leidub väga palju selliseid jõukadeks reklaamiagentuuride töötajaid ja muid isikuid kes on valmis mõne väikse poisi enda poole võtme temaga abielluma. Selliseid juhtumeid kahjuks Eestis on juba esinenud, leidub ka neegreid, kes on nõus tegema eesti naisteajakiri laused, just neid leidub, kahju kahjuks. On esinenud ja jäeti, et kui me nüüd viime need kaks poolt sel viisil kokku, kas, kas meie rahvuskehand muutub sellest õnnelikumaks ja tugevamaks, vaat nende küsimuste ülejärgmise laulu ajal meie mõtiskleme ja anname sõnaga ma külalisele. Vaata Kroonikat tutvustatakse uusi tantsutähte, keegi surfimeister, Johannes Ahu nakkab tantsima niisugune inimene, aga noh, ma arvan, et me ei hakka, ei hakka promo tegema, sellele saame sellest nagunii Pozini palju ja tore saade ja millest me hakkame kindlasti rääkima tulevikus, siis kui ja see asi nagu päriselt käivitub. Aga üks teema, mis võiks ju veel Meie poliitika sõpradele huvi pakkuda võimu, võimu muutused Venemaal ehk Moskva linnas nimelt Moskvas, siis täna hommikul vabastati töölt Moskva linnapea Juri lus, kohv. Ja juba on ka eestiskluscovi käsilased, näiteks Maardu linnapea ja tema sõbrad on väga ärevil ja täitsa õigusega, sellepärast et kui üks suur kukub, siis tõmbab ta sageli kaasa, palju pisikesi, on küll nii, aga võib-olla sa avaksid mulle lähemalt. Kas, kas see Venemaal suve lõpus puhkenud tatrakriis on kuidagi seoses sellel Uskovi kukkumisega või mis, ma arvan, et kindlasti ja kas, kuidas, kuidas on asjasse segatud see, et peaminister Putin sooritas vahetult enne Hruštšovi langemist sigu liiga väikse ringsõidu Siberis? Need asjad on kõik väga seotud meiega Kremleoloogilis loomulikult päevasele kõike silmas pidama ja ühtlasi ka juba võib-olla vaatama, kes kirjutab alla luuscovin ekroloogile, et tõenäoliselt seal uus Moskva linnapea, tavaliselt see nii nii läheb ja eks ole, ehk ilus kohv, pole muidugi veel surnud. Aga küll leidub küll leida see põhjus, eks ole, see on tegelikult hämmastav asi, et, et tõesti, ta tundus olevat ka selline vana Tarikas, sest ta sai ju ametisse juba kuskil perestroika aegadel ja ja vaata, kui pikalt ja targasti valitses pealinna. Ajas palju raha kokku, ehitaski moskva täis koledaid kujusid ja aga noh, tegelikult eks ajaloost on ju ennegi ennegi teada sellised asjad, et sa oled võimas küll, aga mingi ärksa kukku selle peale, kas sa ei ole ikkagi päris tsa, kas keegi üle nii et kas see oli Medvedjevi Medvedjevi Medvedjev võttis ta maha, president ärriti seda maha. Nii et noh ju siis jäi ette mille, kas, kas ütleme, kas Venemaa põhiseadus, küsiks ma nüüd nii, kas Venemaa põhiseadus näeb seda ette, et linna peate vabastama president? Eestisse vist nii ei ole, no mis jutt see nüüd on? Venemaa põhiseadus näeb loomulikult, et seltsimees president peab korda riigis, eks ole, panid tähele, et Venemaa põhiseadus nägi ette, Ivan Julm hävitas Nokolle. Andrus, kui nüüd on, kui ma hakkan mõtlema, et tõesti, et kui nüüd Lusgow langes Medvedjevilt tuntakse ju tunduvalt liberaalsem demokraatlike läänemeelse riigijuhina võrreldes Putiniga. Lähipäevil ju nimetatakse Vene miilits ümber politseiks. Kas need on demokratiseerimise märgid? Andrus Uku Suviste saab rolli filmis brigaad. Kas see tähendab Eesti-Vene suhete soojenemist? Kas on alanud sula Venemaal uus sula? May Ma ei tea, kas, kas sulaks seda nimetama, et on alanud teatud võimuvõitlus. Mingid asjad liiguvad sinna-tänna, Venemaal on jälle politsei. Kui teil need leninhauda või seda mausoleume hakkab valma. Politsei fikseerinud käte. Palve muidugi vene punaarmee valvab, mitte miilits või miilits, valvab seda nagu eemalt, aga ütleme, seal ukse ees seisavad sõjaväelased loomulikult, aga miilits valvab neid sõjaväelasi. Nii et nad muumiat maha ei müüks. Ega politsei jällegi Venemaal ei ole ka mingi uus asi, et kui sa, kui me oleme mõlemad sinuga lugenud Fandoorini seiklusi, siis seal loomulikult olid politseinikud olid Sandra vahtmeistrid poliitiline, politsei ajastaga revolutsionääre, politsei on Venemaal alati tegutsenud. Jah, aga põgus hetk oli revolutsioonieelne aeg, et kas nüüd Venemaa ongi siis lõplikult tagasi pöördunud, siis sellise noh, Frank aega. Tagasi ja selles mõttes võib-olla ta pöördub isegi veel rohkem tagasi ajalukku, et ma lugesin ühest väga toredat raamatut, Vladimir Sarookeani Priksiku pääl ka selle lugenud ei soovitanud, on eesti keeles ilmunud ja see on eesti keeles ilmunud. Seda müüakse ka poes, aga, aga seal on välja selline kirjastus, mis alati armastab keevitada meeletud hinnad, et poest ei maksagi osta, aga soovitan laenat raamatukogus, et mina ka laenutasin selle raamatukogusid. Väga tore raamat on, see siis kirjeldab Venemaa tuleviku umbes 20 aasta pärast loomingust, kus on siis tagasi pöördutud, ütleme Peeter esimesele n julma Peeter Esimese eelsesse aega, eks ole, Anno bridžina loodud, on saart, Kremli määrit värvitud valgeks, Lenin on maha maetud. Obrišnikud sõidavad ringi punaste Rolls-Royce'i tega meile ette kinnitatud koera pea taha luud ja, ja poovad üles, sest valitsejal ebavajalike vajalike Uliquid, nii et ütleme. Kui nüüd praegu nagu kehtiks pritsida, siis ma arvan, varsti nähtaks kuskil ka jurilluskovi kõlkumas. Ei, need on võimsad märgid, mida me oleme siin üles lugeda, tõesti, näiteks tatar. Tatar kadus ära, et see on, ütleme, et analüütikud ütlesid kohe, et see tatar ära kaob, siis on ju põline Venemaal lausa olemas Tatari ANSV, Venemaa heitis endalt tatari ja tatar on kadunud, Venemaa ei ole enam tatart kuskil. Selles mõttes olemegi tagasi läinud. Just nimelt isegi julma eelsesse aega. Kõik, kes, kas vist kas oli fossiili van Ivan kolmas või kes kellaajal, nagu see Tatareid nike lõplikult murti, nii et nüüd järgmisena ilmselt siis jah. Kas järgmisena läheb kartul erinevalt kartulitubakas kaovad, sest need on Ameerikasse bojaaride hakatele habemeid kasvatama? Ma arvan küll, putin ilmub võimsa täisminutine Medvedjev ilmuvadega Lužkovile lubatav, et kasvatada aga teda trahvitakse ikkagi habemetrahviga küünal habet ei kasva, ta keedetakse ära või ma arvan küll. Ja vaata, tegelikult ongi ju Eestis juba väga näiteks Maardu linna peal ja väga mures keegi seltsimees Maardu linnapea, kes oli ilus govia sõber, ütles, et tegelikult nii need asjad ikka ei tohiks käia, et võetakse maha lihtsalt, et see pole nagu aha ja, ja eks ta, eks ta, hirmul nad Maardu vene demokraatia siis viimane kants või? No need on, eks Satraabid nii-öelda, aga, aga see, et teisel pool Vene piir ega seda ei pruugi päästa. Ja nüüd nüüd hakkab see Maardu linnatarretist laulma hoopis teist laulu, kui ta vanasti rääkis, et tegu on ikka põlise vene alaga, eks seal, nendes nüüd ta hakkab juhtide. Ei, ei, aga kas see ikka ei aita. Nii nagu seitsmes trots keelas Venemaalt väga kaugele Eika leiduda, Urmas Mehhikas? Jah, leitakse ka Maardus üles. Vaat nüüd huvitav, kuidas on Tallinna linnapea olukord, et kes on temale nagu lähedal Dali Luzgoviga suur sõber. Aga viimane kord ta juba minu arust, kui ta Moskvas teist Aluscovi vastavat külastas, Medvedjev külastas õieti minust oli alati kiskus KOV juurest läbi, aga kas ta ka vastu, et seda me ei tea, ta üritas külastada Medvedjevilt ja anda meile viis, jättis oma kingitused ja viis tervise, aga minu arust nüüd viimane kord, kui ta käis, enam ei vaata. Edgar Savisaar on ikkagi tark poliitik, et tema näeb alati asju. Kas arvad, et ta jõudis hüpata üle maratoni teise laeva? Ma arvan küll, et jõudis, ma oleks väga pettunud, kui ta poleks jõudnud, ega tallinlase läheb, muidugi oleks suur hoov, Edgar Savisaar Moskva soosingut vilja ilma ja eks, aga aga ei, see on väga-väga põnev on jälgida seda arenguid Venemaale, kuidas siuksed põlispuud pakuvad murduma ja ja. Lusgow oli ju tegelikult sellest Putini parteis väga kõrgelseisev isik, et mis nüüd siis edasi saab, ma algasin parteistamist astuski välja. Oi, see on artiste nii-öelda, visati veel. Et mis on järgmine samm, ilmselt arreteerimine siis, ma arvan küll ta praegu töötab mingis vähetähtsas ametis, kuskil kommunaalmajanduses antakse mingi tehase direktori koht meie hakatuseks või saadik Mongoolias on midagi, säärast hinna ei lubata, sest sealt ei saa teda kätte võib-olla üle piiri Mongooliast võib-olla saab, nojah. Aga parem on muidugi, kui ta üle piiri ei läheks enam ei. Et ta püsiks Moskvast ja siis üks hetk ta kaob. Ja siis kas tuleb ka avalik kohtuprotsess? Võib, võib tulla, nii, võib tulla, ma arvan tegelikult, et kuna elame ju interneti ja televisiooniajastul, siis ja Venemaa armastab shousid, siis ma arvan, tuleb pluss koogi kohta, siis tuleb just nimelt võimas teleshow vahepeal esinevad koomikud, vaata kes alati sinu Vene telekanalites balalaika karudeks. Jaja jah, kui kahju, et Ivan julma harjalt televisiooni jumalast Ivan Julm oleks teinud suurepäraseid otse, tõusid Novgorod laste keetmiselt. Tal oli ju nii palju huvitavaid teid, Ma mäletan, näiteks munkasid, ta laskis kahurikuuli kõhku jumala juurde otsa. No mis me räägime, seltsimees Stalin oleks teinud 30. võimsatele programmi, ehk kõik need prom, partei agropartei kohtuasjad, sealt seal nagu parem, parem parem kui tantsud tähtedega. Siuke kuidas seda nimetataksegi, no ütleme, võitlus kahjuritega kahjuritega saatejuht Mart, glamuur ja ühtlasi on seal ka siis seltsimees, nüüd on aeg kohtunike linde, tähendab Fužinski vete surm. Väga huvitav saade olnud, jah, aga ma arvan, et meil võib-olla Vene telekanalitelt võib-olla saame siukest asja, tegelikult hakkab tulema ja võetakse saba pihku nendele koodidele ja anname oma sõbral aserbaidžaanlased sõna ja mängime veel ansamblit. Jahtunud küljeluu. Täna tuli ka selline teade, et üks töökoht, kuhu kuulutati vahepeal välja konkurss, kuhu kandideeris vist ligi 80 inimest, on siis nüüd täidetud, nimelt jutt käib siis soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikoht sotsiaalministeeriumi juures. Ja sinna mina lootsin küll, et Eesti on nii demokraatlik riik ja sugude võrdõiguslikkus on nii suur, et eel ennem pidas seda ametit üks naisterahvas, ma mõtlen, et oleks väga loogiline, kui sinna võetaks nüüd vahelduse mõttes ametisse üks meesterahvas. Aga nagu ma nägin, see tädide maffia tekitas ikkagi olukorrad, sinna võeti selleks nii-öelda ah, soovolinikuks võeti keegi, Mari-Liis Sepper, tuleb palju õnne soovida, sest minu meelest see palk oli seal vist mingi 70 tonni kuus, et selle raha eest võib töötada küll. Tööta tagajärgedega sood on võrdõiguslikud ja et mäletan selle eelmise voliniku ametiajast, kelle nime me enam ei meenu, tema üks hiilgavamaid juurdluse juhtumeid oli selline kus Saku Suurhallis nimelt oli selline tekkinud selline probleem, et kontserdikülastajad ma lihtsalt räägin, ütleme sellest raskest tööst, mida soov oli tegema. Noh, tõesti töö on ka ebameeldiv, nagu sellest juhtumist siis oli, mida ma kirjeldama hakkan, kohe selgub. Oli selline probleem, et naised said käia korralikus tualetis seal Saku Suurhallis, mehed saadi hoovi peale nendesse kuivkäimlat, siis üks meesterahvas kaebas zoovolinik kuule tollasele zoovolinikule soovolinik analüüsis situatsiooni põhjalikult. Mõtle, kui ebameeldiv sa oled ikkagi kõrgelt haritud, sa oled zooteadlik diamonitooritud Peeldikutega tegelema saga suurelist, kus Mart, see sugude võrdõiguslikkus on väga sageli kahtluse all, sellepärast et et mine teatrisse või kontserdile ükskõik kuhu alati, nii et meeste peldikusse ei ole järjekordne naiste peldikson järjega. See on üks asi, mida peaks nagu uurima ja millega peaks tegelema ja selle Saku Suurhalli probleemi lahendusse. Eelmine Volliksisendata väljastas nagu soovituse. Et, et ka naised peaksid käima kuiv käimates. Aga kuidas see probleem lahenes, noh, ma, ma ei tea, mida teha nende järjekordadega, et üks võimalus on jah, et et meestel on sageli sellised nii-öelda lauluväljakul nimetati Makarovi flööt. Ja sageli on Peeldikutes ongi sellised trennid, mille ääres mehed sõbralikult õlg õla kõrval seisavad ja kuhu nad siis urineerivad, et naistel vist sellise trenn ei ole. Naistepeldikus lauluväljakul naisest said teha, ütleme selliseid diskreetse sortilised, need seisid nagu tegid näo, nagu kuulaksid ansamblit Youtube'i, kes seal parasjagu esines Sting, eks ole. Fro Stewart ja lihtsalt niimoodi vaikselt, et sa mõtled platsilt lahkuvad püksid lihtsalt ei pane pükse jalga veidi veidi pikem seelik, nii et tal on näha, kuidas mööda säärt alla valgub siis. Mees ei saa jällegi sest mehel jääb, ütleme laike püksi ütleme, šoti klubi liige ja et lauluviljakuse probleem nii terav ei olnudki, aga just nimelt teatrites, näitlejad ööklubidega, väga terav probleem, kas sellega naistelt telliti alati järjekord on, Eestil? Ei ole kunagi? Ei ole jah, sest ma ei tea, kas, kas millest, millest see tuleb, et naised ostavad, sageneb muidugi pea ööklubisse pileti tõstnud, kas nad käivad seal pesemas ja millest see probleem on, et kohe, kui nad klubisse saabunud piskorida, lihtsalt ütlen jällegi ma kohe peldikud peldiku r väga valusat küsimust jällegi puudutas seda, et naised sageli ei pea ostma, pillanud mehed peavad kusjuures mehed kannavad, mehed kannavad veel tegelikult jälle ööklubi situatsioon jälle väga ilus situatsioon, seda ebaõiglust illustreerimaks. Jah, naised peavad tõesti seisma pikast peldikujärjekordse, hakanud sealt ilma rahata sisse ja sageli on ka selline soo rollimudel ka selline, et mehed peavad naistele jooke välja tegema. Miks ei ole nii, et naised teevad meister jooksjale, seda muidugi niimoodi raske soovolinikul lahendatud, sest kahtlemata ei ole selliseid kirjalikult jälle keegi alla kirjutanud sellist määrust, et mehed peavad naistele ostma, mehed ise arvavad, ise annavad järgi, et see siin on väga raske nagu sekkuda, sina lihtsalt vaja aja muuta mõtlemisviisi. Et igaüks joob oma, et igalühel oma pudeli oma pudel kaasas oma, et selles mõttes oleks õige ööklubisse saaks tulla oma alkoholiga, siis on igalühel oma putel kaasas, kotis joob sealt ja teistele ei paku. Jah, jah. Nagu vanasti maal oli, igaüks joob oma oma oma napsi ja sööb oma võileiba. Et noh, see oleks, see oleks sihuke sooline võrdõiguslikkus mingis mõttes, et ma igal juhul ootan huviga, millega see Mari-Liis Berman kahe lugesin seda uudist suure huviga, sest tõesti noh, ütleme nii, et üks on peldikuid, peldikut tuleb kord, see on nii valus, on jah, tegelikult küll jah, tõesti. Need, vaesed naised, kes tõesti ja sageli on ka mehele paneelid ta nagu naisega koostult peole näiteks tahavad koos lahkuda, mees on juba ammu valmis, Ainika järjekorras seisab, eks ole. See on, kas on Eestis teravamaid probleeme? Ma arvan, et ei ole, selles mõttes, näitab tegelikult see näitab eesti riigi tugevust ja tarkust, et üldse selline töökoht on loodud ametikoht ja ma väga loodan, et eelmine volinik oli väga tubli tüdruk ja ma arvan, et see uus tüdruk, et see nüüd ei jää loorberitele puhkama, vaid see ikkagi annab nagu uus tüdruk, nagu ma lugesin, oli eelmise nõunik. Nii et välja on nende asjadega kursis, aga samas jälle saate lõpuks ma veel kord lisaksin paljudes, et just nimelt särataski kahtlusi, eelmise nõunik sai nüüd ametisse, et kas nüüd see eelmine saab nüüd siis selle uue nõunikuks endale eelmine läheb edasi veel kõrgemale, aga miks ei määranud midagi küsinud, kas meil oli siis niukseid sooteadlik, kas Eestis, kas Eestis siis tõesti ole sooteadliku mees, kes eks tugev tarutehnik santehnik lahendaks peldikuprobleemid kiiremini. Et ma viskan selle küsimuse õhku, et miks ikkagi zoovolinikuks järjekordselt määrati naisterahvas, mitte meesterahvas. Vot see on minu küsimus. Need.