Tõnis Lukase sõnul on Eesti ühiskond saanud nii palju jõukaks, et võime rääkida tõeliste metseenide tekkimisest jõukate Lääne-Euroopa riikide tasemeni. Eraraha osakaal kultuuri toetamises siiski veel ei jõua. Lukase sõnul oleks Kultuurkapitalile tehtavate annetuste vabastamine 20 protsendilisest tulumaksust viis, kuidas eraannetajaid tulevikus juurde võita. Avalik sektor on ju väga huvitatud, et seda poolt näitaksid üles seda rõõmsat koormat kannaksid eraannetajad nii ettevõtted kui metseenid ja selleks, et see oleks võimalikum ja et seda rohkem oleks. Selleks on vaja näidata, et riik hoolib nende suuremeelsusest, kes rahaga kultuuri toetavad ja maksuvabastus on üks, viis seda näidata. Lukase sõnul viita maksuvabastuse ettepaneku paari nädala pärast valitsusse. Näitan üles selle tugevused, minu meelest selline nõrkus ei olegi edasi riigikogu ja selline maksusoodustus. Pigem toob ühiskonnale tulu, kui see kuskilt natukene maksuraha vähemaks võtab. Minu eesmärk on, et see hakkaks kehtima juba järgmisest aastast. Kultuurkapitali juht Kertu Saks ütles, et nad on aastaid soovinud, et valitsus selle muudatuse teeks. See on eelkõige ka väga suur soov nendelt annetajatelt, kes on meie poole pöördunud, sest me juba täna saame just ja ma tõlkeprogrammidesse suuri annetusi, mis võivad olla isegi suuremad kui 100000 eurot. Ja, ja annetajad soovivad toetada just sihtgruppe läbi kultuurkapitali, sest meil ju jagavad raha ekspertgrupid ehk siis kirjanduses, kirjanduse eksperdid, helikunstis muusikaeksperdid, just neid ekspertgruppe ja nende teadmisi ja nende ekspertiisi soovivad annetajad kasutada, et oma annetust paremini sigitada. Täpsed arvutused selle kohta, kui palju maksumuudatuse riigieelarvest raha ära võtaks ning kui palju kultuurkapitalile juurde annaks. Praegu puuduvad Kertu saks. Me teame täna seda, et meie mitmed annetajad, kes meile juba täna ju annetavad kultuuri toetamiseks, on öelnud, et nad ei taha jätkata, kui seda tulumaksuvabastust ei tule.