BMW. Ei, ütles Ringo Starr. Hei, hei, mehed on eetris ka Tallinna raadioringhäälingu stuudios. Vastavalist kallis sõber, Andrusel, mina istun ise omaenda naha sees. Sa pead end tutvustama. Rudvustama tati, näen näiteks Valdo Pant kunagi ainult nohuga eetrisse, et tal olid alati selleks omad nipid, et nuust lahti saada, sest seal teatud mõttes ebaeetiline niimoodi tulla rahva ette, seda ongi mul sellepärast, et ma ei tea, kas vist ei nakka tegelikult läbi läbi eetriraadioeetri, ärme hakka nüüd inimesi kohe hirmutama, selle, selle kõigega, mina räägin siis olge mureta, kallid inimesed, kodus siis mingit nakkust ei tule. Aga kui Mart räägib igaks juhuks, pange marlimask raadio ümber. Võib panna küll maski peale, vaatasin sani usinalt süvenenud. Lugesid, kroonika ma panin sellist kinni. Tõstsin, tahtsin su käest küsida, et kui me eelmises saates arutasime seltskonnaajakirjanik Juku töömeetodist, kes ajas seltskonnaüritustel kuulsuste. Selles mõttes on huvitav, kasutas ajajaid, et ajada vähetuntud kultuuritegelasi suurte staaride fotodele, et kas sa oled tänasest numbrist juba leidnud, ajajate poolt piltidele lükatud? Tegelikult on, tegelikult on see nüüd, kui me nüüd räägime sellest Mihkel Muti raamatust, kus Juku tegutses ja ja kultuuritegelasi ajas kuulsuste juurde, et tegelikult on see natukene vale. Mihkel Mutt natuke nagu alahindab või ei saa täpselt nagu pihta kollase kollase kollase meedia toimimisele, tegelikult on pigem vastupidi, et enamasti fotograafidest nimelt kultuuritegelase tahavadki pildistada ja vastupidi, siis kui mingi ärimees satub näiteks kultuuritegelaste juurde, et siis talle on nagu suureks võiduks, et näed, et seista näiteks siis Maria Avdjuško, Vi Merle Palmiste kõrval näiteks, siis, siis saad sina ka nagu kuulsaks. See, see päris nii ei ole ju, et need on mingid sellised kuulsused, keda nagu tahetaks. Millised aja siis sinna tuleb juurde lubama, vaatan siin ma näen ühte kaadrit, näed, sina, poridan. Need Need ongi, need on Urmas Kruuse ja Paavo Nõgene, kes imetillukese pildi Mihkel Raua raamatut Musta pori lendab näkku selle järgi tehtud lavastuse esietenduse peol, eks ole, et siin on ikkagi suurelt Mihkel rauda, tema kaaslast, Liina Vahtrik ott, sepa Andres Mähar. Kõiki niisuguseid kultuuritegelased On Andres Mähar ja siis pisikene Jaak Aaviksoo, aga teda ei ole isegi suudetud ajada kultuuritegelaste kõrvale, sest et ega kultuuritegelased ei taha ka väga nüüd, Jaak Aaviksoo, tuleb nende kõrvale näiteks seisma, kui käib sihuke lõbus viina võtmine ja siis järsku kujutad ette, et on niisugune luist meie näiteks sinuga ja veel veel seda koos istume, joome viinas järsku nagu Jaak Aaviksoo imbub meie lauda, et selle peale seltskondlik vestlus lõppenud, aga tead, mis tuleb väga inetu pilt, tuleb inetu pilt, aga tead, miks bänni teatel on see, et võim ühest küljest tõukab inimesi eemale, teisest küljest, ehmatab, lummele pööritab, hakkab tunduma. Et sul ei ole nii tähtsa isikuga nagu minister pole. Pole sobiv kõneleda ilma vahemeesteta ja nii tähtis isik, et noh, ütleme ütleme, et, et need, kes lauas istuvad yllala, trüllafelitšittaage, kultuuritegelased seal ühes kohas korraga tuleb sinna, ütleme Jaak Aaviksoo, see on nii tähtis isik. Mõelge, kui inimesed kodu oma kodudesse olete praegu rahul kodusid, kes lebab diivanil, kes on, kes on mõnusalt köögilaua taga ja korraga ilub sinna jaana Jaak Aavik, Virtanen hirmud? Ei, ma ütlen kõigele kohale ei ilmu, teie minge. Ärge kartke, praegu ma arvan, nii mõnigi naisterahvas, kiljatus ja vana inimene nägi pimeduses midagi juba nagu lähenema. Noh, kui panete tuled põlema, siis mingeid Aaviksoo ei tule välja mõeldud tegelikult meie juurde ei saa ka meil on alt uks lukus ja noh, ta ei saa sisse, kui ta isegi väga tahaks tulla. Ta tahaks võib-olla kaala selliste toredate inimeste öö varjus, Sa mõtled, kas Aaviksoo tahaks meie töövari olla? Väga pikk varjale? Meil, sest vaata ega ütleme võimu tipus on ju tegelikult väga üksildane olla, näiteks sa oled minister, sind ümbritseb sekretär, nõunikke, kantslereid, abi, kantslereid, ega sul rääkida kellegagi ei ole? Natuke hoogutavad siin sa oled selline üksik, selline suur titaan ja siin ümber on mingisugune, ütleme noh, selline noh, alamjakkide parv. Heina, vaata, sa oled, oled minister, täna oled, homme? Ei ole, et need ja siis päeva Nyha, kui sa oled näiteks näiteks Mats traat, keegi seal sind vallanud öelda, et sa, homme ei ole enam kirjanik või, või näiteks öelda Jan Uuspõllule, nüüd homsest enam näitleja ei ole, teda võidakse mõnest teatrist lahti lastud, aga see ei tähenda, et ta kohe teise teatrisse tööle ei saa ja näitleja on ta igal juhul edasi, eks ole. Ministrileib on lühike ja õhuke selle peale naerab Me oleme nii vallatus meeleolus, tegelikult noh, ütleme ütleme nii, ühe noore inimese töömehe tee on tegemas järjekordset jõnksu, praegu me teeme seda saadet teisipäeva õhtul. Me oleme otse-eetris. Ma vaatasin seda homset. Ajakava tuleb siis homme hommikul jube varasel kellaajal kell üheksa tuleb kokku Reformierakonna juhatuse erakorraline koosolek, mõtle, hakkame nüüd, kui sina, Andrus, peaksid jõudma kella, ütleme, kella üheksaks kuhugi. Ma olen jõudnud isegi varem, näiteks näiteks mõnikord lennuk, kui sõita väljamaale, läheb näiteks juba kella kuus, ei ole võrreldav. Kui sa lähed lennuki peale kella kuuel, siis sa lihtsalt öösel ei, magage, lihtsalt rabeleb närviliselt ootama. Teine võimalus, et ma lennuki peal magan küll, aga mitte Reformierakonna koosolekul, ei ole vist võimalik. Noh, võib-olla mõnel on ka võimalik, aga ma mõtlen, et pole midagi pahade neid koosolekuks. Rein Lang korraldaks hommikul kole vara, tehakse kell üheksa kooslusega, kui mina tahaksin jõuda sinna koosolekule sellises, kui ma oleksin Reformierakonna juhatuse liige, siis ma peaksin ärkama mingi kell kuus, et et ärgata, kohvi, juua, võimelda, süüa, lehed läbi, lugeda, suitsetada, sättida, teine kohmid seda olema vaid sellepärast alaminimene. Et ega siis Reformierakonna juhatuse liige ei loe ise näiteks ajalehte tallariks jakk, kes istub ta kõrval ja sel ajal, kui teine jakk ajab tal habet, kammib juukseid. Kolmandast jakk lõikab varbaküüsi, neljas paneb talle putru lusikaga suhu. Vaata nii, nagu oli sellesse Sherlock Holmsi filmis, kus Barrymore toitis, söör, söör Henry tervilli niimoodi asjankas mõtlen, ütleme, et jah, tõesti, Rein Lang, ütleme, ärkab üles teda, teda kammib Paavo Nõgene, Nõgene ja, ja kõik teised Kultuuriministeeriumi jakid uimmardavad, sätivad ja teistel ka auto tuleb ukse ette. Siis ta läheb autosse, autos veel saab. Aga mõtlesin, et mõtle näiteks see kõigi Narva vool üheks. Ärka on paras. Aga see ei ole selle ajaga ärganud, siis see juba, see ei ole tähtis üldse seal üldse mõnusas meeleolus. Tarnadendi noh, tõesti silmad veel rähmasid kohvi joomata, kuidagi poolenisti ärkvel, tormad sinna koos olevaga seal istuma alles pisar, kus istuda, ma olen koosolek. Aga selles mõttes, et kui me räägime, see maraton jällegi, ma räägin siis, kui sul on puhas südametunnistus, siis sul on tõesti hea uni, soomikul oled veidi uimane ja noh, nagu Rein Lang, ma tooksin ikkagi näitlejad. Pillid veidi alla vajunud, istuks seal, eks ole. Aga näiteks Kristen Michal, ma arvan täna seltsi emaga, tema võib-olla kella seitsme kuku seal ukse taga käib närviliselt, kus see toimub, siis seal toom seal seinale kirjutati. Seal toimubki räägimegi Kristen Michalist üks teenega samme. Meeleavaldus ette nähtud hommikul kella üheksaks, vaata, see on kavalalt tehtud, jällegi rahvas ei saa koguneda, rahvas alles ärkab, ringutab trollid, ei käi. Nii vares, trollid ikka vist käivad, käivad küll jah, et inimesed lähevad tööle, aga kell üheksa nokka tegelikult Mart, kell üheksa hakkabki tööpäev, ma ei tea, see kõike, tundub raske olevat jõuda kella üheksast Reformierakonna koosolekutel, kuigi ma ei pea sinna jõu. Mina võin sulle öelda, et mina elan kesklinnas haigekassa kõrval ja hommikul, kui mina ärkan ja, ja niimoodi nagu köögi sügan ennast ja siis ma vaatan üle tee, haigekassas inimesed juba töötavad laudade taga ja siis nad on kardinad ette tõmbavad, nad ei vaataks köökis ega loeks mu suutäisi. Need selles mõttes inimesed on üllatavalt vara ametis vaid ja Reformierakonna ametnik tööle jõuavad, ma ei saa aru. Inimesed on kell üheksa peavadki kell kuus ärkama ja vaat see on õige ja miks nad elavad Viimsis? Sealt tõesti läheb mitu tundi autorongi, mina, mina elan Kadriorus, aga ma ikkagi kujutan ette, et ma lihtsalt ei jõua. Noh, niimoodi ma tahan ikka jalutada, vaata mis ilm teeb, eks ole, selga täna panen üldiselt, kustkaudu ma nüüd lähen. Et see kõik on nii keeruline ja näiteks mõtlen Kristen Michali peale jah, teile, kelle, kelle saatus ripub, ripub, mis ta ripub, eks ta ära lõpuks kukub. Et ei peagi minema kella üheksaks kuhugi, siis ma hakkasin mõtlema hoopis teises teisest seisusest inimene, ma läksin, leili ütles, ega siis mõisarahvas ei pidanud ka kella viie Keinale minema, eks ole. No ma läksin, hakkasid, imestad, kuidas talurahvas nii vara Einale saab. Et meie alles ärkama kolmandal päeval. Sõime hommikut seitsme ajal õhtul, eks ole, et noh, see on teine elutempo, aga ma ikkagi mõtlesin, et kui kole see on eriti. Koopa rahvani. Et kuidas nüüd ja ütleme, et homme Kristen Michalini viimane ministriametit viimast korda jaksa nii tugevad, kas sa oled midagi kuulnud ja ma olen kuulnud seda? Ma olen aru saanud, et homme on siis ajalehekoosolek, kus siis asi, mida on räägitud juba eelmisest kevadest kevadest saadik, homme siis juhtub see, et Kristen Michal ohverdatakse säkrefays, et sellest, seal on ka omaette teema, mis tähendab sõna ohverdus, millisel teemal täna väga põnev diskussioon oma õpetatud sõpradega. Aga enne, kui me jõuame selle ohverdamise mõiste juurde, et jah, tõesti kliimasse sõbra nimi on Illimar? Jaa. Jaa, võib-olla ta Illivara, võib-olla Claus, võib-olla mateerias nii edu, eks, et eks neid õpetajaid sõprade palju, et viimast korda sind kammitakse, pannakse lusikaga muna ja pudru suhu ja siis veetakse sind sinna koosolekul. Rein Lang magab ja ärritunud, tige Jürgen Ligi jookseb edasi-tagasi ja Ansip on tagasi jõudnud Soomest juba vabandamast. Mina vabandan, Antsipanud Andrus Ansipil on tekkinud uus paradigma igal pool, kus ta käib, ta ütleb, ta vabandab. Täna ta vabandas Soomes, ma usun, et ta läheb varsti. Juvad Vello. Harry andeks, sorri, vaan. Siis Kristen Michal vaatab seda kõike nagu viimast korda nägeva pilguga, kui ta sealt koosolekut lahkub, siis tema ametiauto on juba antud järgmisele isikule, kellest saab justiitsministrit, ma ei kujuta. Mis sellest, kes saab justiitsminister, vaat seda ma ei tea, aga ega Mihhail siis sellepärast nüüd Amedita ja minu teada on ta riigikokku valitud inimene, kui ta ministriametist tagasi astub, siis ta saab tagasi oma koha Toompeal, Parlamendis on kellelgi traagika, kes praegu keegi lihtne inimene, kes on siiamaani teeninud kuus keskmist palka, peab minema jälle. Aga kas nad ei saaks poole, kes algab nagu selle tema asendusliit, mõlaline pannakse selgeks, pikk riietus, selline maali, kõik jääb mulle lihtsalt üks väga pikk-pikk, reformierakondlane, saalsed, mõlemad saavad edasi istuda ja jagavad selle palgalised saavad vennalikult pooleks. No põhimõtteliselt küll jah. Ehkki ma muidugi ei saa sellest aru, et kui nüüd kõik see tõele vastab, mis sa räägid, need, kes laupäeval kuulavad meid kordades. Mis värk oli, aga need, kes täna kuulavad, ei tea veel, et et ega siis see, kui inimene nüüd maha võetakse ministriametist mingite pattude pärast, ega, ega siis riigikogu ei ole ka see koht, kuhu patused kogunema peas, aga see ei ole mingi Purgatoorium lähematud. No selles mõttes, et ta saab puutumatuks, sellepärast võetaksegi maha ja selge et kohtu eest päästetud minister vist ei ole puutumata. Ei minister ega ta sellepärast ta tulebki sokutada riigi kokavaesele Kristjani oh issand. See on ju selge, must tegu on, ära räägi, et eile oli siis see päev, kus peame minema, ajas tagasi Kalev lillazza. Tema ongi puutumatut. Teda ma tahan, midagi ei olnud, tema, see mees ei riskinud laiali väljunud riigikogu hoonest kogu selle aja jooksul mitte kordagi stab, kuni ta püsib riigikogu hoones sees. Teda ükski võim kätte ei saa. Selle kohta mul tuleb meelde niisugune raamat nagu meeletud Merovingile, mis olid, oli sihuke loominguraamat, kus kunagi ilmus mera vinged elust. Siis seal kirjeldati Meravingide kuningaid, kelle ajal kehtis kasuka, säärased, et kirikusse ei tohtinud minna järele inimesele, kes oli selle varjupaika läinud paluma, et ta pidi kirikusse jääma ja mera vangikuningad ei läinudki talle järele, vaid nad läksid kiriku katuse, hakkasin seda lammutama loobsitele, kive, kaelaukudest, kuni siis inimene surma sai. Nii et nad said oma tahtmise ikka korraldasid sihukse obstruktsiooni esimene esimese õhusõjapõhi mida hiljem inglased edukaid praktiseerisid Saksamaa väikelinnade ja nii, et juba mera vinged ajal sai, siis selle kohta on jah, reformierakondlaste nagu sellises sisemises oma mütoloogias, mis nüüd homme juhtuma hakkab, selle kohta on enamus juba nagu selline nagu sõnastamine, et homme tõusis Michali ohverdamine. Et mina olles väga palju lugenud ajalooraamatud mulle seostub ohverdus alati sellega, et on üks nahkpõllega niuke, palja ülakeha võib olla üleni alasti, preestriga pea pügatud kiilaks ja siis need ohvrialtaril põlevad, need lõkked, eks tapetakse, loomi kisendavad omad verine nuga. Välgu mulle seletas üks minust palju targem inimene, see ohverdamise sõna nagu selles tähenduses, nagu Reformierakond Kristen Michali suhtes seda kasutab. See ei ole see, vaid see on malemängust, kus ütleme, ohverdatakse ettur selleks, et klipp saaks siis nagu edasi või tagasi kusagil mujal, vaata kui huvitav, ma ei teadnud, selline ohverdamine on ka selles mõttes. Etturid ohverdatakse, et küll küll mitte nahkpõllega mees, ohver, aga ta ikkagi võetakse mängulaualt maha, komme toimub ju veel keskpäeval või kuskil pealelõunasel ajal ka see kuulus ümarlaud presidendi jää, kel selleks ongi, tahetakse plats puhtaks selleks ajaks ma kujutan ette, kui kogunevad, siis need harta 12 alla kirjutanud president ja vaba kondade Viljandit, eks ole, siis saabuvad reforme gara delegatsioon, kandes Kristen Michali pead ooda otseses asetatakse sinna jääkeldri ümarlauale, siis nagu läbirääkimiste. Palun palun, et nüüd te pahaks, kas süda nüüd rahul? Ma arvan muidugi, et just nimelt tsensuur eksitused. Et kui Reformierakond arvab nüüd olles ohverdanud Michaelit, nüüd saabub rahu, et vaata, see on see asi, et ütleme, et kui haikalad tunnevad, et vette sattunud Verg, siis nad lähevad hulluks praegu ütleme tegelikult see veri on väljas. Nad on saanud kätte, mis seal ikka sellega ei lepita, kohe hakkavad käima, neerud, tahetakse, pane tähele, Ansip võib käia praegu nii palju Skandinaavias igal pool ja vabandada, vabandada. Vabadus on Eestis käia, vabandada iga koduuksele, koputad vabad arvul on kahju. Ma vabandan, ma arvan, ma arvan, et soomlased paistavad talle rootslased ka, et kui ikkagi vabandab nende, siis nemad ei pane pahaks, et ja nad ütlevad, et jah, ei ole viga, et ma arvan, et nad teevad praegu selliseid Ühed, ohverdavad Michali aga möödub paar nädalat võib-olla paar kuud ja siis nad peavad ohverdama veel ühe asjapulka, et ega see nii ei jää, et ega ega kui sa hakkad kord juba nagu ohverdama, siis ohverdati edasi. Jah. Ja pealegi, nagu sa ütlesid, et see on ikkagi niisugune etturi laualt mahavõtmine lihtsalt ja sest nii nagu me ka välja selgitasime, tegelikult ei olegi ohverdamine, vaid hoopis Michali viimine riigikogu puutumatuse vihmavarju all. Ansipit ootab tegelikult samas ja kui midagi peaks juhtuma, siis kohe ruttu talle pannakse tekk peale, niimoodi kaetakse tekiga. Ja talutatakse kiiresti meeste päästevestides meeste vahel ühe kiirabiauto peale, mis viib Toompea lossi hiljem videos seda vaadatakse, seda episoodi enam pole, kus nähakse näha nii, et üks mees auto peale Stenbocki majast Toompaleesse jällegi Pikma. Et sealt ei justiitsmille pärast salakäik olema. Justiitsministeeriumist, kus Kristen Michal töötab, on veidi pikem, ma aga ka mitte väga hull tulevaselt mäest üles joosta. Ruttu teine olulisem Kristen Michalil, ütleme, kui ta tunneb, et ta ei saa ennast Toompeal varjata, et võib juhtuda aladel nagu see Merovingide kuningate kivilt tabada, siis teine kohe jääb lahti Pärnu maantee põgeneda maa avarustesse. Et põgeneda Pärnu suunas, seal kohe linnast välja, kohe avaneda kahel pool teed avanevad metsad. Metsad kutsuvad selles mõttes, et kui sa ennast varjad metsades, kui sa külarahvale liiga ei tee, poode rüüstama, ega sind keegi püüdma hakkas, ütleme Lihulas näiteks politseid enam ei olegi. Jah, selles mõttes on ju need siseministeeriumist on teada need regioonid, kus tegelikult sa pead varjata täiesti karistama. Samas Lihulas on elekter, vesipood on olemas. Et ses mõttes sa elad seal nagu vanajumala selja taga, kui selle Lihula piiridest välja ei lähe, kui see muidugi Lihulas võib-olla ka vanasti olid seal karmid eesti mehed. Madisoni võitluskaaslased võivad teha omakohut, aga Michael, et on ideaalne välimus enese moonutamiseks tallele, vuntse, habet kiilaspead, sinna võib panna paruka vurrud, tabedan tundmatusse, moonud Lihulasse kolib üks uus mees, nagu nagu Lenin oli, eks ole ka kiilaspäine. Aga kui ta Raslikkonni läks, siis ta pani siukse paruka pähe ja elas seal ta Lihulasse kolib näiteks üks, üks vaene invaliid, kes käib karguga ja tal on jalad halvatud. Mustad drillitan pimedaid, näoson, armikad, maani juuksed. Ta räägib nõrga häälega. Ja ta ütleb, et elab oma sellest pensionist. Ja palju ta ei vaja. Toanurgakest. Ilmar nagu Aleksander, esimese surmast, kes väidetel Siberis ilmus välja üks tark vanake, kes teadis kõike Romanovite saladus, et samamoodi Lihulas asub, elame üks pealtnäha paadialune, aga teab kõik Reformierakonna salaasju elab seal kaua õnnelikult, aga siis tuli ükskord võib-olla närv viskab üle, ta tahab minna mõnda suuremasse linna korraks tuulutama. No näiteks haapsallu. Ma ei tea poodi või midagi konsumisse, kuhu näiteks mingit kampaaniat seal näiteks viie euroga saad teleka näiteks ja, ja noh, ütleme ei pea veri vemmeldama, ta läheb Haapsalu, seal tunneb keegi ta ära. Näiteks Urmas Sukles tunnet ära. Ei sa oled sina, Krist Mihkasvas noh seal no ja siis on, eks ole, kögana. Ei no siis ta peab jälle kaduma, keegi sukest ei usu. Tuleks Mahamateks kirst, mis oli nime lihtsalt, et ta oleks nagu surnd ja rahu majas ja siis ta saab elada täiesti vale nime. Alati mainitakse libesisexe risti, üteldakse rahudama põrmule. Tegelikult elab õnnelikult. Brant räägib prantsuse keelt, on kosinud Matsaka talunaise saanud hulga lapsi ja meenutab vahel oma vanas põlves, vahel meenutab imestuse üllatusega noorpõlveaegu, kus sai oldud, justiitsminister ei oldud Reformierakonna juhatuse mõtleb küll ma olin noor ja roheline, rumal nüüd ma olen tark ja ma ei tea neid kõige. Kõik, mida inimene vajab, kannab ta endaga kaasas. No need on käed-jalad ja, ja ülejäänud keha, orava, sealt ülejäänud organid ja need on kõik inimesel tõesti kaasas. Alati. Tänane muusikaline külaline, ansambel, ansambel, Mänd, Manson, selles mõttes haruldane kollektiiv. Et kuidagi suudeti kallid, kuuled ette, kujutad mõnda ansamblit, mis on veel rohkem gei kui näiteks viliks Piipelsisvat mändumann on kohe eriti Key ansambel, neid kodudes. Kellele pakub, pakub huvi selline vibratsioon läbi raadiolaine, panime magnetofoni lindistama ja hakkame seda laulu kuulama. Lõppeski ära. Ma kujutan ette, et paljud inimesed tõesti pahased praegu siukest asja mängib suhteliselt varasel õhtul veel alkoholi reklaamidki pole lubatud, minu arust on see nii tore muusika, armastan seda, ma hakkan seda kindlasti Einar Laigna eludel stuudiosse ja oli väga pahane pidudel mängima, et kui tuleb nüüd Ennu ratas esimesel detsembril, millest me järgmises saates räägime põhjalikult praegu lihtsalt nagu vungi ülesvõtmiseks, võin öelda, et kindlasti kõlab mäntu Männaga õhtu. Peaesineja on armastatud sõber Tartust, onu Bella, kes võtab ette pika teekonna Tallinnasse ja sooritab võimsa ülesastumise. Mina kavatsen ennast esimesel detsembril võtta vastu, et võtta ette vastupidise teekonna karjalast Tartusse, kus on siis ülikooli aastapäeva, siis on ilusti ära jagatud, et siis ei ole Tartu ega Tallinna hooleta, et igal pool toimub ja ei, selles mõttes pole muret, et ei maksa arvata, et need ainult Tallinnas pidu käib. Ütleme nii. Osatakse mujalgi. Et ei jah. Üks selline aastavahetuse projekt alati mõeldakse, et mis võiks teha aastavahetusel televisioonis, et oleks võtta tõesti seal Mihkel Muti uus raamat kooparahvas läheb ajalukku lavastada siis selline nii-öelda selle raamatu esitlus Kuku klubis ajada kokku kõik need, kes veel vähegi alles on kooparahvas teha sihuke sihuke verine reklaamiklubi tüüpi tüüp läbi aastavahetuse saade käia siis kaameraga Kuku klubis ringe ja filmida, küsida mälestused. Kuulake, ETV töötajad on väga hea, väga hea idee naasta vajab selle saab teha sellest midagi neli kasti viina ja selle saab teha teate, saata Eesti NSV nagu formaadi rahadega. Et selles mõttes, et võttegrupp on olemas, lavastaja Mäeots on olemas, kõik on olemas, ta ei peagi tegelikult grimeerija või selles mõttes, et needsamad noh, meil on nagu paljudel inimestel trongi sellest ajast riided seljas. Et nad lähevad, lihtsalt istuvad seal nende laudade taga, sest ka sisekujundus on ju praktiliselt muutumatu minu arust vähemalt selles suures saalis, et siin on tekkinud mingid ütleme jah, et mingid asjad on muutunud sealt, aga see põhisaal on siiski Kuku klubis samasugune, mida ma mäletan ja mis mind, mis meil mind, mis mul seda kooparahvast lugedes meelde tuli, tõesti kukkus, oli kunagi oli telefonikabiin ja kus sai käia, helistama sinna peale ütleme, pehme keelega helistada. Noh, ütleme mõnele sõbrale tuttavale noh, dollareid inimestel lauatelefonid, kellel muidugi oli, aga noh, ütleme kultuuridega seal ikka oli telefonil, sest aeg-ajalt tekkisid juhtkonnal seltsimees Karl Vaino, rin ristlannal vajadust kiiresti kultuuridega seal koju helistada, noomida liiga julgete värssidele, see on ilmunud, kas vastupidigi sai, ei saanud selle kuku klubi sellele taksofoni ei saanud helistada, eks ole, võib-olla sai, tegelikult ma usun, et sai, seepärast ma arvan, et päris paljud naised tõenäoliselt helistasid näiteks kuku klubi direktrissilt, küsis, et ega ega ega Raymond seal ei ole. No mis seal ikka, ma arvan, et kui klubi oli kinnine, seda infot ei antud, ma arvan. Pealegi sellisel kõnel polnud mõtet, sest kui teda kodusel Tallinna sõja see oli selge, kolmas õmbluse ateljee vahepeal, eks ole, sealsamas kunstnike majas. Nojah, et teda oli teel Kuku klubist koju, kodunt Kuku klubisse kaks võimalust ja noh, et selles mõttes oli hea, et oli niisugune koht, kus, kus alati nagu leidsid, et praegu jookseb mööda linna taga praga muidugi mobiiltelefonid. Selles mõttes. See lihtsustab asja, et ma kujutan, kummaline oli see teadlane, kes leiutas mobiiltelefonid. Võib-olla te kutsute selle sellega, hakkavad selle imelise agregaadiga hakkavad üksteise helistama teadlased, filosoofid ja riigijuhid. Ja vahetama, kui mõtled, kiireid mõtte, ta telefoni jõudis rahva kätte ja põhine, mida sellega tehakse, peale sellelt tehakse pilte, kuulatakse muusikat, helistaks traumis, teed. Tšau, kus sa oled? No tegelikult, kui vaadata vanu filme, algselt mobiiltelefone, tekkiski filmides ikkagi sellisena mida kasutasid riigijuhid ja James Bond ja sellised väga tähtsad inimesed, siis võitsid selliseid hästi suure telefoniga siukseid, tähtsaid kõnesid, lauatelefonil mõtet helistada, džaugus oled, et kui ta juba vastas, siis ta loogiliselt kodus. Lauatelefonil oli üldse väga riskantne, 400, sellepärast et lauatelefoniga ka oli, ma mäletan väga ebamugav rääkida. Sest sa pidid rääkima ühes kindlas kohas enamasti esikus püstijalu. Et sa ei saanud välja diivanil-ist, aga tead, see oli selles mõttes väga hästi läbimata. Praegu mobiiltelefoniga heidad mõnusalt diivanile või voodisse pikali ja patrat, kuni aku tühjaks saab. Aga, aga see lauatelefon ei saanud aku kunagi tühjaks, aga rääkida kaua. Aga olukord oli ebamugav, sa pidid seisma. Ja sa ei saanud sealt minema ja seetõttu inimene lõpetas selle kõne ikkagi suhteliselt ta ära ja sa ei saanud minna näiteks mingisse varjulisse nurka, rääkima, siukseid asju. Ei, et sa said rääkida ainult keset esikut ja kõik sellised hukkamõistvalt silmitsesid sind, mida sa nüüd räägid? Nii et selles mõttes oli, oli väga keeruline ja muidugi ka kunagi teadnud, kes vastu võtab, et siukseid salakõnesid üldse ei saanud eriti mis olid nagu suunatud konkreetsele isikule kunagi tead, võib-olla võttis vanaema vastu näiteks sopid mingi täiesti asjasse puutumatu ühiskorteris, täitsa suvaline inimene võis vastu võtta nii et privaatsus on läinud, ühelt poolt öeldakse, et on väiksemaks läinud, teistpidi ta on ikkagi oluliselt suurenenud tänu sellistele mobiiltelefonidele ja arvutitele. Et jah, muidugi oletatakse, et kuskil istub mingisugune staap, inimesi, kes lindistanud. Meie kõned kukuvad kokku, kõik meie meilid omavad ülevaadet kõikidest meie pangatehingutest, aga ma siiski millegipärast kahtlen selles, et et kes on need inimesed, kes seal tööl käivad, sellega tegelevad, milleks? Ei noh, ma arvan, et isegi need inimesed võivad olemas olla, et ütleme, et on tohutu hulk inimesi, kellel lihtsalt meeldib istuda, tegeleda millegagi. Aga siis on mõtet andmemass selles mõttes, et nad öeldi, et telefonikõnesid lindistanud, meile koguda. Mis siis, ja seda tsau, mis teed, seda tuleb miljon meile ka. Siis sa pead selle info kõik nagu rekteeruna arvutud muidugi aitavatelekteerimisele ikkagi ma kahter selliste kurjade Keeniast olemasolevas natuke, et need on sellistes sellega James Bondi filmides on, on sellised suured koopad, mis on maast laanearvuteid täis. Kui sa vajutad kuskile nupule, siis ilmub konkreetseid olulisi mulle tundub ikkagi, et, et sa ikkagi võtad nüüd nagu asja oma nagu mätta otsast, et täpselt nii mõtle nüüd nagu ma tahan sulle sellise analoog, et sa ei suuda ette kujutada kusagil kurjad geeniused, kes lindistavad mingisuguseid kõnesid ja asju ja istuvad koopas. Aga mõtle nende oma naabrus asuva haigekassa töötajatega ja nad ei ole kurjad geeniused, ei, aga suurem kurjem jõud sunnib neid hommikul, mis kellad alustavad tööd. No enne üheksat ikka juba paljud on juba laua taga ja töötavaid, vot just nimelt, et ikka kaetakse tohutu hulk rahvast välja selleks, et istuksid laudadega kallimaks saatesse tulema, mõned olid ikka veel alles kella seitsme ajal oldi ikka veel alles, mitte kõikjal tale mõnedes kabinettides pole, siis ma arvan, seal ei ole enam käsil mitte haigekassa kaardid, arvestus vaid käsil. Kontoriromaan. No ei ole nii, ma vaatan, rakmed paistavad läbima kogu aeg, loodan et algav kontoriromaani ma saan sellest osa, aga rinnut on kogu aeg niimoodi, vahin, aga aga ei, nad istuvad arvud jutu taga ja klõbistavad, et haigeid on nii palju. Mart, näiteks sinagi oled taiti, seinad olid sinupärased, eks ole, neli inimest töötavad sisestad mingeid andmeid, et ma ei tea, noh, see on selline nende kohus, et ma ütlesin. Ma arvan, et, et jah, et võib-olla sina ei viitsi minna kuhugi koopasse andmeid kogu ma olen tohutult inimesi on kindlasti mõne loogiasse taha, kelle koobas on hoopis teised. Ja, ja no ütleme sellest doktor no mõttes kurja kirja on kindlasti mõned viisid, kes tahavad neid andmeid koguda ja neil on nii palju, ütleme, võimalused sundidega, tohutu hulk inimesi, kes ei taha ärgata hommikul kell kuus, et jõuda kella üheksaks haigekassasse või Reformierakonna koosolekule kohale ja nad sunnivad sinna tulema, nad istuvad seal ja töötlevad neid andmeid talkusele, aga mida ei ole, vaata Martin, aga see asi muidugi Etna sunnivad küll kohale tulema, aga ei saa sundida inimest, kes on juba arvuti taha maandunud, et ega seda, kui sa oled juba arvutiekraaniga. Ja siis ise hakata saatkondituid. Tšau, mis teed, sellega tegeleda ei ole 18, kui sa jõuad kella kaheksaks töölisi, natuke puhkad, võtad ühe kohvi, loed lehed läbi, siis hakkad sõpra reglementides arvutitest lugeda, mõnusat. Meile saab mõned Facebooki lehel. Vaatame, kuhu lõunat sööma minna, näiteks lõunat pakkuda, kui me seda on ja mis, mis kellelgi üldse huvitavat linna veel. Sellega sa toodad nagu seda müra juurde, mida keegi peab analüüsima kogu tegelikult, et see, ma ütlen, see on lootusetu, tegelikult. Ma ei tea, aga ma ei tea, kas see võtab nüüd inimesteni pingeid vähemaks, Marnis Kristen Michal praegu kodus kindlasti ja Kalev Lillo riigikogus varjudes juba pool aastat on inimene olnud riigikogus või nagu see Julien Assange, ministrid, kõik seal Equadori saatkonnas, tema, vot ma olen ära unustanud, kas ta on ikka seal, kui ta jälle nüüd kaevanud Londonist tunnelisse Ecuadori ja selle kaudu põgeneda. Ecuadori avarustesse saatkonnas istumine võib läilaks kätte minna, eriti Ecuadori saatkonnas. Mis tal on rääkida väikesest Ecuadorist, ega ma ei tea, pisike riik võiksid, Equador lased, ajavad oma asju, aga nad olid ainsad, kes takistama nagu hõlma alla võtsid. Nojah, ei no lahked Ecuadori rahvas on lahke, lahke issand, hispaaniakeelne rahvas. Ütlen diplomaatiliselt, Eriksson, Ecuadori keel, kas nad, kas, kas nende valduses on ekvaator? Jah, see riiki ümbritseb. Ta veel peenem kui Tšiilis, hästi peenike ingel Kelly meetri laiust, 40000 luu ju kunagi päikese leiab seal. Selles mõttes on ta ju väga hea kaasaamisest, Londonist läheb läbi Greenwichi meridiaan ekvaatorist kreemsile meridiaani Ecuadori saatnud, võib-olla seal mingi maagiline punkt, kus need asjad ristuvad. Oi jumal, see on jälle salateadis. Igal juhul, see on mulle praegu üllatuseks, sõitsid Jul hüljanud. Assange on ikka veel Ecuadori saatkonnas, et see, ma olin selle inimese vahepeal unustanud. Vaata. Nii et vaat küll ta tuleb aeg-ajalt meelde, kui ma mõtlen nende Londonis redutavad poliitvangide või Emeelsus teisitimõtlejate peale seda on tegelikult vana teisitimõtlemise keskus alati mandrilt, erinevalt mandririikidest briti politsei, keda abistas Sherlock Holmes, keskendus kuritegevusega võitlemisele, jättis nii-öelda erimeelsusi poliitilises vallas, jättis tähelepanuta, mistõttu siis mandrit igalt poolt põgenesime, tohutu hulk rahvast seal mingis mingis etapis istusid ju kõik Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei liikmed, olid bolševikud, dementšerlikud lugesid Briti raamatu, kus ajalehte tülitsesid lakkamatult arengutee, üle mille peaks valima Venemaa praegusele varia pärast Assange kusagil nalja pärast, Anna-Maria Galojan. Tema mõisteti õigeks. Briti kohus on õiglane, eesti kohus, mõis jälle, eks ole, Kristen Michali haldusalas olev kohus mõistis süüdi atriti, kohus mõistis õigeks. No Kristen Michal ja Kalev üldse vanad vanad vimmamehed on, aga võib-olla on ka varsti Kristen Michal ka Londonis ja nad varjud ennast seal kahekesi tülitsevad omavahel küll Briti Muuseumis lugedes neid vanu ajaleht nagu Mentševikuid ja bolševikud. Et nad tähendab mõlemad, nad on mõlemad Reformierakonna erakonna liikmed ja et üks esindab ühte sellist terrorile orienteeritud tiiba, teine orienteeritud rohkem turumajanduse elementide kaasamisele alupoegade kolhoosidesse surumisel. Aga, aga noh, neil on, kas väga suur ühiskonnas on ühiskonna ühisosas on inimkonna õnn, vabalt võib mingil hetkel maanduda seal ka Andrus Ansip, hüpata langevarjuga Briti saarte kohal ja paluda poliitilist varju, ta vabandab ega sorry, kas ma tohiks paluda varjupaika ja siis ta viiakse kohe tabelisse. Aga kuulama siis veel homoseksuaalsed mändomann ja. Laupäeval suure huviga interneti vahendusel uudisteportaalide tööde meeleavalduse kajastamisel, mis leidis aset Tallinnas ja Viljandis ja Viljandi järves lauldi nagu ikka Viljandis ala alati mingi meeleavaldus, siis seal on neid inimesi, kes on jäänud nagu suvel Viljandi folgist, sinna neid on piisavalt ja need võtavad laulu üles, laulavad siukseid solvavaid lorilaule valida saade ja ta on tore kuulata, et meeleavaldus oli väga tore. Richal lauldi ametist lahkla ja tore oli see, aga ma täheldasin seda kajastust jälgides. Et ikkagi tõsi on see, mida on rääkinud juba näiteks ka Jaak Aaviksoo, keda me tänases saates oleme maininud. Mida on rääkinud haridus, Eesti haridusspetsialistide, tõesti, tänapäeva eesti kool keskendub liialt humanitaarainetele, reaalained jäävad unarusse, et ma nägin seda reaalselt nendes sõnumites, missis. Uudistevoolus tulid, mis rääkisid demonstratsioonidest osavõtjate arvu kohta. Alguses öeldi, demonstratsioonil osaleb paarsada inimest, siis öeldi, osaleb tuhatkond inimest ja sellega reporteri arvutamisoskus lõppes, siis järgmine uudis tuli, demonstratsioonil osaleb palju inimesi ja selle juurde palju selle juurde ka jääda. See on kõige-kõige neutraalsem, ega sa täpselt ei oska neid kokku lugeda. Et on üks On mille, kuidas lambaid loetajad lastina lipatele kiviaeda tehtud mulgu siis see ükshaaval neid lugeda. Et kui palju lambaid tulijaga demonstrant see niimoodi läbi mingi mulgu minna ei lasknud, kahjuks oleks võinud teha seda kõik lähevad läbi mingi mulgu ja siis on üks ajakirjanik, kes loeb nad üle. Mina vaatasin ka telekas seda ma ise viibisin hetkel Rakvere spaas. Olin just käinud mitmes saunas, ihu oli pehme, lõhnav. Lebasin, vaatasin televiisorist, meeleavalduste oli mõttes nendega? Jah, ma olin ka. Ja väga samas ma arvan, et see arv oleks olnud tuvastada, sest et ma arvan, et jällegi kuskil näiteks hommikul varas demonstratsiooniga, sest hommikul kell kaks hommikul kell kaks, noh umbes nii jah, et selles mõttes, aga see oli arvestatud päeval kell kaks oli solin nädalavahetus ja et selles mõttes sai ta olla, kui haigekassa oleks tahtnud sinna väga minna, aga ma jälle ei saanud oma seda ajakava. Siis ma hakkasin harutama, kui ma tahan kella kaheksa jõuda sinna Toompeale, siis ma kõike tegema pean. Jõudsin jälle kurva tulemusena pean ärkama kell kuus hommikul, et olla söönud, heas tujus, võimelnud kohvi, joonud lehed läbi, lugenud, puhanud, natuke põrgatanud, ennem selle ürituse osalemist, Alexis, ärgata natuke hiljem, minna neile Tammsaare parki vastu, tervitada neid juba seal. Milleks minna? Toom? Ma läksin närvi nagu alati, lähen närvi, kui ma pean kuhugi minema, lähen meeletult närvi ja lõpuks ma jätan üldse minemata ja elasin kaasa sellele sündmusele selle peale, aga ma arvan, et kindlasti oli ka kuskil neis struktuure, kes hommikul ärkasid väga vara. Seadsid oma objektiivide kaamerad nii sinna Toompeale kui ka Tammsaare park küljes. Ma arvan, et kõik osavõtjaid pildistati, filmiti ja ma arvan, need näod on kokku loetud juba üle loetud ja nende näod ja nimed on ka kasutades Facebooki, Aifun ja muid tehnilisi abivahendeid, Twitterite, nende näod ja nimed kokku viidud. See andmebaas on kusagil olemas. Ma võin muidugi öelda, et kui keegi ühte habemega meest ära ei tulnud, kes nõudis Siim Kallase verd, siis oli Toomas Kümmel. Nii, jah, tal oli sihuke plakat vä? Err nägu, tal oli suu ammuli ja näha oli, et ta sõnastele suust tulnud lause Siim Kallas andku aru, oma kuritegudest on hea prokuratuur, kümmeli ma andsin kohe, siis ongi tegelikult iga ausa eesti kodanikukohus ja, ja siis oli kurb, oli näha, et ainuüksi mitte ainult et vana tarand ei tulnud meeleavaldusele. See on inimene, kes eks ole, peatas eesti progressi talveajalt suvevaheajal ja suve vahel talveajale üleminekuteel pik tükiks ajaks, olles nii-öelda jõulunii-öelda jõuluvalitsuse peaminister Vitali, ka poja kaasa võtnud. Indrek Tarand oli ka seal tradrid taliga naisega hulle, Indrek, oma naise vist seal oli neid grupimesilane on see värk, see läheb nüüd, see läheb nüüd selle uue selle seadusi, mida Kristen Michal, kadunuke üritas vastuvõtte, mis loodetest jääb järeltulija, vastutuse vaenu õhutamine gruppimisel teeb seda Tarandite pointer ka kinni panna, ma arvan, muidugi, Mart, et sa praegu oled valinud vale poole, et kumb see õigem on? Pikk või ilmselgelt tundub, libisevad meeleavaldajate kätte. Ah siis ma ütlen, et unusta ära ajutise valitsuse ministriga, kes istusid Stenbocki majas, värisesid muidugi, samal ajal samal ajal sai laupäevane päev. Aurora andis kogupauk. Tammsaare Ma arvan, et ei olnud mingit aurat, olid soome turistidest täidetud ja soome ehitades sõidud laevadki vilistades ja huilates saabusid sadamasse, lahkusid sealt ja siis ajutise valitsuse peaminister, olles põgenenud naiseriietes Stenbocki maja stiili sammu Tartus oma kodus, naiseriietes ma arvan küll oma proua riietes Anu Ansip varjed tehtud. Ja et ma arvan, et muidu võib-olla ministrid armastasid teha ületunde, tulla laupäeval tööle, aga see gorites Ansip pole vaja tulla. See ongi tegelikult kõik mees, ministrid olid Reformierakonnale mõneks ajaks ära peidetud ja rahva, et julgesid minna, naised olid nad ikka naised ei ole seda, ma ei tea. Kas sa arvad, et Keit Pentuse asemel esines tema mees Rain Rosimannus naiseriietes Jürgen Ligi, silmad kinnise suu kohal või kuidas see käis? Jürgen Ligil on vastupidi, et tal on ammuli suu silmade alla. Kui üllatav oli näha selles, ütleme sellises nagu noh, ütleme vana rezhiimi hävimise ja uue režiimi tärkamise sellises segapudrus näha ikkagi mingid struktuurid tiksuvad vanaviisi edasi, tuligi muu muude uudiste vahele tuli sinna kuplesin armas uudis, et Tallinna reformierakondlased valisid oma juhiks Valdo Randpere. Midagi pole parata, tegelikult aparaat, mingid struktuurid, tegelikult tegutsevad inertsist edasi. Et see midagi pole parata, seltsimees Brežnev oli ammu surnud, aga ta valiti juba ikkagi miilitsapäeval au presiidiumis, nii et noh, info jõua jõua kohale ja. Aga noh, miks mitte, miks mitte, Valdo Randpere võiks juhtuda Tallinna Reformierakond, kas nad lähevad põranda alla, nüüd mulle kohe on järgmine küsimus, seda me näeme, seda me näeme. Kas, kas Valdo Randperet ootab Viktor Kingissepa saatus, kes varjas ennast Karu tänavas asuvas puumajas topeltseina vahel ehitud Camorkas? Kui sa, kui sa arvad nii, et sellest Kristen Michali homsest, mida mina sellest ei tea veel midagi, sina väidad, et ohverdatakse võib-olla toimub kõik vastupidi, et ta tõuseb au sisse au sisse ja selleks ajaks laupäeval, kui me räägime, on just nimelt need sädemega mees Toomas Kimmel ja kogu Tarandite perekond ja kõik arreteeritud ja istuvad ja Patarei vangla, aga ei ole mingit muret enam, milleks seda kasutada mida kasutatakse selleks, milleks ta mõeldud on? Sellepärast selle erastamine, ümberehitamise Velilase, mis ei veni seal selles mõttes, et ei ole ju mõtet, ei tark ei torma. Seda võib veel vaja minna, sest kust sa võtad nii palju konge korraga? Et ega, ega mitte midagi otsustatud ei ole, mina. Kuna meid ja, ja kuna meie kuulaja laupäeval on targem kui meie, mina, jäetakse otsad lahti selliste selliste asjadega, ma arvan ka, et jätame otsa lahti, kuuleme hoopis törtsu diskomuusikat. Krister Kivi kirjutas ühe naljaka loo Estonian Airist, täpsemalt sellest, kuidas sinna satuvad need juhtimisgeeniused, kes seal viimasel ajal puldis on olnud. Oli seal Tero Taskila, kes läks suure suure hoo ja pauguga päevapealt minema, asemele tuli Jan Palmér, kui ma nüüd õieti ütlen, Christian, ütlesite, et see fenomen on selles, et Juhan Partsile meeldib osaleda sellistel nagu osturallidel, kust ostetakse tippspetsialiste. Et kui ta näeb kuskil saadalevat Niukest tippspetsialisti kringli, hiilgav CW powerpoint ja ette näidata võimas töö kogunud, siis ta läheb hulluks, ta tahab seda spetsialist iga hinnast endale saada, see on kollektsionääri kirg. Kollektsionääri käest vaatasin romaan, liblikapüüdja pervert sulges keldrisse naisterahvaid. Et neid piinata ja vägistada, et selles mõttes, et Juhan Barca Tammsaare novell poisse liblikpoiss ajas liblikaid taga mööda lillevälja, ma võin sulle rääkida ühe ropu veneaegse anekdoodi, mis poisist ja kärbsed ja mis juhtub, sisu, kärbse tiivad ära tõmmati, aga ma räägin seda eetriväliselt. Seda räägiti mulle nõukogude armee sama helilaadjala käinud nõukogude arv, see oli nõukogude armee välilaager. Seda rääkis üks nõukogude mälestusi oodatakse. Vaata seal üleval, kus aken. Et kõik, kes on teinud nõukogude armeest, toovad oma mälestused ära. Ma tahtsin. Tahtsin rääkida hoopis Jan Palmér'i, st et siis, kui ja kui Tero Taskila suure hooga lahti lasti, siis tuli õhetav Juhan Partsi, sest tal on hiilgav juhtimisgeenius Jan Palmér kes sai kolmandiku võrra vähem palka ja odavalt sai odavalt. Pärast tuli välja, et ta sai sama raha eest kolm juhtimisgeenius detaili Palmer ja siis kaks veel sellist. Ei mingisuguse väljanägemisega Rootsi pässi tulid temaga kaasa ja selgus, et need on sellised, nagu reservuaar tooks, siis olid need platsipuhastajad, Killerid, kelle tööks oli laibad ära koristada ja veri pühkida. Nii et need kaks abilistel Palmeriga kohvrid Estonian Airis ja juba need tulemused on käes. Palmeer koondab inimesi tempoga seitse inimest päevas keskmiselt nagu täna välja arvutas inimene tunnis ja no praktiliselt küll. Ja kas Palmeer läheb hommikul kella kaheksaks tööle hamba kohe koondama? Ja, ja ma arvan, et aeg-ajalt helistab Juhan Partsile, räägib, kuidas tal läinud on. Et paljud on enne lõunat koondumide paljude pärast lõunat koondab ja Juhan Parts tõuseb krussi suhteliselt vara talle hommikul kohe öelda liinil ta võib-olla palub isegi Palmeri nendes koondades teha mobiiltelefoniga pilt ja saata need pildid enda telefonis padruni niukseid koondatud, mitte nägusid. Et selles mõttes selline huvitav hobi vahel võib jääda ka, ütleme ööseks tööle isegi öösel mõne koondada ja une pealt. Palveere tema kaks abilist seda pikalt püüdsid aeg, nagu teada, seda keset tema kaks nõunikku, ma nende nimesid ei mäletagi. Esimene versioon, mis liikvel, läks õigeid, tuli Palmeeria, tema kaks abilist, üks ühe nimi olevat olnud nälg. Katk noh, tegelikult ütleme nende nimel rootsi keeles, kas nad tulid ratsaapokalüptilised ratsanikud, kes saabusid, pole võimatu, sest maalinud parts oma mantli all kuidagi tõi hopsti korraga nad olid Tallinnas ja hakkasid toimetama, hakkasid toimetama need? Jah, mis meil midagi. Jah, meid on koondatud, tuleb välja me lõpetele saata. No ma ikka See on ikka. Mesi häälda.