Tere, mina olen Peeter Helme ja eetris on Eesti Rahvusraamatukogu 100.-le sünnipäevale pühendatud saatesari 100 aastat raamatuid. Minu vestluskaaslane on täna Eesti Rahvusraamatukogu kunstide Teabekeskuse juhataja Katre Riisalu, kes räägib sellest, et Eesti Rahvusraamatukogu sees on veel hulk väiksemaid raamatukogusid, millest mõned võivad olla laiemale publikule tundmatud ja ootamatud leiud. Rahvusraamatukogu oma rohkem kui kolme miljoni teavikuga on üks suuremaid raamatukogusid Eestis. Aastate jooksul on õige mitmed kultuuriloos olulised persoonid pidanud oluliseks oma arhiivide või raamatukogude püsivamat säilitamist. Rahvusraamatukogul on üle antud rohkem kui 40 erinevat, et arhiivi või tervikuna säilitatavate raamatukogu nende seas peaaegu 14 on tegemist muusikaga. Kui 92. aastal kolisime Toompeahoonest uude hoonesse siis veel remondi keskel toimus suur pidulik üritus. Kui maailma kuulsust kogunud maestro Neeme Järvi oli firmaga Chandos salvestanud 100. plaadita lanti kuldplaat ja maestro otsustas, et on aeg anda kõik tema poolt salvestatud plaadid üle hoiule ka rahvusraamatukokku. Tol hetkel olid need esimesed siidiplaadid. Tegemist oli 1992. aastaga ja korraga neid kaste avades kus olid kümned ja kümned, et maailma suurte orkestrite ka salvestatud klassikalise muusika plaadid oli see tunne väga rõõmustav, et Neeme Järvi pidas Rahvusraamatukogu niivõrd oluliseks. Ja sealt alates on suhted Neeme Järviga olnud jätkuvalt head. 2004. aastal otsustas maestro üle anda oma arhiivi tema erinevatest kodudest maailmast, et see jääks tallele Eestisse. Ja nüüd siis rohkem kui 25 aastat. Ta on rahvusraamatukogus kättesaadav ja kuulatav kõik maailma ühe enim salvestatud dirigendi helisalvestised ja ka sinna juurde kuuluv arhiiv, mis sisaldab valdavalt kontserdite reklaame, tutvustusi, programme, arvustusi ajakirjanduses.