Ettepaneku kohaselt kataks riik poole kollektiivide juhtide töötasust, kui on olemas tööleping ja kutsetunnistuse aluseks on TALO-ga kokkulepitud palga alammäär. Kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ütles, et eeskujuks oli spordivaldkonnas toimiv treenerite tööjõukulude toetussüsteem. Seda toetust saab taotleda kollektiivi kas siis MTÜ või com või eksale vastavalt, kes on kollektiivi tööandja neid juhendajaid kui Eestis, keda me oleme siis ka uurinud, on ligikaudu 2000 aga kuna see süsteem on seotud ka kutsetunnistustega ehk siis see raha taotlemiseks peab olema siis kollektiivi juhendajal ka vastav kutsetunnistus siis iga aasta loodetavasti kasvab siis konkreetne rahasaajate toetuse saajate arv. Riigieelarve taotluses arvestab kultuuriministeerium ka sellega, et tööjõumaksud lähevad riigieelarvesse tagasi ja seetõttu ei saa seda toetust vaadata, vaid kuluna. Veel kord Merilin piipu. Järgmise aasta kontekstis me räägime ligikaudu kahest miljonist ja kokku me räägime siis nagu ma ütlesin, et kui kutsetunnistusi taotletakse rohkem ja meil on rohkem siis juhendajaid, kes kvalifitseeruvad, siis me räägime ligikaudu kuuest miljonist. Eesti koorijuhtide liidu juhatuse esimees Heli Jürgenson ütles, et laulu ja tantsuliikumise kollektiivijuhtide toetamise vajadusest hakati tõsisemalt rääkima pärast noorte laulupidu sest üle poole juhendajatest hakkavad lähiaastatel minema pensionile ja noortel puudub motivatsioon. Samuti on jätkuvalt lahendamata juhendajate ala tasustatuse probleeme. Me peame ikkagi siiski nentima seda fakti, et suuremad tõmbekeskused on need kohad, kus neid dirigente ja, ja orkestri dirigente praegu rohkem jagub ja maakohtades on kindlasti raskem ja tegelikult see haldusreform ja koolivõrgu reform on jätnud väga suure jälje, sest kui maal pannakse ikkagi koole kinni või need õpilaste hulgad on väga väikesest või gümnaasiumist jääb järgi põhikool või suisa algkool, siis tegelikult kõikide nende õpetajate, kaasa arvatud muusikaõpetaja ja töötingimused ja oluliselt muutuvad ja lauljate arvud lihtsalt maal kahanevad. Aga tegelikult meil on plaan ja mõte ikkagi selles, et kui see valitsuse kavand ikkagi leiab praegu kinnitust, siis see on ilmselge märka kohalikele omavalitsustele, et seal oma õlg alla panna. Ja tegelikult oleks ju tore, kui igast maakonnast laulupeole tulevad noored, võiks olla ka kohapealse muusikaõpetaja fookuses, et need dirigendid kasvavad ju seal maal koha peal ja kohalik omavalitsus võiks ju panna välja õppuritele stipendiumi, millega tullakse Eesti muusika teatriakadeemiasse õppima, et seal maal inimene läheks oma kodukohta pärast tööle tagasi.