Liigirikkad niidukooslused ehk Eesti poollooduslikud kooslused ei ole vaid Eesti elurikkuse väärtuslikeks hoidjat, eks vaid nad on ka olulised panustajad, mitmekesise maaelu ja toidutootmise jätkusuutlikkuse säilimisse olles kohalike väiketootjate tootmisvahendiks ja toidulauaks ning igale Eesti põllumajandustootjale oluliste looduse hüvede kandjaks. Poollooduslikud niidukooslused on toidu tootmiseks vajalike tolmeldajate, põllumajanduskahjurite, looduslike vaenlaste ning suure hulga taimekasvuks oluliste mükoriisa seente päriskoduks. Niidud on suurepärased süsiniku hoidjad ning kliimamuutuste negatiivsete mõjude puhverdajad. Nii suurematel, aga ka väga kohalikel skaaladel. Nii on niidukooslused põldude ümber hoidmas kohalikku mikrokliimat ning puhverdamas ekstreemsete ilmaolude mõju põldudele. Niidukooslused on ka olulised maastikuilme rikastajad ja eesti kultuurilise pärandi hoidjad. Nad on eesti külamaastike osad olles seotud traditsioonilise maakasutuse, töövõtete ja maastikuilmega. Teate küll, need kaunid kadakas, karjamaad, kiviaiad ja heinamaad juunikuu ööl. Nii vajame me niitude ja nende elurikkuse säilimist ühtaegu meie looduskeskkonna toimimise tagamiseks kui ka Eesti maaelu mitmekesisuse säilimiseks. Kas teadsid, et meil on täna üle 800 taluniku ja maaomaniku, kes hooldavad kokku ligikaudu 33000 hektarit liigirikkaid niidukooslusi? Nende töö tulemusena on hoitud elurikkus ja olulised looduse hüved ning toodetud ka Eesti kõige loodussõbralikum ja mahedam. Liha. Taastamist ja hooldamist vajab aga veel vähemalt 30000 hektari jagu niite. Kui me tahame pidurdada Eesti elurikkuse kadu, parandada tolmeldajate olukorda ning tagada põllumajanduse jätkusuutlikkus ka muutuva kliima tingimustes Peavad niidukooslused tulema tagasi igasse Eesti maastikku. Ning Eesti niitude hooldajatel peab olema kindlustunne, et ka nemad on Eesti riigi silmas põllumajandustootjate hulgas. Tähtsal kohal.