Okei, kell on üheksa, 17 ja mul on väga hea meel, et vikerraadio stuudiosse on tulnud järgmine külaline. Teadussaate rakett, 69, tänavuse hooaja võitja Tiago Golubi, tere hommikust. Tere hommikust. Sa oled otse koolitunnist ära tulnud, jah. Mis tundsin nüüd, mee tõttu jääb läbimata täna kaks tundi eesti keele keemia, aga noh, saan hakkama. Sa käid Gustav Adolfi gümnaasiumis? Jah. Mis värk siis selle Gustav Adolfi gümnaasiumiga on, et et raketivõitjaid on nii palju sõltunud, enne? Lugesin kokku, sa oled Neljas või neljas võitja ja kokku on meil olnud 18 osalejat ka. Miks nii palju? Ma arvan, et see, et kõik teavad sellest, et rakett on olemas ja kõik tahavad proovida, et oh, minu klassivend osales, minu sõber osales ja kõik sellepärast tulevadki, arvan, et noori on igas koolis ja kõik on taibukad, aga võite ei saa, kui ei osale. Nojah, kui mingi paralleelklassi tegelane on ju võitnud, siis miks mitte proovida? Jah? Ei tulegi sellist tunnet, et sa võiks kuidagi kehvem olla, kas varem proovisid ka või? Ei, see oli esimene aasta, kui ma proovisin ja läks hästi. Miks sa varem siis ei läinud? 10.-st ma tahtsin minna, aga mõtlesin, et kas ma olen ikka valmis, et äkki üks aasta veel puhkan, harjunud Ta on, teen katseid, aga tegelikult selleks raketiks ei saagi ette valmistades on see, et mida sa oskad ja kuidas selleks, et selle jaoks õppida ei saa, et meil ole mingit spetsiaalset rakett 69 tund, kus me harjutame seda ülesannete lahendamist. No ma just tahtsin küsida, et kui teil on nii palju seal osalejaid, et kas kuidagi õpetajaga spetsiaalselt keskendub sellele, et ahaa, see ja see, see on jälle seal raketisaates, et peaks neile rääkima sellest sellest nagu iga ülesanne on ka erinev, et iga hooaeg see muutub, et see temaatika on erinev. Aga mis tähtis on see loogika, ei see mõtlemine, et see on põhioskused, et ma tea, üheksas 10. klass, füüsika, kui sa seda oskad, siis saad hakkama, et seal ei ole mingit ülikooli kõrgteadust tähtsam see baasoskused, käeline osavus ja oskus neid teadmisi ka ellu viia, elus rakendada. Sel aastal oli kui mitu õpilast Gustav Adolfi gümnaasiumis, GAG-is tuli meil neli inimest ja kõik olid samas tiimis. Nii et selline tiim ka kesise Werner sääsk osales ka ja nagu sa enne rääkisid, siis tegelikult sisuliselt selle saate käigus said alles tuttavaks oma koolikaaslastega, sest tegelikult mina ja Kristi käisime ühes klassis teda ma teadsin, aga kallistaja Lars olid kümnendas ja erinevates suundades olnud siis väga pettunud, et nemad ei võitnud, vaid hoopis sina? No ma ei ole otseselt küsinud, aga arvatavasti natukene ikka, et kõik tahame võita, aga rakett on rakett, võidab üks, aga kogemuse saavad kõik. No mis sinu jaoks selle pika pika saate tegemise käigus kõige keerulisem on ja? Ma arvan, see meeskonnatöö alguses ei söönud üldse, et kohapeal sa õpid, et kui sa, millega midagi ei oska, teadmisi juurde ei saa. Küll aga saad harjuta Timi Kimiga suhtlemist, koostööd ja natuke käelise osavuse. Et saate jooksul õppisin päris palju juurde ja timmin timisime enda koostööd vastavalt ülesannetele. No mida tegelikult selle meeskonnatöö puhul kõige rohkem tuli sinul isiklikult õppida, kas, kas see, et, et pigem nagu osata anda suuniseid teistele ja juhiseid või siis see, et sa ise kuidagi paremini tead, mis on su tugevused ja millele sa keskendud? Kui sa saad ülesandest arvesse, lahendus olemas, siis sa pead seda välja ütlema, teised kuulavad ja siis hakata lahendama. Aga vahest juhtub see, et kõigil on ideid, kõik tahavad, et oh, minu ei tea, parem mina saan seda teha, siis tulevad hästi palju ideid ja Me lihtsalt raiskame sellega aega. Et minust mõte on see, et sa leiad hea idee, hakkad kohe selle kallal tööd tegema, et ei paku, et miks tema ei tee, ma olen parem. Mul on paremini siis akad hindamatut, surma, et siin on see, et sa töötad meeskonnaga, mitte individuaalselt. Kui lihtne oli sellesse faasi jõudu, et et kõiki ei mõtle ainult selle peale, et minu idee on kõige parem vaid tõesti toimiva meeskonnana, oleneb ülesandest, aga mõne ülesande me kaotasime, sellepärast et ülihästi palju ideid, sest neid ongi lahendus on meeletult palju erinevaid. Kõik on head, aga lihtsalt raiskasime aega ja ehitamiseks lihtsalt ei jõudnud ja sinna sellest sinna läks. Millal sinu huvi teaduse vastu tekkis? Ma arvan, viies kuues klass siis kui tuli see mate, siis mul hakkas rohkem meeldima, sain aru, tegelikult teadus on huvitav ja siis pärast seitsmes klass hakkas keemia füüsika, siis sain aru, et oh, et seda matemaatikat saab ka päriselus kasvatatakse välistada lihtsalt tahvli peal kirjutamine ja valemite dub? No me oleme ju erinevatest intervjuudest kuulnud ja lugenud, et sa tegeled veel paljude asjadega, näiteks karateegaht päris istuvad Eesti meister isegi jah, neli korda, aga kuidas see siis käib, et ühel päeval kõik karate trennis järgmisel päeval teadvuste ikka samal päeval, et käin koolis, lähen koju, puhkan, õpin ja siis lähen õhtul trenni. Sportonov juurde kindlasti sellele kindlasti annab, et seal puhkus nii-öelda, et kui ma kolisin ajuga tööd vahest ahju Puka natukene siis transportimine on selline füüsiline lõõgastumine minu jaoks. Kui tõsised plaanid sul karateegias, kui sa oma vanuseklassis juba nii kõrgele jõudnud, siis kindlasti lähiplaan on saada Mustveel. Selle jaoks kulub veel mõni aasta aasta-poolteist. Ja võib-olla osaleda EMil MM-il. Aga vaatab. Veel tegelen ja sport jääb minuga. No kas olümpiamängud näiteks oleks sinu eesmärk karates? Päris raske on sinna juurde, et ma ei tea, tegelen sellega, aga ei usu, et Ivan nii kõrgele, et see vajab ikka pühendamist, et sport on nagu sinu elu, mitte seitse, tegelen sellega teaduse kõrvalt. Millega sa veel tegeled? Tegelen veel fotograafiaga. Ja huvitab kunsti üldiselt ja igasugune selline töö ja puudu ja kõik need natukene. Et tegelen kõigiga natuke. Tuntud kuldsete kätega noormees, mis tänapäeval on pigem ikkagi haruldus, et kus kohas sa siis need oskused ja soovi oma kätega midagi teha oled saanud kodust või? Ma arvan kodus teha, et nagu mulle meeldisid arvutis istunud pikalteteet, kirjutad mingit koodi või lihtsalt ei tee mitte midagi, lihtsalt tarbid, infot, vaid mulle meeldib luua ja midagi teha ja maailma nagu sellest aru saada, lihtsalt. Kas sa oled see looja, kes teeb midagi, teised kasvatavad või sa oled tarbija, lihtsalt elad elu läbi ja tarbid seda, mida teised toodavad. Kes seda, seda kõike õpetad? Ise kuidagi tunnen huvi, lihtsalt huvi maaelu vastu on see, mis tegelikult on tähtis. See, et loed seda raamatut, loen entsüklopeediat, õpi seda õppida vaid huvi, lihtsalt et sa. See on see nagu mõtteviis selles, et sa nüüd sellest loen läbi, õpin seda, käin seal, käin sellel seminaril soojentarki, oskan kõike, vaid see ongi see mõttelaad, mõtteviis, mis viitsin edasi. Seoses raketi saate võiduga, siis sul on suvi ka päris tihedalt sisustatud, nagu ma aru saan jah, ja et sellega ma sain endale kaks praktikat, millele, mis ja Eesti energias ja kindlasti mõlemad kasutan ära. Tead sa täpselt, mida sa siis tegema hakkad? Umbes dial, aga seal on erinevaid valdkondi ja osakondi, kus ma saan tööd teha, nii et vaata, mis huvi pakub ja sellega tegelen. Suvi on päris tihe, järelikult jääb aega puhkamiseks, sa kindlasti, ma arvan, mõne kuu jätan puhkamiseks. Mis siis puhkuse ajal viskad lihtsalt jalad seina peale ja natuke oled niimoodi ka, et ei tee mitte midagi või kindlasti saab seda ka olema, aga ma ei tea, vaatan, leian äkki mõne uue hobi. Tegelen millegagi. Et, et ei meeldi, Malaisia planeerida, tuleb kuidas tuleb, et hobisid on veel vähe, äkki leiad mõne uue, äkki midagi, äkki midagi enam ei meeldi, siis tuleb mingi uus asi? Pisut tulevikuplaanid on, kas, kas on sul soov nagu teadusega tõsisemalt tegeleda või pigem ringi vaadata, midagi uut leidnud? Teatisega peab tegelema, see on elu, et sellest nagu ei saa mööda vaadata, aga kindlasti proovin midagi uut leida, et ma ei ole, et ma keskendun nüüd teadussõdadele, on lõpuni, seda ei ole nüüd tippsportlane tegelenud sellega, et vot mulle meeldibki erinevaid asju teha, et proovida ja vaadata, et elu on pike, jõuab kõigega tegeleda, tegelikult sa pead keskenduma ja piirama ennast ühes valdkonnas. No tegelikult need raketi saatnud päris otsesaated ju ei olnud, et need õhtut, kui jälle uus raketi saada oli. Millised need olid sinu kodus, kas kõik olid siis televiisori ees kõik sugulased, kassid ja koerad ikka kõik vaatasid ja toetasid, elasid kaasa? Mõned muidugi teadsid tulemust ette, et ei ole võib-olla nii huvitav. Aga üldiselt sa ei öelnud ka, et et mis saab, mõnel ikka ei olnud jah, jah, et kõigile ei tohigi öelda, aga vanemad ja lähimad sõbrad ikka teadsid. Aga elasid ikka selle võrra kaasa, mis tunne sul endal oli seda kõike vaadata, lõi mingi närviga sisse, kui sa telekast vaatasid vä? Võib-olla lõpusaated jah, see finaal ja kolmanda koha Eesti sinna top viite jõudminalimilast natuke pingeline, kuigi sa tead, mis toimub, aga ikka on see huvi ja kuidas see telekast läheb välja, et üks asi on see, mis meil toimub võttepäevale, seal päriselus ja teine on see, mis jõuab eetrisse siis tegelikult need ülesanded on palju pikemad kui need 30 minutit, sinna kõike lihtsalt ei jõua näiteks ka finaal. Finaal kestis meil ju peaaegu nädal aega, tegelikult see planeerimine, ehitamine ja eetrisse jõudis pool tundi sellest, mis on tegelikult väga vähe. No raketi saate väga tore osa on ju ka see, et kõik need osalised kogu aeg peavad kommenteerima igat sammu sisuliselt, eks. Et kui sa pärast televiisorit televiisorist neid saateid vaatasid, kas mõni kommentaar sinu kaasvõistlejate suust tuli sulle üllatusena ka, et ahaa, ta mõtles hoopis midagi sellist või sellist juttu ja seal mõned tulid ikka, et kõigest me ei räägi ja keegi ei taha mõnest rääkiness ütleb, et oh, tema oli selline, tema tegelikult ei oska, seda, ma olen palju targem, selliseid kommentaar kindlasti on, aga noh, kõik võib-olla ei läinud ka eetrisse, nii et see on nii-öelda saladus, mis, mis keda. Keda me siis rääkisime, kuidas sulle tundub, kas sa leidsid seal saatust mõne sellise sõbra ka, kellega sa võib-olla jäädki suhtlema? Muidugi, et suhtleme ikka veel omavahel kindlasti enda meeskonnaga suhtlema finaalist kui ka nii-öelda värvi poolest. No kui sa ka ütlesid, et juba see finaalvõistlus võttis sisuliselt nädala kui palju siis kool kannatas kukkudes? No ikka päris palju, aga jõudsin järele kõik need hiiumärgid, mis meil on ära parandatud, hinnad on enam-vähem korras. No aga ma kujutan ette, et ega vist õpetajad ikkagi pigem pigem soosisid seda, kui Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased on edukad, on olnud muidugi teavad, et seal teadmisrakett on ja see on huvitav ja lahe ja see on ka nende jaoks pluss. Nii palju osalejaid ja võitjaid. No tõesti, suvi on sul sisustatud, kas on mõni järgmine suur eesmärk ka võetud? Veel ei ole, mõtlen, et mida teha, et nüüd teadvusest sain sellise suure asja saavutatud nüüd äkki spordis midagi kunstis vaatab? Igatahes unistused on suured. Tiago, ma väga tänan sulle, et natukene oma koolipäevast, ohverdused vikerraadiokuulajatele ja ainult kõike paremat ja aitäh teile.