Kantri alati jääb. Alati jääb. Siin Tallinn vikerraadio, MINA, OLEN Jaanil, kuna täna 48 aastat tagasi telesaates Ervin Abeli show esines üks tore noorte poiste ansambel, kes esineb meile siiamaani, see oli ansambel Kukerpillid ja selle toredam vokaal-instrumentaalansambli sünnipäeva puhul olen teinud neist erisaate, kus helistan nende muusika austajatele. Ja loomulikult viimase sõna saab ka Facebooki grupp originaal ja koopia. Nimelt seal korraldasin ka küsitluse parima Kukerpillide laulu asjus. Näis, mis lugu sealt välja tuleb, aga kohe-kohe võtan telefoni ja helistan esimesele austajale. Tere, Anne, mina olen ja ainsa helistan sulle vikerraadiost. Ja kuidas sul läheb? Minul läheb, kuidas ma ütlen, mul läheb nagu kõigel, kes kodus istuvad. Ahaa, kuule, aga ma ei hakka üldse seda karoono jutusega rääkima, sellepärast et ma arvan, et seal on selles mõttes kõik väga kenasti ja täna on selline tore päev. Täna, esimesel aprillil nimelt saab ansambel Kukerpillid saavad 48 aastaseks ja, ja ma palun sul meenutada mõnda Võtke või natuke rääkida nende muusikast, kas see on sind kunagi puudutanud ja sinna lõppu tahaks mingisuguse soovi laulu või siis mingi lemmiklaulu saada. On sul mõni? See on selge, panime kirja, ma arvan, et ma leian selle loo. No mis sa arvad, 49 aastat. Üks vaata, sina oled ju artist, kes on olnud, on ka hästi kaua. Laval 40 juba olnud. Ja aga ma räägin sulle, et sina oled üksi, eks ju, aga need tüübid on ju kampas koos. Et mis see, mis see fenomen on? Tegelikult olla kambas koos minu arust selleks on vaja veel rohkem. Kuidas ma ütlen nüüd mehisust, ühtekuuluvust, arusaadavat ühte, ühte muusikamaitset, huumorimeelt, et kõik, mis, mis aitab sul olla lihtsalt lava peal, saad aru? Kui sa oled ikka populaarne ja sul on kontserte, ma ei räägi, et nüüd iga päev, aga noh, vähemalt kõik nädalalõpud ja sa kogu aeg näed neid samasid nägusid siis on jube hea, kui nad omavahel läbi saavad, jube hea, kui neil on hea huumorisoone ja kui nad tagasi näiteks kontserdid sõidavad, et meil on veel teineteisele midagi nalja visata, mitte see, et nüüd morni näoga selles bussis istutakse ja ei taha kellegagi juttu rääkida. Mina arvan, Kukerpillid on selline ansambel, kes saab ka vabal ajal omavahel kokku ja, ja ka pärast pikka väsitavat kontserti. Ilmselgelt see on nii, sellepärast et 49 aastat laval laudu nühkida ja ühiselt mängudelt tagasi sõita ja ikkagi sel suhelba ikega rääkisin, on neil noh, ma ei räägi nüüd praegu sellest haiguse puhangust, aga vähemalt siin kuu aega tagasi oli suvi täis. Nad on ikka rahva seas armastatud. Eesti rahvas ju ei muutu, saad aru, kui Ampeeru siis tahetakse sellist ansamblit, millele saaks kaasa laulda millega saab koos tantsu lüüa ja võib-olla isegi mõnusat juttu vesta ja kõigile nendele tingimustele. Kukerpillid on vastanud ja nagu sa ütled juba 49 aastat. Noh, ma arvan, kes ei pea ennast rahvast nagu kõrgemaks, vaid Nad laulavadki elust enesest ja meist kõigist endist saad aru ja kõik Me võime samastuda ja kaasa laulda, see on, see on ju minu arust kõige tähtsam, et inimene saab artisti, kes seda, mida ta läheb ja ootab. Nagu ma aru sain, siis ma, mul tuli praegu selline mõte, et nemad on nagu naabrimehed või nagu üks meie hulgast, eks ju, et nad ei sea ennast kuhugile kõrgelal leebeedi puuskile, meelele ja püünele või siis eebenipuust torni otsa, siis vaatavad ülevalt alla, vaid nad ongi meie hulgas. No aga see annabki neile selle pika pikaealisuse, et, et me kõik tunnega, nagu nad on jah, nagu sa ütlesid nagu naabrimees või lihtsalt nagu mu sõber, kellega ma võin alati koos laulda. See on jah, see on, see on, vot see on oskus ja noortele noortele artistidele ka siit väike näpunäidet. Uurige ja kuulake ja, ja mõelge kaasa, et mis on ühe kollektiivi pikaealisuse saladus, see on selline sõprussõbralikkus. No see on sõbralikkus ja see on, et sa laulad elust enesest ja inimesed leiavad midagi sarnast või millest ta ise tahakski, laul, oi, näe, nemad tegidki sellest laupäev, millest ma tegelikult ju ise mõtlesin ja leitakse ja samastatakse ja ja meri on meri olema, peab Kihnu virvega minu arust tehtud, nagu see on eestlastel, minu õnn, mere ja merest ja Kukerpillidest Kihnu virve, kes on kõik suured kangelased. Just aga igal juhul aitäh sulle selle väikese jutuajamise eest ja ikka soovime tüüpidele head ja häid head publikut ja palju mänge. Noh, ma arvan, et publikut ja mängija neil jätkub praegu kõigile vajalik tervist, tervist, tervist. Just just tervist, tervist, tervist. Igal juhul aitäh, annekene ja panen siis poolt mängima siis sinu sooviloo tervitusloo, oioi, Roosi, Roosi, Roosi. Jah esimene lugu, oi, oli ise ka terve. Oi, Anne Anne on nii värske noor, võib kaneelal. Vaat kui nii kaua säilib. Meil on kõik hästi, just ole terve. Ei. Ei. Eematused ja ehmatasin ja kõik ütlevad ja teadete Varkko alati ütelda telefoni ei. Teine variant ja tegelikult tegelikult ma olen ikka rohkem jätkame. Oled ja tead, Marko, palju õnne sulle. Mulle ja mille puhul? Sellepärast, et üks sinu lemmikansambel saab täna, esimesel aprillil 48 aastaseks. See on ansambel Kukerpillid. Võrreldamatu hoomamatu kogu saastajaid. No ma räägin, noh, et sa oled ju 35 alles ju? Ma olen 35. Et et see on uskumatu, kuidas ühed sellised vennikesed suudavad nii kaua koos mängida ja ei lähegi tülli. Ja see on, see on hea ja küsimuse tõstatas jah, meie sinuga kui kabadunud ansambli ansambli liikmed või peaksime seda tegelikult päris isekeskis arutama. Absoluutselt võimalik ja kus üldse võimalik oli, ma arvan, et vastust teab vaid tuul, võiks öelda niimoodi ja mis nad ise ütlevad, muidu nad ütlevad, et nendel nad on abielus ja abielust jah, et mõnikord tuleb mõõnasid ja mõnikord tuleb jälle rõõmsaid hetki, aga peavad vastu. Nii ta on, vaata et sinagi oled tundnud seda tunnet, et kui sa oled nii kaua mingite inimestega nagu koos mingit asja teinud, ükskõik mis kollektiivselt ansambel või firma ettevõte või, või mis asi sõpruskoor või sõpruskond, eks ole, siis tekib selline ebaperekond sõpruskonna sõpruskond, noh, need, need on ka kuidagi, noh, ütleme ikkagi mehed ja naised, aga kui on ainult meestekari ja kui sa oled nendega väga tihedalt koos ühes autos ööde kaupa, eks ole, aastakümnete kaupa hotellides ruumides, siis, siis on selline tunne, et seal nagu noh, mingisugune ebardlik, selline perekond tekib, eks ole, sul on küll päris perekond ka kuskile kõrvale on nagu veel mingi jah, mingisugune ED kari selle veel kuuludes on üks kummaline tunne Kusjuures on veel selline asi ka, et sa ju tead iga selle libaperekonnaliikme sellist veidrust, kes, kes kes, kes siis vadja liha, kes haiseb. Jahed, kes möliseb, kui väike naps tuleb, kes magama, kes hakkab nutma, kes hakkab laulma ja et see on kõik jutud, on teada-tuntud lauljad. Aga nali naljaks, aga ansambel Kukerpillid 49, ehk siis 50. eluaasta läks neil käima. Tuleb sul mõni mõni meenutus ansambliga seoses meelde või siis mingisugune lugu või siis ja loomulikult ma ootan mõnda soovi laulu. Ja no meenutus või lugu põhimõtteliselt ikkagi. Kukerpillid on see vahel, kui see vahelüli, mille kaudu mina noorukina pärimusmuusika juurde nii-öelda lõplikult siis niiöelda ankur tosin. Ja see juhtus siis 80.-te keskel, ma arvan, 80 84 kuni 86, ütleme selle selle vahemikus, kus ma mitte kunagi enam ei kuulanud popuusikatega, rokkmuusikat. Ühesõnaga kõik levimuusika muutus mulle nagu vastuvõetamatuks, et, et ma sain sealtkaudu selle Kukerpillide muusika kaudu sain, leidsin nagu tee selle pärimusmuusika juurde, mis alles ma ei tea, 20 aastat hiljem. Tegelikult populaarseks muutus Eestis. Et tollel ajal ei olnud päris muss muusika üldse populaarne. Aga Kukerpillid siis miksisid omavahel nagu neid päris vanu rahvalaule, eesti rahvalaule ja, ja uusi, siis autorite tekste oma oma viisi, et nad kuidagiviisi oma albumitele need segasid ja, ja see tundus minu meelest õige. Sest kõik need vanad rahvalaulud on ju ka keegi kunagi teinud samamoodi nagu tehakse tänapäeval popmuusikat. Et ainult omale jah, autoreid. Ja et need vanad rahvalaulud on ju ka omaaegne popmuusika, keda muud ei ole, lihtsalt ta temas on rohkem tõde sees, kuna ta on settinud või noh, ta on nagu selline, kuidas öelda siis hüve või leem puljong või midagi taolist, kange selline kontsentraat, et popmuusika, noh, ütleme, kui võrrelda popmuusika teksti mõne vanavanema tekstiga mõne hea lauluga, siis, siis on seal ikka vaks vahet. Et seal on suuremad, nii suurem, selline, kuidas öelda tõsi või tõde või, või maailm on seal sees ja minu jaoks need laulud kõik siis nagu tänu Kukerpillidele nagu kuidagi laotusid laiali mu silme ees üheks pildiks. Ma sain nagu ajas tagasi vaadata, kui noh, niimoodi kujundlikult rääkida praegu ma kuulan laulu, siis mulle tekib silme ette mingisugune pilt või lausa liikuv pilt kui on hea lauluga tegemist. Ja minule isiklikult väga meeldisid just need laulud, mis olid siis nagu merega seotud nende repertuaarist muidugi, aga oli ka teisi igasuguseid ja isegi mõned need sellised noh, oma nende oma nii-öelda polk, laulud, mille nad olid teinud, meeldisid väga toona, aga kui ma, kui ma saaksin, siis ma paluksin, et sa jaan mängiksid, laulukett kõliseb. See on nüüd küll päris selline meremehe laul ja, ja selles on tubli annus tõtt või sellist valusat tõtt isegi sees. Kuigi tegemist on pigem lõbusa lauluga. Et just see nii-öelda lõbus ja kurb, igatsev koos, see on selline asi, mille poole püüelda, kui sa oled laulukirjutaja näiteks teha selline laul, mis korraga on nii lõbus ja korraga kurb, et see, see on selline kunsti. Kunstniku püüdlus peaks olema minu meelest, kes tegeleb laulude treimisega. See on kunst ja oskus muidugi ja seesama jutt, mis sa ütlesid, et nad maalivad justkui mingisuguse pildi mingisuguses ajas, sa saad sinna sisse minna. Mul on täpselt sama tunne näiteks Kukerpillide Runneli tekstidega, et et kui poiss kaduslik kord linna õhtu õele tagasi enam ei tulnud, eks ju. Saama, ma tunnen täpselt, et ma olen viiekümnendates, ilmselt Hando on mõelnud oma luuletust kirjutades just sellele ajale kus, kus mina ei ole ise elanud, aga, aga ma tunnen seda lõhnama, ma tunnen neid värve ja äike on kuradi ilusa meloodia sinna peale meisterdanud, nii et see on ka üks nende üks suur oskusi. Et nad nad et, et selles muusikas on midagi enamat kui, kui ainult, eks ju ilus viis või mingisugune ütleme noh, elu elujaatav. Vaid seal on nagu ta on mitmekihiline kolm. D neli, viis tee, ma ei tea, mis, mitu teed. Et seal seal seal seal uskumatu oskus. Jah, et see, see nagu saame selle läbi nagu ajas tagasi vaadata või, või kuidagi öelda, näeme eelmisi põlvkondi nagu maname omale silma, silme ette eelmiste põlvkondade elu ja kombestiku ja ja eluolu ja nii edasi, armastuse-vihkamise, mis iganes, eks ole, igatsuse ja noh, peab ütlema ju jaan, et ikkagi tänaseks päevaks on vanaaegne elu planeedilt maa peaaegu kadunud. Et see nii-öelda vanaaegne veider elu, milles, mida, mida nendes lauludes siis leida võib, see on ikkagi Eestist ammu kadunud. Varsti mädanevad ära ka need hallid imelikud väikesed majad majade kimbud, mis on üle kogu Eesti, milles siis kunagine Eesti elu koosnes, selline väikeste põllulappide vahel majapidamised ja, ja see kaob igavesti nagu minevik. Et see, ütleme moodsa elu pealetung on niivõrd jõuline ja noortame planeedi rahvastik kasvab niivõrd kiiresti, et ütleme, sa pead kohanema kogu aeg uute pealetulevate asjadega ka vanas maailmas, siis kui need laulud kunagi sündisid või loodi või populaarseks said. Tegelikult ma arvan millegi pärast, et aeg ei liikunudki kiiresti. Ja selle tõttu need laulud said settida ja muutuda nii kangeks või kuidagi kontsert kuidagi. Jah, jah, kontsentreeruda jõudsid kontsentreeruda, neil oli aega nagu settida või, või käärida või kuidas öelda siis? Ja, ja noh, ma jah, just, ja mis ma veel tahan öelda, on just need saundid pillide saundid mis kukerpillidel vane-vanemate plaatide peal albumite peal olid. Seal kostis päris lõõtspilli, eks ole, harmoonium pilli. Jaa, harmoonium, kuramus, tõmbas mul täitsa niimoodi, et hinge kinni. Ja, ja, ja Panso ja Need pillid ikkagi, noh, mulle mõjusid nagu mingisugune taevane, mingisugune jumalik nektar, kui ma kuulsin neid. Ja, ja kui ma esimest korda kuulsin päriselt palja kõrvaga Pärnu rannapargis Võru tüüpi lõõtspilli see oligi, ma arvan, kuskil aastal 85 või et siis siis pärast seda ma miski muu enam ei huvitanud, ainult ainult seal, et noh, et üks asi on kuulata teda raadiost ja vikerraadios mängiti seda väga palju toona. Aga teine asi on palja kõrvaga kuulata ja ja siis edasi see 84. aasta album kukritel, sealt, kus seesama kett kõliseb laul, mida ma palun sul mängida. Ma kuulsin vist 86 või või oli see 85 suvel, ma arvan, äkki olid vanalinna päevad või midagi taolist, kui ma juhtusin siin Tallinnas olema, ma ise olin pärnakas siis nad mängisid seal ajaloomuuseumi trepipealse letiku kivide vahel seal vanalinnas ja, ja kogu kogu kogu rahvamass nagu, kes seal siis liikus, sellel ajal turiste ei olnud eriti väljamaalasi oli hoopis vähe. Nüüd on seal vananenud ainult väljamaalased, siis olid ikkagi eestlased, seal ei, tohutu mass inimesi, kes kuulas, kuidas nad ilma võimendusete mängisid, seal see oli, noh, ütleme selline orgastiline hetk, ma trügis inimeste vahelt küllalt lähedale neile et vaadata ja kuulata, kuidas nad mängivad neid mulle tuttavaid või noh, meile tuttavaid laule. Et on ikka väärikas kamp küll midagi ei ole öelda. Jah, no see on nagu sellised trollid või. Kes elavad kuskil müügipuu juurikal mäe külje sees ja siis, kui on vaja, siis võtavad oma pillid ja tulevad ja mängivad. Ja kõigil on jälle hea tuju. Saab karata ja kaasa kaasa rääkida, ükskõik pead viisi või peavad kuus. Täpselt. Aga aitäh sulle selle ilusa ilusa kõige ilusa eest, mis sa oled teinud ja neile öelnud ja ma arvan, kindlasti kuulavad ja nad on sulle tänulikud, aga sulle palju õnne siis neile ju hõissa. Nii nagu ütlevad väliseestlased hõissa Tšehhis ja ole terve, ole terve, oleneb suutinaga. Nägemist, nägemist. Ja uude üle laeva vööri. Veelel. Kyll see ahtris rooliga. Tuul puhub ta viburjede laev oma teed, nüüd läheb ta. Me. Lae tasavee siis kahel Poola ja ta lendab edasi, kui. Veel kurval. Kruusel. Ja millal? Jaa. Tere, Kerli, mina olen ainsa helistan sulle vikerraadiost. Tahan, et sa natuke räägiksid mulle sellisest noh, ütleme sinu sinu jaoks hästi vanadest inimestest nagu ansamblist Kukerpillid, kas sulle see kollektiiv tuleb tuttav ette? No miks ta siis ei tule, muidugi tuleb minu arust panna, et niisugune hea tuju kollektiiv Et sul nende kuulmine on selle ja nende kuulamine on seal alati head udemed. Absoluutselt see on läbi aegade selline, ma ei tea, meil on kuidagi selline hea tuju sound. Kas sul on olnud võimalus ka nendega koos musitseerida või on võimalus nende laule laulda koos? Ja nende laul olen kindlasti olnud juba lapsest peale sellistel suurematel pereüritust andmast, meie Meie vanaema ja vanaisa juubelipidudel ja ikka lauldi selliseid üldtuntud ja ägedaid hitte, mis siis Kukerpillid ja aga nendega koos olen saanud koos üles astuda, siis oli vist kas lauluga maale või ta oli naabrisaade igatahes sellel lauluga maale formaadis, nad olid ka ühel salvestusel ja nüüd ma kõike niimoodi ta värises sees, sest kui muidu meil oli saates ju saatebänd ja siis külalisartistid, siis seekord oli meil eraldi, et oli, oli terve Kukerpillid KML saates olemas, et see oli nagu lahenenud, aga koos esineda ja pole sul tarvis teada, on minu arvates. Mulle meeldib, et noh, see on täpselt siuke hoi, on kütet Nii-öelda suletud oleks praegu niisugune rusikas silmaauku. Sina olid ja siis selleks ja saatejuht, aga sa vaatasid ka publikuni, kas, kas publik oli Kukerpillide publik siis selles saates, kas olid neil noodivihikud ees või nad teadsid neid laule peast, mis seal lauldi? Ma arvan, et vot neid laule kindlasti teatakse väga hästi peast, et kui, kui võib-olla mitte just salmiosa siis refrääni üürgasid küll kõik kaasa, täpselt nii nagu seda peakski. Üks õige eestlane Aga no selge, igal juhul aitäh sulle ja äkki ütled siis soovid ka Kukerpillidele nende sünnipäeva puhul? No pikka iga ja nakatage teie oma positiivsete meloodiate ja esinemisvõi ka veel neid kõiki eestlasi ja mitte-eestlasi ja kõike oma publikut ikka veel aastaid ja aastaid. Aitäh, Gerli Padar ja, ja soovin sulle ka sinna Haljalas, Halliste Haljalas praegu ei ole, aga. Aga ikka täitsa Viimsis. Et soovin sulle sinna ka kõike kaunist ja hoia saba rõngas nagu salati olevat olnud positiivne ja küll see asi lihtsalt mööda läheb ja siis me küll laulame kõik koos Kukerpillide laule. Kui lähen maailma rändama tulles lai ütlema, pole sul tarvis teada, mida ma ei leidunud ja leidub Maidjale hiidude sinust paremaid ning pole küll nüüd ei tea enam, mida ma teen. Veel tuleb peljarry vaid möödaminnes linnas eiran neid, kuid kuule sul tarvis teada, mida ma teen. Tru, linnupjateini, laagril, peibutuseks, kõigil käed, nyyd pole sul tarvis teada, mida ma teen. Koerustükke teen ma teel, püsimatu on mu meel, kuid pole sul, härra Ligi teada, mida ma teen. Austajaid jäternana minu käidud teele lamama ning pole sul tarvis teada, mida ma teen. On kõik endale, kui kõikidel pole teada. Kui tulen üks tort taga, kiusanud üles, mina otsin jällegi, kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen. Õnnelikuks, siis mina saanud minult midagi küsida, polegi tarvis teada, mida ma teen. Oi. Hallo hallo hello David hava ju ainult vahend. Olen Eestimaal ikkagi Eestimaal, sa ei pääse välja siit ja no kust ma päev. Õige, ja sa ei tahagi sinna ära minna sinna üle lombi. Ei, selge. Kuule David, ma helistan sulle hoopis teise asja pärast, sina kui selline välismaine tüüp. Ja me kõik teame, et sina ja ansambel Kukerpillid olete koos koostööd teinud juba päris mitme plaadi jagu. Ütle, mida sulle tähendavad need neli tüüpi seal lava peal kellest üks mängib viiulit, üks akordionit, üks siis laulab sellise omapärase häälega, mängib kitarri ja vahepeal lööb käega Hay hätti, eks mängib basskitarri ja niuke muhe habemega vanavanamees seal. Et mida, mida need neli tüüpi sulle tähendavad? No ütleme esialgu see, et nad on kõik nagu on kõik nagu vennad Omavahel ja ja ausalt. Ja, ja et see on nii tore, et nad on nii toredate inimestega, et lihtsalt, ja see, et magan on saanud hakkama nii kaua koos olla selline abielus või, või pereseisus, ütleme nii et 100 fantastiline, aga see, et nad on võtnud mind omaks oma tiiva alla ja oma tiiva alla, ütleme nii ja täpselt nii, et see tähendab väga palju mulla. Ja sa oled ka nii-öelda neilt ka midagi õppinud. Mida ma ei ole õppinud, no selles mõttes üks esimene asi, mida ma õppisin, nende käest, on see, et kui lähed laval ja sõnad ei ole peas siis ei ole mõtet lavale minna. Et sai, oli üks esimene asi, enne kui me hakkasime koos laulma, et tuleb ikkagi teada seda, mida sa hakkad laulma. Nii et, aga, aga see ka. Kas keel ei ole nii tähtis, kui sa mängid muusikat, see muusika on nagu omaette kell. Ja, ja see, see on arusaadav ülemaailmas. Sest ise teada, et kui me olime Louisianas, noor Viimsis ja, ja Toomas läks seal, laulis koos kohaliku bändiga, seesama, kes on rahvaloendaja eesti keeles. Et et inimestele ei, meil oli ükskõik, mis need sõnad tähendasid, aga see muusika, mis tuli, fiiling, see energiat, mis tuli välja selle noh, see oli see, mis, mis läks just inimeste peale. Just olen sellega täitsa nõus olles ise olnud sealsamas juures, kus rahvas alguses nagu oli natuke, tõstsid kulmu ja vaatasid niimoodi noh, imestunult ja siis lõid käega ja läks pidu edasi, aga toomas laulis. Ja, ja see ka, kui me olime, tegime kontsert Vetarellitele seal, kus mina hakkasin laulma inglise keeles, et natukene soojendada need üles ja siis läks sujuvalt üle eesti keeles ja sel ajal juba, et inimesed olid Kukerpillid nii omaks võtnud, et neil oli ükskõik, mis keeles mehed laulavad. Stiilini energia oli nii mõnus, et õhtul lõpuks kõik meie kõige paremat sõbratsa. See oli üks Shipordi Ameerika sõjaväelastele ja veteranidele pühendatud keskus, kus me esinesime, eks ju? Ja ja ja selles mõttes, et see on tõesti, see on uskumatu ja noh, 49 aastat sai nüüd täis, eks ju, esimene aprill. Aga 50 on järgmine aasta on seal kui see jama siin maailmas äkki nüüd kokku kukub ja ära ära kaob, et kas äkki siis minna veel kord sinna Kukerpillide juuri otsima sedapuhku äkisist Nashville'i. Mina läheksin igal juhul. Nendega nendega läksid igal juhul Ja, ja et see kolm nädalat läks nagu supsti nail. See oli, see oli tõesti, kui ma nüüd paluksin sult siia üks laul välja mõelda see muidugi sul sulle kindlasti väga raske ülesanne nende repertuaarist. Meie jutu lõpuks, mis sa siis välja valid? Kuna neil on mitu albumit, meil on 29, on vist kalli lasknud albumit days albumit ja aga mul üks, mis alati on, on tähendanud hästi, palju mul on, sest tahan lennata. Tahan lennata Tõnu Raadiku laule. Aga väga, väga, väga hea valik, väga hea valik, aga David, soovin sulle ja su perele tervist ja, ja mõnusat karantiinis istumist ja loodame, et see ükskord see jama läbi saab ja me saame jälle taas lennata, aga mitte eriti kõrgelt. Ja tervitusi siis ansamblile Kukerpillid David rocki poolt. Vahel on nagu tahab veel midagi muud, nüüd ka seda veel minule antud. Ma ei ütle ta tembaikesta, luud, tahan, kuulamist pole veel kantud. Tahan naist, kes on kuum nagu lõunamaa öö, tahan kirge, mis minu jaoks praetud. Ma ei nõua, et oleks tal voorusevöö, tahan hästi, et asi saaks aetud, tahan rännata, sinna küll jalg pole, käin ta korrakski ära siit minna. Ma ei mõtle, et oleksin kõrbesse läind, tahaks näha või suuremat linna. Tahan piiluda veel, millal kallanud ei näe, ma ei mõtlejad, kullake. Tahan korrastasid torgata käega ta eest, keda soolad. Maitse talle lennata. Aga mitte eriti kõrgel lennata, aga kardan kokkupõrget, tahan lennata, aga mitte eriti kõrgel tallel. Kui vaadata lendamas tuvi või kurge. Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgel taanlanna. Karra korged, taanlanna ta aga eriti kõrgel lennata, kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või kur. Vana proovida ja geni spurjude päeva ei, mõtleb täis taas juua, tahan lund, aga tõesti, surin on hääl sellele ohvriks tuua. Tahan tulla, tähendab tõeline torm, May, mõttetroniksin, mass, linn või voola tuulgas. Mu pea ei oleks pagana hästi, tahan eksida, mõnikord vähemalt veel tahaks kohasta muuta. Ei, ma ei mõtle, et peaks uppuma, aitaks jälle, kui uut plaati vahel on, nagu ta midagi muud, mitte seda, mis minule antud ma ei ütle, tahaksin päikest ja kuud. Ei ole veel ka kustu lennata, aga mitte eriti kõrgel. Taanlanna. Aga kardan kokkupõrget, tahan lennata, aga mitte eriti kõrgel lennata. Lollikindlam on vaadata lendamas tuvi või tuur. Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgel. Tahan lennata, aga näe, kardaan, kokkupõrge taanlanna anda. Eriti kõrgel ka lennata, kuigi Lamon vaadata lendamas tuvi või kurge. Tallennata. Mart Juur ja, ja tema suure tantsupeo, kuidas ma ütlen siis sari Ennu ratas kas nemad ka tervitad, ansamblid Kukerpillid? Loomulikult mees. Kukerpillid muide pan Ennu rattal esinenud mitmeid kordi esinevate esinevad. Veel palju aastaid, mitmeid kordi. Nii aga tuleb sul, Mart Väike-Otepää poiss meelde, millal sa kukerpille esimest korda kuulsid ja äkki tuleb mõni mõni selline tore lugu nendega seoses meelde või, või mingi selline soov, mis sa tahaksid tüüpidel öelda? Prilli Kukerpillidega on ju see asi, et ma arvan, et ma olen neid kuulnud noh, terve elu ja kuulanud neid terve elu. Mäletan seda, et seitsmendat aastat raadios Nad kõlasid eesti ansamblites, et väga erinevalt selle tõttu, et nad kuidagi tolleaegsed raadiot sa mäletad ja nagu kuule transistorraadiot, monoraadiot. Aga Kukerpillid eripära oli see, et kui nad hakkekuklite lugu tuli sisse raadio läks suuremaks. Et nad olid kuidagi hästi, nad olid kuidagi täis värve, kõlasid nad, nad kõlasid kuidagi suurelt ele vale sõnaga, Nad kõlasid kuidagi värviliselt. Nendes oli nende laulud. Suurelt jaolt olid need rahvalaulud ja rahvalikud laulud hoolika tekstimeistrit nagu henna peo. Et nende eripära oli alati see, et nad olid ja on siiamaani nii nii kuradi täiuslikud ja nad rääkisid tegelikult ümbritsevast elust, mida ma mäletan, et lapsena või jah, sellise eelteismelisena kuulates ma tundsin näiteks noh, näiteks kõik, ma arvan, teadsid mõnda tädi roosid, kes sõi nii kohutavalt palju. Ja ma arvan, et kõigil oli ka natuke sellest tädi roosist kahju, et ta kuklid olid ta laulu sisse pannud, sest laul võis mõjuda just nagu kriitikana. Sest need eestikeelsed lood sageli teostunud nagu minu jaoks vähemalt mitte sellise päriseluga. Aga vaat see kinnominek kinno põgenemine ja kinosaalis istuda, mis oli kuidagi eluline episood või siis näiteks ma arvan, laulmist, paljudel on läinud meelde ja mis, mis tegi, ma oletan, et tegi ära suurema tee, eriti seitsmendal aastatel, kui joodi Eestis palju rohkem, kui juuakse tänapäeval. Seegi talu ainult palun, isa, ära joo purju ennast. See oli lugu. Ma arvan, mis pani mõnesaja viikse piksline pudeli võtmata või kuulaja kappi tagasi just nimelt jah. Et see oli oluline, laulmis rääkis oluliselt asi, et ta tegi ikkagi jällegi seda sel moel, et see ei olnud mingisugune propagandavärk. See lugu rääkis läbi lapse silmade mingist olulisest asjast. Ja selle loo lõpp oliga, tegelikult ilus, õnnelik, lähestikku, õnnelikud näod, eks ole. Et, et meil oli või siis näiteks läbi see oli küll ühe Ameerika Loogast doni, Joe Williams lugu oma musta varju saatel on inimesed teel kuskil kaugel lõpeb maantee, aga. Maaretse jõel ja kõik need Bulgaaria rahvalaulud, kiiktooliga tume eriplaat, LP kuskil keskpaigas, kus olid mere meri, on meil jäätistilisel peal ja siis sellega laia ilma sees tütarlaps mõnda, kui sa mäletad seda laulu. No vot, et ma muidugi neid kuklite laule teavad kõik, et sa selle küsimusega tähistanud Kukerpillid ütleme, tähistame, sa tõmbad sellest tohutu mälestustelaviini, kui, kui, kui me tähistame Kukerpillide sünnipäeva. Et nad on tõesti ansambel, kes on elanud koos Eesti rahvaga ja laulnud Eesti ühest küljest nad laulud Eesti elus, aga nende laulud on elule väga palju minu meelest andnud. Nad on lisanud jälle värvi ja tooni. Ja puhttehnilises mõttes ajaloolises mõttes on väga oluline faktikene, kasvõi see, et Kukerpillide esimene väike plaadikenemis ilmus, kes olid oh, külakõrtsid. Vastlakirved kelmeti periood, periood oli ju väga lahe, kus lauldi. Näiteks oli ta lugu. Kuulsed roose nagu sulavõi või koorevõid. Ja koore või, ja siis tal oli Kirbektil olid tsehhi kurdnu kahest töölispoisist, kes kestis, tüüris tuba, seal ilmus, on ka esimese plaadi peal selle mandot mandoliini plaadil. Nad on elanud. Ja Runnel, noh. Jah, et nad on elanud pika ja väga rikka ja, ja tõesti noh, suure elu minu meelest saab üks õnnelik bänd selles mõttes, et nad on kuidagi. Nad leidsid ennast kuidagi minu meelest hästi, kohe. Nad ei hakanud puterdama ega mingisugused, mida ma ei tea, mida tegema pean, küll. Nad on, nende koosseis on vahetunud ja nad on otsinud erinevaid saideekot, kantrit, pluusi, kõiki asju teinud poppi, põhimatutena edasi, neil alati kukerpillide eripärane säsi või tüvi ja ta on alati olemas olnud läbi aastate kandnud ja see on üks selline bänd, mis siiamaani laval eakad ansamblid sageli on, sellised vaatamisväärsused on aastat. Kukerpillid on nagu elav ansambel, mis alati korraliku teo ja ta ta on, see on selline noh, sellele ansambel, kes selle aastate koorma all rõhku vajunud. Ta kannab oma nagu vanust hästi väärikalt ja huumorimeelega särtsakat ja nõnda edasi, et kui sa küsid, kui sa küsid, Kukerpillid ja päevad on alati muidugi tähelepanuväärsel sotsiaalulatki tuba läheb palavaks, inimesed tantsivad ennast oimetuks, riided lähevad kortsu. Naistelt vajuvad need huulepulgad ja kuradiga ritta, tõstukeid laiali ja teistele meestele särgid, püksid kaljas, ühesõnaga sisu on kurat kõva. Alati. Kukerpillidega on nii palju head. Vaata, meil on nii palju hea tarnida, neist on alati head ja mõelda ja rääkida. Kui sa nüüd küsib, et millist laulu võiks nende sünnipäeva puhul mängida, siis siis see valik ongi meeletult suur. Soovitan soovitan kõikidel huvilistel alati külastada Kukerpillide kodulehekülge, mis on väga hoolikalt veetud koduleht seal alati laulutekste seaded. Loota failidele üleval, kellel pole kõiki plaate kodus, minule nende plaate väga palju. Kui nüüd sa küsid seda ühte ja Ühte laulu, millega kukerpille tervitada nende sünnipäeval siis ma arvan, et lugu võiks olla nende kukritel esimese selle ajaloolise plaadi pealt. Selle laulu sees oli, mul oli, ma mäletan, lapsepõlves oli see, et teie pole muud kui Kusti õlgi. Teil pole muud, kui osta. Aga mina ei suutnud niimoodi, mina kuulsin. Mina kuulsin, lihtsa kord häiris seda õpielamut korralikult pähe, siis kui olukorrast rääkima. Aga ühesõnaga, Jansa nii pare, Kukerpillide sünnipäevad, nii meeldiv sündmus. Et palju-palju õnne kukritele. Palju õnne kõikidele meile, et meil selline pättidele tasand. Aitäh, Mart, oled ise ka terve ja ma arvan, et vot võtsid su tervituse muigel suuga vastu. Ja aga rõõmukohtadest veni. Rohelise pingeevee argaks keelatootmeteistata la jotoosid ja ja õige pea. Poole andis Gaston Need, sead. Osk tuule ka ära. Kas me lähme, Coime Ateenat? Nurgatööle ja vaatia teisal geena oma ja. Teener lahkedel akned. Me ka täna siin, kuigi Hiinalinna ja Kunila rinnuateegi tohtukto Kas te teate, mis meelaatia meie tuuleedeed kosjapoisile, mis te teete? Ja et meil ka hulludega silmi, peedeebee Mehilane roosine, selgelt toonikeelteanni see, mida veel sealjuures nälga pallile, seeneideede reel ja noored Tere. Tere. Tere. Mina olen Jansa Terels. No kuidas sul läheb sellisel keerulisel ajal? Tänan küsimast, paistab, et kõik on nagu normis ja mina ei kurda mitte millegi üle. Süüa-juua jätkub ja kõik on vahva, jalad õues käia. Kõik käib niimoodi nagu mõistlikku rada pidi, et söögid-joogid on kadus. Teen ikka mõne tiiru Kadriorus. Ja, ja kõik on nagu korras. Tead, ma helistan sulle hoopis ühe teise asja pärast, helistan sulle ühe teise asja pärast, nimelt täna on esimene aprill ja täna on väga tähtis päev, nimelt ansambel Kukerpillid saavad täna 48 aastaseks. Poisikesed on nii. Kas sul tuleb mõni soov, mida sa tahaksid Iikjale, Tommyle ja Heikile Aarnele öelda kõikidele neile, kes selles toredas bändi seal kunagi pillilugusid mänginud ja laulnud, midagi öelda ja mõne äkki mõne sooviloo neile nende repertuaarist öelda? Nonii tuli järjest kohe igasugust. Tähendab, muidugi naised on hoidnud nad kohe kindla käega oma bändist eemal. Aga toredad toredad poisid, on nad tegelikult kõik? Vaata, asi on selles, et loomulikult sinna ju keegi laulma ei pääsnet pääsenud naisolevus, aga aga niimoodi üksikute sill afi imilia Silvi oli erand, ühesõnaga jah. Nii. Aga siis nii mõnigi, ehkki selle bändimehega olen ma koos nagu teistes koosseisudes, on nad nyyd saatnud ja ja härraseid kõrvitsaid mäletan väga hästi, nendega oli täiesti tore koos töötada, me oleme nii paljudel laevareisidel koos musitseerinud ja, ja tean, et poisid olid sellised täiesti nalja ja lõbuhimulised ja nendega oli täiesti tore oli koos töötada nendega. Nii et mul on nende nendest ainult hea meel, et nad praegu on veel niimoodi vormis ja tahavad meile jälle rõõmu valmistada. Palju jõudu neile ja särtsu nende nende esinemise ja olgu nad ikka terved ja sama vahvad, kui nad on kogu aeg olnud. See on väga tore soov teile praegusel ajal, äkki tuleb mõni laul meelde, mille hea meelega ma siin mängima paneksin. No mis, mul tuleb kohe ette, no mängige seda punab ja eriti hea lõbus lugu. Väga tore, aitäh, Els Himma ja soovin tervist, jõudu jaksa ja vahvat ellusuhtumist ja kui sul see seda on kogu aeg olnud. Nonii tervist kõigile, elage, elage. Sinule reeglitel. Küsin. Salaootpuna. Sinule. On toode. Minul. Teinekord. Läks ta on peal ja aga. Pioneeri. Kahjuks saab minu jaoks antud saateaeg läbi ja midagi üle tuleb nentida, et Facebooki sõbrad, grupilist originaal ja koopia on välja pakkunud 69 laulu. Ja ülekaalukalt on selle valiku võitnud laul nimega oi külade kõrtsid. Aga seda saate kuulata siis kas oma plaadiriiuli pealt või siis Youtube'ist või siis Spotify, igal pool on see olemas. Minu saateaeg saab läbi Kukerpillid, palju õnne terve meie kuulajate poolt ja teist samapalju veel, kohtume juba natuke vähem kui nädala pärast.