Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Trasatus soomes kütab kirgi kiriku osalemine seksuaalvähemuste paraadil. Külmaks ei jäta see ka eesti konservatiivseid kristlasi. Aga juba täna oleks uurimuse kohaselt kirikuõpetajatest rohkem kui pooled valmis sõlmima abielu samasoolise paari vahel. Kui kirik otsustaks aksepteerida samasooliste paaride abiellumist. Aga räägime samuti baptistide suvefestivalist Keilas, mis täitis sel nädalavahetusel linna. Ja saate lõpuosas tuleb juttu kogumikust, millega meenutatakse Eesti usu märtreid neid kirikuõpetajaid, preestreid ja pastorid, kes pidid jätma oma elu nõukogude võimu repressioonide tõttu. Me räägime tänases kirikuelu, saates seksuaalvähemuste slaidist või paraadist Helsingis, mis on väga suure kristliku kogukonna tähelepanu all, sellepärast et Soome evangeelne luterlik kirik nii-öelda on siis praadi toetaja. Meil on stuudios külas Soome Instituudi juhataja Anu Heino. Ren tervist. Tere. Ja te olete teoloog, õppinud siis teoloogiat Helsingi ülikoolis olendil dialoogi käest on hea küsida, et milline see toetus, kiriku toetus siis seksuaalvähemuste paraadide sel aastal on, et ka varasematel aastatel me ju teame, et kristlased on osalenud ja vaimulikud on marssinud koos teistega Helsingis paraadil. Brändi nädala tähistamist alustati Soomes selle nädala alguses. Terve nädala jooksul on meil päris palju erinevaid üritusi, On loenguid näituste avamisi, üritusi, noortele ja nii edasi. Üheksa kogunemiskohaks on näiteks Soome rahvamuuseum. Ja nädal tõesti kulmineerub Helsingis selle praid paraadiga ning pidutsemisega kaevu puistas. Eelmisel aastal osales Helsingi sellel paraadil umbes 100000 inimest, mis on kolm korda rohkem kui üle-eelmisel aastal. Ja see on muidugi näide sellest, et soomlased on hakanud toetama inimõigusi ning tahavad näidata, et nad on valmis aktiivselt osalema ning toetama midagi, mida nad peavad oluliseks. Eelmistel aastatel on meil juba mitmed pealinna piirkonna kogudused osalenud Helsingi praidil. Aga sel aastal tõesti on Soome evangeelne luterlik kirik esimest korda praadi üheks ametlikuks koostööpartneriks. Koos näiteks paljude firmade organisatsioonide ning erinevate koostööpartneritega. Mida see ametlik koostööpartneriks olemine tähendab või millist toetust väljendab kiriku poolt? No kirikule muidugi sellised põhiväärtused nagu võrdsus ja võrdõiguslikkus või armastuse sõnum on väga olulised teemad ja kuna sellel sel aastal praidüheks katuseteemaks on avatud kõigile, mis on kirikusõnumiga päris ühine, tähendab see, et kiriku osaleb ja ja näiteks osaleb oma luterlaste Vraidi grupiga paraadil ning perast on Kaivo Puisto, s k nii-öelda avatud valve kirikud. Toimub veel praadi nädala missa Helsingi Toomkirikus. Nii et Kirk osaleb projektis väga aktiivselt. Aga samas küsimus pole nii lihtne. Meie Soome kiriku sees on, on palju erinevaid rühmi. On neid, kes on liberaalsed, neid, kes on konservatiivsed, ja Need, kes on midagi sealt vahelt. Nii nagu elus üldiselt, aga kindlasti osaleb paraadil ka inimesi, kellel on kiriku ning uskuga tihe side. Milline on olnud siis selline avalikkuse reaktsioon sellele kiriku otsusele hakata Bridi ametlikuks koostööpartneriks, olgu see siis kas kristlaste või avaliku elu tegelaste arvamus, missuguseid reaktsioone siis on tekitanud? Nagu ütlesin, küsimus kiriku rollist ning toest praadile pole lihtne. On need, kes toetavad kiriku osalemist Bridel ja on neid, kes on selle vastu. Et näiteks kristlike demokraatide partei esimees ning endine siseminister Päivi rasanen on, on väljendanud muret selle osas, et kirik osaleb broidis mida tema näeb piiblivastase tegevusena. Ta kirjutas avalikus kirjas peapiiskop Tapio luu omale, et on väga murelik, et kirikuvalitsuse juhtkomitee ja peapiiskop toetavad Ta sellel aastal praadi nädalat ametlikult. Ehk siis tema arvates homoseksuaalsus, nagu piiblis on kirjutatud, on patt. Aga peapiiskop jälle näeb. Kiriku sõnum kuulub kõigile ja kõik on teretulnud osalema kirikuüritustel. Ehk siis peapiiskop Tapio luua maa on pidanud avalikult vastama küsimusele, miks kirik osaleb praadile. Tegelikult küsimus ongi hoopis sellest, et kuidas me piiblist aru saame ja kuidas me seda tõlgendame. Aga Soomes on debatil osalenud näiteks ka kirikuasjade eestlastega. Just kommenteeris ta, et kirik peab olema seal, kus inimesedki ning tema arvates oli Päivi Razeneni poolt saadetud avalik kiri lihtsalt kiriku ühe liikmena. Korraldajad ta selle küsimusega avalikult seotud praidi juhatuse esimees ei ole üllatunud poliitik Päivi rasane nii avalikult oma arvamusi esitab. Samas näeb Taeta kiriku suhtumine on loomulik kondinuum näiteks vikerkaar, mis sealt on meil Soomes juba ammu olnud. Näiteks Helsingis Kallio kogudusest on Vikerkaare teod korraldatud juba aastat 1999. Nii et sel aastal saab see töö juba 20 aastaseks. Just nüüd praadi nädalal seda tähistantakseki pidulik missa toimub Kaljo kirikus. Et võib öelda, et just Bridi korraldajate seas arvamus ongi, et see vikerkaaretöö, mida kirik on, on juba aastaid teinud, ei ole mingi uus asi vaid on loomulik, et seda tööd jätkatakse Gabraadi osana. Kui on olnud selliseid kriitikanooli ka kiriku juhtkonna suhtes siis mis modi piiskopid seda ise põhjendavad, et, et miks see on oluline või vajalik, et kirik on kohal ka praidil? No eks otsuse sellest, et luteri kirik osaleb, on teinud peapiiskop Tapio loomas sõnul kirikuvalitsuse juhtkomitee. Enne otsuse tegemist küsiti ka peapiiskopi arvamust ja ta on olnud sellega nõus. Piiskoppide koosolekule öeldi juba aastal 2016, et kirik on kõikide inimeste jaoks ning köök on teretulnud osalema. Ja see on ka põhjus, mida täna kasutatakse. Selleks, miks kirik on, osaleb praidi nädala üritustel. Kas kirikust on hakatud ka jällegi lahkuma ja mida siis ettekäändeks toodud? No tõsi on, et Soome luteri kirikust on lahkunud nüüd umbes ühe nädala jooksul rohkem kui 1500 liiget umbes 1700. Aga taustaks on vaja öelda, et kirikusse kuuluvate inimeste arv Soomes on langenud märkimisväärselt viimase umbes 15 aasta jooksul. Hetkel kuulub luteri kirikusse alla 70 protsenti. Kuigi see hulk oli veel aastal 2000 rohkem kui 85 protsenti. Näiteks seadusemoodus umbes 15 aastat tagasi aastal 2003 tegi kirikust lahkumise väga lihtsaks. Seda võid teha muuhulgas interneti kaudu. Aastal 2010 toimus ka nii-öelda lahkumise laine perast TV debatid, mis oli seotud sama teemaga, millest meie täna siin räägime. Tollal arvas osa neist, kes välja astusid, et kirik on liiga konservatiivne aga osa jälle arvas, et et kirik on liiga liberaalne. Ehk siis tänagi on kindlasti väljaastujate hulgas nii liberaalseid kui ka konservatiivseid. Paljudele ei meeldi üldse ka see, et poliitik Me räägime siis Päivi rasanenist No ja räägime. Aga huvitav asi on see, et samas uuringud näitavad, et kirikus töötavate hulgas on arvamused aga väga mitmekülgsed. Et näiteks just ilmunud uurimus näidata, et rohkem kui pooled kirikuõpetajatest arvavad, et homoseksuaalsus on loomulik, seksuaalne suundumus iga neljas ehk siis umbes 25 protsenti pidas teda ebanormaalseks. Lisaks arvab enamus, et tänasest Soomes mõistetakse homoseksuaalsust teisiti kui piiblis esitatud arvamust. Nii et üldine hoiak on tegelikult pigem kirikus tänapäeval juba siis samasoolisi seksuaalsuhteid ja partnerlussuhteid aktsepteerib. No võiks öelda, et kiriku liikmete ning kirikuõpetajate suhtumine on uuringute järgi tunud kiiremini kui kiriku oma ametlik õpetus. Aga samas on kiriku sees olukord pingeline sest arvamused on erinevad. Näiteks küsimus sooneutraalsest abielust jagab piiskoppide arvamused kaheks. Aga samas enamus kirikutöötajatest arvab, et on hea, et Soomes on sooneutraalne abieluseadus. Ehk siis aastal 2017 hakkas Soomes kehtima nii-öelda sooneutraalne abieluseadus mis võimaldab sugupoolest sõltumatu abielu registreerimise perekonnaseisuametist. Et hetkel pole kirik veel andnud luba sooneutraalse laulatuse läbiviimiseks ja saab näha, et missuguse otsuse teeb kirik tulevikus. Aga juba täna oleks uurimuse kohaselt kirikuõpetajatest rohkem kui pooled valmis sõlmima abielu samasoolise paari vahel. Kui kirik otsustaks aksepteerida samasooliste paaride abiellumist ehk siis statistika näitab, et kirikuõpetajate suhtumine on tänasest Soomes avatum, jastallivam kui varem. Huvitav, kas see võib tekitada ka teatud pingeid Eesti ja Soome koguduste sõprussuhete vahel, et tegelikult ju praktiliselt igale Eesti luterlikule kogudusel on mõni sõpruskogudus Soomes ja kui need vaated näiteks abielule on ka nii erinevad. Väga huvitav küsimus, ma ei ole seda mõelnudki, aga kindlasti see võib-olla seal midagi on. Aga no ise loodaks küll, et see hea koostöö, mida Soome ja Eesti kirikute vahel on, et see jätkuks, et ise näeksin, et see on oluline, et koostööd tehakse. Aitäh praegu nende kommentaaride eest. Bioloog Anu Heinonen, Soome Instituudi juhataja. Aitäh. Vahetame nüüd teemat ja läheme baptistide ja evangeeliumi kristlaste suvefestivalile Keilasse. Seekordses saates saame rääkida ka baptistide suvefestivalist, mis sel aastal toimus Keilas ja meil on stuudios Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu president Erki Tamm. Tervist. Tere ja Keila baptistikoguduse pastor Gunnar Mägi. Tervist, tervist. Kas võiks öelda, et suvefestival on baptistide nii-öelda tähtsündmus? Aasta olulisem sündmus? Muidugi jõulud, kiriklikus plaanis on veel tähtsamad. Aga sellise kokkutuleku ja koos jumalateenistuse pidamise mõttes. Kahtlemata juba 94.-st aastast igal aastal erinevates paikades Eestimaal. Oleme pakkunud võimalust, et inimesed meie kogudustest, aga mitte ainult meie kogudustest oma sõpradega koos peredega saavad tulla kokku ja tõesti pidada head osadust üksteisega võtta osa suurepärastest kontsertidest jumalateenistustest. Need päevad on tavaliselt niimoodi üks täispäev ja reede õhtu ja pühapäeva hommik. Nimelt et aega on päris palju. Võib öelda küll. Sellises mastaabis on see ainus sündmus nii suurelt kokkusaamiseks. Kui ma vaatasin viimasel ajal 48-l tunnil ringi, siis mina nägin Eesti suurimat oikumeenilise üritust, kuhu olid tulnud kõikidest uskondadest kirikutest inimesed, kes ei tõmmanud enda vahel eristuva jooni, vaid vaid neid oli ühendamas piibliusk. Mismoodi see valik tehakse, et millises linnas, millises piirkonnas Suvefestival võiks toimuda? Viimastel aastatel on toimunud väikene konkurss ja niimoodi väikse naljana öelduna, aga, aga Keila soovis seda enda õuele ja, ja meil ei olnud mingisugust nagu põhjendust, miks ära öelda, et kohalik kogudus tavaliselt võtab vastutuse. Mis toimub siis suvefestivalil, mida see rahvas koos teeb, kes koguneb nädalavahetuseks sel korral, siis koguneti Keilasse. Ja see on kontserdite jumalateenistuste, vestluspaneelide aeg, see on aeg, kus lapsevanemad võivad saata oma lapsed lasteprogrammi ja, ja hoida käes kinni ja nautida head muusikat ja head sisu. Et meie sihtgrupp piid ongi siis kaks kõige suuremat on kristlased üle Eestimaa, kes kohale tulevad, näiteks mõned kogudused jätsid täna oma jumalateenistused ära ja tulid, tähistasid meiega koos ühte suurt jumalateenistust. Teine sihtgrupp selgelt on Keila linna enda elanikud ja ma arvan, et pärast seda nädalavahetust ei ole Keilas ühtegi inimest, kes ei tea, et Haapsalu maanteel on üks pisikene, aga aktiivne kogudus. Loomulikult lapsed, noored, kellel on programmid. Ja Ma usun, et üks sihtgrupp on tegelikult ka meie oma koguduse inimesed, korraldajad, vabatahtlikud, kes saavad suurepärase kogemuse, kuidas teenida, kuidas turundada, kuidas sihtgruppideni jõuda. Võib siis öelda, et see on võimalus kohalikule kogudusele näidata, et, et selles linnas selles külas tegutseb aktiivne baptisti kogukond. Üks eesmärke on olnud see, et oma inimestega üle Eesti julgustada kohalikku kogudust kasvõi oma kohaletulekuga ja anda juurde füüsiliselt massi, aga ka vaimselt massi et teha kuuldavaks hääl, mis kogudusel võib-olla tavapäevadel tavapühapäevadel on vaiksem. Aga siis koos laulda, kõneleda, olla. Tänavuse. Festivali huvitavaks osaks oli arvamusfestivali eeskujul tekkinud vestluspaneelid ja neid oli neli tükki järjest keset laupäeva, kui tulid kokku piiskopid kõikidest konfessioonidest ja, ja ja rääkisime sellest, kuidas näiteks vaimsetest eksiõpetustest välja tulla. Inimesed, kes olid siis varem seotud selliste valdkondadega nagu nagu esoteerika nõidus ja on saanud kristlasteks rääkisid nüüd oma endisest guru lust tagasi vaadates, et sellised, sellised arvamuspaneelid, kus mis kõnetasid mitte ainult kristlast, vaid kõnetasid laiemat üldsust, näiteks rääkisime laste kasvatamisest või vanaks saamisest. Need on teemad, mis ei ole kitsalt nishi teemad, kristlaste teemad. Need on asjad, millest, millega me kõik kokku puutume. Koguduste koostöö kohta, kui on juba mainitud see, et tegemist oli ka sellise oikumeenilise üritusega, siis kuidas Keilas kogudustevaheline koostöö on laabunud, praegu on ju ka luteri kirikus uus õpetaja Matthias Burghardt, kes oma abikaasa Anne Burghardt iga seal Keila Miikaeli koguduse koos teenimine. Me näeme, et Ta on tugevad sillad ja katsume kokku saada iga kahe kolme kuu tagant kohalike pastoritega ja ja mõtelda natuke laiemalt kui ainult oma kogudust seal vaatevinklist. Korraldame üritusi koos ja ja jagame võib-olla rasku sõitki ja toetame teineteist, see on, see on tore ja hea meel oli ka sellest, et, et Keila Miikaeli kogudusele aktiivselt kaasas. Eile õhtul toimus muusik Galina draama mille pealkiri oli Martin Luther ja Katariina lugu ja, ja seal. Lisaks sellele ta toimus Miikaeli kirikus olid olid kaasas sismikali koori liikmed ja haapsalu Piiskoplikus Toom kogudusest koor. Aga, aga jah, see oli võib-olla tunnistus sellest, et väga vahva ananassi koosta. Suvepäevad on ju ka see hetk, kui separatistid tulevad kokku eri põlvkondadest, et muidugi on olemas ka noorte oma päevad, aga mis võib-olla mind ennast ka on üllatanud suvefestivali külastades, et et seal on tõesti noored ja vanad, et ei, ei ole see, et kirikupingis tihtipeale me nagu kipume rohkem nägema neid keskealisi ja vanemaid inimesi, aga, aga see suvefestival tõesti tuleb. Kokku me oleme üritanud ka programmi tehes sihtida siiski terveid peresid. Loomulikult noortega on võib-olla kõige keerulisem alati, kes on juba iseteadlikumad, kes otsivad endale ise kohta, aga aga ma usun, sinuga saab nõus olla, ainult et tõepoolest ka seekord me nägime päris palju noori lapsi ja, ja seekord kahtlemata lasteprogrammi kohta peab ütlema, et see oli eriti põnev, kuna seda viisid läbi päris suur vabatahtlike grupp Ameerika ühendriikidest. Ja, ja tore oli see hetk. Kus kas tähistasime pühapäevast jumalateenistust ja lapsed läksid hiireke mängutuppa? Me peatasime Haapsalu maanteel liikluse ja siis siis nad läksid oma ruumidesse, siis oli meil üks ristimise osa, kus vanemad teismelised said vee alla kastmisega ristitud ja lapsed tahtsid seda hirmsasti näha. Taas peatasime liikluse haapsalu maanteel, koguse laste mass tuli jälle seda vaatama ja siis uuesti läksid nad tagasi oma oma tundi. Aga, ja kõik põlvkonnad koos on ainukene viis, kuidas kogudused teenida saad. Missugune on evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu presidendi sõnum sel suvel koguduse liikmetele ja nendele külalistele ka, kes, kes käisid sellel suvefestivalil? Mul on üks asi, mida ma usun, et me kõik oleme eriti ju nautinud on, ongi see, et kui me tagasi mõtlema oma lapsepõlvele või noorusele vanematega koos kuhugi välja minna. Ja seda meenutatakse kõige soojemalt, nii et, et suvefestival ka oli seda, aga ma kutsun üles ka sellel suvel rohkem aega veetma reisima, autoga lihtsaid väljasõite tegema kuskile loodusesse. Et mis see nõuab, väga palju, ka vahendeid mitte, aga see kogemus, et me olime koos, me jagame, sime koos. Meil on ühised mälestused, ühised elamused ja see on ka suvefestivali üks mõte, et see seob meid koguduste liiduna. See on osa meie identiteedist, me jagame ühist usku, aga me tunneme teineteist ja me hoolime üksteisest, võtame osa üksteise eludest. Suvel tõepoolest liigutakse rohkem ju ka ringi ja luteri kirikus on üsna palju pandud rõhku sellele, et kirikud oleksid avatud. Teeliste kirikute projekt on. On oluline just eriti nende maakoguduste jaoks, kuhu tihtipeale ei jõua inimesed. Ja kui jõutakse, siis on uksed kinni. Aga need suvel saavad olla uksed rohkem lahti, et kas evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu jaoks on, on see teeliste kirikute projekt ka midagi olulist. Kas on huvilisi palvemajadesse, et neid näha? Mitmed kogudused osalevad selles samas projektis, mida Eesti kirikute nõukogu siis eest veab. Loomulikult, vanu ajaloolisi kirikuid meil peale Oleviste kiriku ei ole, mida külastatakse tõesti väga palju, aga need vanad maa palvemajad võivad olla päris armsad ja neid käiakse kaemas ka. Ja küsimus, et mis need on ja kes siin käivad? Nii ja neid tuleb tihtipeale kuskilt kõrvaltänavalt isegi otsida või, või ütleme niimoodi, et mitte päris linna keskväljaku kõrval ei pruugi see baptisti või evangeeliumi kristlaste palvela olla. No Keila on selles selle poolest erand, et sealt ei saa peaaegu et mööda minna, kui sa rongiga Keilasse tuled. Aga tihtipeale jäid vanad palvelat, ütleme kolhoosikeskustest eriti kui mõtleme maa sulatele välja ja, ja need ehitati mujale ja sellepärast on nad täna võib-olla eemal. Aga jah, me, meie üleskutse siiski on ka see, et me kogudustena üritame liikuda sinna, kus inimesed on, isegi kui meie vanad palvelat jäävad väljaspool asulaid. Koguduste seisukohast ma tahaksin küll julgustada. Kui on plaanis üks Eestimaa ringreis, ekskursioon, buss on juba tellitud, teata suunda, kuhu hakata minema. Miks mitte helistada, aga selle väikese maa baptisti koguduse pastorile, tal on suurim rõõm rääkida nende lugu ja, ja teha uksed lahti ja ja võib-olla võib-olla saate võileiba ja kooki, Cavel. No üks selline palvela kahtlemata on mäevalla palvemaja Läänemaal, kus Eesti vabariigi valitsus 44. aastal viimase istungi pidas ja mis on ka vabariigi valitsuse toel tegelikult mitmed aastad tagasi renoveeritud ja kus sellel aastal mälestatakse ka 44. aastal lahkunud ja hukkunuid, kes põgenesid Eestist. Nii et, et on üksikuid palvemaju või Valkla palvemaja, mille ees mälestusmärk sinnamaani Eesti vabadussõjarinne jõudis ja palvemaja ees on mälestuskivi seda tähistama. Me alustasime juttu suvefestivalist, mis toimus sel nädalavahetusel Keilas. Kas on juba teada ka, kus järgmise aasta suvefestival? Aset leiab jah, Kehra kogudus on avaldanud soovi, et seoses nende koguduse enda tähtpäevaga Nad tahavad kutsuda suvefestivali enda õuele. Ja iga pühapäev on festival pidupäev. Iga pühapäev Me tähistame Kristuse ülestõusmise püha. Aitäh tulemast täna saatesse Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu president Erki Tamm ja Keila baptistikoguduse pastor Gunnar Mägi. Aitäh. Enne saate lõppu jõuame rääkida veel ühest kogumikust, millega Eesti kirikute nõukogu meenutab eesti usu märtrid. Ilmunud on raamat eesti vaimulikest usu märtrid ja aastatel siis 1917 kuni 1991 oma elu jätnud kannatanud oma usu pärast, aga mitte ka võib-olla ainult usu pärast neid asju, mida ette heideti eesti rahvale Nõukogude perioodi alguses oli küll ja küll. Aga selle kogumiku toimetaja on ruudi leenus. Mõnes mõttes mind isegi paneb üllatama, et meil aastal 2019 nüüd see ilmub, et võiks arvata, et ammu on selline kokkuvõte tehtud. Jah, üllatav on ta tõesti võib-olla, aga kuna on tegu ka Eesti kirikute nõukogu teema-aasta Eesti usk siis me arvasime, püüame seda lünka siis kuidagi ära täita ja meenutada neid, kes tõesti kannatasid ja nagu on juba mainitud, et ega tihti mõeldi nendele vaimulikele ka muid otseseid süüdistusi mistõttu neid siis paragrahvi alla panna või Siberisse saata või et eks muidugi, peamine süü ja põhjus oli, nad olid vaimulikud ja tolle ajarežiimid ka nägid, et vaimulikud ei ole mitte riigi toetajad tihti nad on võib-olla hoopis riigi vaenlased, kuigi selleks tihti ei olnudki alust, aga aga see raamat annab hea ülevaate nendest enam kui 60-st mehest, kes on siis olnud vaimulikud ja kes on siis erinevad Nendel põhjustel erineval ajal ka jätnud oma elu. Nii et need on otse need, kes on ikka surnud oma usu alusel. Ma vaatan neid elulugusid ja lõppevad suhteliselt ühtemoodi, et arreteeriti või küüditati ja siis kas lasti maha või või surid vangilaagrisse. Saadetuna. Jah, eks ta nii oligi, et nad olid sarnased elulood ja alguse sai see suurem kiusu kannatamine krediidikassas Tartus 1918, kus paljud-paljud mitmed vaimulikud, nende hulgas lihtsalt lasti maha, nii et aga neil, kes pidid ja võib-olla aastaid kannatanud tama kuskilgi koonduslaagris Siberis ja, ja siis nad surid seal, ilma et nad oleks jõudnud Eestisse tagasi tulla, nii et need lood on erinevad. Aga need lood on kirjas ja ma arvan, et need on ja meenutad kus ja võib-olla ka eeskuju meile, et oma tõekspidamised, oma veendumised nende eest tuleb ikka seista ja olla valmis teinekord võib-olla ka elu jätma. Kui me mõtleme usumärtrite, siis nii mõnigi neist on juba pühak või või pühakuks kuulutamise protsess on ka pooleli siin. Kui me mõtleme Eduard Profittlich peale, kes on siis katoliku kirikust usumärter, nii et nad tõepoolest on inimestele ka ka siis juba pühakutena eeskujuks. Jah, see on tõsi, et sõltubki kiriku traditsioonist, et roomakatoliku kiriku õigeusu kirik kanna märtrid tunnustanud pühakutena, sest nende eluviis ja nende töö on seda väärt olnud. Eesti evangeelne, luterlik kirik, metodisti kirik ja evangeeliumi kristlaste baptistide, Koguduste Liidu vaimulikest märtrit, et nende kiriku traditsiooni ei ole siiani ette näinud pühaku staatust. Aga nad on ka seda väärt. Need vaimulikud, keda meenutada Kõige rohkem on luteri kiriku vaimulik ja siin selles raamatus, et eks luteri kirik oli siis ka tol ajal kõige silmapaistvam, eks ta oli kõige rohkearvulisem vaimulikke oli tunduvalt rohkem kui teistel kirikutel. Ja nii see on jah, neid kalgemend, vaimulikku, kes on ära toodud selles kogumikus Need, pooled luterlased ja siis teine pool, teised kirikud. Nii veel see aasta 1991, et võiks arvata, et, et lõpeb siis aastaga 45 50 53 võib-olla aga vaimulikest usu märtrid ja siis aastani 91. Jah, see oli tinglikult või lõpetada, kuna Türi kirikuõpetaja meri surm ikka on ka seotud, et tema võiks olla kõige usumärter, kes oma elu jättis. Nii et sellega on jah, see aastaarv, viimane aastaarv, kui meil on teada, kes vaimulikest anname usu pärast elule. Selles raamatus, kus on siis 62 usu märtrit kirjas ei ole veel ju koguduse liikmeid, et siin on need, kes on kirikuõpetajad, pastorid, preestrid olnud just nii. See on jah, et kes on ikka olnud ordineeritud vaimulikud kirik erinevates kirikutes, erinevat tiitli või ordinatsiooniga, aga need on vaimulikult, et kindlasti on palju realiikmeid kogudustes, kes on samuti oma usu pärast kannatanud ka surma läinud. Aga seda me antud raamat. Kokku koguda aitäh selle intervjuu eest ja selle tehtud töö eest. Raamatu Eesti vaimulikest usu märtrid, 1917 kuni 91 toimetaja ruudilinos. Aitäh selleks korraks kõik järgmisel pühapäeval kirikuelu saadet eetris pole, sest tähistame laulupidu ning vikerraadios on selle otseülekanne. Juunis on eetris mõned kordussaated ja uute teemadega. Olen tagasi juba augustis, kui jumal lubab ja me elame. Mina olen Meelis Süld soovinud rahuliku õhtu jätku.