Ja nüüd tänase vanasõna juurde, mis kõlab nii, ega töö jänes ole, et eest ära jookseb Tartu stuudios Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Piret Voolaid, kuidas mõista seda jänese ja tööl? Jah, kõiksugu rahvuslike stereotüüpiliste käsitluste järgi peavad eestlased end ikka kaks rahvaks ja see saab kinnitust ka meie rikkaliku vanasõna arhiivi vaadates, et et selliseid rahvatarkusi, töö tegemise ja töökuse kohta leidub seal tohutult palju. Nüüd tänane rahvalik ütlus ega töö jänes ole, et eest ära jookseb võrdleb piltlikult TÖÖD väletaja kiire loomakese jänesega. Ja kinnitab siis pigem naljatledes, et töö tegemine pole elus põhiline tõstes ka sellise mõõduka laisklemise ja vabalt minnalaskmise hinda. Nüüd eesti vanasõnade mahukas akadeemilises väljaandes, mis sisaldab üle 15000 erineva rahvatarkuse on see ütlus ega töö jänes ole, et eest ära jookseb esindatud iseseisva tüübi numbriga 12416 ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi rikkali, kus vanasõnavarasalves leidub seda tarkusetera umbkaudu 70 sellist rahvalikku üleskirjutust. Varasemad kirjapanekud pärinevad siis 19. sajandi lõpust kusjuures mitme Jakob Hurda kirjas ja kogu põhjal näiteks 1889.-st aastast näib, et algul on see laisad, röstina ja vabandusena pruugitud ütlus olnud levikus just lühikesest versioonist ega töö jänes ole. Kuid juba samast 1889.-st aastast siis on olemas ka pikemad versioonid. On huvitav, et varasematest trükiväljaannetest, baltisaksa autorit koostatud grammatikates, sõnaraamatutest ega ka 19. sajandi lõpukalendrisabades ja mujal trükistasime seda ütluste kohta. Ja üks võimalikke põhjusi võibki muidugi olla, et laiskust ülistavad tarkusetera, ei pidanud väljaandjad piisavalt tõsimeelseks ja õpetlikuks, et see väärinuks trükisõnas avaldamist ja lihtinimesele tutvustamist. Rahvalt kirja pandud seletused ongi pigem rõhutanud, et ütlus käib laisklemise kohta. Kui mingitel muudel põhjustel. Näiteks 1897. aastal on Põltsamaalt üleskirjutus ega töö mõni jänes ole, et eest ära jookseb, on inimesel hea tahtmine, siis võib ta jooksja jänese kinni püüda, aga kui inimesel tahtmine puudub, siis ei saada magajad jänest kätte, sest ta arvab, et jänes jääbki magama. Või 1930.-test aastatest pärit laiuselt kirjapanekud. Seda ütleb rohkemalt peremees, kui tal korralikud orjad on, peame vahest piipu ja ajame juttu. Ega töö ära ei lähe. Või samas paigas siis kui teine kiirustab teist töötama, vastab see, ega töö jänes ole, et ära jookseb. 1949. aastal on Märjamaalt Emilie Poom kirja pannud seletuse. Mõisatöö kallale ei rutatud, öeldi, ega mõisatöö jänes ole, jookseb. Või Kuusalust on kirja pandud, et öeldakse sellele, kes kaebab, et temal pole aega 70.-test aastatest, Häädemeestelt ega töö pole jänes, et eest ära jookseb. See on laiskade laiskvorstide ütlemine, nemad arvavad ikka, et töö võib oodata neid. No kindlasti näitab see ütlemine sellist ühiskondlikku arusaama suhtumist, et kui seda on omal ajal pruugitud pigem tõesti laisklejate kohta või lugeja logelejate välja vabanduseks siis nüüdisajal, mil räägitakse üha enam ka töönarkomaaniast kui sellisest tõsisest ohust tervisele ja liiga pingelise töörabamisega seotud läbipõlemise ohust on, on see kontekst ka muutunud. Ja seesugune optimistlik ütlus tööga liialdajate korralekutsumiseks on nüüd teatud olukordades võib-olla isegi asjakohane. Et head kolleegid võivad seda meelde tuletada neile, kes siis läbipõlemise piiril rabavad. Aga idee kohta tööga pole kiiret. Ei jää see jänese ütlus üksildaseks, vaid meil on muidki vanasõnu, et meil on näiteks, ega töö eest ära ei jookse. Või siis on tööd võrreldud peale jänese muudegi loomariigi esindajatega. Näiteks töö ei ole hunt, et metsa jookseb või ega töö konn ole, et eest ära hüppab. Või ega töö pole lind, et eest ära läheb. Seletustega, et töö on nagu lolli ajaviide või, või rumalad teevad tööd, ega tööd ei toida. On olemas meil mitmed vanasõnad, et töö on laisa inimese ajaviide, töö on lolli inimese ajaviide. Töö on lolli lõbu või töö on rumala inimeste ja vana hobuste jaoks. Et tõesti vanasõna on juba kord selline nähtus, millel võib olla lõputult funktsioone. Neid võib kasutada lõputul arvutul situatsioonides ning olenevalt Meie kontekstist väga erinevates tähendustes, milles me neid kasutada tahame. Et neid võib tõsimeelselt võtta, aga nendega saab ka pilgata ja nalja teha. Ja võib-olla tõesti, kui liiga palju tööle mõtleme, tasub end korrale kutsuda ja naljaga pooleks tunnistada, et peale töö on muudki. Kas või ilus jõuluootuse aeg, mida ei tohi töösse mõttes päris mööda lasta. Et küll jõuab siis ka töötada, sest ega töö jänes ole, et eest ära jookseb. Tõsi ta on, aitäh, Piret, hoolaid täna.