Me jätkame nüüd Vikerraadios intervjuude sarja, milles usutlemäe põhjalikumalt Eestist Euroopa Parlamendi üheksandasse koosseisu valitud saadikuid. See uus koosseis koguneb esimest korda. Ta teisel juulil Brüsselis stuudios on nüüd mikrofoni ees aga juba teist korda Eestist Euroopa parlamenti valitud Yana Toom, tere sinna Brüsselisse. Tere. Kirjeldage. Palun, mis toimub praegu juunikuus Brüsselis Euroopa Parlamendis enne uue koosseisu esimest kogunemist ja enne Euroopa Parlamendi presidendi valimist teisel juulil. No parlament meenutab praegu rohkem kui kunagi varem sellist suurt sipelgapesa kus käib mingisugune diilitamine, läbirääkimised, inimesed meelitavad 11 ürituse fraktsioonidesse ja nii edasi. Selline intriigide lõhn on õhus. Kas uusi Eestist valitud saadikuid ka juba parlamendikoridoride peal on näha Marina kaljuranda, Jaak Madisoni või Sven Mikserit? Ei ole näinud ei Marina Kaljurand ega Sven Mikserilt, kuigi nad ilmselt on siin. Täna hommikul vahetasin marinaga kirju, aga keda olen näinud, on Madisson. Kuna, mis siin salata, Me oleme temaga mõlemad suitsetajad. Need suitsuruum on see koht, kus näha inimesi, tarandit seal paraku enam ei ole. Aga räägime teie fraktsioonist Eestist, kuulute nii teie kui ka Reformierakonna saadikud või vähemalt seni kuulusid Euroopa Parlamendis Olde ehk siis Euroopa liberaalide ja demokraatide fraktsiooni. Aga eile tuli pressiteade, et ALDE fraktsioonile on nüüd uus nimi, rin juurop. Ma ei teagi, kuidas seda eesti keelde tõlkida, ma pakuks, et uuenda Euroopat ja seda nimevahetust on põhjendatud, kui prantsuse presidendi Emmanuel Macroni liikumise Emmaaž eeltingimust. Et nemad selle ALDE rühmaga teie rühmaga üldse liituksid, sest väidetavalt sõnal liberaalne pidi Prantsusmaal tähistama sellist südametud röövkapitalismi, mis peletab kõik inimesed eemale. Yana Toom, kuidas teie suhtute sellesse, et liberaalsed väärtused teie parlamendirühma nimes enam ei kajastu ja Haldest sai Ri New Europe? Halvasti suhtun, ma arvan, et poliitika on ikkagi asi, mis on otseselt seotud maailmavaatega ja ma küll ei näe mingit põhjus, miks peaksime häbenema seda, et me oleme liberaalid. Mõnes riigis vastab tõele, on see sõimusõna. Aga see ei tähenda seda, et seda seda häbenema, kui sa oled liberaalsete vaadetega. Aga no läks nagu läks ja ausalt öeldes nendest nimedest, mis olid meil laua peal, see on vast kõige parem valik. Mis sai veel hullem olla, mis seal laua peal olid? Kõige hullem, minu meelest oli selline asi nagu inspae. Ehk siis ma ei tea, innusta. No siis argumendid olid need, et esiteks inspaja nimelisi asju on maailmas väga palju, alates viskist ja lõpetades aluspesuga. Teiseks mine sa seleta oma valijatele, emad ja Ida-Virumaa kaevuritele, et selle asemel, et teha tööd parlamendis, hakatud inspireerima. Nii et õnneks see jäi välja. Nii et päeva lõpuks, no las ta olla ringi. Noh, mul on raskusi tõlkimisega nii eesti kui vene keelde, aga eksam midagi nuputama välja. Just nimelt Ida-Virumaa kaevuritele, kuidas seletada missarenjuu juuroPon? Minu esimene reaktsioon oli, et, et kas äkki võiks seda tõlkida Gorbatšovi ajast tuntud Perestroika? Ei, pigem ikkagi ma ütleks, et seondub Navlini aga samas olgem ausad, heaoluriigi puhul võib-olla see sõnum on palju tugevam kui Eesti, Läti, Leedu, Poola puhul. Nii et selles mõttes nimi ei ole hea, aga no on, mis on, teeme tööd, vaatame edasi. See hapneb liini, see tegelikult oli ka Gorbatšovi leksika sead. Ei mäleta, ma mäletan klastespiristruikus kõrini aga võib-olla oli ka nagu oli, nii minu meelest ei olnud, aga tegelikult vahet ei ole, mõte on umbes see. Aga noh, siin oligi nagu see dilemma, et kui me ei räägi oma maailmavaatest oma fraktsiooni nimest, siis me peamegi midagi välja mõtlema. Ja väga häid, nagu lahendusi ei ole. Räägime veel sellest, mis selles endises Oldes nüüdses Rinjuu juura fraktsioonis toimunud. Ma ei tea, kas see on tõsi, aga portaal Euractiv on vahendanud, et n Moshi Europarlamendi saadikurühma liider nasteli Loisso olevat solvanud kolmapäeval parlamendihoones ajakirjanikega kohtudes. Peaaegu kõiki väidetakse tas kiiver, hopstati frustreerunud isiksuseks ja valimised võitnud Euroopa Rahvapartei kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale Manfred Weberi. Ta nimetas ta ektoplasma, kas ma pidin lausa sõnaraamatust otsima, mis hektoplasma on? Sain teada, et see on ainurakse amööbi väliskest. Mis teil seal fraktsioonis siis toimub ja millised need suhted on? 21 liikmelise Prantsusmaa Enmaši delegatsiooniga. Suhteliselt väga praegu ei ole, me oleme sisemiselt tagajalgadel. Sest mis oli selle fraktsiooni suur eelis oli laitmatu viisakus. Mitte kunagi pole selliseid asju varem juhtunud ALDE fraktsioonis? No eile just arutasime kolleegidega isegi siis, kui keegi Yana Toom läks Süüriasse, mis ei meeldinud väga paljudele minu kolleegidele, mitte keegi ei lubanud endale sellist sõna sõnapruuki. Nii et see on midagi uut meile. Kuigi Nataly saatis laiali kirja, et teiegi, ma pole seda rääkinud, ma vabandan, minu sõnu väänati ja nii edasi ja nii edasi. No ei ole väga usutav, sest ausalt öeldes kus olles staažikas poliitik, mida tema on siis selle juurde kindlasti käib oskus meediaga suhelda. Ja kui sa seda ei oska, no siis ei ole väga usutakse, et sinust ei saadud aru. See on tüüpiline selline pigem EKRE retoorika või siis Parempoolsete retoorika, et kuplit meedia on nagu müüdav ja ma tea, õukonnameedia, mida veel ja muudkui nagu vääne väänavad sõnu ja panevad sõnu suhu. Nii et usutav ei ole, aga vaatame, kuidas edasi hakkavad asjad arenema. Võib-olla ta sai oma õppetunni kätte. Kokku nüüd teie uue fraktsiooni liikmete hulk tegelikult on ju kõvasti kasvanud, eelmises koosseisus on mul õigus, oli 70 teid umbes vist või meil oli 68 ja nüüd on umbes 110, milline mõju siis 110-le on või 110-st 21-l makrooni Enmaaž liikumise saadikule? Elu näitab, mis see mõju on, ma järgmine nädal Raco toimuma grupi liidri valimised, kiiver 2000 enam ei kandideeri sellele kohale. Meil on tundub, et neli kandidaati, kellest on kaks, siis nii-öelda vanad olijad, Sofiitriltija, Fredeffederley ja kaks uut. Üks on siis Natali ja teine on meni kala, bee sakslane. Vaatame, kuidas läheb. Noh, ega nende vanade fraktsiooni liikmete seas on ikkagi see arusaam, et see ei pea olema uustulnukas. Sest me tahaksime säilitada seda nii-öelda vana õhkkonda ja neid vanu suhted, mis me tulid vaatamata sellele, et meil olid väga sellised et vahest isegi tigedad arutelud, aga see vastastikune usaldus ja lugupidamine. Nii tahaks ikkagi säilitada igal juhul. Kas on mingi šantset Yana toom, ikkagi ei jää sellesse Uuderi New Europe fraktsiooni, vaid liitute, mõne muu fraktsiooniga. No hetkel ma pean ütlema, et need arengud, mis on fraktsioonis täna, mulle ei meeldi mitte ainult sellepärast, et on mingisugune sisekliimamuutus, mis on arusaadav, aga minu jaoks oli arati Suleeris see, et on väike fraktsioon sest väikses fraktsioonis sul on lihtsalt rohkem võimalusi teha tööd. Lühem järjekord on selleks, et saada endale mingisugune raportööri raport. Suuremas fraktsioonis muutub kahtlemata see juhtimisstruktuur, suuremat fraktsiooni on raskem hoida koos nii-öelda, mis tähendab ka teatud reeglite muutust. Arutati fraktsioonis sellist asja nagu sanktsioonid nendele, kes hääletavad vastupidi gruppi liinile. See on nagu te teate, mu lemmiktegevus, vahest ma hääletan nii, nagu pean vajalikuks. Nii et kui ma hakkan mõtlema sanktsioonide peale, siis kahtlemata ma mõtlen ka seda, et kas see mulle sobib. Aga vaatame, mis seal päeva lõpuks laual on, nii et ärgem rutakem järeldustega. Millal te lõpliku valiku langetate? Ei, no mis, ma ei saa ju, ise elab valikut langetada. Ma pean pidama läbirääkimisi oma erakonnaga. Ei ole ju mõeldav, et üks erakonna poolt valitud saadik lihtsalt hüppab üle ja siis erakond loeb seda ERR-i uudisteportaalist on ju nii, et tehtud on kollektiivne otsus. Ühesõnaga praegu minu sisetunne ütleb, et see ei ole päris see. Aga vaatame, võib-olla teisipäeval on pilt hoopis teistsugune. Räägime suurest kauplemisest ka, millest ka teie alustasite tänases intervjuus, kellest siis võiks saada Euroopa Komisjoni president, on see parlamendivalimised võitnud EPP esikandidaat Manfred Weber või on mingi Johnskaa suuruselt kolmanda jõu ehk siis ALDE nüüd rin juurop, esikandidaat taanlanna Margrethe Vestager il või sots Franz Timmermann sil millistest nimedest, kellest Brüsseli kuluaarides praegu räägitakse? Siin räägitakse kõikidest nendest nimedest, aga teate siin vist 11. juunil makroon juba ütles veel, et tema toetaks Merkelit sellel positsioonil mis ilmselt natuke segame kaarte praegu laual. Ja kui me räägime nendest positsioonidest, siis tegelikult komisjoni president pole ja pole ju ainus on tegelikult neli sellist ihaldusväärsemat kohta. Üks on siis see, kus on praegu Federica Mogherini ehk siis välisasjade kõrge esindaja siis on Euroopa Nõukogu president ja Parlamendi president, nii et siin võivad tulla mingisugused muutused, tõsi küll, Angela Merkel ütles, et ta lahkub Saksa poliitikast ja ühesõnaga see juhtu veel homme. Aga igal juhul, kui me räägime sellest nii-öelda mingisugusest ajutisest ametikoha täikest, nosiin väga, väga tugevalt lobitakse Weberilt, aga kahtlemata ALDE ja igal juhul, kus iganes ma olen, ma toetan kahe käega Margat vest, A kärid, siis ta oli lihtsalt kõige säravam volinik eelmises komisjonis ja tal on selgroogu ja tal on ajusid, mis pole sugugi nii levinud nähtus. Paraku. Millal Euroopa Parlamendi ikkagi valib Euroopa Komisjoni järgmise presidendi, kas see õnnestub juulikuu teisel sessioonil, nagu siin esialgses ajakavas on kirjas? No peaks õnnestuma küll, kui ei juhtu mingisugust jama vahepeal. Et tegelikult ma usun, et selleks ajaks on kõik läbirääkimised on peetud sest praegu see ongi see, miks parlament näebki välja nagu sipelgapesa, sest igas ruumis absoluutselt igas ruumis käivad mingisugused läbirääkimised, nii et üritatakse võimalikult ruttu asjad paika panna. Kusjuures mul on selline tunne, et üritatakse seda teha, et vältida nende uustulnukate mõju. Kui nad vaatavad ringi ja saavad aru nagu kus nad on siis juba vanad olijad otsustavad kõik asjad ära. See on täpselt see, mis juhtus minuga. Eelmine kord, kui ma siia tulin, siis oli kõik juba ära jagatud. Nii et see on selliste vanade parlamendiliikmete nagu taktikaline käik. Aga jõuamegi siis sisu juurde, me oleme seni rääkinud just nimelt poliittehnoloogiast ja ametikohtadest. Millised on teie isiklikud prioriteedid siis uues, Euroopa Parlamendi koosseisus ka võttes arvesse seda, mis te äsja ütlesite, et nüüd on teil olemas kogemus ja ja kui ka teadmine, kuidas ajada asja nii, et saaks just endale olulistele teemadele juurde. No me kõik juba esitasime, ma kujutan, see lihtsalt oli tähtaeg igas igas fraktsioonis, esitasime oma prioriteedid komisjonidest. Minagi saatsin kirja laiali eile, kus ma küsisin kolleegidelt, et kas me oleme võimelised kuidagi nii jagama komisjonid, et me 11 idu Blairi tundub, et ei ole. Kuigi me seda tegime, neeme rääkisime Ansipiga ja baidiga läbi, ütleme, 11 segama ei hakka ja võtame võimalikult laiema spektrume, aga vaatame, mis sellest välja tuleb. Mina märkisin sellise asja nagu libe, ehk siis inimõigused ja kõik sellega seonduv tööhõive, sotsiaalkomisjoni, kus ma olin ka eelmine kord ja kus ma tahaks raudselt jätkata, sest see on, kus me võtsime vastu sotsiaalõiguste samba, kus on 20 põhimõtet, mida tuleb nüüd liikmesriikides implimenteerida ja seda protsessi tuleb nagu pingsalt jälgida, jaga pushida. Et ikkagi juhtuks, sest see on täpselt see, mida kult tahavad. Ma usun absoluutselt kõikide Eesti erakondade valijad, et noh, see on seesama niinimetatud saksamaa pension, muidugi keegi ei sea endale nii ambitsioonikad eesmärki, aga see sotsiaalse ebavõrdsuse teema on laual ja sellega tegeletakse ja ma tahaks seal oma panuse anda. Ja kolmas on siis petitsioonikomisjon, kus ma olen ka varem olnud. See on see koht, kus ma päris edukalt vahest pahandanud ja kus me oleme lahendanud päris mitme eesti inimese probleemi lihtsalt noh, tänu sellele, et petitsioonikomisjon sekkus, ma tean, et reegel on, seod on üks, on täiskohaga ja teine on siis asendusliikme kohaga komisjon. Mul õnnestus kuidagi eelmine kord saada endale kolm täiskohta. Nii et ma praegu üritan korrata sama trikki, aga vaatame, kas mul õnnestub Kas olete nõus, et üks olulisemaid teemasid Euroopa liidus ja ka Euroopa Parlamendis Eesti jaoks ja kõigi liikmesriikide jaoks on ikkagi see, kuidas jagunevad rahad ja vahendid ja prioriteedid järgmisel eelarve perioodil 2021 kuni 2027. Absoluutselt olen sellega nõus ja mul on väga kahju, et keegi Eesti saadikutest minu teada ei avaldanud soovi minna eelarve komisjoni. See ei ole muidugi see koht, kus sa saad öelda, nüüd me saadame Eestisse nii palju pappi, aga lihtsalt seal peab keegi olema. Ja kui me praegu ei õnnestu seda nii-öelda energiaringi nagu moodustada, tuleb ikkagi vaadata, et seal oleks kasvõi mingisugune asendusliige Eesti poolt. Aga tegelikult jah, seal on muidugi väga tähtis, mis, mis siin salata. Just seesamamoodi põllumajanduspoliitika moodustab ka ju väga suure osa Euroopa Liidu eelarvest. Ka Eesti põllumeestele on see väga oluline. Eelmises parlamendi koosseisus Ivari Padar vähemalt suutis asendusliikme koha saada põllumajanduskomisjoni. Kas praegu teie diad, Eesti saadikutest kõige üldse pürib põllumajanduskomisjoni või põllumajandus ei ole kellegi teema. Minu teada tahab seal olla Jaak Madisson, aga no ma praegu tunnen natuke imelikult, sest ta just praegu läksid mööda selles stuudios, kus ma räägin. Et ju siis, kui te teete kõikide saadikutega intervjuud, siis küsitluse tema käest. Aga jah, minu teada tema läheb põllumajandusse. Kindlasti küsin ja ma usun või loodan ja soovin, et samas intervjuude sarjas juba järgmisel nädalal ka saame Jaak Madisoni ka vestelda. Aga ikkagi, kuidas teie sõnastaksite, et mis on need olulisemad teemad, probleemid just Eesti inimeste eesti valijate jaoks? Teie hinnangul, kui me räägime järgmisest eelarveperioodist, samuti aruteludest Euroopa Parlamendis, mis paratamatult ees seisavad? Esimene on kahtlemata Brexit, sest me me ei tea, mida see rahaliselt tähendab. Kas tuleb Brexit leppega või leppeta, sellest tuleneb nii-öelda eelarve augu suurus. Ja sellest tuleneb ka see, kui aktiivselt me peame seda eelarve auku hakkama lappima. Teine asi on kahtlemata seesama põllumajandus sest selline tunne on, et see ühtne põllumajanduspoliitika kuidagi lonkab. Ja praegu oli selle põllumajandusvoliniku Phil hoog, on ettepanek, oli see, et kuidagi anda see pädevus tagasi liikmesriikidele. Noh, siin on nii poolt- kui vastuhääli, et mõned kardavad, et siis liikmesriigid hakkavad tegema endale mingisuguseid eeliseid sellega, kahjustades näiteks ma ei tea keskkonda midagi sellist. See vaidlus on alles ees. Tegelikult see poliitik, kes minu teada keegi isegi ei lubanud meie põllumeestele Prantsusmaaga võrdselt toetusi, aga igal juhul see on suur patt nii-öelda, mis on veel ees. Ja veel üks asi, mis tuleb kahtlemata lavale, on niinimetatud nüüd aidake meid välja sellest keeleaugust, ruloo mis. Ja need on õigusriigi, õigusriigi. Põhimõtete järgimine ütleme niimoodi, et on olemas selline Euroopa Komisjoni ettepanek et rahaliselt karistada neid riike rohkem või vähem neid subsideerida, mis järgi õigusriigi põhimõtteid ja siis muidugi vaidlevad vastu Poola ja Ungari noh, mingisugused kummalised sellised asjad toimuvad ka Rumeenias ja Maltal. Nii et see on nagu järgmine vaidlus, kas me läheme seda teed või ma ei lähe seda teed. Nii et need on sellised suuremad väljakutsed nii-öelda? No muidugi, ma saan aru, et valija tahab kuulda seda, et millal saab raha selleks või selleks väiksemaks suuremaks projektiks. Aga see oleneb jällegi antud kontekstis sellest kui pingsalt Eesti järgib neid õigusriigi põhimõtteid. Sest kui hakatakse kedagi karistama, no siis see tähendabki seda, et saadakse vähem raha. Aga minu teada Eesti puu, seda riski meil ei ole. Euroopa parlamendi uues koosseisus, mis teisel juulil koguneb, on kasvanud kõvasti roheliste fraktsiooni liikmete arv ja tegelikult suurtes liikmesriikides Saksamaal, Prantsusmaal mitmel pool ikkagi kliimateemad olid väga esil ka teiste erakondade agendas, kasvõi kui ka esikandidaatide debati, Weberi ja Timmermansi ja vestageri vahel vaadata, siis kliimateema oli erakordselt oluline. Kas jaa, kuidas võib see kliimateema ja selle kassa olulisus mõjutada Euroopa Parlamendi hoiakuid järgnevas koosseisus, kas või kui me räägime energiat puudutavaid eelnõusid? Eks see on selline kuum kartul nagu öeldakse, et ühest küljest me kõik anname endale aru, et probleem on olemas, probleem vajab lahendamist. Teisest küljest vaadakem Ida-Virumaad, et mine sa seleta praegu sellele kaevurile, keda oma vallandatakse, kas pole ainus toitja peres, et miskit või ütleme, kliimamuutustega ronima? See asi peab olema kahtlematult tasakaalus. Ja kahtlemata Euroopa liit peab tegema kõik endast oleneva, et veenda ka meie naabreid ja liitlasi selles, et probleem on tõsine, probleem on olemas. Ma ei hakka siin kordama kogu seda nagu poleemikat. Ma ei tea vene elektrist või vene tsemendist või millest iganes, aga see on probleem, eriti nendele riikidele, mis on piiriäärsetel aladel, kus me lihtsalt anname teistele nagu suured eelised kätte, kuna nemad ei täida neid kohustusi sellisel määral, nagu meie seda teeme. Nii et ühest küljest jah, seda kõike tuleb teha, aga teisest küljest tuleb seda teha, mitte tekitada sotsiaalset katastroof eriti piirialadel. Nii et ma arvan, et eesti saadikud ülesanne selles valguses peaks olema see, et kuidagi kaubale ikkagi välja meile mingisugused soodsamad tingimused või mingisugused fondid või mis iganes lahendused ka Euroopa poolt mitte, nii et praegu meie valitsus seisab silmitsi selle kriisiga, mis on seal tekkimas tänu sellele kliimapoliitikale. Eesmärk on muidugi õilis, aga kas ta tegelikult inimesteni sellisel viisil nagu jõuab, see on teine asi. Ja pluss veel muidugi see, et siin on väga nagu silmnähtavalt topeltstandardid, et ühest küljest meile meeldib, et Saksamaa loobub oma söetööstuses ja teisest küljest meile ei meeldi, et Saksamaa hakkab ostma sisse Venemaa gaasi siis me jõuame ikka valiku tegema, mida me tahame, kas kliima, Dust või sanktsioonipoliitikat. Ühesõnaga see kõik vajab tasakaalustamist ja neid asju ei saa vaadata nii-öelda kontekstist. Väljarebituna. Aga räägime kliimapoliitikast ja Ida-Virumaa energeetikute Eesti avalikkuses alles nüüd justkui plahvatas, et avalikkus alles nüüd sai aru, et milline on Euroopa Liidu kliimapoliitika ja CO2 heitmekaubanduse ja kvootide mõju, kui nüüd Eesti energia teatas. Ta hakkab koondama energeetikud ja kaevureid. Kuigi tegelikult sellest on räägitud ka meie siin vikerraadios oleme korduvalt teinud saateid ka Strasbourgis Euroopa Parlamendis. Oleme rääkinud sellest, kui hääletusel oli puhta energia pakett ja juttu, siis oli selle mõjust Eesti energeetikale samamoodi. Aga ikkagi Yana Toom. Kuidas te vastate Ida-Virumaale, kui jälle satuta, kuidas te vastate valijatele, kui need küsivad, miks te lasite Euroopa Liidu tasandil vastu võtta selliseid regulatsioonid, mis teevad põlevkivielektri konkurentsivõimetuks ja kaotavad meie töökohti? Selle asja nimi on vene keeles, öeldakse paga Krumm ning kriisisse enne kui taevase mürista ega mats risti ette ei löö. Et ma olen selle küsimusele vastanud, enne, kui see küsimus mulle esitati. Ma olen alati rääkinud sellest, et miks on väga raske Euroopa Parlamendi saadikule seletada meie valijatele, mida me siin teeme sesse tulemus, mis kahtlemata saabub peale seda, kui ootus on vastu võetud aga selle otsuse ja tulemuse vahel on reeglina seitse kuni 10 aastat ja see on täpselt see, mis juhtus selle kliimapoliitikaga. See direktiiv oli vastu võetud aastal 2010 2010, ta võeti vastu, ma usun, et seal olid ka uudised, seletused selle kohta, aga kuna see tulemus pidi saabuma üle mitme aasta, siis keegi väga ei pannud tähele. See on paraku see probleem, millega me pidevalt nagu Eestis maadlen. Meie inimesed ei ole sellega harjunud, et Euroopa liit nii otseselt ja nii vahet ka valusalt ja mõjutab meie elu. Aga samas ma kordan veel kord, et jah, see probleem vajab lahendamist, ma mõtlen seda, kliimamuutus, see on probleem. Aga minu küsimus on siin pigem nagu Eesti energiale minu jaoks ma ei taha kedagi nagu süüdi mõista või näpuga näidata, aga minu jaoks on veel aru saama kui suur osa Eesti Energiat pingutustes selles valdkonnas oli suunatud sellele tagada inimestele normaalne elu ja sissetulek ja sotsiaalsed garantiid. Et üks osa, mida nad tegid, auvere, elektrijaam, see kõik nagu see on kõik väga tore, ma tea, filtrit sinna Narva elektrijaama plokkidesse ja nii edasi, aga mul on selline tunne, inimfaktor jäi kuidagi unarusse neil. Ja pluss veel see, see CO2 kvoodi hind kujuneb vabal börsil. Ja keegi ilmselt ei osanud prognoosida, et sellele börsile sisenevad nii jõuliselt spekulandid kes lihtsalt kruvi või selle hinnale. Sest meil on mõtet toota elektrit siis, kui kvoodi hind on 15 eurot, on praegu ta on 27, mis tähendab seda, et me lihtsalt ei suuda seda teha isegi mitte kasumiga, vaid sellesse, nii et me ei vajuks kahjumisse iga päevaga. Seda CO2 turusüsteemi on ju pidevalt ka tuunitud, kuna tõesti nähti, et see ei tõuse piisavalt kiiresti, nagu Euroopa komisjon soovis, siis ühel hetkel otsustati, et hakatakse järjestatud CO2 kvooti turult kõrvaldama ja on tegelikult Eestile ette heidetud, et Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal kui peaminister oli Jüri Ratas taas just selles kokku lepiti või jõuti kokkuleppeni, et rohkem eemaldame turult seda CO kahte CO2 kvooti, et tõsta seda hinda. Tagantjärgi vaadates kas Eesti oleks pidanud loobuma siis sellest eesistujalt oodata vast neutraalse koosoleku juhataja opositsioonist ja lööma rusikaga lauale, et, et ei, see on meile lubamatu. Ma ei usu, et see otsus nii tugevalt mõjutas nagu kõik ka seda, sest vaadake näiteks aastal 2018 eelmisel aastal Eesti võttis välja ainult kaks protsenti tasude kvootidest, mis olid meile ette nähtud, sest need tasude, kvootide väljavõtmine tegelikult need on, need on keelatud kasutada selleks, et alandada elektrihinda. Ainuke võimalus, kuidas sa saad kvoote, kasutada otseselt samodernitsiirduma tööstust. Nii et võtad arvesse kõik need uued nõudmised, mis peale tulevad. Ju siis meil ei olnud mingisugust pikaajalist plaani selleks perioodiks. Ja see pole küsimus kahtlemata Jüri Ratase valitsusele, see on küsimus nendele, kes olid otsustajad varem. Kaevandusi on läbi aastakümnete suletud paljudes Euroopa Liidu riikides. Me mäletame juba Thatcheri ajast suuri massimeeleavaldusi ja rahutusi kaevanduspiirkondades, kas või Suurbritannias ja Euroopa Liit on ju välja töötanud ka erinevaid meetmete pakett, mis on mõeldud just kaevandus piirkondadele uue elu andmiseks, kui seal kaevandused suletakse, et ümber õpetada töötajaid ja rajada kaevandusregioonidesse uut laadi tööstused. Kuidas te seletate, miks me Eestis ei ole nendest midagi kuulnud? Et üks või teine Euroopa Liidu programm õpetas nüüd 500 või 1000 kaevurit ümber ja aitas rajada neile 500 või 1000 uut töökohta, mis on see takistus, miks need programmid ei jõua meieni Eestis, kas me ei taotle neid rahasid või milles asi on? No siin on tegelikult kaks asja, meil on olemas Euroopa liidul on olemas selline asi nagu kloppoliseerimise fond mille eesmärk on rahastada piirkondi, kus kaotatakse väga palju töökohti, tänu kas turukonjunktuurimuutusele või globaalsetele muutustele ja nii edasi. See on seesama koht, kus saaks raha, seda raha. Eesti küsis üks kord siis kui sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski enne seda seda pole mitte kunagi küsitud. Seal on omafinantseerimine, mis on 30 40 protsenti Jusis Ansipi valitsus arvas, et seda pole vaja. Näiteks siis, kui suleti Kreenholmi manufaktuur, kus koondati mingi kolm viis 6000 inimest, mitte midagi ei küsitud, siis võeti mingisugused Norra rahad ja Norra rahadega õpetajate ümber mingi kond Kreenholmi töötajad, kes said elukutse, koduabilised, saate ise aru, et Narva linnas koduabiline on äärmiselt nõutud jutumärkides nagu amet ja siis oli suht mõttetu nagu kehaliigutus. Siis nad kõik läksid pensionile ja oligi nagu probleem lahendatud. Siis arvati, et niimoodi läheb ka edaspidi. Aga Ossinovski aja seda on korra küsitud ja on rahasid kasutatud selleks, et ümberõpetajata tekitada töökohti. Aga sinuga teine asi, olgem ausad, Eestis ei ole neid kohti, kus sa saad, ütleme ilma selleta, et see räägib eesti keelt. Ja see ongi see kõige suurem Ida-Virumaa kaevurite probleem, energeetikute probleem. Lõviosa neist ei valda eesti keelt. Nad ei saa minna isegi taksojuhiks mitte. Nii et see on väga kompleksne probleem, aga neid rahasid saab ka praegu Euroopa Liidult sellest globaliseerumisfondist ja ma usun, et ka küsitakse. Lõpetuseks Euroopa liidu plaanitud agenda võib alati segi paisata mõni ootamatu kriis ja Itaalia kohta. Kas saab öelda üldse, et Taali ja võib meile tekitada ootamatu kriisi, sellepärast et kõik häirekellad juba pikka aega helisevad võlakoormusele 130 protsendi eelarvet sealne valitsus ei soovi vähendada, vaid soovib aina rohkem, pigem kulutada, sest rahvalt saadi selleks ju ka mandaat. Ka eurogrupp, ehk siis euroala rahandusministrid on sel nädalal Itaalia teemat arutanud. Ka Euroopa komisjon on teatavasti teinud ettepaneku algatada Itaalia suhtes rikkumismenetlus, mis võib lõppeda ligi nelja miljardi eurose trahviga. Aga lühidalt kokkuvõttes mitte väga pikalt teemat avades, kuidas Itaalia probleem teile paistab, kas sealt tuleb uus kriis? Ja mis see pole mingi ootamatu kriis, muidugi see kriis tuleb, siin pole mingit kahtlust. No sellest me rääkisime ka enne valimisi, debattidel päris tihti. Et kaks triljonit andis nagu võlg meeles. Rahandusminister Giovanni Trie räägib, et järgmine aasta võib-olla on enam-vähem tasakaalus eelarve ja nii edasi, et umbes järgemaid praegu puutunud 2000 2020 hakkame nagu vigu parandama. Aga arvestades selle majanduse suurust ja seda mõju Euroopa liidule. No see ei saa olema nii kerge, nagu oli Kreeka kriis. Keegi tõi kunagi näiteks selle, ta pole, pole hullu, Kreeka puhul nagu lappisime rahad kokku ja kriisi ületasime, aga Itaalia majandus on kuus-seitse korda suurem kui kreeka oma. Nii et pole päris, võrreldakse asi. Aga see ongi see koht taas minu jaoks väga nagu selge, kus meil ongi vaja seda föderaalset Euroopat, millega minu teada ükski erakond ei nõustu. Ka europarlamendis need föderalister väga palju ei ole, aga olgem ausad, siis kui me kollektiivselt aitasime Kreeka pankasid, päästsime nad tegelikult sellest august välja. Me käitusime nagu föderatsioon ja ärgem nimetagem seda solidaarsusest ja me kõik päästsime oma nahka. Ja täpselt seda me hakkame tegema ka praegu. Ja paraku siin pole nagu suuri suuri valikuid. Muidugi me kutsume nad korrale, muidugi nad teevad kärpeid. Sellised läheb nii, siin pole mingit kahtlust, et see niimoodi läheb. Aga see saarema kergem. Järgmisel nädalal loodetavasti saan samal teemal uurida EKRE vastvalitud Euroopa Parlamendi saadiku Jaak Madisoni visioone ja arvamusi, aga, aga täna ütlen, suur tänu, Yana toom. Meil oli ühendus Brüsseliga. Ja nagu öeldud, intervjuude sari Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikutega uudis pluss saates jätkub.