Me jätkame nüüd intervjuude sarja Eestist Euroopa Parlamendi üheksandasse koosseisu valitud saadikutega ja tänaseks külaliseks on Jaak Madisson Eesti konservatiivsest rahvaerakonnast. Tervist, tervist. Kirjeldage palun alustuseks, kuidas on uuel saadikul nüüd selles Euroopa Parlamendi hoones ja üldse ka struktuuridesse esmane sisseelamine läinud ja kui palju päevi olete juba Brüsselis koha peal veetnud? Lausa kolm päeva. Esimese korraga ma käisin üheks päevaks hommikul läksid, õhtul tulid loomulikult hommikul Hendrik Ilves, pool tundi õhtul 10-st, kaks tundi kogu Ojuland ja nädal hiljem siis kaheks päevaks kui olite poliitiliste gruppide koosolekud ja mõned kohtumised, aga eks esimesed päevad olidki selline bürokraatlike paberite ajamine, allkirjade andmine ja kiire maja tundmaõppimine, et on küll saadud mõned korrad käidud ka varem, mis seal Euroopa Parlamendi hoones Brüsselis, aga, aga selliste orienteerumist, et millises majatiivas ja millisel korrusel mingi ruum asub, seda pole siiamaani olnud, aga eks see tuleb kiiresti harjumisega. Yana toom väitis läinud reedel antud erinevused Euroopa Parlamendi kabinettides ja saalides käib praegu väga pinev ventiilid. Tamine ja üheks iseloomustamaks jooneks on see, et nii-öelda vanad olijad püüavad paremad ametikohad ja positsioonid kiirelt omavahel ära jagada. Enne veel, kui uued tulijad arugi saavad, kuhu nad on sattunud, kas ja kuivõrd selle kirjeldusega nõustute. Eks ta kindlasti oli, samamoodi on riiklikud Riigikogus, et paratamatult need, kes on varem varem mõned kooslused olude riius täpsemalt, et millist komisjoni valida ja kuidas käivad protseduurid, kuidas valitakse komisjoni esimehe aseesimehe eksam, asi kehtib ka Euroopa Parlamendis. Loomulikult eriti eriti puudutab just neid saadikud, kes kuuluvad, kas siis tõesti ALDE gruppi, kus on Yana toom, ehk siis uue nimega New Europe. See on ka muutunud või Seebeebee kes proovib saada endale Euroopa Komisjoni presidendi kohta. Loomulikult need grupid praegu diilitavad omavahel, et jagada Komisjoni esimehe kohad kiiresti ära ja siis nii-öelda teistele jäävad tühjad pihud. Aga räägime teie Euroopa Parlamendi uuest 70 kolmeliikmelisest fraktsioonist, identiteet ja demokraatia. Seni siis on kasvanud välja eelmises koosseisus toiminud Euroopa rahvaste ja vabaduste saadikurühmast kuhu eelmises koosseisus kuulus 36 liiget, aga nagu öeldud, need, siis on see kasvanud 73-le ja kõige suuremad delegatsioonid on Itaalia liiga 28 esindajaga. Prantsusmaa Marine Le peni, Rahvuslik Liit 22 liiget. Alternatiiv Saksamaale 11 saadikut ja edasi juba väiksemad delegatsioonid, kolm Austria Vabadusparteist kolm. Belgia flaami erakonnast kaks põlissoomlast, kaks tšehhi vabaduse ja otsedemokraatia parteist üks Taani Rahvaparteist ja teie niisiis Ekrest, aga kuidas te tutvustaksid Eesti inimestele Eesti kuulajatele seda uut jõudu, identiteet ja demokraatia, mis alles läinud nädalal loodi? See tõesti baseerub sellel vanal grupil Euroopa rahvaste vabadusele liit. Kuid kuna Matteo, Salvini, Itaalia siseministrina tegi mõned kuud tagasi algatuse nii-öelda parempoolsete jõudude ühendamiseks, siis peeti loomulikuks ja vajalikuks, et tehakse ka uus grupp, mis küll baseerub vanal maaga, samal ajal koosneb siis uutest erakondadest näiteks politsei, soomlased, Taani Rahvapartei, kes tulid üle konservatiivide reformistide grupist mis on muutunud üpris nõrgaks, kuna kuna Briti konservatiivid said neli kohta Euroopa Parlamendi valimistel ja ratastega, lahkuvad nemad oktoobri lõpus, kui Brexit juhtub. Ja see gruplevid identiteeti demokraatia, Nende ühendav sõna- loomulikult eurorealism või skeptitsism, mille kohaselt siiski liikmesriik, kes peab olema põhiline juhtimisõigus, mitte Euroopa komisjonis või Euroopa Parlamendis. Loomulikult väga tugev rahvuslik joon, ühe suveräänsus printsiip ja, ja loomulikult otsedemokraatia, väga sügav hindamine. Samal ajal pole ka saladus see, et neid erakondi nii-öelda ka helistab, väga palju arusaamine ja julgeolekupoliitikast välispoliitikast. Kuid eks see nii-öelda alusvundament ongi see, et igal liikmesriigil on omad huvid. Ma iseseisev välispoliitika mitmes küsimuses ja seetõttu kõik aktsepteerivad näiteks seda, et Eestil ongi teistsugune suhtumine Ameerika ühendriikidesse liitlassuhetesse kui seda näiteks Prantsusmaal. Ja samal ajal me aktsepteerime seda, et Prantsusmaal paratamatult ongi teistsugune lähenemine kindlasti Venemaa poliitikasse, mis ei kattu meie vaadetega. Kuid üritame seda asja seal kuidagi koos hoida ja et oleks ka sellel grupil efektiivset tööd. Euroopa Parlamendis oleks mingit mingitki mõju oma 73 saadikuga. Ja loomulikult meie, mina isiklikult loomulikult hoian kõige rohkem kokku muidugi soomlaste taanlastega. Et rõhutada eelkõige olukorda, kus ilma meie kolme ja ei oleks ka gruppi olemas, sest teatavasti on vaja vähemalt seitse riiki terve Euroopa Parlamendis poliitilist gruppi luua. Ja ilma meie kolmet oleks ainult kuus riiki ehk Taanist, Soomest ja Eestist sõltub tegelikult selle poliitilise grupi üleüldse püsimajäämine. Seetõttu on kindlasti ka meie meie huvid väga olulised. Aga miks ikkagi ei õnnestunud sellist ühist suurt konservatiivide ja eurokriitikute või ka teistmoodi öeldes neurorealistide grupp b luua? Miks ei liitunud identiteet ja demokraatia fraktsiooniga Poola õiguse ja õigluse 26 saadikut samuti Viktor Orbani pidesse? Nende kaasalöömist ju oodati ja loodeti. Nende enamustega, kes ei ole liitunud selle nii-öelda uue grupiga, on, on tegemist siiski nii-öelda väga siseriiklikud põhjused. Poolakad kuuluvad konservatiivide, reformistide grupi kus nad on olnud juba aastaid liikmed ja nad on ka öelnud, et nad liituksid hea meelega, kui seal klubis poleks Marin Le Penni. Ja nimelt Venemaa poliitika ise seda nagu kurb selgitus, kuna kuna tegelikult ju lisaks Marin Le Penni erakonnal on veel kaheksa erakonda seal identiteedi demokraatia grupis kuid see on nii-öelda nende vabandus olnud võib-olla tegelikult pragmaatiline põhjus on loomulikult ka see, et Poolas on tulemas üldvalimised sügisel ja siiamaani ei ole poolakad väga aktiivselt tegelenud nii-öelda Euroopa Liidu küsimustega Euroopa Parlamendi tegevusega. Nad pigem ootavad ära oma üldvalimised, et kindlustada Parlamendi valimistele oma võimu. Ja siis hakata uuesti edasi vaatama, et mis juhtub, kui Brexit juhtub, mis juhtub siis, kui ka need briti saadikute grupist lahkuvad. Seega seal tasub olla äraootaval seisukohal, Viktor Orban ikka alles hiljuti ma kohtusin Budapestis ja rääkisime sellest Euroopa Parlamendi tööst ja nii-öelda ütleme, tema vaikiv nõusolek, see oli minu väitele, et EPP-sse jäämine On Fidesz'i erakonnale kasulik mõlemapoolselt. Esiteks EDP on neid väga vaja, sest et vastasel korral nende grupp väheneks. Kui grupp Pi liikmelisuse väheneb, väheneb kohe ka grupirahastus ja ujuvõim konkureerimaks teiste sotsialistide või siis selle liberaalide fraktsiooniga. Ja samal ajal organil on ka väga sobiv see, et nii-öelda tema tegevus oleks võimalikult legitiimne. Ta oleks tunnustatud, saab alati öelda, et ta kuulub ühte suurimasse nii-öelda Euroopa Parlamendi fraktsioon ehk Euroopa rahvaparteisse ja mitte kellelegi pole mitte midagi öelda, sest näete, ta on ühes grupis koos Angela Merkeli erakonnaga kristlike demokraatidega Saksamaalt. Seega seal mõlemal osapoolel üpris kasulik. Samal ajal Viktor Orbani rääkisime, et see ei takista jällegi kooskõlastamistel kandideerimast näiteks hääletustel Euroopa Parlamendis. Et see, et me oleme erinevates gruppides, ei tähenda seda, et me ei võiks tihti nii-öelda olla ühisel seisukohal ja hääletada nii-öelda poliitfraktsiooniüleselt mingites teemades, et see koostöö kindlasti saab aset leidma. Ja loomulikult oli ka veel teemaks eraldi veel naise Faraažis, Brexiti erakonna tulevik, et kas nad jätkavad omaenda grupiga või liituvad, kas riideriteedi demokraatiaga? No seal oli pigem näha sellist nii-öelda mõlemapoolselt väikest nii-öelda värserveeritust, sest et kindlasti itaallased ja prantslased said aru, et Brexiti partei oma 29 saadikuga oleks sellisel juhul kõige suurem. See tähendaks seda, et neil tekib väga suur sõnaõigus nõudmaks endale tegelikult mingeid ametikohti poliitik grupis. Samal ajal mul oleks väga meeldinud olla brittidega ühes grupis, samuti tegelikult ka fraaži erakondade kõva lobitööd, et saada endale liikmeid juurde hoopis teises gruppidest, näiteks mind. Aga samal ajal no ongi see väga keeruline, tahaks liituda brittide grupiga. Kui väga suur tõenäosus on see, et novembrikuussada gruppi enam ei eksisteeri, kui pritsid lahkuvad. Seega see on selline suhteliselt keeruline olukord olnud, et millisesse gruppi lõpuks jääda ja kes kellega koostööd teeb. Sest noh, muidugi ütleme poliitiliselt ja ka nii-öelda maailmavaateliselt oleks kindlasti kindlasti ka võib-olla natukene kergem koostööd teha kui prantsuse, itaalia, saksa blokiga, kellel kõigil on omad suurriiklikud huvid mängus. Eesti jaoks on väga oluline liitlane ikkagi Poola. Hoolimata Eesti valitsuse erakonnast, kõik on seda tunnistanud, ega EKRE on leidnud, et me peaksime ühte jalga käima Poolaga. Aga miks ikkagi t siis Euroopa Parlamendi tasandile ei püüdnud ühte rühma saada Poola võimupartei õigus ja õiglus, kes siiski otsustas jääda 61 liikmelisse idiaari ehk siis Euroopa konservatiivide ja reformistide fraktsiooni. Mis seal takistuseks oli, kas mingisugused ideoloogilised küsimused, Yaris on Ekrele sobimatud või kus on probleem tegelikult Raivo pragmaatikas? Probleem on selles, et me vaatasin juba eelnevat tegelikult seda oli, puhasta kaks tagasi näha, et is ja tõenäoliselt laguneb. Kui nii-öelda nende kõige suurim juhtiv jõud Briti konservatiivid lahkuvad ehk kogu siis Yaron tuginenud tegelikult tänu brittidele ja siis kõik ülejäänud erakonna sinna kaasa liitunud. Poolakad ka, kui enam ütleb inglasi pole, siis tõenäoliselt polegi seda gruppi sellisel kujul. Ja seetõttu oligi väga selline nagu pragmaatiline lähenemine, et milleks minna hakata üldse siduma ennast grupiga, mis tõenäoliselt lakkab eksisteerimast ja kõik ülejäänud liikmete oma vaiksete delegatsioonidega liituvad mõnder suuremate fraktsioonidega. Tunnistan oma veidi kehva ettevalmistust, kas praegune matemaatika näitab, et Brexiti järel issi aari grupp lakkab olemast? Nende mõjujõud kindlasti väheneb kordades veel, sest nende hinnangul muidugi ütleme, Priit on seal vähe, sest et Briti konservatiivid hävisid Europarlamendi valimistel ja Brexiti partei Faraaži juhtimisel tegi muidugi puhta töö 29 kohaga ja Briti konservatiivid neli kohta. Hetkel siis issi aarile on tsirka tsirka 60 kohaga 62 või kolm, mis neil oli seega nelja valla 60 koha ja, ja paratamatult see nii-öelda identiteedi demokraatia saab olema arvatavasti suuruselt neljas fraktsioon Euroopa Parlamendis tõuseb rohelistest mööda ehk siis oma mõjukusele, et aga seal suuremaks ja, ja loomulikult arvestus on mul siiamaani see, et kui pritsi lahkuvad, poolakad tõenäoliselt võiksid vaata mõne uue grupi poole, kas hakata koostööd tegema Orbani Fidesz iga, et hoida seda nii-öelda Poola, Ungari üheskoos europarlamendis või vaata meie poliitfraktsiooni poole. Ma siiski küsiksin siia vahele, et eestlase selline tavamõistus ju ütleb, et tavaloogika ütleb, et kui Eesti on hädas, kui Venemaa peaks meid taas kiusamale ründama, siis poolakate on, on need, kes tulevad meile. Jaroslaw Kaczyński saadab Poola sõdureid meile appi, aga me ei usu, et Matteo Salvini saadakse veel. Marin Le Pen saadaks oma sõdurid naljakaid kindlasti. Aga samas me usume seda, et kui Volviivi pudega kiusama, siis on meil väga hea koos soomlastega, sest et soome strateegilistes huvides on see, et Balti meri läks ikkagi avatud ja nii-öelda vaba, mitte okupeeritud. Seetõttu on meil olnud väga oluline olla ühes grupis eelkõige meie regiooni riikidega, olgu selleks kas siis Poola, Läti, Leedu, aga samas Soome, Taani, Rootsi, Soome ja Taaniga. Me oleme ühes grupis ja ma võiks öelda, et, et kui Soomet ja Taanit selles grupis ei oleks, siis väga suure tõenäosusega ei oleks ka meie erakonda selles grupis. Sest paratamatult meie huvides ei saa olla olla ainult grupis, kus on esindatud Lääne-Euroopa Lõuna-Euroopa riigid ja mitte ühtegi teist riiki peale meie meie regioonist. Seega me kindlasti oma tegevusest koordineerime oma järgmisi samme Soome Taaniga. Kui asjaolud peaksid muutuma mingil määral Euroopa Parlamendis või euroop poliitikas laiemalt ja peaks midagi juhtuma, mis raskendaks meie jätkamist poliitgrupis koos marile Pennyga siis kahtlemata me tõenäoliselt astun samme Taaniga. Kas siis poolakate suunas ungarlaste suunas ja vaatame edasi, milline see poliitmaastik on Euroopa Parlamendi, see, millega oleks võimalik edaspidi koostööd teha. Aga hetkel ongi olnud selline valiku koht, et kas kas minna konservatiivide reformistide grupi, kus on poolakad juhtiv jõud ja jätta Soome ja Taani nii-öelda tahaplaanile või siis praegu olla koos sellise nii-öelda skandinaavia blokiga koordineerida oma tegevust. Ja samal ajal mitte välistades poolakatega koostööd. Paraku enne Euroopa Parlamendi valimisi, erinevalt itaallastest prantslastest soomlastest taanlast, sest kellel oli väga suur huviga meiega koostööd teha. Paraku eks ütleme, Poola võimupartei ei ole meie käes, kord ei küsinud, et kas meie võiksime oma esindatuse Euroopa Parlamendis saada nende poliitfraktsiooni koostööd tegema, et, et kindlasti on mingit mõju avaldanud ka see nii-öelda valimiste eelne kampaania koordineerimine. Ühiskoostöö me enne valimisi, mis on, mis on kindlasti nii-öelda tihendanud meie läbikäimist, identiteeti, demokraatia fraktsioon ja issi aar kokku annaks ju 131 kohta Euroopa Parlamendis tegemist oleks suuruselt kolmanda jõuga, aga seda ei kinod. Ja nüüd saavadki sotsialistid ja EPP liikmed plaksutada käsi ja öelda seda, me ju rääkisime. Need parempopulistid Nad on killustunud, nad ei suuda kokku leppida. Samal ajal tegelikult jällegi identiteedi demokraatiale, kui selle uus nimi on, see on kasvanud kaks korda suuremaks kui teil eelmises koosseisus. Ja, ja samal ajal ei ole välistatud mitte mingil moel koostöö tegemine fraktsioonide üleselt. Nii nagu me oleme rääkinud Viktor Orbani, ka teatud hääletustel tegevuse koordineerimine üheskoos hääletamine on täiesti mõeldav ja aju ainuvõimalik samm tegelikult, et meie regiooni huve kaitsta ja nii-öelda parempoolsed saaksid seljad kokku panna. Kuid paraku jah, loomulikult seal teatud erakondade nii-öelda isiklikud probleemid mõndade teiste erakondadega, mis minu arvates muidugi võiks üldse tahaplaanile jätta, sest et see, kuidas Prantsusmaa vaatab Venemaa suunas on mingil määral paratamatu ja seda ei muuda ei Eesti ega Poola. Ja täpselt samamoodi on Poolal igasugune õigus ajada oma välispoliitikat julgeolekupoliitikat, ilma et Prantsusmaa Le Pen või keegi kolmas võiks tulla hakata ütlema neile, et meile ei meeldi Poola poliitika teisem, poolakate enda valik. Seega kindlasti oleks väga võimas jõud, kui Eestis ja identiteet demokraatia suudaksid seljad kokku panna, oleks üle 130 koha europarlamendis ja see oleks tõeline löögirusikas. Kahjuks on see asi jäänud praegu poolakate taha. Kuidas hakkab kujundama teie fraktsioon identiteete demokraatia ehk siis lühendina idee hääletas teel seisukohti eri teemadel, olgu see ühtne põllumajanduspoliitika või mitmeaastane finantsraamistik või kliimapoliitika misiganes jällegi läbi poliitiliste gruppide koosoleku kahtlemata et see nii-öelda kooskõlastamine käib läbi fraktsiooni koosolekut, kus oli juba ette teada, et mis tulevad järgimisele järgnevatel nädalatel, tulevad töökava, mis tulevad hääletustele. Et need hääletused toimuvad siiski kord kuus ainult Strasbourgis ehk kolme alt. Brüsselis on selline bürokraatlik töö läbi poliitfraktsioonide ja komisjonide ja ettevalmistus hääletuseleks Strasbourgis ja see Strasbury ajal neli päeva hääletust on nii-öelda kõige olulisemad ja meil käib sellemm läbi kooskõlastamise, et kõik teemad, mis ei riiva mingi riigi suveräänsust või nii-öelda väga põhimõttelisi õigusi lepitakse kokku fraktsioonis ühiselt hääletada. Ja muidugi meie siis nii-öelda kuidas eesti keeles õige sõna ongi. Inglise keeles võib selline nii-öelda ametikoht, kes siis kontrollib kõikide fraktsioonide nii-öelda kohalolekut saalis, kubjas kubjas, jah, selline nii-öelda, kes on siis selle eest vastutav seal meil belglane grupis üks flaamide erakonnast ehk siis tema asi ja siis kontrollida, et kõik meie grupi saadikud oleksid õigel hetkel saalis ja hääletatakse nii, nagu grupis on kokku lepitud. Kuid loomulikult tuleb etega teemasid, kus ühtset gruppi koos grupi seisukohta ei saagi tulla. Eelkõige siin välispoliitika ja julgeoleku teemad, et seal on meil väga erinev seisukohad grupis sees, kuid ülejäänud teemad, mis puudutab ka põllumajanduspoliitikat, mis puudutavad kaubandust, piirideülest liikumist, et ma arvan, enamus küsimustes on võimalik leida nii-öelda ühiskeelt ja et grupp oleks nii-öelda ühtne hääletusel suures saalis Strasbourgis. Kas teatud küsimustes võiks identiteedi ja demokraatia positsioon Duda ka vasakäärmuslaste ja kommunistidega, näiteks vasakäärmus on ju ka väga kriitiline globaliseerumise suhtes suurfirmade suhtes, nad on alati hääletanud vastu kaubanduslepetele USA ja, ja teiste riikidega, mida Euroopa liit püüab sõlmida. Kas on ka teatud kattuvust teie fraktsiooni ideaalide ja, ja kommunistide ja vasakäärmuslaste ideaalide vahel. Eks, nii paradoksaalne, kui see ka pole, siis isegi siseriiklik tihti konservatiivne rahvaerakond ja sotsiaaldemokraatlik erakond on ühisel seisukohal mõnes küsimuses et kunagise välistalle mitte midagi. Et kindlasti kui me võtame kasvõi globaliseerumise või suurkorporatsioonide probleem globaalselt Euroopa liidus, siis meie näeme seda probleemi nii-öelda erineva nurga. Et meie jaoks on probleeme, ütleme, parempoolsete jaoks on probleem selles, et suurkorporatsioonid hakkavad nii-öelda võimu võtma siseriiklike otsustusprotsesside üle ja liiga palju ostamist läheb Euroopa Komisjoni või Euroopa Liidu institutsioonide kätte. Ja loomulikult siis vasakäärmuslased näevad probleemi selles, et vaeselt vaeselt ettevõtjalt võetakse raha ära, jäetakse suurfirmadega. Ehk siis nende probleemi lähtekoht on teine, aga probleemi olemus jääb ikka samaks, aga tulemus on sama. Aga tulemus hääletuse on ikkagi sama, et et hääletaksin veel erinevate põhjuste pärast vastu. Aga vastu ikkagi hääletatakse. Et seetõttu nii-öelda hääletuse ja kindlasti võib öelda, et, et näiliselt, et väga erinevad poolused hääletavad ühtemoodi erinevatel põhjustel. Seega jah, kindlasti hääletustel võib-olla kattuvusi. Miks valiti teie idee fraktsiooni juhiks itaallane Marco osanni ja kes ta üldse on, ta vajaks ehk veidi eestlastele tutvustamist. Ka on ta selline hall, hall hiireke või, või kas me kuuleme tema nimest tulevikus rohkem? Esmamulje järgi? Ma olen kohtunud esimest korda vist aasta-kaks tagasi mõned korrad juhuslikult europarlamendis kohtudes itaallaste Europarlamendiliikmetega. Ta üritab olla väga trump Tubiitu väga tragi selline nii-öelda juhtival positsioonil olev isik, kes üritab seda välja kanda ja itaallastele läks see koht sel põhjusel, et nende delegatsioonil suurem, ehk siis kõige suurem delegatsioon grupis saab endale presidendi koha ja kaks järgmist suuruselt saavad esimese asepresidendi teise asepresidendi koha ja siis lisaks muud politseiametikohalt poliitgrupis. Seega see oli juba itaallaste enda siseotsused, kes sellele kohale läheb, selleks oli Marko S Anni. Ma arvan, et Marcos Annitada, mis talt ühe ühe aasta ühe koosseisu olnud europarlamendi liige viimased viis aastat. Kuid mine tea, mis temast tulevikus saab. Vaata seal Viini oli vist mäletamist mööda kolm koosseisule Euroopa Parlamendi liige, enne kui ta siis tegi tähelennu sisepoliitikas ja tõusis põhimõtteliselt sisuliseks peaministriks Itaalias. Seega mine tea, äkki Margus on nii ka 10 aasta pärast, järgmine peaminister. Uue Euroopa Parlamendi koosseisu puhul on hästi palju räägitud just kliimapoliitikast. Et see on mõjutanud seda koosseisu väga oluliselt kasvanud roheliste fraktsioon ja ka traditsiooniliste erakondade, sotsialistide ja EP bee saadikute seas on just kliimapoliitika tõusnud väga oluliseks teemaks ka eurobaromeetri küsitlused. Kõike näitasid, et, et nii-öelda vanas Euroopas, inimestele need teemad olid hästi olulised, mis seal teie tunnetus on, kuidas see kliimapoliitika esilekerkimine võiks mõjutada otsuseid järgmise Euroopa Parlamendi koosseisuperioodi jooksul? Suuresti sõltub sellest, kes saab järgmiseks Euroopa komisjoni presidendiks. Millise poliitgrupi esindaja, kes ise konkreetselt on, sest Euroopa parlament oma sisult on siiski jututuba? Euroopa Parlamendi ei võta vastu siduvaid otsuseid. Euroopa parlament nii-öelda ei näe härra terved Euroopa Liidu kurssi. Seda teeb siiski Euroopa komisjon ja Euroopa Parlamendis. Suuresti läheb nagu legaliseerida ja Euroopa Komisjonitegevust ja lapsel ei ole siis nii-öelda vaikiva heakskiidu või nõusoleku. Kui Euroopa Komisjoni presidendiks saab isik, kes hakkab siis nii-öelda rõhuma pidevalt kliimapoliitikale majanduslikele Sis meetmetele vis aktsioneerimistele, selleks et vähemalt näiliselt päästa maailma ülekuumenemisest ja, ja peatada inimtegevus siis võib minna väga paljuks maksma liikmesriikidele. Me näeme seda ka praegu Saksamaal, kes siis üritab nahast välja pugeda, et tuumaelektrijaamu kinni panna ja mille üle rohelisi energiale samasse tekitab. Väga suure ebastabiilse energia kättesaadavuses on tegelikult lükkamas pigem nagu Saksamaad ehk siis Kesk-Euroopat Venemaale otsa gaasi gaasitarnete pärast. Samuti on see Eestile väga ohtlik seoses juba praegu nii-öelda puhkemas ida Ida-Virumaakriisiga, mis puudutab põlevkivisektorit. Kui aga Euroopa Komisjoni president juhtuks saava isik kellal reaalsustaju suurem ja, ja suudab aduda tegelikku reaalsust, palju paremini siis kliimapoliitika võiks ja tahaplaanile võiks jääda nii-öelda ooteseisundisse, et vaata, kuidas käituvad siin Ameerika Ühendriigid, Hiina, India, teised suured tööstusriigid kelle osakaal globaalses nii-öelda CO2 heitmete tootmises on kordades suurem Euroopa Liidu riikidest. Et siis see võiks olla tegelikult nii-öelda tunduvalt kasulikum liikmesriikidele, sest me, me ei saa mõõta ühe puuga Euroopa liidus kõiki riike CO2 heidete järgi sest need riikide asukohad ja probleemid on totaalselt erinevad, et kindlasti Hispaania jaoks ei ole põlevkivi selline probleem, nagu ta on Eesti jaoks, sest Eesti jaoks on ta põhiline energiajulgeoleku garantii ja tagatis. Ja kahtlemata aitab hoida stabiilsust meile väga nii-öelda potentsiaalselt problemaatilises piirkonnas, milleks on Ida-Virumaad oma rahvastiku koosseisuga. Seega kõik sõltub sellest, milline saab olema Euroopa Komisjoni president uus koosseisus uued volinikud ja mis saab olema nende suund, et siiralt loodame, et selleks saab olema võimalikult realistlikult kaine ja ratsionaalne inimene. Millised on teie isiklikud prioriteedid uues Euroopa Parlamendi koosseisud, millistesse komisjonidesse pürgite ja mis on need teemad, millega soovid tehes ei viitsi tegelema hakata ja ja mis valdkondades raporteid koostada. Raportite koostamine, umbes sarnane asi, nagu oli Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees neli aastani liige, Eesti delegatsiooni liikmena. Ma mitte kordagi isegi proovinud reporteriks saada. Sest vähemalt parlamentaarses assamblees ma teadsin juba ette, et raportööriks olemine on niisugune üks suur peavalu ja kõva töö rabamine, aga tulemust ei ole. Ehk siis raporti võime vastu võtta või heaks kiita, aga lõpuks sellest ilmub äkki uudisnupuke kuskil delfi allservas. Nenditakse, et jah, raport ja sellega see asi piirneb. Lõpp on käes, et Euroopa Parlamendis ma pean endale täpsemalt selgeks tegema selle nii-öelda raportis sisulise olemuse, et mida see ka reaalselt muudaks, mida see paremaks teeks, millist efekti annaks sisepoliitikasse. Seega ma arvan, et kõige suurem roll Euroopa Parlamendis on siiski nii-öelda mingi teemade käsitlemine. Et olla kõneisik vähemalt oma poliitgrupist Euroopa Parlamendis. Ja tuua seda teemat sisepoliitikasse siis Eestisse komisjonide kohta. Sa sai esitada nii-öelda oma eelistused, neli prioriteeti nii komisjonide kui ka delegatsioonide kohta ja lõpuks see otsus tehakse poliitgrupis siis meile vaates teiste liikmete soove ja vaatas Euroopa Parlamendi üldist nii-öelda seda koosseisu jaotust, et kui palju mingisse komisjonis liikmeid mahub, oma eelistatakse, panin väliskomisjoni, põllumajanduskomisjoni, tsiviilõiguste komisjoni ja põhiseaduskomisjoni nende kõigi puhul aga eraldi põhjused olemas, et kindlasti väliskomisjoni üheks põhiliseks prioriteediks peab olema see, et Euroopa Liidu liikmesriikidel on eraldi välispolitseid huvid. Euroopa liidul ei saa olla üks välispoliitika ühe välisministriga, kelleks praegu on nii-öelda Federica Mogherini. Mis puudutab eriti ka suhted Ameerika Ühendriikidega, siis kindlasti Euroopa Liidu liikmesriikide huvides näiteks Eesti huvides ei ole see, et Euroopa liidul on Saksamaalt lähtuv ühtne nii-öelda ühtne välispoliitika Ameerika Ühendriikide vastu. See kahjustab meie huve ja meie välispoliitikat. Et see peaks olema kindlasti ka selle nii-öelda järgmise koosseisu väis. Välis, komisjoni üks põhilisi sõnumeid vaid riik, riigid ongi erinevad, aga samuti ka põllumajanduskomisjon oleks hääletanud, prioriteetne, ääretult oluline. Ja ma arvan, et see oleks ka oluline teema meie poliitgrupis, mis puudutab nii-öelda Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti erinevaid seisukohti põllumajandustoetuste saamisel aga samuti ka tsiviilõiguste komisjon, kus me räägime nii-öelda sisserändajate õigustest või nii-öelda kujutleme illegaalsete inimeste nii-öelda õigustest. Euroopa liidus, mis puudutab kodakondsusküsimusi ja samuti ka põhiseaduskomisjon, on ääretult oluline, kuna tegemist on komisjoniga, mis katab endas Lissaboni lepingut, Maastrichti lepingu, kõiki aluslepinguid mis on ülimuslikud kahjuks liikmesriikide põhiseadustest, millega ma muidugi nõus ei saa olla. Nii et need on need prioriteedid on mul olnud, aga, aga lõpuks, milline komisjon siis mulle kätte kukub, see selgub pist juuni lõpuks. Millisena näete tulevast koostööd teiste Eestist valitud saadikutega, kas on ka teatud ühised eesmärgid, mille suunas koos töötate? Hoolimata sellest, kas Est valitud saadik on Ri New Europe ehk siis endises liberaalide fraktsioonis sotside fraktsioonis või, või võib-olla tulevikus ka EPP fraktsioonis? Martingi võimalik nii et kui teatud küsimustes meie seisukohad kattuvad ja meil on ühine arusaam, et näiteks põllumaa majandustoetustes ebavõrdsuse vähendamine on Eesti huvides, siis kahtlemata kui selle poolt hääletab Eesti saadik nii sotside fraktsioonis, Reenjuu eksis liberaalide fraktsioonis ja mina oma fraktsioonis, mis kahtlemata seal Eesti huvides, kui me ühiselt koordineerime seda hääletust samal ajal kindlasti peale ka erinevat seisukohta, erinevaid nägemusi. Et kui ma tõesti peaksin juhtum olema välis väliskomisjoni liige, siis ma oleksin tõenäoliselt seal koos Urmas Paetiga ja ma olen päris kindel, et Urmas Paetiga meil seisukohad väga erinevad, et milline peaks olema välispoliitiline suund Euroopa liidus. Ja nendes küsimustes kindlasti sama seisukoht ei jaga paraku. Aga, aga ma arvan, et kõik sõltub küsimusest. Minu jaoks on ikkagi natukene kummaline, miks Eestist kuuest Eesti saadikust kolm pürgivad väliskomisjoni, kuigi me teame, et Euroopa parlamendil välispoliitikas otsustus pädevust ei ole just nimelt välispoliitikas on Euroopa parlament lihtsalt jututuba kui samas mõnes teises komisjonis. Võtkem kasvõi põllumajanduspoliitika. Seal on Euroopa parlamendil ka kaasotsustamispädevus ja võimalus pettustada näiteks seda, mis tuleb Euroopa komisjonist. Jah, ja seepärast ma olen ka prioriteediks põllumajanduskomisjoni, aga ma ei tea, milline see mulle kätte hukkub, et ma panin parema neli valikut ja paningi neli prioriteetset valikut, kus igal komisjonile oma põhjus olemas. Mis puudutab seda väliskomisjoni, siis tõsi, tõsi see on, et on enamjaolt jututuba, tegemist on sellise nii-öelda vahv komisjoniga, kus pool aega saab, istun lennukis erinevate tööülesanded pärast, aga, aga see samas ei tähenda seda, et Euroopa parlamendil ei oleks mingisugust ambitsiooni või tahtmist, omandan endale suuremat sõna kaalu Euroopa Liidu välispoliitika kujundamisel. Ja pigem tihti on see, et et eesmärk isegi vahel parlamendi töös või europarlamendi töös ei ole mitte see, et mida sa seal reaalselt ära muudad. Tihti on küsimus, mida sealt reast härra hoiad, et kui näiteks Urmas Paet või teised saadikud väliskomisjonis unistavad sellest, et et Euroopa Parlamendi väliskomisjon saaks olema nii-öelda piisavalt tugev, otsustav jõud, kes annab suuniseid välisesindajale Federica Mogherini, et mis on Euroopa Liidu seisukoht seisukohalt, vastupidi, et meil oleks vaja saadikud välis, väliskomisjoni, kes ütlevad, et, et et lasteaiajututoaks jääbki ja unustage ära nii-öelda Euroopa Liidu ühine välispoliitika. Või me võime anda mingisuguse, oma arvamuse, oma seisukoha või nõuandeid liikmesriikidele ja kuulata pigem liikmesriike ära, et olla see nii-öelda vahe vaheinstitutsioon Euroopa komisjoni ja liikmesriikide vahel. Aga et lõpuks ikkagi otsustamine välispoliitika küsimustes peab jääma liikmesriikide pädevusse nende riikide parlamentide välisministeeriumite pädevusse. Et, et see, ma arvan, saaks olema eesmärk omaette hoopis väliskomisjonis. Brüsselis on korteri juba valmis vaadatud ja meeskonda assistendid palgatud assistendid on peaaegu palgatud. Mul on väga hea meel, et ma saan koostööd teha väga kogenud assistendiga, kes oli eelnevalt Tunne Kelami assistent, ehk siis mul on temast väga suur abi, et saada vähemalt esimesed kuud aru, mis seal toimub ja mida mul vaja täpselt teha. Bürokraatia maailmas. Ja samuti siis võtan assistendiks meie Konservatiivse rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni eelmise nõuniku väga tubli inimese, kes oli väga töökas. Korterit üürima ei hakka. Kuna ma olen kokku arvutanud, et kui ma ei oska hommikul lähen neljap, õhtul tulen, siis ma olen reaalselt kolm nüüd siis Brüsselis või Strasbourgis ja neli siis kodumaal, et saaksin ka siin toimetada erakonnas ja sisepoliitikas. Seetõttu tuleb soodsam isegi ööbida motellis, kui hakata korterit üürima, mis ei ole üldse üldse soodne Brüsselis paraku üks isiklik küsimus ka päris lõpu sotsiaalmeedias kirjeldasite, et käisid äsja leeris, see viib loogiliselt küsimuse sellele. Jaak Madisson, kas te hakkate abielluma? Kunagi ikka juhtub lähiajal plaanis lähikuudel või mitte, et eks aeg annab arutust, et millal õige aeg on, aga aga eks kunagi ikka ma arvan, et ühes rahvusvahelises siinses riigis peab olema hästi palju abielus perekondi ja palju lapsi, et ikka meie rahvusriik säiliks. Ma arvan, et see on ka sõnum, mida tuleb ka poliitikas edasi kanda, et tema on makroone ja Angela Merkel. Ma kurbade perekondlike taakadega ja kindlasti võib-olla ei ole parimad Euroopa Liidu juhid ja, ja suur näitlejad. Ma arvan, et meil on vaja traditsioonilisi perekondi palju, kes suudavad ka juhtida õiges suunas. Jaak Madison, ma väga tänan selle intervjuu eest ja kohtumiseni siis Strasbourgis, kus toimuvad traditsiooniliselt kord kvartalis vikerraadiosaated, kus ma siis kajastame just nimelt Euroopa Parlamendis toimuvad kõike head.