2018. aasta lõpus lõid lennundusega seotud Eesti ettevõtted ühise klastri, et koostöös riigiasutustega paremini areneda, sealhulgas meelitada välisinvesteeringuid. Plaanid olid uhked, eesmärk oli tõsta lennundussektori ettevõtete panus Eesti sisemajanduse kogutoodangusse aastaks 2023 praeguselt kolmelt protsendilt viie protsendini. Aga mis saab nüüd, meil on Skype ühendus Eesti lennundusklastri juhatuse liikme Kristo Reinsaluga tervist. Aasta tagasi tutvustasid oma plaane, kuidas Eesti lennundus, ettevõtted võiks ja peaks osa võtma ülemaailmsest lennunduse kasvust. Meil on lennufirmasid, on lennujaam või lausa lennujaamad, on teenindavaid ja hooldavaid ettevõtteid, kes kõik plaanisid kindlasti laieneda. Mismoodi see koroonakriisis nüüd neid kõiki löönud on, sest ju lende sisuliselt või peaaegu et ei toimugi. Jah, kahjuks on seal paraku nii, et kui lennukid ei lenda, siis ka tegelikult ütleme ei ole ka maa peal tegelikult mitte midagi teha, ei ole lennujaamal midagi teha, varsti ei ole tegelikult teha ka lennukite hooldamisega, mitte midagi, sellepärast et kui lennukid ei lenda ja, ja lennufirmadel on, on peamine küsimus ellujäämine, et siis tegelikult ütleme säästetakse ka hoolduse ja muude tegevuste pealt. Eesti inimeste, sealhulgas maksumaksjat huvitab, mis saab meie riiklikust lennufirmast, mis seni teenis tulu välismaal, peamiselt Rootsi inimesi sõidutades. Ettevõtte juhatuse esimees Erki Urva on ERR-ile öelnud, et Regional Jet taotleb kindlasti Kredexist likviidsuslaenu. No selgitage, miks regionaalselt Ta on ka hetkel Eesti riigile vajalik ettevõte. No ma arvan, et me võime öelda seda päris julgesti, et mõnes mõttes on ikkagi osa meie iseseisvusest isegi lausa tänasel päeval ehk et et kui me vaatame hetkeolukorda, mis Tallinna lennujaamas on selline, et, et toimub ainult põhimõtteliselt kaks regulaarliini, et lennatakse kord nädalas Frankfurti ja, ja üks ühendus on olemas Kamynskiga. Et siis tegelikult kui nüüd ühel hetkel peaksid hakkama lennuühendused taastuma, siis juhul, kui meil ei oleks omaenda rahvuslikku lennufirmat siis me oleksime 100 protsenti sõltuvuses ainult teistest lennufirmadest üle üle Euroopa. Ehk, et kui hakatakse ühendusi taastama, siis tegelikult Tallinn ei ole ega saa olema kindlasti number üks prioriteet ühegi Euroopa lennukompanii jaoks, pigem esmajärjekorras hakatakse lendama ikkagi Euroopa sees, kus on, ütleme nõudlus suurem, Eesti oli, on ja jääb ikkagi ääremaaks ja, ja meie ei kuulu mitte kunagi esimeste valikute hulka ja oma lennufirma aasta on siis kasu, on seltskond ongi siis selline, et kui meil on vaja ikkagi ühendusi teatud sihtkohtadega üle Euroopa noh, räägime siis Brüsselist, räägime Kopenhaagenist, räägime mis iganes, ütleme linnadest, mis on Eesti äriinimeste jaoks ja ka siis turistide jaoks nagu oluliselt siis oma firma olemasolu võimaldab meil seda, et, et me pidime ühel hetkel kasutada omaenda firmad selleks, et nendesse sihtpunktidesse lennata. No ja kohaliku lennufirma puhul on ju aastaid olnud küsimus, et miks me riiklikult peame seda toetama ja põhjenduseks just on olnud otse sihtkohtade vajalikus, kust saab ka edasi lennata. Nordica roll selles aga vähenes ju pidevalt, kas nüüd kriisi ajal ja ka järel see vajalikus siis kasvab taas? Absoluutselt, et see, mis enne kriisi toimumisest siis tegelikult noh, võib-olla see taust on natukene, selles mõttes on natukene nagu laiem, et et üldse tegelikult Euroopa lennundus on viimasel kümnendil väga palju muutunud ja muutub kriisi ajal ja muutukat hakkas seda, et et siis tegelikult ütleme sellised vanad ärimudelid ütleme, alla 10 miljonit reisijat aastas, vedavate lennuettevõtete puhul hakkavad ajale jalgu jääma. Noh, mis on juhtunud, on see, et tegelikult ütleme Eesti omaenda lennufirmast on saanud lihtsalt ütleme, nende nii-öelda muutuste keskel lihtsalt muudetud oma nii-öelda ärimudelit ehk et kui firmal ei ole ikkagi ütleme, kasumlik lennata liine, mis toodavad sulle ilmselgelt nagu miinust ja, ja kõik teised lennufirmad, mis ütleme, senimaani Tallinnasse lendasid suudavad enamvähem, ütleme garanteerida need ühendused, mis on Eesti jaoks vajalikud, siis on lihtsalt see nii-öelda firma nagu äriline otsus hinnata nendes kohtades, kuskohas, see on ka firmale majanduslikult tulus. Tänasel hetkel, kui kui tõepoolest, ütleme, lennuliiklust ei ole ja lennuliiklus peaks uuesti nagu taastama, et siis noh, valikuid kuidas seda saavutada, tegelikult on nagu mitmeid, et et noh, need kindlasti noh, üks võimalus on see, et Eesti riigi poolt ütleme, otsustatakse, et meil on vaja teatud sihtpunkt, kuhu lennata ja siis tegelikult ütleme seda teenust ostetakse sisse meie enda lennufirma käest. Noh, teine variant on see, et mida tegelikult täna ütleme, Nordica pakub siin välisturgudel on seotud sellega, et suured lennufirmad eelistavad lennata pikemaid liine ja jättes siis ütleme sellised nii-öelda lühemate maade lennud sellist just selliste väikeste kompaniide jaoks, nii nagu Nordica antud juhul on, et pole välistatud ka võimalus, et kui edaspidi näiteks Lufthansa oma näiteks Frankfurdi ühendust ei soovi lennata, ütleme ise, siis ta tegelikult saab osta seda teenust siis meie enda lennufirma Nordica käest täpselt samamoodi, nii nagu Nordica lendab täna ütleme Rootsis siseliinidel. Ma ei tea, kui suur on Lufthansa lendude täitumus Tallinnast, aga missugune huvi praegu üldse lennata on? Väga keeruline on seda nagu täna tegelikult nagu öelda, et Lufthansa, millel on üle 750 lennuki ja millest tegelikult ütleme 700 lennukit, on hetkeseisuga kõik maa peale, et väga keeruline on täna nagu öelda, et mis võiks nende huvi olla, ütleme, kui me vaatame uudiseid ka luhta seal tegelikult on täna nagu tegemist tegelikult sellega, et kuidas üldse ellu jääda, ehk et ainult nemad, ka nemad on küsinud tegelikult Saksa riigilt abi. Ma arvan, et natukene vara on sellele küsimusele vastata, et ilmselt lähema kuu või paar peaks selles osas tooma täiendavat selgust. Aga see tähendab, et Eesti riik peab Nordica aitama nüüd sellest kriisist üle Singas toetuste või, või tagatist ega, aga edaspidi me peame siis arvestama, et tuleb sellele lennufirmale peale maksta, et tagada, et Eestist oleks väljumised lennukitega. No ma arvan, et me peame tegelikult tegema täpselt sedasama, mida tegelikult ütleme, on teinud teised riigid, et ma arvan, et meil ei ole põhjust uskuda sellesse, et teised riigid, kes on oma lennufirmasid oma lennundust toetanud, on, on mingis mõttes valesid otsuseid teinud, et et noh, siinsamas kui ütleme, lõunanaabrid panustavad oma lennufirmasse 150 miljonit eurot siis kindlasti Läti maksumaksja silmis ei ole see toetus mõeldud selleks et peaks hakkama lendava mingitest muudest sihtkohtadest, ütleme antud juhul kas siis Tallinnast või mingist muust, ütleme Haabist, et et ma arvan, et Läti maksumaksja silmis on ikkagi prioriteet number üks nagu Riia ja ja, ja mis iganes uudis, et me täna ütleme meediast, kui kuuleme, et ja, või siis noh, ütleme Air Balticu võib-olla ka sellise aktiviseerunud reklaamikampaania näol nagu näeme, et kohe-kohe hakatakse lendama, siis ma arvan, et me ei tohiks lasta ennast sellest eksitada. Päeva lõpuks on ikkagi igal, igal riigil on tegelikult ikkagi omaenda ühendused prioriteet number üks, et kõik teised ühendused tulevad alles seejärel No Eesti lennundus ei piirdu ainult Nordica või x Fliga, meil on edukas lennuhooldusettevõte, Magnetic, MRO ja rida väiksemaid lennufirmasid, lisaks ka mitmeid teenuseid pakkuvad ettevõtted. Kuidas siis siit kriisist välja tulla? No kõige olulisem tegelikult sellest kriisist väljatuleku puhul tegelikult on see, et me peame suutma ettevõtetes lennundussektori ettevõtetes säilitada võtmetöötajaid ehk võtmetöötajate ametikohti, ehk et antud juhul me räägime inimestest, kes töötavad tegelikult ütleme, erinevate sertifikaatide alusel, kellel on väga spetsiifiline taust, kellel on Eesti keskmisest kõrgem sissetulek ja seeläbi tegelikult ka ütleme, kõrgemat maksulaekumised. Me teame neid inimesi suutma ettevõtete palgal hoida vaatamata kriisile, ehk et inimesed, kellel palgana, seal võib olla 4000 eurot ja rohkem, ütleme ütleme, kuus, et kui me suudame neid inimesi ettevõtetes palgal hoida, kui me suudame sellest kriisist välja tulla niimoodi, et, et meie nii-öelda peamised ajude spetsialistid jäävad ettevõtetes alles siis ma arvan, et me suudame ka pärast kriisi arendada edasi normaalset äritegevust. Kuidas seda suunata, kuidas neid teadmisi, oskusi või inglisekeelselt nõu haud, kuidas neid hoida? Eks me anname nii nagu teisedki sektorid ja oleme ikkagi lootma selle peale, et aitavad riigi poolt käima tõmmatud tööturu meetmed, ehk et et antud juhul siis peame lootma töötukassale, mille ütleme lühiajalises plaanis meetmed peaksid kehtima kaks kuud, aga meie nägemuses võiksid ja peaksid need kehtima vähemalt kuni aasta lõpuni. Ja ka need summad on seal ette nähtud muidugi tunduvalt väiksemad kui siis lennunduse keskmine palk. Just täpselt, et ma arvan, et see aspekt tegelikult ütleme, top toob välja tegelikult selle koha, et, et meil meil ei piisa, ainult ütleme nii-öelda tänastest, ütleme nii-öelda tööturumeetmetesse tänasest nii-öelda nendest meetmetest, mis on võib-olla mõeldud horisontaalselt tuna kõigile sektoritele, et lennundus vajab tegelikult ellujäämiseks ja sellest kriisist väljatulekuks just lennundusele suunatud riigiabi meetmete paketi loomist ja rakendamist, ehk et lennundus on tegelikult täna jah, see ei ole üldse nii-öelda kuidagi müstifitseeritud, aga lennundus on tegelikult eriline sektor Euroopa Komisjoni riigiabi kontekstis, et et tänasel päeval ütleme, on võimalik anda lennundussektorile eraldi eraldi riigiabi niimoodi, et need kõik kõik piirangud, mis olid varem kõik need piirangud, mis olid tegelikult ütleme saatuslikuks ka Estonian Airile. Et kui Eesti riik toetas Estonian Airi ja, ja lõpuks leitakse riigiabi ja ei ole nii-öelda kohane ja, ja niimoodi riik ei tohi oma lennufirmat toetada, siis nüüd on tegelikult paljud need, need, need piirid on nagu maha võetud, ehk et täna on võimalik riikidel panustada oma lennundusse täpselt nii palju, kui on vajalik. Lõpetuseks, Kristo Reinsalu, ma vaatasin, te kirjutasite mullu suvel, et kui praegu on Euroopa lennunduses ringlemas 23000 lennukit, siis aastaks 2037 see number kahekordistub. Kas te usute endiselt seda? Ei kindlasti selles mõttes need numbrid tänasel päeval kindlasti kindlasti muutuvad. Me oleme näinud nüüd juba ka nii-öelda muutunud ennustusi selle koha pealt, et et noh, täpseid numbreid võib-olla on nii-öelda veel vara välja tuua, aga, aga noh, mida ma olen kuulnud ka sind nii-öelda ka lennukite tootjate suust ehk tsineerbasse juhatuse esimees tegelikult on öelnud välja selle et nemad näiteks pannud piduri peale ütleme, uute lennukite ja selliste nii-öelda keskkonnasõbralikumate lennukite tootmisele, et et kindlasti siin saavad olema ka nagu väga suured, väga suured muutused, ehk et eks me, eks me peame siis lootma sellele, et see kriis tegelikult tuleme sellest kriisist välja, ütleme kiiremini ja seal all tegelikult ei kannata meie, meie keskkond, sellepärast et nad lähiaastatel tegelikult oli ju plaanis ikkagi väga palju, ütleme, nii-öelda vanu amortiseerunud lennukeid ütleme, kasutusest maha võtta ja asendada need nagu uute lennukitega. Et loodame, et selle kriisi tõttu nii-öelda tehnoloogiline progress nagu ka seisma jää Loodame seda aga teadmatust ja segadust on hetkel palju. Aitäh selle ülevaate eest. Eesti lennundusklastri juhatuse liige Kristo Reinsalu.