Ja nüüd on aeg kuulata taas vanu lugusid ning teada ka nende tagapõhjasid ja maid. Ning tänase loo Jakob tahtis magama, on meile valinud folklorist Janika Oras. Tere. Ja mis lugu see selline on? See on näide ühest omamoodi rahvalaululiigist, vaimulikest värssidest või värsid kehtest, nagu neid rahva seas tavaliselt on kutsutud. Ja seda laulab Hilt aken kanepi kihelkonnast. Jah, kota tsemaga maaliakuta Se magama, paanid, kiilid, leebaanid, kiivide, mis ta seal hoonen nägi, mis ta seal une näägida Ivaaredeli nägi Daiwa redelid paraadi, see vääravi raadi syyläravid, kes seal kõnnib 10 ööl, kes seal kõnnib? Maarjakõnnib 10-l ööl maarjakõnni Pümmele, mis ta otsetünne, mis ta otsetünne lööb? Jeruusalemma mäe pääl Jeruusalemma mäega. Teeerrepaid, kallis poiteleb, oi kallis poeg. Mis asi teed, mis sa siin teed? Noored tapvad tatsil, moorat, ta tappa tahtsid. Neelab Pallo, vannu. Neelab palju pannu vastu risti koogaadu vastu rist, keegaa, soodus. Ma paluks teil nüüd mõne sõnaga kommenteerida, mida me kuulsime ja kastmega nüüd kõigest õigesti aru saime. Nagu öeldud, selle värsikese lauli silda aken 1967. aastal. Ja ise ta ütles, et ema lugesime eile aga kõigi vaimulike värsikeste salvestuste seas on tema esitatud variant ehk kõige rohkem lauldud. Enamasti neid tõesti pigem loeti sellise oma rütmi ja väikse tooniga. Värgikesed on see laululiik, mis tegelikult näib, tähendab, et rahvas mingil ajal tõesti võttis kristluse omaks, usuks. Neis tekstides peegeldub selline siiras usklikus. Värsikesed tekkisid vennastekoguduse äratusliikumise mõjul 18. 19. sajandil. See on suhteliselt hiline aeg ja värsikesed kuuluvadki regivärsi ja uuema lõpliimilise rahvalaulu vahepealsesse laulukihti. Nimetatakse seda siirde vormiliseks kihistuseks ja neis on regilaulu tunnuseid ja siis lõpliimilise laulu tunnuseid. Värskes esitati enamasti palvena ja need sobisid hästi lastele õpetamiseks. Üks laulja on toredasti kirjeldanud, kuidas tädi juures oli palju lapsi külas ja magama minnes, siis lugesid nad kõik koos palveks värsikesi. Nii et tuba Merises. No küllap selline üheskoos, peamine oli natuke eriline, et see talle oli meelde jäänud. Muidu ilmselt ikka loeti, lauldi värsikesi pigem omaette ja enesesse pöördudes nagu palvet. Aga värsikesi kasutati ka ravisõnadena nagu loitse. Tekstid võivad vahel tunduda natuke kaootilised, seal ei jutusta võtta niivõrd lugusid, kui maalitakse kujutluspilte ja niimoodi assotsiatsioonide põhjal lükitakse üksteise järel eri motiive. Siin salvestusel olid järjest kaks teksti Jakobi unenägu ja Maarja otsib poega. Jakobi unenägu rääkib tud Moosese raamatu lugu, kuidas Jacob pani peakivile jäi magama ja nägi unes taevaredelit ja paradiisi väravaid. Siin veel toredaks paralleeliks tuua. Mardilauludes leiduva väga vana ettekujutuse sellest, kuidas mardisandid, kes nagu teada, kehastasid esivanemate hingi tulevad teispoolsusest hõbedast. Ta möödaja kuldast kõrendat mööda sellist ritva või pikka puud mööda. Et see ühendus taevaga käiski vanade kujutluste järgi mingit redelit trepiritva mööda. Selliseid ettekujutusi on paljude rahvaste uskumustes. Ja Maarja otsib poega. Tegelikult värsikesteste kõige levinum ongi selline lugu, kus Maarja kutsub Jeesust, kelle ta leiab Jeruusalemma mäe pealt ütleb, et kõik nutavad ja muretsevad tema pärast. Jeesus vastab, et lase ike ilmalatsil muretada patatisel, et las uskmatud patused nutavad. Et kui väga vannud ja palju patuteed, nagu seal on öeldud. Et siis ei jäägi muud üle. Kes selliseid laule välja mõtles või neid värsikesi, kas sündis rahvasuus või olid neil ka oma kindlad autorid teada? Ei, autoreid ei ole teada ja nad tõesti näiteks Maarja otsib poega on väga-väga levinud üle Eesti. Et sealt põhja eestist setomaani välja ja, ja ilmselt üks vanemaid ka. Ja noh, ikkagi see oli nii-öelda puhas rahvaluule, et, et seal olidki eeskujud ja neid motiive on võetud lauluraamatust, vennastekoguduse kirjavarast, lauluraamatutest. Et seal olid kindlasti eeskujud, aga, aga need laulud sündisid, need värsikesed sündisid ikkagi sellises puhtas suulises traditsioonis. Nii et meie hulgas võib olla inimesi, kes teavad ja mäletavad, kui nende vanaemad näiteks midagi taolist õhtuti võisid laulda? Jah, võiks, võiks küll, sest neid on salvestatud veel seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel, üksikuid näiteid? Neid on muidugi vähe. Vot siis nii et selline harukordne võimalus oli meil siis seda kuulata ja aitäh täna Janika Oras, nende lugudest.