Tere hommikust, head sõbrad. Kavatsen algaval nädalal rääkida tõest. Tean küll, et on lootusetu öelda viie minuti kaupa midagi nii olulise asja kohta. Aga ega meil ei ole pääsu ka suurtele elu küsimustele vastuse andmisest. Niisiis alake valgusest, mida peetakse silmas, kui räägitakse tõest. Filosoofias on mitu nõndanimetatud tõeteooriat. Igapäevaelus rakendame nendest ühte või teist, seda muidugi enesele teadvustamata olenevalt olukorrast. Tõe vastavus ehk korrespondenti teooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Paraku sunnib sedasi päriva, mida tähendab vastavus tegelikkusega väide või otsustuse mõte, abstraktsioon. Ent tegelikkus on sündmuse asi. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune nagu poldi, mutri vastavus? Tõe kooskõla ehk koherentse teooria kohaselt on tõene väide mis on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kooskõlas olemine tähendab vastu rääkivuste puudumist. Matemaatikas ei pea eukleide seaks, joome tõestava. Ent kui põhiparameetrid muutuvad näiteks sfäärilises geomeetrias, siis peab kogu süsteemi uutele aktsioonidele ümber ehitama. Teine näide. Pärast üleminekut sotsialistlikult plaanimajanduselt kapitalistliku vabaturule ei tulnud mitte ainult majandusteadlastel vaid ka õigusteadlastel vanad põhimõtted, eeldused järeldused välja vahetada. Koherentse teooria tõde nõuab, et süsteemi sees peab omavahel kõik kokku hakkama. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis töötavad millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Arvamused sinine või raskusjõud eksisteerib kuidagi teisiti kui õiglus. On eksitus, mis peegeldab vaid tõsiasja, et selle osas, mis asi on sinine, jõuab kokkuleppele kergemini kui küsimuses, mis on õiglus? Seda Entiteeti, mida raskusjõud endast kujutab, ei osata tänini mõista. Ja nõndanimetatud gravitatsioonilainetest saab rääkida ainult Einsteini üldrelatiivsusteooria raames. Ja kui kunagi seda teooriat revideeritakse, võib koguni gravitatsiooniks nimetatud nähtus ise Minnakurioosumite kolikambrisse. Noh jah, nii nagu sinna saadetud flogiston ja maailmaeeter. Tõe liiasus ehk pedontrantsi teooria kohaselt on tõe mõiste ülearune tõesus ei ole väitomadus väita midagi ning öelda, et väidetu on tõene on selle arusaama kohaselt üks ja see sama. Võin öelda, tulin täna autoga raadiomajja või kinnitada, tõesti, ma tulin täna autoga raadiomajja sisu suhet ei ole. Nendest neljast oleks parim, kuid kõik, mida me ütleme, oleks tõde. Olgu teiste jutuga, kuidas on, aga see, mida me ise ütleme, peaks olema nagu apostel Paulus kirjutas korintlastele. Kui aga jumal on ustav, siis meie sõnade ja vastu ei ole ühtaegu jah, jäi palvetagem. Jumal, sinu tõotused on kristluses ja olgu ka meie aamen sinule kiituseks meie suust. Aamen.