Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iidranda vu. Tere, tere, head raadiokuulajad, oleme taas asumas rännakule möödunud aegadesse ja kohe saate alguses täidame aga ühe kuulaja muusikalise soovi. Õigemini küll kaks soovi on soovilugu ja küsitakse, kuidas saatejuhiga kontakti saaks. Olge lahked, head kuulajad, minu telefon salajane ei ole ja pärast järgmist laulu ma ütlen selle numbri kuhu saab siis helistada, kontakti võtta, pange pliiats või arvuti või nutitelefon valmis ja siis loomegi siis vastastikuse silla, et üksteisega veelgi paremini suhelda. Aga nüüd soovilugu ja see on siis selline või taust on selline, et eelmises saates ma meenutasin kuulsad pulma või kuldpulmavalssi Ani vöösseri song, mille laulis USA-s kuulsaks olnud Joosson 1924. aastal ja lisasin siis Dolczoosseni kõige kuulsam lugu oli siiski tema surematu soni moi. Siis meloodia on suremas, kuigi laulus endas neegripoisssoni voi elust lahkub. Ja see laul hakkas mitmeid inimesi huvitama ja paljud teda ka mäletavad, aga pole ammu kuulnud ja palusid seda laulu siis mängida. Nüüd ta siis tuledki soni, oi Joosson ja Ameerika laulja laulis selle plaadi sisse 1928. aastal. Kui eelmises loos laulis isa muusikamaailmas surematuks oma poja siis järgmises loos on vastupidi o Maibatha poosis minu isa. Enne aga head kuulajad, minu telefon, mille ma lubasin öelda number, mille ma lubasin öelda, kirjutage üles salvestage oma telefoni ja number on järgmine. 52 76 ja seitse, kaheksa, kaks, 52 76 ja seitse-kaheksa, kas saate lõpus, ma ütlen selle numbri veel kord, kes ei jõudnud üles kirjutada, et las see number tõepoolest olla, saame omavahel suhelda, võib-olla keegi saab oma soovi edasi anda, võib-olla mõne laulu kohta midagi tähtsat öelda, mida me ei tea ja nii edasi. Aga nüüd siis laul minu isast jälle üks, üks surematu lugu, oo mai papaan ja seekord on siis? Ma ei tea, kas see on päris originaal, aga originaali lähedane Eli Fischer laulab selle loo, oo mai Baba. Aga? On ka. Tee. Oma. See on soo. E peen. Mees. Seetõttu on ka PM Ka meil sai see isa lugu sisse lauldud ja esitatud Heli Lääts tegi seda pealkirja all. Oo minu taat. Võib-olla see taat ei ole kõige õnnestunum väljend isa kohta selles laulus ja võib olla ka seepärast jäigi ka see lugu suurtest lavadest kõrvale, minu meelest vähemalt ja raadios pole teda suurt üldse lastud. Kuna me kuulame see samasi soo, May papa ja esitab Heli Lääts. Vello kuuleni. Poore. Kelgumees. Kui me juba kodumaale tulime, siis ei saa kuidagi mööda minna kurvast septembrikuu traagilisest ajaloosündmusest tormisel Läänemerel. Parvlaev Estonia lahkus Tallinna sadama 10. kai äärest D-terminali juurest 27. septembril 1994. aastal kell 19 15. Laeval oli 803 reisijat ja 186 meeskonnaliiget. Tuule kiiruseks mõõdeti vaid 10 meetrit sekundis, kuid reisiks anti tormihoiatus. Kell pool üks öösel peksid juba kaheksa meetrised lained Estonia vasakut parrast. Meeskonna liikmed kuulsid metailsaid kolks sattusi. Varsti purunesid suurtes lainetes visiiri kinnitused, ramp avanes ja vesi tungis laeva. Reisijad hakkasid kajutist põgenema ning tekkis paanika. Selline on nüüd ametlik olukorra iseloomustus. Kell üks 22 öösel, siis saatis Estonia teine tüürimees esimest korda raadioeetrisse. Meid ei hädakutsungi, kuid elektrikatkestuse tõttu elekter läks siis ära hetkes laeval ei saanud ta öelda laeva koordinaate. Veidi hiljem siiski õnnestus Estonia vanemtüürimehel edastada laeva koordinaadid Soome laevadele Mariellale ja Silja Europa läheb. Seejärel ütles Estonia teine tüürimees, ajaloolised sõnad, mida praegu korratakse, mis seal raamatutest trükitud. Ja ma tsiteerin, nüüd on tõesti halvasti. See on nüüd siin tõesti halvasti. Ja pärast seda Estoniaga enam ühendust ei saadud. Me kuulame nüüd ühe, katke sellest meeleheitlikust raadiovahetusest, sellel traagilisel ööl on see nüüd päris viimane, on need päris viimased sõnad, ma ei oska öelda, aga üks viimastest sõnumitest, mis hukkuvalt laevalt Estonia tuli on 28. september 1994 natukese enne kella poolt kahte öösel. Ja meil on halvema hamba talletama organalobaale osaleda Rebane valgemaid vaadata. Hobune, pöörane edu ralli, Labol. Ja objegingu ainult peresse ja mõni farman Tieto poegkonda komponition. Millele järgnesid taas kord? OK, 2002 ostetakse Elva lähetaja, siin. Ta tahtiski, et üheksa. 24 10 täidest okei. 989-st pardal ollust päästeti 137, hukkus 852 inimest. Kaugus Rootsi rannikuni oli õnnetuspaigast 100 kilomeetrit ja Soome hütosaareni oli 40 kilomeetrit ja Hiiumaani 50 kilomeetrit. Ja esimesena esimese laevana jõudis sündmuskohale Mariella 30 37 minutiga. Esimestel päevadel pärast õnnetust avaldas Soome ja Eesti meediaga pääsenute nimekirju, kuid mitmed neist osutusid ebatäpseks ja siis nende lugemisest loobuti. Kuulame hetkeks Aktuaalse kaamera uudist, Victorit ja uudist. Saadet. Praeguseks on Estonia vajunud umbes 80 meetri sügavusele. Rannavalve ekspertide arvates on edasised päästetööd praktiliselt lootusetu. Seni päästetud inimeste nimekirjad on alles täpsustamisel ja andmed võivad veel muutuda. Ka on osa haiglatesse toimetatud inimesi kriitilises seisus. Me toome teieni nende oletatavasti Eestist pärit inimeste nimekirja, kes on katastroofikohalt päästetud. Kuigi toimetusel puuduvad andmed nende praeguse tervisliku seisundi kohta. Ja need inimesed on Jumalaga jumala olgu sinuga hüvasti, vaia kondios. Sama nimega on ka üks legendaarne laul maailma muusikaajaloos, mis just meie saatesse sobib less pool kitarril ja tema abikaasa, Merifoor, lauljanna või lauljana. Nemad esitasid selle loo nii hästi, et 2005. aastal siis palju aastakümneid hiljem tehti krämmi, no grammi on see plaadimaailmaparadiisi tippstuudio ja muuseum ja kokku ja selle Grammy kuulsuste saalis tehti sissekanne just nimelt selle loo vaiakondios kohta. Nii hea on see plaat. Nii et ta kirjutati sinna muuseumi ajaloo lehekülje peale, siis muide üks esimesi kuulsaid laule, mis on tehtud nii-öelda kodustuudios less pool tegi endale ise elektrikitarri ja siis kahekesi koos armsa Merviga loodi laule, seal olid nendel võimendajal ja helipuldile, kõik olid kodus ja hakati sellest ajast peale öeldakse praktiseerima need kodustuudioid. Ja 13. juunil 1953. aastal tuligi see lugu välja ja pidas edetabelis vastu 31 nädalat väga pikk aeg ja jõudis kaheksandal augustil number üheni ja püsides 11 järjestikust nädalat veel esimesel kohal. Nii et head kuulajad ka täna 66 aastat tagasi oli see kaunis lugu Ameerikas number üks. Just nimelt täna, tänasel päeval, septembrikuus kuulame vaia kondios less pool ja Merrifors. Kuigi vaia kondiias oli ülimalt populaarne nii Ameerikas kui Euroopas lauldakse tänase päevani hakas rock n roll siiski Romain tilist armastuslaulu jõuga tahaplaanile suruma. Rock tuli esiplaanile ja nüüd saame olla jälle täpselt ajalooga sünkroonis, et just selle nädalaga, kus me praegu oleme 64 aastat. Ja mõni päev tagasi, 23. septembril salvestas rock n rolli isa Milla Heili oma ansambliga enda kirjutatud loo rakebeething vuugi. Ja plaat ilmus veel enne, kui suur sügis peale tuli ning murdis jälle kõikidesse edetabelitesse, argin Tiinas kuni Hollandi ja Rossini välja, muidugi ka Soome ja Eesti tantsusaalidesse. Ja see lugu oli, on veel siiamaani kuulus selle poolest, et see rokklugu sai veel endale erilise preemia. Nimelt see, see lugu, see rohkem mugi on siis kuuma tantsu kuningas maailmas. Vaat nii on, millised, millised siis lood on lauludega ja milline on nende saatus. Kuulame siis nüüd ühte tõelisse, šaiv rock n roll'i rake Iideeuuvia pill, säili Änthis, komets. Mida meil siin Eestis samadel viiekümnendatel aastatel tantsiti? Rock n roll, päris vaba ei olnud teda soovitatud tantsida. Aga ega teda ka nii-öelda päris ära ei keelatud klubides ikkagi nii-öelda kardinad ees, ukse kinni olid ja tantsid. Aga muidugi, sellised Ladina-Ameerika lood olid võimu valitsuse poolt palju rohkem soositud, tantsige neid ja näiteks oli väga moes. Mai on Eestis, kuigi temperament seal ei ole, eestlased aga näed, Elva Jon murdis meile läbi ja Georg Ots laulis neid õige mitmeid ja Üheks oli koos, naistähendab koos naisansambliga. Üks Helmaion oli, mida Ots laulis ja siin koos naisansambliga ja veel Veera neelusega Meie tuntud lauljaga, kes on tänaseks unustuse hõlma enam-vähem vajunud, aga nii nad koos tegid selle rütmika, loo, mis oli väga moodne tantsite igal ja selle nimeks on vaion Karjoka ja kuulamegi siis Georg Ots, Veera neelus, sambel, Mayon Karjooka, Eesti Raadio salvestus 1956. Laulame, kuidas me ka tahame, aga vihma sajab ikka ja kui vihm tuleb ikka siis, kui tema tahab ja meil inimestel on vaid tarvis sellega nõus olla, me sellele vastu panna ei saa, kuid me saame panna selga mantli Avada vihmavarju, võta kallimal käest kinni, käe alt kinni ja tunda vihmasajust suurt rõõmu ka, nii, võib-olla missisiga kahekesi sajus astuda, kui vaid saaks, ja see küsimus pole siin ilmaaegu sellepärast et järgmisel laulul on oma lugu. Ja nimelt just tütarlastega vihma käes jalutamisest unistasid 1952. aastal kaks USA Nashville Tennessee osariigi keskvangla kaks vangi funktsiooni praegu oli ühe nimi ja Robert Raili oli teise mehe nimi ja kaks meest siis läksid üle vanglahoovi, 100. lausvihma, nad said täitsa märjaks ja siis präegu üks meestest olevat öelnud. Näe siin Melissa kõnnime vihma käes ja mõtleme, mida tüdrukud teevad. Ja tema sõber Raili pakkus kohe välja, et kuule, et see vihm siin vangimajas on hea uueks lauluks ja ta pani paari, mida tema roil ei pannud, vaid paari minuti jooksul siis prae süttis ka sellest ideest, läksid siis sinna tuppa ulu alla kuhugi ja see praegu oli koostanud kohe sealsamas hetkega paar selle laulusalmi. Kuna praegu ei suutnud aga lugeda ega kirjutada, ta ei osanud palusta railil kirjutada laulusõnad üles ja vastutasuks selle eest, et Gazerwayli saab üheks laulu kaasautor toriks ja nii sündiski, nad kirjutasid üles, ma ei tea, kas siis need noodid ka kohe, aga igal juhul lihtsalt jaluta vihmas tuli siis selle laulu pealkirjaks vangla vanemate laul on ta veel nii-öelda alapealkirjaga. No mehed said varsti välja ja praegi ja tema ansambel vangid, selle nimi oli vangid, lindistasid laulu hiljem žanrecordeisson, žanrecord, stuudio, sama stuudio, kus ka Elvis Presley oma esimesed laulud sisse laulus nätsoraid, maa ja teised. Ja see lugu saigi kohe populaarseks Ameerikas. Ja 53. aastal, kuid laulutund tuima versiooni salvestas Jonny Roy. Noh, juba päris laulja, 16. juulil 1956 Kalambia Recol stuudios ja see jõudis muidugi nagu meie need kuulsad laulud, kõik nagu kõigiga toimuvad need imeilusad muinaslood seitsme nädala jooksul. Wilbur Hot 100 edetabelisse jõudis see lugu ja Suurbritannia singlite edetabelisse number ühe all ja sellest sai kuldrekord, nagu teda nimetatakse, või siis kuldplaat. Rei versioon sisaldas ka või selles temaga koos laulis Carrey konishi koor ja noh, tuli väga uhke laul välja ja siis pandi sinna juurde ka veel kõvasti vilet. Vaat niisugune on vangide lugu, mis elab meie tänase päevani, kuulame siis seda. Loo pealkirjaks on Vookingindervjueen, paljud oli täna minu meelest hästi tuttav lugu, lauldakse ikka ikka ja jälle originaal siis aastast 1956 misjoni rein, laulab Jastwokingindervjueen. Tänane päev 27, september on siis meil kuupäev. Siin me seda saadet teeme ja kuulame, läks Ameerikas siis 27. septembril, see päev läks Ameerikas ajalukku kui terve read telekanalite sünnipäevana. No me, nagu me teame, 50. aastal hakkas televisioon arenema viiekümnendatel esimeses stuudios tulid 1950 aga 53 oli siis selline lauslauslevi üle Ameerika mandri, kust tulid väiksematesse linnadesse ka oma telekanaleid. Ja 27. septembril terve rida siin, kui ma seda tabelit vaatan, siin on üle vist üle 20 televisioonijaama, mis kõik hakkasid Ameerikas kühe, keegi oli ühel ajal tööle, noh nähtavasti konkurents oli kõva ja näiteks telekanal kaheksa uuest mon rõõmus, alustad töösse CBS-i suure firma, nii-öelda kohalik kanal, siis kaheksas Rennoo kanal alustab tööd MPC CBS firma koostöö tulemusena. Sant Joseph linnas alustab Ei-mis-i nii-öelda tütar kallal number kaks ka TMW oma tööd ja telekanal 13 alustab tööd Memphise linnast enne siis ei BBC televisioonikanal ja veel terve rida teisi linnu, kus kõik emissi MPC ja CBS teda Ameerikas kõige kuulsamad, kõige suuremad televisiooni korporatsioonid. Nemad siis panid käima kohalikes linnades kümned ja kümned stuudiod, selline suur suur laviin. Televisioonijaamad oli Ameerikas just tänasel päeval, vähemalt 1953. aastal. Ja suures konkurentsis tuli alustada kohe ja ühel ja samal päeval võib-olla ka ühel ja samal kellaajal, ma ei tea, me illustreerima-seda meenutust, MPC, suure televõrgu siis National broadcast Corporation, rahvuslik televisioon, Operatsioon suure populaarmuusika teleshowst hitt, Pareid võetud 1953. aasta menulooga ja see lugu, see on televisiooni lugu televisioonis tehtud, tol ajal ei salvestatud saateid. See oli väga kallis, kõik seal ei olnud ka videomagnetofon ja filmid salvestama neile ka liiga kallis, siis tehti otsesaateid ja isegi neid. 20 menuloo saateid ja seitsme melosaateid. Kõik tehti otsestuudios, rahvas oli stuudios, orkestrid mängisid kadel stuudios, et kõik käis otse ja see oli väga huvitav vaadata. Eriti kui mõni viga tulija, mõni kaamera õige näo peale õigel ajal ei juhtunud. Siis oma objektiivi keerama, aga sel ajal oli veel tegemis ka avatud suitsureklaamidega suitsu võis või sigarette reklaamida, nii palju, kui sa tahad ja kuulamegi nüüd ühte katkenud helikatkeid televisiooni saatest. Laki Strike on sellega sigaretti firma nimi, kes seda saadet siis reklaamise kinni maksis. Tänase päevani särav sigaretitootja lakistroik suitsetajad teavad ja kuulake, mis oli siis 1953. aastal ja just tänasel päeval ma rõhutan jällegi moes Ameerikas, mida nad siis kuulasid? Kindlasti paljudele ka täna tuntud lugu on smuki hip barreil MPC ja 1953. Me läheme Ameerika televisiooni otsesaatesse. Saksamaal laudi muidugi omi laule, olen alati seda toonitanud, et nemad laulsid oma saksa repertuaari põhiliselt, kuigi ka paljud Ameerika inglise laulud ümber tehti ja raadio Luksemburg aastal 1962, Me kuulame Luksemburgi raadio nüüd saksakeelset teenistust või saksakeelse programmi. Mis siis oli moes saksakeelsel Luksemburgil 1962. aasta sügisel. See lugu oli Willi ja hoogne deebee paljude teiste lauljate poolt lauldud, kitarri peal mängitud lugudes pool mängis seda ja siis mitmed teised on seda teinud ja ja, ja ka nüüd üliagara võttis kätte ja laulis ta saksa keeles ära, kuulame Radio, Luxembourg, Willi Hagaraja moodne p. Lubasin ka oma telefoninumbrit korrata, ma teen seda kohe, aga pärast järgmist lugu Tiiu Varik ja kaugejaama selline laul tuleb nüid tänastel noortel pole aimugi, mis asi, võib-olla kaugejaam, nüüd on ainult nutid, nutid ja nutid, aga nooruspõlves mängis kaugejaam suurt ja romantilist rolli. Siis tuli tavaliselt lauatelefonilt või tänaval asuvast automaadist telefoniputkas, nagu öelda, helistada numbrile null seitse, see oli kaugejaam ja tellida endale näiteks kõne, kui sa tahtsid kaugemale kaugemasse kohta kuhugi helistada Põlvast Tallinna või, või Tallinnast Moskvasse või Berliini või nii edasi. Ja siis tulid ka aega oodata. Ja lõpuks sa said kuulda oma kallima häält seal teiselt poolt traadi otsas telefonitorusse kõva kõva häälega rääkimas. Sellepärast et kvaliteet kauge maa taha oli üsna vilets, aga tähtsamad sõnad said ikka öeldud. Ja 1961. aastal on huvitav ära märkida ka meie saates pandi Eestis. See oli üks esimesi kogu nõukogude liidus pandi tööle esimene 24 kanaliga kõrgsagedus. Kauge liin, ka N 11 on tema nimi ja seal kasutati juba pooljuhte või transistorid ja see tõstis kvaliteedid tunduvalt, nii et nüüd võis juba sõnades päris hästi aru saada. Tiiu Varik laulab Mele laulu kaugejaam, see on siis tegelikult Jacques merilaul Memphis, Tennessee aga Eesti ja eesti keeles testida kauge jamaks ja salvestus on Eesti raadio stuudios tehtud 1966. aastal. Nii otsiti siis matid läbi kaugejaama Eestis 1966. aastal, Tartu linnas läks ta kaduma. Ja siis noh pärast kõik muutus, enam ei ole kaugejaama, inimesed ei teagi, mis on kaugejaam, kuigi Tallinnas on kaugejaama maja veel siiani alles, Koplis, aga noh, tähtis Igalühel, Tiiu Varik oli esimene esitaja, pärast tuli veel terve rida ansambleid ja soliste, laulsid selle laulu ümblasele kaugejaam või siis Memphis DNS-i ja minu telefon, ma lubasin öelda, head kuulajad. Toksige nüüd siis telefoni või arvutisse või paberile, kirjutage 52 76 ja seitse, kaheksa kaks. Nii et võib julgelt helistada, kui tahate midagi mõne laulu kohta öelda, mida me ei tea veel ja võib-olla mõnda laulu soovitada, aga võib olla ka mõnda laulu kuulata. Võtame, mida pole ammu-ammu-ammu enam raadioeetris olnud. Ja meie ütleme teile niimoodi siit stuudiost, aitäh kuulamast, kohtume nädala pärast, kui saatus lubab. Ja lõpulugu on ikka meil instrumentaalne. Tere, Spraan, orkester, tema hästi, selline hoogne ja temperamentne. Orkestristiil on sellel kollektiivid ja tuntud kval joone sisse tänavapoiss Itaaliast ja saate lõpuks ütlen veel kord kõigile kõike head meile kõigile.