Vikerraadio Reporteritund. Head kuulajad täna on stuudios kultuuriminister Tõnis Lukas ja põhiteemasid on kaks. Millal pääseb jälle kultuuri ligi, seda looma ja sellest osa saama ning kuidas jagatakse laiali 25 miljonit eurot kultuuri ja spordi valdkonna toetusi. Me hoiame tänase saatekülalisega väga turvalist vahemaad, mitte kaks meetrit nagu nõutud, vaid 200 kilomeetrit. Tervitus rahvusringhäälingu Tartu stuudiosse. Tõnis Lukas. Tervist, tervist kõigile. Mina olen saatejuht Kaja Kärner ja saate teises pooles ootame kuulajatelt küsimusi numbril kuus 11 40 40. Reporteritunnis. Peeter Jalakas ütleb tänases Postimehes, et praegu on kultuuriga kõik hästi, kultuur on lihtsalt pausil ja suur osa see, mis on riigi rahastamisel, ei tunne veel surmahingust, kogutakse mõtteid. Oodatakse, ehk läheb mööda. Samal ajal on kultuuriinimesi, kes ütlevad, et meie kultuurielu ei saa pärast eriolukorra lõppu jätkuda nii nagu varem. Tõnis Lukas, kumba lähenemist teie pooldate? Mina arvan, et Eesti kultuurielu, ta tuleb sellest sellest kriisist haiguspuhangust välja sama tugevana, kui ta sinna sisenes. Aga loomulikult mingid struktuurilised muutused tulevad. Me oleme õppinud nii vahendama kultuuri, seda, seda omaks võtma, aga võib olla ka loomakultuuri natukene teiste meetoditega. Mina olen kindlasti seda usku, et vahetut ja ehedat kultuuri digika digiajastul ei saa selline tehislik vahendatud tehnoloogiline kultuur välja tõrjuda. Ehe elamus on ikka ehe elamus, nii et küllap me pöördume enda meelest normaalsesse harjunud kultuuri. Kui tagasi aga looma saavad, pääsevad kõik praegu ka ja on kuulda, et osal loomingulistest inimestest on loomeperiood. See paar kuud vaikust tulnud vägagi kasuks on olnud viljakas. Tõepoolest rahastamisel on kaks tahku, on neid ettevõtmisi, mis on olnud täiesti pausil ja mida me püüame toetada. Et loojad ei peaks oma liistudest ja tegevusvaldkonnast loobuma. Aga kus tõenäoliselt kogu saamata jäänud tulu riik ei saa kompenseerida, aga on valdkondi, nii nagu Peeter Jalakas ka. Kuidas see kõik riigiga seotud riigiprojektidega seni seotud kultuuri tegemine, kus rahastamine säilib peaaegu et täiel määral või isegi täiel määral. Põhiküsimus on siis ikkagi, et millal, millal me pääseme kultuurile lähemale, kui läbi interneti nädala pärast on lahti muuseumid ja näitusesaalid. Millal saab raamatukogusse kohale minna, lugema, laenutama, kirjanikuga, kohtuma? Raamatukogud on olnud tegelikult kogu aeg lahti piiratud määral raamatukogu omanikud siis vastavalt kas omavalitsused, mõnel juhul riik. Ühel juhul avalik-õiguslik omanik on teinud ise seal otsuseid, aga laenutamine ja ka kontaktivaba päris paberraamatute laenutamine on paljudes kohtades käinud. E-raamatute laenutamine on tõusnud praegu ikkagi seni saavutatu raamatutesse tippudesse. Need näitajad tõusevad kogu aeg, nii et raamatuid on inimesed tahtnud lugeda. Raamatukogud lähevad lahti jällegi või ütleme siis lugemissaalid teatud tingimustel ja piirangutega. Mis seni on olnud kinni, lähevad lahti 15.-st kuupäevast alates eriolukorra lõppedes kindlasti. Ja mis puudutab teie nimetatud näituse ja muuseume, siis 11. ehk esmaspäevasel päeval on rohkem siis juba sissejuhatuse või ettevalmistuste tegemise aeg. Aga juba osa muuseume läheb järgmise nädala teisipäevast kolmapäevast lahti ka külastajatele. Ja ma arvan, et see on väga sümboolne. Samal ajal kaubanduskeskustega avanemine ka muuseumid, sest muuseum on eriti selline. Muuseum, mis mitmekülgsete ekspositsiooni ja tegevuste vaatamist pakub, on selline kultuurne alternatiiv kaubanduskeskustesse kogunemistele pered. Pigem minge muuseumisse, kui, kui kaubanduskeskusesse lihtsalt seda uut vabadust nõudma tema. Ma arvan, et see muuseumide avamise samm järgmisel nädalal ilmestab meie kultuurielu päris oluliselt. Ja lõpuks, praegu on nii ilus ilm, et kevad tuleb ja me oleme harjunud teatud piirangutega aga hing võib-olla vaba ja küll see kultuur ka jälle looma ja lehvitama. Sellel suvel hakkab. Millal saab teatrisse ja kontserdisaali? Teatri- ja kontserdihooaeg on niikuinii suve hakul teatava teatavas vahetuses uue etapi ees teatreid oma statsionaaris lahkuvad ka igal aastal tegelikult mai lõpus buss või juuni keskpaigaks vähemalt vähemalt jaanipäevaks ja tulevad sinna siis septembris-oktoobris tagasi. Sellel aastal tõenäoliselt teatrietendusi siseauditooriumile statsionaaris mais ja juunis ei ole. Aga järgmisest sügisest läheb see asi suure hooga jälle käima. Kontserdikorraldajad on juba ise lükanud päris palju kontserttuure ja festivale edasi. Praegu oleme valitsuse poolt soovitanud mitte valmistuda kontsertiteks mais ja juunis, et suuremad avalikud kogunemised on tõenäoliselt mais-juunis keelatud, kuigi siin mingeid täpsustusi vastavalt tervise olukorra paranemisele võib veel tulla, aga kõik, paljud riigid nii meie ümbruses kui Euroopas üldiselt ja maailmas aktiivse kontsert ja, ja etendustegevuse planeerimisel, eriti mai ja juunikuu peale panuseid ei tee. Suvel ma usun küll, juulis-augustis läheb juba etendus ja kontserditegevus päris aktiivselt käima suuri massiüritusi ehmik, et aga, aga ma, ma arvan, et, et oma elamuse saab igaüks. Kuidas me neid massiüritusi täpsemalt defineerime, mida see Eesti oludes võib tähendada? Jällegi me vaba ühiskonnana lähtume oma terviseandmetest terviseameti soovitustest ja ja kindlasti saame siin teha sõltumatuid samme, samal ajal on see rahvusvaheline foon. On enamus riike, kes on leppinud kokku, millises järjekorras ta avanemise samme teeb, aga ei ole täpseid kuupäevi pannud. Nii võib öelda, et et ei saa öelda ka, et oleks niisugune ka massiürituste piirmäära või nende alustamise tähtaegade osas rahvusvaheline täielik kokku olemas küll, aga ma võin öelda, et seal, kus on fikseeritud massiürituse aeg ja nii-öelda keeluperiood seal räägitakse üldiselt massiüritusi ei ole kas juuli lõpuni või augusti lõpuni massiürituste piirmäär publiku arvestuses on 500 või 1000. Soome on arvestanud juuli lõpuni üle 500. et auditooriumid ei, ei tohi koguneda. Saksamaa mõnel piirkonnal on see 1000, Taanil on 1000, on veel viiesajaseid. Ootame täna prantsuse valitsus teeb oma otsuse. Aga meie kindlasti vaatame ja, ja kui tuleb niivõrd positiivne ja optimistlik toon nagu praegu on, siis, siis ei ole välistatud mingit osa avalikke üritusi, me saame ka suvel korraldada rohkem, kui me praegu planeerime, valitsus omapoolsed täpsemad ajad ja ja ka massöörid, ürituse korraldamise kriteeriumid või ütleme üldse avaliku ürituse korraldamise kriteeriumid annab teada mai teises pooles. Jätan olnud 20 teistest maist, kas see kuupäev on veel paigas? 22. mai on see tähtaeg, millest ta räägib, kinud Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajat kui viimasest tähtajast, mil nad saavad oma ürituse toimumise või mittetoimumise kohta otsuseid langetada. Jah, ma püüan valitsuses selleks ajaks selguse majja saada. Et me teaksime ka juba juba sellele festivalile vastata. Kas toimuda saab. Kui pärimusmuusika festival toimuks või oleks toimunud Soomes, siis ta ei oleks kindlasti toimunud, seal on piir 500 juuli lõpuni. Aga ma ütlen veelkord, meie saame oma otsuseid teha ise. Kui tervishoiu olukord lubab, siis kultuurimeelega kinni hoida kindlasti ei taha. Folgi ja muusikafestivalid Viljandi folgist oli siin juba juttu, need enamasti lükatakse tulevasse aastasse. Nii otsustanud korraldajad Ja eks ta mõistlik on, kes saab sügisesse lükata, aga ega sügisesse ei saa ka koondada kõiki suuri üritusi, nii et et mõnedki on otsustanud sellel aastal vahele jätta ja teha järgmisel aastal. Aga muud niisugused kultuurilise suunitlusega vabaõhuüritused merepäevad igasugused messid, kohvikutepäevad. Kuidas nendesse suhtuda? Ma saan aru, et merepäevad Tallinn jätab ära, kui on jutud Tallinna omadest. Kohvikutepäevad jällegi vastavalt, kuidas neid korraldada, kui seal vabas õhus on tavaliselt juulis-augustis nad toimuvad, et kui rahvaste liikumisi kontrollitakse, eks need omavalitsused, kes selle on oma traditsiooniks loonud, et ma tervitaksin siit hiiglasi, kes on esimese Kärdla kohvikupäevad ja üldse hiiu kohvikupäevadega esimesena välja tulid need kogu Eesti matkid minu teada nende järgi, siis saavad neid otsuseid jooksvalt teha ja mina ei ütle, et need peavad ära jääma. Ega seal ju ei istu 500 inimest külgi külg külje kõrval kogu aeg ninapidi koos, niiet vaatame rahulikult, aga enesekindlalt. Ärme torma nende otsustega, aga ärme hoiaga vabanemist ja kultuurilist tegevust kinni. No üks aspekt on veel ja see on kino ja autokino, millest on siin viimastel päevadel räägitud nii kinopidajad kui kui need filmigrupid, kes on oma töö esilinastuse lükanud just siia kas aprilli maisse või juunisse mida nendele öelda? Mina viin homme valitsusse kirjelduse, kuidas saaks lubada autodest kino vaatamise, see on uus formaat või mis ta nüüd päris uus on, eks seda on teatud piiratud mahus kuskil maailmas ka proovitud, seni aga, aga praegu niisugune paisu tagant, et välja tulnud eeskuju ja mitmel pool neid juba korraldatakse inimesed sõidavad suurele platsile autodest ja ülisuurelt ekraanilt, siis oma autodest vaatavad kino ikkagi ka meelelahutus. Kui kõik on turvaline, miks mitte. Ja ma viin selle nende tingimuste kriteeriumide loetelu, mis oleks vaja täita. Ma arvan, et tegelikult mai keskpaigast niisuguseid üritusi ega neid ka igal pool ju Eestis korraldama ei hakata. Aga niisuguseid üritusi, kes tahab ja initsiaatorid on olemas, siis korraldada võiks seal kindlasti niisugune turvaline kino. Vaatame viisa aga kinole üldisemalt, et eks me vaatame, kuidas mentaalselt see vabaduse tunne ühtepidi ja teistpidi ikkagi tervisenäitajate paranemine kogu ühiskonnas kohale jõuab ja mil määral saab sinna mõlemi näitajate ja liitmisel panna võrdusmärgi taha? Sellise teada teadmised võib korraldada isegi kinosid, võib-olla seal on võimalik enne esimest septembrit, et ma ei välistaks seda üldse kinosõpradele. Pigem annaks lootust, et kui kinodes hoitakse vastavaid pikki vahesid ja ja turvalisust, siis, siis minu pärast võiks need lahti teha, aga, ja hea meelega, aga eks seda arutab valitsus vastavalt terviseameti pandud arvamustele. Noh, võiks ju näiteks välja müüa esimese, kolmanda ja viienda rea jäta teise, neljanda ja kuuenda rea välja müümata, seda enam, et et kui ühes eilses õhtuses uudistesaates räägiti sellest, kuidas bussis on kõik kohad tihedalt välja müüdud ja, ja keegi ei ütle sõnagi Jah, eks neid mooduseid on, on hulk ja ma arvan, et loomingulisusest meil siin puudust ei tule, terviseametiga koos neid neid kriteeriume vaadatakse üle ja ma ütlen kellelegi. Unistus ei ole kultuurielu vastavaid valdkondi kuidagi sordiini all hoida või pausis hoida. Tahaks võimalikult kiiresti avaneda ja kõiki võimalusi pakkuda, aga eelkõige lähtume ikkagi tervishoiusituatsioonist. Mul on hea meel, et kinovaldkond, kes siin oli vahepeal murelik, et suurfilmide tootmine on peaaegu peatunud kogu maailmas ja nii edasi sai ka sai ka sellest riigi tuuri abimeetmete paketist päris tugeva toetuse ja sellest on mul hea meel, et me, me saime selle 25 miljoni sees seda lubada. Nüüd kasiinod ei ole veel avamisluba saanud. Kuidas kultuurkapital ilma hasartmängumaksurahata hakkama saab? Jah, mina siin kaasa ei räägi. Kasiinode ja ööklubide sellisest tavaelust väga palju ei tea ja ma toonitan, et eks niisuguseid kogunemiskohti vaadatakse, et kui turvalisi atribuute seal kasutatakse kohapeal kui palju sinna rahvast koguneb ja vastavalt sellele teevad nii omavalitsused kui siis terviseametiga koostöös neid otsuseid. Mina arvan, et et. Me ei saa lähtuda praegu sellest ka kultuurilähe laekumisest, kuigi südamel natukene verd tilgub raha laekumise tõttu, sest Kultuurkapitali laekumised tõepoolest, et nüüd aprilli lõpu seisuga ja tundub, et ka maikuus lähevad allamäge ja eks me peame siin kultuuri rahastamisel veel täiendavat tuge otsima. Nüüd, mis saab nendest projektidest, mis 2019. aastal said kulka toetuse, aga mis koroonakriisi tõttu on jäänud pooleli ja mida ei olegi taotluses esitatud kujul võimalik teostada? Nendes siis vastavalt toetuse saaja ja Kultuurkapital räägivad omavahel läbi, mingil määral seda mõtet rahastada. Kui üritus jääb üldse ära või lükatakse järgmisesse aastasse, siis selle aasta rahastus lõpeb või kaob ära ja tuleb järgmisel aastal uuesti taotleda, sest olematute projektide jaoks raha lihtsalt kinni hoida sellel aastal et tuleb teostada sellel aastal teostatavaid projekte selle raha eest. Ja mis saab siis, kui taotleja on juba teinud omapoolseid kulutusi, aga nüüd selgub, et projekti ei saa teostada. Kas sellisel puhul makstakse raha tagasi? Oleneb ka taotlejast on igat liigiliiki taotlejaid, osal neist on see lihtsalt lisategevusosal on elu ja surma küsimus, nii et kindlasti Kultuurkapital vastavalt Ta vaatab kõik asjad üle. Seda raha, mis nüüd toetustest on kulutatud juba üritusele, mis kahjuks näiteks eriolukorra tõttu toimuda ei saanud. Seda osa Kultuurkapital tagasi ei nõua. Ja nüüd siis see, see 25 miljonit erakorralist abi, mida valitsus lisaeelarvega kultuuri ja spordisektorile on eraldanud ja mille taotluse voor algab ülehomme. Ma tean, et ministeeriumi esialgne prognoos oli, et kultuuriministeeriumiga seotud tud riigiasutuste ja sihtasutuste omatulu ennis kriisi tõttu saamata jääb. Et see eriolukorra algusest kuni esimese maini on mahus neli ja pool miljonit. Kas nüüd on tegelikult kahjud kokku löödud? Jah, ülevaade nendest on olemas. Aga kopp kui kokkuvõttes selle selle paketi suuruse kohta, kui siin on kõrvalt vaadates on mõned valdkonnad isegi olnud kadedad, et kultuur ja sport nii palju riiklikku toetust saavad, siis ma tuletan meelde, et kultuurijalajälg on lihtsalt nii suur ta, ta puudutab väga paljusid inimesi. Nii seda, selle naudingu ja ja Ma ei taha öelda meelelahutuse, aga just vaimse vaimse kirgastumise mõttes on väga oluline hingega osutus kõigile kodanikele olemasoluks. Aga teine asi on majanduse üks käivitavaid. Tal olid ikkagi, sest kui kultuurielu käib, annab see palju ka maksutulu ja seal on loomemajanduse osakaal väga suur. Kui see pausil on, siis on ka majandus uuesti jaluletõusmine kindlasti keerulisem, nii et et selles mõttes need summad on täiesti õiglased ja lisaks sellele 25-le miljonile on veel kultuuripoolele ja spordipoolele olulised. Et spordiklubid, kes on jäänud võlgu näiteks oma rentnikele kuskil kaubanduskeskustes või ütleme, kes kasutavad ruume ja nööri maksmisega probleemide ees siis nende toetuseks ehk spordis taristu hoidmiseks on Eesti olümpiakomitee kaudu riike suunanud sellisteks leevendusteks 400000 eurot veel täiendavalt. Ja ka põhimõtteliselt ajalehtede kojukanne 450000. Abistava meetmena on oluline ja digilehtede e-raamatute käibemaksu vähendamine 20-lt protsendilt üheksale protsendile. Ka annab nendele kultuurivaldkondadele hõlpu. Võib öelda, et riigiasutuste puhul see saamata jäänud tulu, kui nüüd pileteid ei suudeta müüa näiteks muuseumide puhul või, või ka või ka teatrite puhul ma ei mõtle riigiasutusi niivõrd, vaid riigiga seotud riigist, riigist raha saavate asutuste mõttes siis selle me suutsime rehkendada jah, juba juba eos kaunis täpselt välja. Ja nüüd me võime siis öelda, et näiteks muuseumide puhul on võimalik kompenseerida kogu selline kaotama tud, kaotatud aeg ja raha või tehtud kulutused saamata jäänud tulu. Peaaegu täiel määral selle kahe aasta kahe kuu eest. Nii et puudu ei jäägi midagi, aga arvestada tuleb, et kõigis nendes valdkondades nüüd ega kohe ei tulesaalid täis ega kohe tule, suured kassajärjekorrad ja piletimüüki, et küllap see üleminekuperiood või see, see raskem aeg veel pikeneb ka, nii et et nad õigusõigusega saavad sellise paraja rasvase piruka riigi poolt. Kas me võime siis rääkida sellest, et, et kuidas see taotlemine, mis kaheksandal mail, ülehomme see voor algab, kuidas seda täpselt on korraldatud, et üks asi on muidugi see, et ma võin seda uurida Kultuuriministeeriumi kodulehelt, aga, aga missuguseid juhiseid teie taotlejatele kaasa annate? Jah, taotlusvoorud on kõigis valdkondades erinevad. Ja juhiste mõttes tuleb koduleheküljelt täpselt vaadata. Kui see on öeldud, et et liiga palju tuleb võib-olla andmeid anda, siis nii ei ole. Me oleme püüdnud tegelikult selle taotlusvooru bürokraatiat võimalikult, et vähendada. Kaheksandal läheb taotluste keskkonnas ehk reedel, siis läheb taotluste esitamine lahti. Seitsme tööpäeva jooksul. Me neid taotlusi vastu võtma tahame ja siis võimalikult kiiresti hakkame otseseid langetama, nii et kõigist taotlusvoorudes puudutagu see muuseume. Kõiki, nii riiklikke sihtasutusi kui ka eramuuseume, ka neid, kes seni ei ole riigilt mingit tuge saanud või siis kontsert, kontsertasutusi või muusikakollektiive või ka tugiteenuseid, helirežiid ja stuudioid. Siis püüame hakata väljamaksetega juba maikuu teises pooles pihta, nii et, et rahad jõuaks abivajajateni võimalikult kiiresti. Et kas me saame täpsemalt rääkida, kuidas on mõeldud ja kui suur summa näiteks vabakutselistele, loovisikutele ja, ja treeneritele ja rahvakultuurikollektiivide juhtidele? Ja sellest saab väga täpselt rääkida sest on täpsemad andmed, kuna näiteks loovisikut, loometoetuste või vabakutseliste loometoetuste väljamaksmine juba käib. Selle täiendava raha väljamaksmine käib ja seal on praktikas praktikas juba nii-öelda oma mõõdikud olemas. Võime öelda, et süsteem on väga hästi käivitunud. Ja mõnes valdkonnas, kus on taotlusi eriti palju saame raha juurde anda, nii et praegu nähtavalt saavad ikkagi kõik vabakutselised, kes on loominguga tegelenud ja kellel praegu on looming loomingu eest rahasaamised või sissetulekut täiesti ära kukkunud, saavad täitsa efektiivselt ja kiiresti tuge, paljud on juba teatanud ka sotsiaalmeedias, et nad on selle raha kätte saanud ja ja hakkavad saama kuuekuist. Palgatoetust just või niisugust sissetulekutoetust, eriti palju vabakutselisi on, on kunstnike ja teatriinimeste hulgas. Võib öelda, et seal on taotlejad juba rohkem, kui esialgu nendel liitudel raha oli, aga sinna suuname raha kohe juurde. Kultuuriministeerium ise võtab loomeliitude kõrval ka taotlusi vastu, ta võtab nende taotlusi, kes vabakutseliste loomeliitudesse ei kuulu ja neid taotlusi on ka üle 200. Juba vaatame neid aktiivselt läbi et võib öelda, et seal loometoetuste pakett on olnud väga vajalik. Ja vabakutselised loojad on siit leidnud suurt tuge. Nüüd on kell pool kolm. Me hakkame vastu võtma kuulaja küsimusi. Neid saab esitada numbril kuus 11 40 40 ja enne, kui meile tulevad esimesed kõnet, küsin konkreetsemalt ka erateatrite rahastamise kohta. See oli kriitiline juba enne eriolukorda, et kes sai toetust, kes ei saanud, kuidas erateatrite toetamine nüüd on korraldatud. See on samamoodi taotlusvooru nagu ka riiklike sihtasutuste millest enamus teatreid on riiklikud sihtasutused. Poolsete taotluste esitamine peab tõestama, tulu on saamata jäänud ja esitama siis korrigeeritud eelarve eelmise aasta või ütleme siis selle aasta alguses vastu võetud eelarvega võrreldes siis muutused, mida kriis on toonud. Ja siis selle alusel rahastatakse nii seni riigist rahastatud teatreid kui ka neid teatreid kes ei ole saanud seni riigilt sentigi. Kordan veel telefoninumbrit kuus, 11 40 40 saab esitada kõnesid ja küsimusi meie kultuuriministrile Tõnis Lukasele ja vaatame, kas meil on esimene helistaja liinil. Hallo. Hallo tere. Tere päevast. On teil küsimus, palun? Tänan, see oli hea küsimus ja kultuuriminister saab vastata. Jah, loomingulisi inimesi toetatakse tõesti, sest Eesti ühiskond ja tema kultuur on ühtepidi väiksed, samas samas ka mitmekesised ja ja, ja me toetame, peaasi, et loomingulisus ühiskonnast kuhugi ei kaoks. Aga muuseumid uuendavad ennast pidevalt. Sellel kriisiperioodil ei ole tõesti uutel näituste avamist keegi teada andnud sest avamisi pole saanud füüsiliselt läbi viia küll, aga ma tean, paljudel muuseumidel on uued projektid käimas ja kohe, kui muuseumitesse sisse hakkab pääsema, hakatakse neid uuesti, jätkatakse ülespanemist. Ja ma arvan, et selle aasta jooksul me saame veel palju huvitavaid uusi näitusi ka näha kõigis muuseumites, nii riiklikes riigi sihtasutustes kui ka eramuuseumites. Kui ka näit, eks omavalitsustele kuuluvates muuseumides näiteks ülikooli muuseumites veel lisaks avalik-õiguslike muuseumites. Kõiki neid riik toetab ja mina kutsuks teid vaatama kohe järgmisel nädalal. Paljud muuseumi juhid on mulle rõõmuga teatanud, et anda kohe on oodanud, et saaks külastajat sisse lasta. Tallinnas näiteks on väga aktiivne meremuuseum nii lennusadama kui meremuuseumi Paksu Margareta hoone avamine. Külastajatel toimub järgmisel nädalal mitmed muuseumid, ülikooli loodusmuuseum, spordimuuseum, Tallinnas veel arhitektuurimuuseum, tarbekunstimuuseum, Läänemaa muuseum Haapsalus teeb ennast lahti nii, et ma arvan, kõik Eesti piirkonnad saavad juba kultuurilist naudingut muuseumitest järgmisel nädalal. Nii järgmine helistaja, halloo. Tere, tere päevast. Tere tunnis. Merca siinpool. Mul oleks ka muuseumi. Muuseumide kohta üks küsimus. Et ühesõnaga noh, need näitused, mis siis siin nüüd nagu testi. Aga, aga mis nüüd, ühesõnaga tänu sellele, et koroona tuli, et siis nad nagu oleksid pidanud, nüüd läheb nagu ära lõppema. Et kuidas sellega on, oskad sa öelda, et kas nad lähevad edasi? Ma siin vabandust, ma teen reklaami. Aga, aga lihtsalt, et see suurepärane see ERMis muinasjutunäitus oli kord, et kas et kas inimesed saavad veel seda vaadata? Kui nüüd muuseum lahti läheb või siis võetakse kolinaga maha, sest see on nagu lihtsalt nagu ülisuurepärane ja ma soovitan kõigil, kes pole käinud. See näitus ja väga hea küsimus selle näituse lahtiolek pikeneb pärast kriisiperioodi ja ma ei tea konkreetselt, et Eesti Rahva muuseumi juhtkonna otsust tähtaegade osas selle näituse puhul aga näiteks ka Jaan Manitski Viinistu kunstiprojekti pikendavad Eesti Rahva Muuseumi hoone teises osas ja paljud muuseumid on teinud selle otsuse, et nad annavad võimaluse oma suurepärase näitusi natuke kauem vaadata, kui vahepeal olid, näitas, et kaks kuud suletud, nii et et kes usinad on küllap ja kes võtavad aega kaubanduskeskuste kõrvalt ikkagi muuseumidele panustada, siis need kindlasti häid näitusi jõuavad vaatama. Nii ja vaatame, kes mille siit küsimuse esitab. Tere. Tere. Küsige palun. Juunil, kas selle toimumine on reaalne? Ma arvan, et selle jooksu toimumine praegu reaalne ei ole ka siis, kui me plaane muudame, noh, siin on kaks asja, üks, et iga sellist üritust tuleb pikalt ette planeerida ja siis viimane organiseerimise faas on väga intensiivne ja ja praegu me ju ei tea täpselt, mis seis juunis lon, aga teine asi praegu massiüritusi ikkagi mais ja juunis kindlasti lubada ei saa. Ma ei tea, selle jooksu osa jookse ja selliseid üritusi lükatakse edasi, osa jääb lihtsalt toimumata, aga, aga tegelikult rahvasportlasi kutsutakse üles nii-öelda ise tegema distantsid läbi ja virtuaaljookse palju selliseid asju, nii et rõõmu spordist ei saa keelata lõbuks, spordiga saab koroona vastu ja viiruse vastu kõige paremini. Ja mis puudutab toetamisest, siis kultuuriministeerium selle 25 miljoni see toetuspaketi sees toetab ka rahvajooksude korraldajaid. Nad on väga-väga suur lööki ei saaks ja saaksid siis, kui elu jälle lahti läheb, uuesti jookse hakata korraldama. Nii Ehcambelga järgminegi sealiinil tere päevast. Isee Peab vist veel pisut ootama, aga kutsun kuulajaid üles küsima spordi- ja kultuuriürituste kohta kultuuriministri Tõnis Lukase käest. Mul endal on niisugune küsimus, et kui muuseumide ja näitusesaalide teenindajad tegelikult nõutakse nüüd maskide kandmist, siis kas need maskid annab tööandja või peab iga töötaja nad ise ostma? Need annab tööandja, vähemalt praegu on mulle täiesti loomulikult muuseumide juhid, kellega ma rääkinud olen sellest kinnitanud, et neil on need varud olemas ja nad võtavad seda oma kohustusena. See, sest eelarve on muuseumidel säilinud ja nad saavad seda majanduskuludeks kenasti kasutada. Vaatame, kas me saame järgmise helistaja. Hallo. Tere. Tere, kuuleme teid. Mul on niisugune küsimus, kui on lastetud Georg Otsa sellele kontserdile loomelinnakus pilet ja see on nüüd edasi lükatud. Aga mina olen riskigrupis, ma ei taha ka hiljem sinna minna, ma olen lavainimene. Kas on võimalik selle piletiraha piletilevist tagasi saada või kuidas need asjad käivad? Mina võin praegu seda olukorda täpselt tundmata öelda, et on võimalik tagasi saada, kui pakutud aeg ei sobi. Millal täpselt see sõltub, kuidas on tulnud see konkreetne vormistatud otsus korraldaja poolt et ära jätta ja edasi kanda, aga, aga lõppkokkuvõttes enne seda tähtaega pead saama piletiraha tagasi küll, aga ma pöördun kõigi poole, kellel kellel on jäänud nii-öelda piletid sellesse viiruse lõksu, siis kui väga suurt vajadust ei ole, et neid tagasi tagasi andma raha eest. Nii saame ka toetada oma kontserdikorraldajad ja etenduste andjaid, et küsijale D raha kohe tagasi. Ju siin on juriidiliselt küsimus, et kui me praegu näiteks suurte kontserdite puhul veel ei saa täpselt öelda, kas kontsert toimub suvel või ei toimu, siis praegu veel ärge kiirustage seda raha ka tagasi küsima, kui asjad on selged, siis, siis tehke oma otsus. Ma pean omast kogemusest ütlema, et mina tõepoolest olen siiski ühelt teatrilt raha tagasi küsinud ja ja minu arveldusarve number on võetud ja öeldud. Ma saan oma raha tagasi, aga, aga mitte hiljem kui 31. detsembril käesoleval aastal. Nii et et ma saan kõigest aru, et kontserdikorraldajatel kui piletilevile piletimaailmal on selle segaduse õigeks ristimiseks vaja ikka mitu kuud aega ja, ja vaatame, kuidas see siis kõik ükskord lõpeb. Muidugi kõik peavad ellu jääma ja kui täpselt ei ole teada, millal kriisist välja tullakse, siis majanduslike otsuste tegemisel noh, kindlasti on, on mõnikord raskusi. Nii vaatame, mida küsib järgmine helistaja. Hallo. Aitäh, ja loomulikult on Mahtra muuseumisse minge ja, ja selliseid nii-öelda mõisa talu koos või kõrval eksisteerimise eksponeeritakse mujal ka, aga taluhooneid on ju Eesti muuseumitest palju, vabaõhumuuseum oli juba sellel nädalavahetusel lahti vähemalt välised osad, sellest käis palju inimesi rohkem kui tavalisel nädalavahetusel. Jaa. Jaa, paljudel muuseumidel maakonnamuuseumitele on oma omad Taluekspositsioonid eraldi olemas, nii et vaadake ringi ja Eesti talurahvakultuur on eksponeeritud ja rookatust näeb ka väga tihti. Nii järgmine helistaja, halloo. Tere päevast loo ja kuulame teid, tere. Tervist jah. Küsimus rahvakultuurivaldkonnast. Et kui palju sellest toetuspaketist, millises osas on mõeldud laulupeoprotsessil osalenud kooride dirigentide toetuseks? Aitäh jah, aitäh küsimuse eest, 600000 eurot läheb siis täiendavalt, et Eesti rahvakultuuri keskuse kaudu kollektiivijuhtide toetamiseks, seal on oma taotlusvoor ja, ja, ja Eesti rahvakultuuri keskus annab selle kohta, muide, mis asub Viljandis? Annab selle kohta täpsemat informatsiooni, nii et loodame ärajäänud proovide ja kontserdite perioodil sissetulekuta jäänud koosseisude juhid saavad sealt tuge. Ja missugune õnn, et laulupidu sai eelmisel suvel ära peetud seda ja siin need sageli olen ju saan natuke rohkem tartus olla, sest videokonverentsi seal tihti tihti pidada ei pea kogu aeg Tallinnas käima. Siis ikka käin seal laululava ümbruses ja mõtlen, et tatart, mitu laulupeo traditsioon päris suure kontserdiga ja, ja ta ja tantsukontserdiga sai eelmisel aastal peetud. Olen just mõelnud seda, et hea, et ei olnud selle aasta dial oleks segadust rohkem olnud, nii et vanajumal ikka Eestit ja tema kultuuritraditsiooni hoiad. Järgmine helistaja Hallo. Tere päevast, tere. Ongi Hinused paar nädalat tagasi, vähemalt muuseumi inimeste seas levitati USA-s tehtud küsitlust mis näitab seda, et kui eriolukord lõpeb, siis üks esimesi kohti, kuhu inimesed soovivad minna loomaaedade botaanikaaedade kõrval on just nimelt muuseumid. Kas on kultuuriministeeriumil, kas koos EASiga või kellegi teisega plaanis teha ka sellist uuringut, et mida siis inimesed tahavad teha siinsamas Eestis, et see on küll natukene õunte pealt ennustamine, aga äkki oleks ka hea, et sellistesse uurida, sest ka räägitakse ju, et siseturism praegu võiks juba vada potentsiaali selle jaoks on. Et see on väga hea idee, ma arvan, et EAS praegu monitoorib siseturismi ja üldse turism, aga praegu tõesti perfektiivset siseturismi väga hoolega ja ma ei tea, konkreetsete uuringute mastaap praegu hetkel ütelda, aga aga ise, muuseumi inimesena ja kultuurivaldkonnas kaua olnuna võin öelda, et ilma meie kultuurivaldkonnad, ta ei oleks meie turismimajandus Khani aktiivne sugugi, sest need kaks asja käivad ikkagi käsikäes. Ja, ja ma loodan, et see, kui kultuur, et siiski mõõdetud sammudega avaneb, annab ka inimestel ringi käimise ja muude teenuste tarbimisele omandamisel uue tõuke. Sest kui inimesed liiguvad kultuurisündmustele või muuseumidesse, vajavad nad ju midagi muud ja näevad kaunist Eestimaad, nii et need kaks asja on väga seotud. Nüüd ühes eelmises vastuses kultuuriminister Tõnis Lukas, te ütlesite, et muuseumidel majanduskuludeks raha jätkub aga praegu on siiski teada nii mõneski muuseumis, võib-olla ka kontserdisaalis saaliteenindajad teie klienditeenindajate palka on vähendatud. Kas on mingit aimu, kui kauaks? Strateegilised juhtimisotsused teevad kõik muuseumi juhid ja ültse asutuste juhid ise. Ja kui on tegemist riigilt palka saavate inimestega, siis palgavähendus otseselt ei ole tulenenud kindlasti mitte riigipoliitikast siin riik omafinantseerimise tagab. Kärt Meil ei ole toimunud selles valdkonnas. Kui see on olnud oma tulust ja omatulu on ära kukkunud, siis jällegi iga juht jääb oma strateegilisi otsuseid, kui paljude inimesi vajab tulevikus, kui palju ei vaja. Ja kas ta kas ja, ja ta peab ju nendel juhtudel ka töötajatega kokku leppima. Aga mina näen, et kuna muuseumide see toetuspakett, et on, on tõepoolest ka valdkonniti kõige suurem siis ma näen, et kui riigi need kriisitoetused on käes siis on muuseumijuhtidel ka jälle hõlpsam inimestele palka maksta. Sest me kompenseerime ikkagi suurema osa oma tulu kaotusest. Kindlasti. Nii järgmine helistaja, halloo. No kuulame teid, tere, tänan. Mina tahtsin küsida alles, nagu jõudsin teid kuulama hakata, aga on selline naljakas küsimus või ma ei tea, kas ta naljakas on, aga on niisugune lugu, et kas sellel vana Baskini teatrile on ka raha eraldatud. Sest eelmine minister ei eraldanud Aitäh küsimuse eest ja vana Baskini teater nagu ma olen aru saanud, kuna selle juht on ka aktiivselt teatrijuhtide nõupidamistel kogu aeg, kus ma olen ka, et mitmel korral ka kriisi ajal osalenud kindlasti taotleb ja, ja vahendid on rahalised, toetusvahendid on ette nähtud nii neile, kes riigilt on tuge saanud, seni, kui ka neile, kes ei ole saanud finantsilist tuge. Kuidas see raha jaotub pärast taotlusvooru? Lõplikult, seda mina praegu ei oska teile ütelda, et kui palju taotleda peetakse ja kui palju võimalusi on, aga aga jah, kõigil on võimalus taotleda ja see puudutab ka erateatreid, eramuuseume, erakontserdiorganisatsioone, me vaatame eesti kultuuri tervikuna. Omandivormid ei ole siin tähtsad. Nii meil on saate lõpuni jäänud napp seitse minutit. Kui keegi soovib veel kultuuriministrile eeloleva suve kohta küsimusi esitada, siis numbril kuus 11 40 40 saab seda teha. Siis on siin küsimused. Kui suur on erapidu ehk kas ma võin näiteks Karl-Erik Taukari kutsuda mingile juubelile pulmapeole, et kas riik seda kuidagiviisi mõõdab või reguleerib. Siin on kaks poolt, esiteks eraüritusi, mis on kodustes tingimustes ka koduõuedes ja nii edasi ei ole tegelikult riik määratlenud. Kutsume üles inimestel oma turvalisust tagama seal aga et ei võiks pidada pulmi juubeleid, mõnikord ka kurjemaid sündmusi, et ei võiks inimesi kokku kutsuda, seda keeldu ju tegelikult ei ole või on avalikud kohad, kui renditakse mingeid ruume, siis võib-olla keelt peal ja praegu ka on aga kindlasti meie ühiskonnas me arutame ka seda, et mida siis tähendab ka näiteks väiksemate ettevõtmiste korraldamine. Mul on hea meel, et selle nädala lõpust on võimalikele kiriku koguduste koguneda kirikuhoonetesse. Minul selle juurde tekib kohe küsimus, kas ka väiksed kammerlikud kontserdid kirikutes on võimalikud ja, ja kuidas minna sealt edasi, kas luuleõhtud on kusagil klubilistes tingimustes võimalikud, et kindlasti me arutame, Soomes on see piir praegu 50 inimest ka suve alguses, neil ei saa üle 50 inimese lisi kogunemisi üritusi toimuda, nii et et kindlasti need piirid saavad olla kaunis väiksed, mis saab avalikes ruumides teha. Praegu veel valitsus sellele arutab, nii et lõplikuma ei saa öelda. Aga eratingimustes oma üritusi. Kui nüüd päris ei provotseeri suuremat rahvakogunemist kokku ja liiklusummikuid ja selliseid asju, neid saate kodustes tingimustes korraldada, kutsuge sinna Taukar või, või mustkunstnik või keegi veel, nii et et ise vaata. Nii meil on kaks kõnet veel ootel, tere. Halloo. Kuulame. Jaama Jaagule tervist, niisugune küsimus on, et kuna nüüd on momendil 31. juulini ja kõik sündmused sisuliselt peatatud, on need festivalid, suuremad kogunemised, jaanipäevad ja nii edasi ja nii edasi. Et mis saab nendest rendifirmades, kus töötab üsna märkimisväärne arv inimesi. Et mis, nagu riigil on sinna plaan nagu nende firmadega ette võtta, kas on mingid toetused või, või kuidas kuidas see abi peaks tulema? Aitäh, kui, kui mõeldud oli rendifirmasid, kes kelle pindadel korraldatakse selliseid üritusi, siis ruutmeetri toetust otseselt ette nähtud ei ole. Nende hoonet ja omanikele omavalitsused oma kultuurimaju rahvamaju kindlasti saavad toetada ja ja mingites riiklikes asutustes oma saalid, need on ka finantseeritud. Aga jah, niisugust ruutmeetri toetust ei ole, samas me toetame kontserte, organisatsioone, korraldajaid ja nende raha jõuab ju ka pindade ja kohtade omanikele omanikeni mingil ajal kaudselt on tugikahtlemata olemas. Kui on juttu tehnika rendifirmadest, kes näiteks helindavad üritusi, siis nemad on ka kultuuriabipaketis taotlemis kõlbulikud ja võivad sealt rahud raha taotleda. Ja veel üks kõne, halloo. Hallo, tere. Tervist kuulame, minul oleks küsimused. Kunas Loomaaiaväliala ja siis jalad avatakse ja veel. Kas Tartus on juulikuus? La? Aitäh ja aitäh küsimuste eest, et Tallinna linn tegi oma pressikonverentsi täna ja mulle jäi sealt meelde, et loomaaed avatakse järgmisel nädalal või ülejärgmisel nädalal, siis praegusest võttes kas üheksateistkümned võisse kuu, võib-olla Tallinnas saate rohkem teada, see on munitsipaalasutus. Ja nüüd, mis puudutab laat, tasid niisuguseid suuremaid rahvakogunemisi, siis jällegi üks asi on tervishoiu nõuded, kui meil epideemia annab järgi ja, ja me oleme ühiskonnale Niibanud, palun palju panustanud, et on olnud ju tegelikult päris tublid ja me oleme saanud nakatumise näitajad alla, sest mina loodan, et suvel ju ka selliseid laatasid ja festivale küll piiratud mahus turvanõudeid täita ja nii edasi. Ma loodan, et on võimalik kõike teha, aga seal on väga palju väga palju küsimusi, väga palju küsimusi. Sest teatavasti suured nakatumise puhangud on tulnud rahvakogunemistest kas või Saaremaa üks, üks spordivõistlus, mõned kohad veel on teada, kogu kogu maailmas, on, on teada. Me ei taha ju uut nakatumise lainet, aga me ei taha ka meelega elu kinni hoida. Nii et vaadake jooksvalt seda uudist. Laat on küll kultuurisündmus, aga on ka suur majanduslik sündmus, nii valitsus analüüsib kogu olukorda ja meelega me kindlasti kurja pärast üritusi kinni ei hoia. Tahaks ju kogu elu lahti teha. See kõlbaski optimistlikeks lõpusõnadeks, aitäh küsimustele vastamast. Kultuuriminister Tõnis Lukas võtke heaks just ja, ja loodetavasti saame kultuuriteemadel rääkida juba mõnes kas mai lõpu või juuni alguse reporteritunnis. Hea meelega kuulmiseni.