Tere hommikust. Mul on hea meel, et võin jagada teiega sel nädalal hommikumõtisklusi. Aastaid tagasi ühel hommikul helises meie kodus uksekell. Tähendab, selles ei olnud midagi ebatavalist, aga kui muidu oli meie uksekell sätitud tegema häält klind Lonn siis tol hommikul tegi seti ta Tiida ta tiidi. Meie vaatasime abikaasaga hommikusöögilauas teineteisele üllatunult otsa ja ma jooksin trepist alla. Ukse taga. Aga ei olnud mitte hingelistki. Tolle päeva jooksul tegime uksekell sedasi mitmeid kordi. Nimelt oli meie Kell juhtmeta töötas üle mingi lainepikkuse, ju siis ostis keegi naaber omale ka sellise kella. Me lootsime, et nende Kell ikka meie nupu peale ka reageerib. Jumalaga on mingis mõttes nagu meie uksekellaga. Me näeme jumala tegusid, oleme veendunud, et nende taga on jumal. Siin on omakorda väljakutse. Kui tõeliselt tajume me kõikväelise jumala kohalolu oma elus ja tema lähedust piiblis Markuse evangeeliumis on jutustus sellest, kui Jeesus sõitis kordama jüngritega paadis üle Galilea järve. Ma loen ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest. Jeesus oli paadipäras istepadjal magamas ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle. Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et hukkume ja tema tõusis sõitles tuult ja ütles järvele jää vakka, ole vait ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks. Ja ta ütles neile, miks te olete nii arad, kuidas teil ei ole usku. Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele, kes tema küll on, isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna. Kui päike paistis, järve pind oli sile, ei tulnud õpilastel usu küsimus üles. Jeesus oli väsinud ja heitis paadipingile pikali, sättis oma pea kenasti istepadjale ja uinus. Äkitsi tõusis tuul. Galilea järve ilmastiku eripära on, et mägede vahel võib tuul tõusta väga äkitselt. Lained olid nii kõrged paadivett täis, vett tuli sisse rohkem, kui nad jõudsid välja visata. Nii kaua vehklesid, kuni mõistsid, et olukord muutub lootusetuks. Õpilased ei olnud seni Jeesust äratanud. Lõpuks ajasid nad üles, pahandasid, et kas ta üldse ei hooli, et nad ära upuvad. Jeesus vaatas meid üllatunult võib-olla väikese sisemise muigega. Tõusis püsti sõites tuult ja laineid ning need jäid vakka. Ja ta ütles neile, miks te olete nii arad, kuidas teil ei ole usku? Kõikväeline jumal inimeseks saanud, Jeesus Kristus oli nende kõrval ja nad ei tajunud seda. Kes kõikväeline jumal võib-olla piltlikult öeldes meil paadipäras magamas ja me püüame üldjuhul ise hakkama saada ja kui asjad ei lähe, oleme pahased, et ta ei aita. Ja kõik, mida me temalt ootame oleksid ta üles ärkaks ja aitaks ka vett kühveldada. Kõigeväeline jumal otsib inimesi usku ja ta on võimeline enamaks. Võime vaid arvata, mis siis juhtub, kui jumal meie kõrval saab meile tõeliseks reaalsuseks. Jumal, õpeta meid, sinu lähedust ja väge tajuma. Ilusat päeva.