Vahel on mul tunne, et meie kaasaeg on jäänud väga vaeseks vähemalt pühade mõttes, meil on väga vähe pühasid, mida teatakse, tähistatakse ja mis on sellised vabad päevad või mille puhul on siis hea mingeid kombeid täita ja toimetada. Homne päev on jüripäev ja mis on selle päevaga seotud, milline on olnud selle päeva roll kunagi ajaloos? Seda põnev, teada ja abiks on rahvakalendriuurija folklorist Mall Hiiemäe, kes on Eesti rahvakalendri tähtpäevi põhjalikult uurinud. Tere. Tere. Öelge Mall, palun. Niimoodi, et et, et ta on olnud väga suur ja väga tähtis ja ära kadunud, nii nagu siin elus palju juhtub. Kui tähtis ta võis olla võrreldes või, või kus ta paiknes meie rahvakalendris võrreldes näiteks jaanipäeva, talvise pööripäevaga või paastumaarjapäevaga. Võrreldes talvise pööripäevaga on ääretult oluline, sest pööripäevad ei ole kuigi tähtsad. Paastumaarjapäevaga enam-vähem on võib-olla võrreldav kuigi teisene antenni sisu aga jaanipäev ja jõulud, need ületavad kõiki. Aga kõigepealt selle päeva tähendusest, siin on tõesti mitu tähendust ja ühed on jäänud juba varju ja neid enam ei teata, ei peeta, aga teisel on tänapäevani aktuaalsed, aga sinna, kus me jõuame tõrvikutega jooksmiseni ja, ja tule tegemisele ning tänapäeval on ikkagi veel hästi palju ajaloos kõigepealt pühakuks kuulutatud mees ja tema surma mälestuspäev. Nii nagu paljude teiste märtrit, ega on ka temaga olnud niimoodi, et et Rooma keelselt jõuklet Jaanuse ajal on ta olnud siis langenud oma usuliste veendumuste pärast ohtu ja 303. aastal on tema surmapäev. Ja siis ei teadnud keegi, kui oluliseks saab üks püha Jüri või Püha Georgi just nagu ta tegelikult on, sellel ajal aga elu ise suunasta ette esiplaanile. Ja ta on nii kirikus käskis teha olnud eriti või vene õigeusu kirikus. Lohe on muinasjutu kangelane ju hästi palju olnud ja kõikidel rahvastel teada, ehk meil on ainult pisike sisalik, kes on nagu sarnane lohega, aga pühapiltide peal on nad kõik olemas. Ja kujutavas kunstis ka. Ja see Püha Georg on siis ise vapper ja, ja tema hobu on vapper ja tema teda siis kujutatakse. Ja see on liitunud iha jürikujutelm, aga samuti sobib talle imehästi pähe takja ta ju piltide peal ongi. Madu on kõige kurjuse sümbol, aga siin on just see niisugune, et ta ekspansiooni õigustamiseks kujunenud. Ja siit võib siis ütelda, kas selle kohta paar sõna, et mida tähendavad need Georgi lindid siis tegelikult, mida praegusel ajal kahkanud takse. Nemad tulid neil lagedale pärast pronksiööd ja siiamaani vist päriselt unustatud ei ole, sest on korraldatud ka selliseid aktsioone ja, ja protsessioone, kus põnnitakse ja lindid on rinnas. Pronksiööd sõitsin Tartu Narva maanteed pidi siis ühe bussipeatuse sildi küljes oli linti, ma mõtlesin tükk aega, milleks lint seal ja siis mul tuli meelde ja siis ma sain aru, mida see tähendab. Ja muidugi oli kurb seda vaadata, sest mina teadsin seda. Milles see lindi tähendus tuleb? Ka ei paista kaugele ja ta on niisugune, on Ravanssi ja enam-vähem pruuni või musta kirja kaugelt paistab pruun. Aga tähendus on ta tugev ja me näeme, et see tähendus ei kao. Sest see sobib ka väga hästi suurriigi õigustamiseks vallutada palju maid, sest et oli vaja päästa millest kedagi. Aga ratsust sai hobuste patroon. Ja just idapoolses skulptuuris, eriti setu traditsioonis on rahvaluule kogumise aegadest jäänud need teated ja see püsis kaua ja kauakari aeti välja ja vahel on olnud niimoodi, et hobuste õnnistamine on olnud lausa eraldi. Jüripäev rohkem niisugune looduse tundmaõppimise ja vaatamisel ja uskumust ja ja seletust edasi anda, nii et karja välja laskmine karjahooldus kuulub siia samuti. Valijale aga ja korra paluks teil ajas tagasi vaadata selles mõttes, et kui me läheksime mõttes aega enne Eesti risti usustamist siis olid ju samamoodi siin karjapidajad, olid kombed, olid vanad uskumused looduse ärkamise ja kõige selle kohta, et kui palju võib see vastata tõele, et tegelikult need vanad eestlased, kes siin olid, võtsid küll selle võtsid küll ta Püha Jüri kuulda, ütleme nii ida kui lääne poolt, aga säilitasid oma selle vana ja kuidagi tekitasid sellest millegi midagi uut. No kindlasti ikka on öeldud niimoodi, et kuigi teistest skulptuuridest ülekannetena tuleb üsna palju teadmisi ja uskumusi, nendele antaksegi ikkagi oma sisu ja jüripäev, on üks selliseid, kus on see päris selgelt tunda ja näha, kuidas kujundatakse ümber ja rakendatakse see oma põllumeestekarjakasvatajate teenistusse, huvidesse. Nüüd looduse vaatlust on tehtud meil ka samuti ja vastavalt sellele, kuidas meil parasjagu on ja vaadatakse just 23. homne päev, siis mis on enne ja pärast jüripäeva siis selle järgi saab ennustada kogu suveilmaprognoosi, tähendab, pikaaegne ilma enne on saagi prognoosi näiteks, et kui orast juba katab vares, siis talivilja oras, siis tuleb hea saak sügisel, see on nüüd siis saagi prognoos. Üks näide siis, et kui näiteks enne jüripäev on juba äike olnud, tänavu minu teada ei ole olnud, siis tuleb soe suvi. Aga kui äike on juba enne jüripäeva, müristab külmaks ja jääb vähemalt külm kevad. Ja muidugi üsna palju on siin seoses madudega, et kas madu on väljas, tähendab uss nagu meile öeldakse rästik või nastik ta siis on enne või pärast tüli päeva. Ja kuna see lohemadu on seal ikonograafias ja kõiges nii silma ees ja nii tähtis, siis on rahvameditsiinis ka enne jüripäeva tapetud ussist saadakse mingit rohtu ja ravitakse, sellega hoitakse, pannakse. Ja see, mis tänast on, siis selle järgi ennustatakse jälle, et milline tuleb suvi ja, ja muud sellised tähised. Ja kui meie teadsime nüüd seda fenoloogilist aastajaotustähist, et selleks on Siis taastumal juba näiteks on temperatuuride jõudmine null kraadi juurde ja selle järgi saab määrata, mis siis edasi saab, aga jüripäevaga seoses on niimoodi, et et taimi kasvu algus on see oluline tähisagronoomi, tele ja loodusteadlastele viis kraadi selts just ja, ja see on siis olnud aastate keskmine. Võime seda võrrelda sellega, mis praegu on, aga need praegu kahjuks enam ei kehti. Ja me peame harjuma, et kõik on muutunud. Ja pääsukese saabumine on näiteks üks kodune lind, kes oli kõikidele teada-tuntud. Kui tema saabub enne jüripäeva, siis tuleb soe suvi, soe kevad ja kägu, varajane kägu. Siis samuti jah. Aga kui tuleb kägu pärast jüripäevast hiline kevad ja siin tulebki rääkida seda, et, et kalendrireform 1918. aastal muutis need tarkused ära. Ülestõusmispüha ja nimetati ja neid on, neid on nagu kaks. Sai selgeks, et vana kalendri järgi on ühed pühad ja testid on kaks nädalat hiljem enam-vähem ja meil oleks vana jüripäev siis kuues mai ja vanaks nimetatakse ka vana jaanipäeva, sest need on olemas nii fenoloogilised olulised tähtpäevad meil siiani olemas uskumustes, et seda on ikka arvestatud ja mis on oluline, ongi põld, aeg, õu. Ja see, et tegemist on sotsiaalse kondlusega külaga ja see tuleb nüüd sealt germaani poole pealt. Vein on juba mõisad ja meie oleme orjastatud rahvas, siis hakkab jüripäev olema selliseks daatumiks, mis jagab just aasta kaheks pooleks jüripäevast mihklipäevani suvepoolaeg suvepool aegunud, tsipake lühem või talvine poolaeg, nii et siin selle peale, et aasta läks täpselt pooleks, aga suvised ööd põllumeestel, karjakasvatajatel on ikka niivõrd oluline, et see määrab kogu selle aasta kulgemise. Aga millal tuli seal tõrvikutega jooksmine ja lõkke süütamine, kas see on tõesti siis Bornhöhe tasuja mõjutustel või? Kindlasti mõjus kaasa tasu ja, ja kellel on kodus raamat olemas, otsigi riiulist tutkit üles, lugege läbi, sest niikuinii välja praegu eriti pääse kõndima ja siis natuke vaheldust ja sellega saab seda tähtpäeva tähistada. Aga kõik need rendi ja töölepingut, mis siis tehti, oli mõisas, oli selle viletsate teedega ja mullateedega ja vankritega koliti ühest kohast teise ja siis talurahval olid kah sulaste vahetus, kus oli uued lepingud, tüdrukud tulid uus sulane, esimene tööpäev ja siia tuleb siis natukene niisugust esimese päeva kombestikku selles suhtes kõlab tänapäevaselt, et meil on jälle üleskutse, tulge maale tööle ja uut jõudu on kindlasti vaja, et parajasti vaadata tänapäevase tehnikaga ikka netist või kust need pakkumised on ja, ja võimalused ja suhtlemised ja mobiilid on selleks olemas. On aeg alustada siis. Jüripäev toonud ka mitmeid muutusi, nagu ma ütlesin, et väga tähtis päev ja tähtsaks tema sai suureks sai. Karjalaskepäev, mis on meil esimene aprill olnud, kummalisel kombel ongi läinud jüripäeva peale siis on läinud künnipäev põllutööde algust 14. aprill jüripäeva peale ja siis on hakatud arvestama ka väga vanast kalendrisüsteemist pärit külvinädalaid jüripäeva järgi ja siis ma olen vaadanud neid omaaegseid trükikalendreid, kuidas tema on tehtud siis nädal on ikkagi Kuugalendist ta küll, aga praegu on ta kalandis konkreed Me kuupäev, millal ta algab ja millal lõpeb ja siis on arvestatud, et jüripäevale lähedal olevast esmaspäevast täiteks happessis külvinädal lugema, need olid nädalat millegi arvestati, millal tuleb midagi külvata. Ja kõige varem siis varane kaer ja, ja kõige varem paranev vooder, mis nad mõlemad varased kultuuride ja lõpuks tulid siis teised. Ja hoonete ümbruse koristamine ja see on olnud ka ikkagi möödunud sajandi lõpul kogu aeg ja tänapäeval ka võiks ju olla. Meie ajal ja hoonus, hoonet, ümbruse koristamine ja siis on huvitav, eriti idapoolses, Eestis on see 200 taimelava prahipõletus ja kui täna hommikul kutsuti raadius ülesse teine kodude juurde tuld, siis sellel oli varem ikkagi niisugune sisu, otstarve ka. Ja kapsaseemned külvati siis järgmisel päeval, täna eelõhtul, nagu on siis alati kombeks teha maagilised toimingud ära enne kui tahta tuleb. Ja homme peaksid seemned sisse külvame, siis on veel tuhk segamini ajada, seal pean ja, ja muld on soe ja hakkavad kiiresti idanema, saab siis noori kapsataimi, tänapäeval on see asi kasvuhoonetesse siirdunud, need enam seda ei tehta, aga kunagi oli tõesti niimoodi. Ja mis huvitav meelelahutusmillest me tänapäeval ei saanud enam lugu pidada, on see, et et need inimesed, kes tööle tulid, nemad võisid siis kokku koguneda tavaliselt jaanimägedele, kus jaanituld tehti, olid sellised tõsised külakogukonna kokkutulekukohad ja siis tehti jürituld. Aga hiljem, kui meil hakkas juba palgaline töö ja see tsaariaeg ära lõppes, siis on olnud ikkagi esimese mai õhtul ja siin on see Maidule tegemine nüüd mälestustes veel siiamaani alles, aga Jüritult mäletatakse võib-olla veel vanema põlvkonna suhu niimoodi seal kagupoolses Eestis, kus ülitule tegemisel on olnud hästi palju kõrvaltähendusi. Ma leian aga mida te ise homme plaanite teha, kas on mõni asi, mille teete ära lähtuvalt siis rahvakalendrist ja kommetest? Täna õhtul tahaksin ma küll minna ja vaadata, kuidas sellest tuletegemisega on, sest et eelmisest aastast jäi ikkagi hästi palju risu ja meil on oma metsatukk ja, ja seal sai teha endale mõned puud maha võetud ja halgudeks lõigatud ja, ja seal on need oksad kokku korjatud ja need kuivama ja nüüd on astamad kuivanud ja need on pärast teha jürituld. Ja ega ma sellega ei mõtle, et nagu Lõuna-Eestis on öeldud, et olid soe, silmade põletamine või kõrvetumine, palutamine, nagu nad ütlevad, et siis hundi silmad on kriimud ja. Noh, üks võimalus on, et kodus õmmelda ja seda muidu teha, aga põhjust leiab siis ikka kui ütelda, et, et nüüd susime soe silmi seal nõelumine ja õmblemine, et sellega, see on niisugune analoogiamaagia torkimine, krundi silmad, siis pimedaks. Ja need karja väljalaskmist ka niimoodi, et meest ka väljalast on, eks ole ju neid loomin, aga suures karjas küll. Karjased mine, kes siia juurde väga tore komme. Et seda vaatama küll, et paljajalu välja ei lähe. Ja teise peresse minek on ammugi keelatud paljajalu minekuga saad halba kontakti lihtsalt, sest naastu maod hingamata maha ei tohigi istuda veel sealt Halm haiglasse, sealt näiteks maalised maa-alused jõud ja teise peresse ei tohi minna eriti naised sellepärast et nemad on nõrgemad ja nemad kannavad neid halbu kontakte. Suurepärane aitäh Mall Hiiemäe nende lugude eest on, mida meenutada, mida mäletada ja teada ja kindlasti on mõned sellised kombed, mida tasub ikkagi alles hoida.