Tervist eetris on muusikauudistesaade helikaja ja tänased teemad on järgmised. Kultuurid ministeeriumi muusikanõunik. Marko Lõhmus kommenteerib 2008. aasta muusikavaldkonna eelarve-ettepanekut. Täna tähistab oma 90 viiendat sünnipäeva helilooja, dirigent, pedagoog ja klarnetimängija Aadu regi. Tartus esitleti CD plaati Aadu Reegi 95. Tervitus, noored sõbrad. Juubeliüritusi tutvustab Toomas Peterson, keda küsitleb Hedvig Lätt. No on René Eespere autoriplaat kontsert, daatust, laatus. Heliloojat küsitles Mirje Mändla. Ilmumas on Eesti muusika biograafilise leksikoni esimene köide. Sellest räägib toimetaja Tiina Mattiisen, keda küsitles Kersti Inno. Tartu Vanemuise teater annab praegu külalisetendusi Soome rahvusooperis Helsingis. Muljeid jagab teatrijuht Paavo Nõgene. Täna kell kuus esineb Tallinna raekojas ansambel reson naabilis. Tarmo Johannest küsitles sel teemal Ardo Västrik. Eesti rahvusmeeskoor ja Hortus Muusikus annavad järgmisel nädalal kolm kontserti Tultsis Jesu. Lähemalt räägib dirigent Kaspars Putting, keda küsitles Marge-Ly Rookäär. ERSO kontserdid koolian muusikas. Olari Eltsi juhatusel toimuvad järgmisel nädalal Võrus ja Tallinnas. Sel teemal vestlevad Annika Kuuda ja Andres Siitan ning saate lõpul kuulete muusikauudiseid maailmast, mida vahendab Priit Kuusk. Mina olen toimetaja Karin kopra soovin kena kuulamist. Klassikaraadio mikrofoni ees on nüüd Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Marko Lõhmus ja me räägime 2008. aasta muusikavaldkonna eelarvest ehk siis ettepanekutest selles valdkonnas. Kuidas siis järgmisel aastal rahad jagunevad, kas on mingeid suuri erinevusi võrreldes nüüd lõppeva aastaga? Nojah, kõigepealt saame me rääkida tõesti eelarve projektist, mis on läinud välja Kultuuriministeeriumist ja mis on saanud vabariigi valitsuse heakskiidu, seal on tehtud muudatusi ja, ja teadupärast vastavalt meie põhiseadusele riigieelarve võtab vastu riigikogu, tavaliselt juhtub see siis kuskil novembri lõpuks, nii et nii et hetkel on, see on see menetlus riigikogus käimas ja, ja ma saan kommenteerida tõesti neid algatusi, mis siis muusika valdkonnas Kultuuriministeeriumi eelarvest on, on võib-olla teisiti, kui eelnevatel aastatel. Muusikanõuniku tegevust seostatakse tavaliselt kultuuriministeeriumis nii-öelda pehmete rahadega, nagu ma ise ütleme ehk siis kõikvõimalike toetusprogrammidega muusika valdkonnas on neid kõige rohkem. Hetkel on siis 2007. aastal on on meil seitse toetusprogrammi ja ma arvan, et hea uudis on see, et ükski neist ei kao ära 2008. aastal ja väga vähetõenäoline, et ka ka midagi neist vähendatakse juurde. Tõepoolest, on on olnud nagu ettepanek selles osas, et kui seni on olnud ramm mitteriiklikele kontserdikorraldajatele, siis sealt seest on rahastatud ka mitteriiklike muusikakollektiive toon mõned näited. Heino vanker, Vox Clamantis, Põhjamaade sümfooniaorkester, mõned neid tegelikult sellised mitteriiklikud muusikakollektiivid vajaksid tegelikult oma programmi. Nüüd sõltub sellest, milline saab olema selle programmi üldmaht, et, et kas on võimalik see, see toetusprogramm eraõiguslikele kontserdikorraldajatele nii-öelda kaheks teha selles suhtes, kunas on minu ettepanek olnud see ja, ja minister on ka põhimõtteliselt seda toetanud, aga, aga praegu midagi kindlat veel öelda ei saa. Aga kindlasti on, on elu ja tervise juures kõik kõik eelnevat kommid, loetlen nad igaks juhuks raadiokuulajale ka ülesse siis süvamuusika Eestis, mis on põhiline festivalide, muusikasündmuste, koolituste, konkursside rahastaja ja seal all on, on eraldi siis alamprogramm, noor muusik. Selle noore muusikuga on küll see, et selle mahtu tahaks järgmisel aastal kangesti kasvatada. Tuletan meelde, et ta siis taastati Kultuuriministeeriumi eelarves 2000 kuuendad sel aastal tasemel 150000 krooni 2007. jooksval aastal oliselt jagada juba 300000 krooni. Järgmiselt sel aastal tahaks sinna juurde saada veel 150000 krooni. Samas mahus tõenäoliselt jätkavad nii nii Eesti muusika rahvusvahelisel areenil, kui Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil. Samuti ilmselt paljudele tab, on programme süvamuusika ja muusikaalaste trükiste väljaandmine, ehk siis muusikaalase kirjanduse väljaandmise toetusprogramm kukkus, siis toetatakse kirjastajaid, kes annavad välja mitte ainult noorte, vaid ka Ohvreid, artiklite kogumikke. Aastaraamatuid Seitsmenda programmina oli sel aastal uue programmina meil toetusprogramm eesti noortekoolid rahvusvahelisel areenil. Päris kindlasti on see alles ka järgmisele aastal kutsun üles noortekooride dirigente ja, ja neid, kes kooride rahaasju korraldavad, jälgima reklaami, kui meil see toetusprogramm välja kuulutatakse, tõenäoliselt kuskil veebruaris sel aastal õnnestus selle kaudu toetada Ta kogunisti kahteteistkümmet Eesti noortekoori, kes käisid siis erinevatel konkurssidel ja festivalidel ja väga paljud neist tulid ka tagasi pärjatuna mis on veel muusikanõuniku haldusalas. On mõningad meie niuksed, mitte riiklikud allasutused. Siin on, on nii minister kui ka kui ka meie eelarve osakond toetanud seda, et järgmisel aastal suurendada Eesti muusika infokeskuse eelarvet ühe töötaja palgafondi võrra, kes hakkaks spetsiaal ilmselt tegelema siis eesti interpreetide kohta käiva info kogumise, süstematiseerimise, levitamise ja vastava veebileheküljega siis Eesti muusika infokeskuse kodulehel, et lahendada siis see probleem, et testi interpreedid olid seni Eesti interpreetide liidu poolt küll küll mõnedega vastavalt nende kodulehel, aga et oleks riiklikult garanteeritud üks, üks töökoht Eesti muusika infokeskuse juures. Kuivõrd järgmisel aastal on meie lauluisa Gustav Ernesaksa juubeliaastal siis eraldi anname toetust nendele tegevustele, mis on, on seotud Gustav Saksa juubeli tähistamisega. Siin on eraldi minister moodustanud ka meie ministeeriumi komisjoni, kuhu kuuluvad väga paljude erinevate institutsioonide esindajad. Et tõenäoliselt siis järgmise aasta 12. detsembri paiku ja enne seda kulmineeruvad siis maestro Gustav Ernesaksa juubeliga seonduvad üritused. Milline on Kultuuriministeeriumi seisukoht professionaalsete muusikute palkade osas, kas need on praegu optimaalsed või tõusevad need järgmisel aastal? Ei ole midagi optimaalsed nagu kultuuritöötajatele üldiselt on ju see ka meie valitsuskoalitsiooni üks prioriteete tõsta siis kultuuritöötajate palkasid mõnevõrra ennaktempos ja muusikutel on siin tegelikult siiski hea uudis. Valitsus otsustas enne, kui eelarve Parlamendi saadeti, need kolm meie sellist esinduskollektiivi. See on siis Eesti rahvusmeeskoor, ERSO ja rahvusooper, et nende loovisikud peaksid saama kõrgemat palka kui üldiselt kokku lepitud kolmeteistprotsendine, kõrgharidusega töötajate palgatõus, see on, on siin seoses rahvusooperis juhtide sellise tähelepanu viitamisega ajakirjanduses, et palgad on rahvusooperi kõige suurem probleem ajakirjandusest läbi käinud ehk siis korraks veel seletaks lahti? Põhimõtteliselt siis on kokku lepitud, et järgmisena vasta kõrgharidusega kultuuritöötajate palgakasv on on 13 protsenti ja lisaks sellele on nüüd ettenähtud eelarve projektis 3,5 miljonit krooni rahvusmeeskoori täiendavaks palgakasvuks 1,7 miljonit krooni Eesti riikliku sümfooniaorkestri palgakasvuks ja 4,7 miljonit krooni rahvusooperikollektiivide siis loovisikute palgakasvuks, et rahvusooper ise on ju päris palju suurem kui, kui ainult orkester, koor ja balletitrupp. Nii et täiendavad 10 miljonit krooni lisaks siis sellele 13-le protsendile, mis on üldiselt kõrgharidusega kultuuritöötaja, olete tagatud, peaks siis järgmisel aastal vähemalt valitsejate panekuna meie muusikutele, lauljatele, pillimeestele ja Estonia balletitrupile juurde tulema. Kui nüüd mõelda tulevatel aastatel aeglasse 13 protsenti, nüüd kui see palk tõuseb, kas jääb samaks 10-ks aastaks või on loota, et, et ta tasapisi tõuseb kogu aeg. Oi, see on küll jah, iga aasta erinev selles mõttes, et ühest küljest on, see kindlasti sõltub sellest, milline on majandusaasta sellele riigile, kui palju on võimalik eelarvet kasvatada ja, ja millised on need prioriteetsed alad, mida kasvatama ja, ja palk on kahtlematult olnud nagu ilmselt ka raadiokuulajad on ju näinud diskussioone, et jahutamaks meie sellist inflatsiooni on palk kindlasti üks võimalus. Aga, ja need palgakasvud on olnud väga erinevad, on, on sel aastal olnud 15 protsendini noh, järgmisel aastal tõenäoliselt siis 13 protsendini olnud 10 on ikka viie protsendiseid palgakasuta aastaid, kui majanduskasv niivõrd väike, et mingit palgakasvu ei saa anda, nii et selles mõttes mingeid pikemaajalisi lubadusi anda kindlasti ei, saaja ei olegi võimalik, need tavaliselt selguvad kusagil suve jooksul järgmiseks aastaks ette, kui siis rahandusministeerium Eesti pank ja erinevad analüütikud annavad järgmise aasta majandusprognoosi, nii et, et see ei ole kindlasti mitte midagi fikseeritud. Lisaks need ministeeriumi valdkondade rahastatakse muusikat ka näiteks skulptuur kapitali kaudu. Kuidas jagunevad need rahad siis järgmisel aastal kultuurkapitalil? No see on vast kõige rõõmsam uudis need seoses aktsiisimaksu kasu alkoholi ja tubakaaktsiisimaksumäärade muutmisega esimesest jaanuarist teadupärast vastavalt seadusele laekub sealt siis üsna suur summa kultuurkapitalile juba seaduse alusel. Nii et praegu planeeritakse Kultuurkapitali kasvuks kusagil isegi kuni 53 protsenti, see on kusagil suurusjärgus 150 miljonit krooni. Loomulikult see ei lähe kõike stipendiumidega, vaid Kultuurkapital teadupärast rahastab ka meie nihukseid prioriteetseid. Kultuuriobjektide ehitusi nagu kunstimuuseumi ära, aga siiski üsna suur on valdkondade siht kapitalitel helikunst, kes seni jaganud aastas kusagil suurusjärgus kuus, 17 miljonit krooni ehk siis kvartalis enam-vähem neli miljonit krooni, noh, vahel olid vastavalt laekumisele need jagamised väiksemad, vahel jälle suuremad. Tõenäoliselt see kasv on siis kusagil seitse miljonit krooni järgmise aasta jooksul, mis on, mis on ikkagi ka suur summa ja mis läheb just selles mõttes nendesamade tegevuste toetamiseks, millest ma rääkisin ka meie muusika kummide rahastamisel ehk siis interpreetide stipendiumid, heliloojatele stipendiumid, kõikvõimalikke kolmanda sektori rahastamine, meie maakondade kontsert, elu elavdamine, kõikvõimalike trükiste plaatide väljaandmine, nii et, et siin on, on suuremat ressurssi kohe kindlasti oodata. Kõneles Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Marko Lõhmus. Liiga ja täna tähistab oma 90 viiendat sünnipäeva pedagoog, helilooja, dirigent ja klarnetimängija Aadu regi. Selle auväärse sünnipäeva puhul korraldab puhkpilliorkester Tartu mitmesuguseid sünnipäeva üritusi lähemalt räägib Toomas Peterson. Meil on erakordselt suur rõõm sellise inimese Auksin neid üritusi korraldada, sest kui ikkagi inimene on saanud 95 aastaseks ja ta on endiselt selline käbe ja humoorikas ja väga elujõuline, siis suur rõõm sellise inimesega suhelda, tema auks üritusi korraldada ja selleks puhuks me oleme siis välja mõelnud järgmised asjad, et esiteks me esitleme tema loominguga plaati ühelt poolt see ei ole mingi niisugune suur stuudiolindistus, kus kõik on väga täpselt paika aetud, vaid on tehtud valik kontsertlindistuste eest, kus tema loomingut on esitatud. Võib-olla see ei ole nüüd viimase noodini paigas oma muusikalisel täpsuselt, aga see õhkkond on seal kahtlemata. Ta nauditav ja lisaks ei ole seal mitte kõik ainult tema enda looming, vaid on ka teda mingil moel mõjutanud looming, sest seal on ka mõni lugu tema õpilase Priit Raigi sulest on ka lugusid, mis talle endale on väga meeldinud. Märki, mida ta ise dirigeerib, on mõni lugu klarneti koorilt, mille asutamise juures on ta kõvasti kaasa löönud kajastab seetõttu siukest natuke laiemat ampluaad kui lihtsalt ühe inimese looming. Ja seda plaati Me esitleme teisel novembril. Tegelikult suuremad sündmused toimuvad. Üheksas november, 10. november, kui aadregi on ka ise Eestis käimas, saab üritustest ise osa võtta ja niimoodi, üheksandal novembril kell kuus toimub Tartus haridusministeeriumi saalis adu riigi juubelikontsert, kus siis esinevad puhkpilliorkester Tartu koos esinevate ansamblit solistidega osaleb ka juubilar ise, võtab rõõmsasti õnnitlusi vastu. Kontserdil saab kuulda siis ka mingit osa plaadi peale mängitud lugudest juba ka elavas esituses ja 10. novembril korraldavad Tartu esimene muusikakool ja puhkpillisõprade selts vahva klarnetipäeva. Esimese poole päevast toimub sealsamas Tartu esimeses muusikakoolis Tartus Tähe viis, kuhu on oodatud siis kõik suured väiksed klarneti sõbrad, kus õpetaja Toomas Vavilov Vello saak koos Margus Vahemets, Vahur Madis kahi ja tohigi ise ka teevad klarnetitunde kõigile soovijatele valmistatakse ette klarneti koori kõik see päev siis kulmineerub kontserdiga kell 18 Tartu Ülikooli aulas. Ja seda siis 10. novell. See on 10. november Haadu regist. Ta on töötanud dirigendina nii Tallinnas Estonia Teatris kui Tartus Vanemuise teatris. Väga rasked aastad olid tal Siberis peale Siberit oli seisukoht selline, isegi Kaarel Ird ei saanud teda enam Vanemuise teatrisse tagasi võtta, palgale võtta. Ta sellel hetkel algas tema Elleri kooli periood, kus telleri koolis oli siis väga pikki aastaid klarnet, et ja dirigeerimise õppejõud, mis ei takistanud tal küll muidugi Vanemuises püstoli na küll dirigente, asendamas klarnetit mängimast ja muidu igakülgselt aitamast ja ühel hetkel miks, miks meie tema, nende asjadega nii palju tegelema on see, et, et ta oli ka puhkpilliorkester Tartu dirigent väga pikk, ehkki aastaid ja tegi seal väga ilusat tööd. Samuti on Aadu regi olnud ka õpetaja, et kes on tema kuulsamad õpilased. Elleri koolis olid pikki aastaid õpetaja ja selles nimekirjas eksisteerivad näiteks Endel Nõgene dirigendina, Priit Raik heliloojana kõige olulisemad klarnetimängijad, kes Eestis elavad, et isegi kui nad tema juures tunni selles ei koolis, siis mingil kujul on nad õpetust ikkagi saanud ja päris paljud loevad teda õpetajaks ka need, kes, kes talle võib-olla Elleri koolis päris tund ei jõudnudki. Kõik Toomas Vavilov, Vello sakos, Margus Vahemets, Tiit reegel, Margus Kasema nimekirja võiks lõpmatuseni pikendada tema eelmisest juubelist, kui ta sai 90. Ma mäletan ühte õhtut, kus nad Lennart veel aga jäid meenutama oma ülikooli aastaid, sest adreigi nimelt jõudis konservatooriumi kaunis vanas eas ning viiekümneaastasena ja siis lennata küll, aga nad sattusid ühele kursusele. See on asi, mis mul jääb surmani meelde. Kuidas üheksakümneaastane appi äkki viis tundi ehedat ülikooli huumorit, nii et, et see on külg, mis tõenäoliselt päris kõigini ei jõua, aga, aga näitab veel kord, milline elurõõmus ja vahva inimene ta tegelikult on. Soovime Aadu Regile palju õnne ja kutsume kõiki järgmisel nädalal osa saama tema sünnipäevakontsertidest üheksandal ja 10. novembril Tartus. Infot saab Tartu kultuuriaknast ja puhkpilliorkester Tartu kodulehelt wwwoo Tartu poee. Aitäh Toomas Peterson selle intervjuu eest sülgaja. Antos plaadimärgi all on ilmunud uus René Eespere autoriplaat, mis kannab pealkirja kontsert, taotlust laatus. Ja sellel albumil musitseerivad Neeme pundar flöödi, Ilmars Järvitšellol, Toomas Vavilov, klarnet teil ja mängib Tallinna kammerorkester, mida dirigeerib Risto Joost. Norra Island on, me oleme tõesti juba tuttavad juba nii-öelda sellest ajast, kui tema, tema oli veel ikka ikkagi noor koolipoiss, mina siin õppejõud. Tutvustab oma koostööd dirigent Risto Joost, iga helilooja René eespere Et nüüd me oleme kolleegid ja see kuusk on temaga tõepoolest viimasele väga tihe olnud, sest et et esiteks, mulle meeldib väga Risto põhjalikkus ja see tähendab, et tema, tal on olulised kõik autoripoolsed märkused, mis, mis on ta väga hoolega nii-öelda küsida lepp sind. See koostööprotsess on säärane selles mõttes nagu, et ta toimib nagu koos, et Risto väga uurib, mida, mida sa sellega oled nagu mõelnud ja kuidas sa seda tahad, täpselt ja niimoodi ja juhul kui heliloojale on talle vastused, seda täpsem saab see esitus ja muidugi, mis on veel väga oluline, vähemalt minu jaoks on see, et kuna Mul üldiselt on oma teostes päris säärane nagu kindel ettekujutus, mis moodi see asi peaks kõlama. DisRisto on esialgu veel nii noor ja ta pole üldse nii isekas kui väga nähtavasti väga-väga paljud noh, juba vanemad ja tuntumad dirigendid. Et ta võtab minu soove väga arvesse, tähendab, et ma osalen nii-öelda prooviprotsessis väga tihedalt ja ma alati sekkun juhul, kui, kui midagi mulle nagu selles mõttes nagu ei sobi ja ta kohe arvestab sellega. Nii et, et ma võiks öelda, et see on, need on väga autori autentsed esitused ja muidugi võib öelda, see on Ristol esimene säärane, suure avalikkuse plaan on ikkagi Saksamaal esimene plaat, mis, mis tal välja tuleb, kus on mis täielikult tema dirigeerib. Siis aga nüüd nendest solistideks ka siin sellel plaadil kõlavad siis flöödikontsert number kaks siis kontsert daatustesse laatus, kus on soleerivaks tšello ja kontsert, klarneti kammerorkester ja solistideks siis Neeme pundar Maarjas, Järvija, Toomas Vavilov. Kõikide nende nimetatud solistidega mul tõepoolest aga pikka aega väga tihe koostöö olnud. Neeme ka me nüüd ei ole ju lausa nüüd heakaaslased, aga ikkagi enam-vähem sinnapoole ja Toomasega sama moodi, et, et see varasem koostöö on juba kestnud tõesti, ma ütleks juba aastakümneid siis Maarius on esialgu muidugi väga veel veel noor, aga kuna mul on Järvidega väga tihe koostöö nii Teeduga kui isegi Andrusega, kes on tegelikult mu pinginaaber esimesest klassist olnud, nii et Järvide perega mul on väga tihedad sidemed ja flöödikontsert number kaks on tegelikult kirjutatud Marika Järvile tema seda ka erzoga plaadistas oma venna Kristjaniga. Kahjuks ei ole see veel selles mõttes plaadini jõulude, ta ootab Ameerikas praegu õiget produtsenti, nii et praegu isegi jõudis see versioon neeme Bunderiga ja, ja Tallinna kammerorkestriga jõudis tegelikult plaadini varem kui, kui Marikaga. Aga ülejäänud lood see on siis klarnetikontsert on tõepoolest pühendatudgi kirjutatud spetsiaalselt Toomas Vavilovi-le. Selle esialgne variant oli tegelikult kirjutatud nii, et ei olnud mitte kasutatud saateinstrumendina orkestrit, vaid Arsise käsikellade ansamblile klanetile. Aga selge on see kontserdi vormis muidugi teos on tundmatuseni selles mõttes muutunud, et on, esitas ka soolopartii väga palju muudetud ja muidugi noh, võimalused, mis on käsikelladel ja, ja see, mis on ikka orkestri, need on väga erinevad, nii et noh, et, et nüüd on ta säärane ikka Concertlik teos. Eks mulle muidugi nähtavasti see orkestriga variant on kuidagi noh, võib-olla mitte südamelähedasem, aga ma loodan sellele natuke rohkem kontsentaatust, laatus, mis seal on kirjutatud Eesti muusika päevade jaoks aastal 2004, see oli tõepoolest kohe kirjutatud Marius Järvile ta väga andekas, väga musikaalne tšellist ja ta Ta mängis seda Eesti muusika päevade ajal, tookord ja ta aga nüüd peale seda juba ma arvan, et kolmel-neljal korral on ta seda orkestrit ega mänginud. Nii et mul on hea meel, et, et jõudis nüüd see just tema esituses ka laadistuseni. Plaadi pealkiri on kontserttaotluste laotus, mis viitabki sellele kontserdile, millest me siin viimati pikemalt rääkisime kus siis mari sarvi soleerib siis miks just selline pealkiri, et kas selle valist seisa? See lugu on mulle väga südamelähedane ja see on väga hästi mängitud kontserdivorm iseenesest on ju, on ju tegelikult säärane võistlus või võitlus kui seda, kui ma seda tõlkes võtaksime, nii et aga noh, eks see võitlus on muusikast noh, ikka varjatud, eks ju, otseselt ju keegi ei lähegi seal kemplema või kätega kallale. Mingil määral see säärane nii-öelda ikkagi soleerimine või prevaleerima on need nii et, et võiks öelda, see, siis on muusikud prevaleerima teiste üle, eks ju, nii et võib öelda, et see on siis see kontserdivorm, nii et säärane, eks sinna sisse on kirjutatud ka võib-olla midagi muud, sest et noh, et eks elule ka üks varjatud võistlus, nii et eks me peame oma võitlusi iga päev võitlema. Nii et eks see muusika kirjutamine, üheks võitlemine iseenesega kasvõi ja võiks öelda isegi seda noh, et, et praegu on ka Saksamaal ilmunud juba kriitikat selle kohta ja see kriitika nii heliteoste kui esituste suhtes on väga kiitev. Instrumentalistina ei saa mitte kiit ilmaasjata, see on tõesti, see on väga hästi mängitud ja suur tänuga alli jõeljale, kes oli helirežissöörina puldis ja Marikaseerile keskMonteeris seda, seda linti. Nii et nad on teinud oma tööd väga tõsiselt, väga südamega ja tulemus on saanud väga hea ja ma olen, noh, ma olen ikka väga-väga rõõmus selle üle. Kõneles helilooja René Eespere oma uuest autoriplaadist kontsertaatust, laatus. Klassikaraadio eetris on see plaat kolmapäeval, 21. novembril kell 15 15. Kaja. Ilmunud on Eesti muusikaelus üks väga oodatud ja tähtis raamat nimelt esimene osa uuest Eesti muusika biograafilisest leksikonist. Stuudios on Eesti entsüklopeediakirjastuse kirjandus- ja kunstiosakonna juhataja, selle väljaande projektijuht Tiina Mattiisen. Kui võrrelda eelmist Eesti muusika biograafilist leksikoni siis seal oli 699 nime, nüüd aga uues leksikonis on üle 3000 nimel. Kas Eestis on nii palju muusikuid juurde tekkinud? Juurde on ka muidugi tekkinud, loomulikult jah, aga valikuprintsiip on täiesti teine, kui see esimene raamat 90. aastal lõpuks ilmus, see oli ka hästi kaua tehtud ja kavandatud siis ta oli range valikuga umbes niimoodi teenelised kunstnikud, rahvakunstnikud, peamiselt valdavalt ainult süvamuusika ja siis ka väga sellises telegramm stiilis tehtud. See on nüüd hoopis teine raamat. Alguses, kui tekkis vajadus seda mana raamatut täiendada, siis oli ka küsimus, et keda võtta ja keda jätta, et selle uue raamatu tegemisel siis sai ka vaadatud, kuidas teised on teinud, noh, see sõltub muidugi võimalustest, näiteks soomlastel on eraldi, on interpreetide leksikon, on heliloojad, on levimuusikud eraldi, meile praeguse pole jõukohane, selles mõttes ütles, et raamat on kallis ja kui teha kitsavalikuga, siis oleks ta tiraaž võib-olla veel väiksem või ostuvõimalus. Nii kirjastuse soov oli, et ilmuks üks selline kõiki ja kõike ühendav leksikon tõesti esimestest linna muusikutest, sealt kuskil 18. sajandi algusest kuni tänase päevani välja ja siis ka kõik valdkonnad, noh, niivõrd-kuivõrd, süvamuusika, heliloojad, interpreedid, muusikateadlased, levimuusika rahvamuusikud alates anne vabannast kuni praeguste Viljandi kultuuriakadeemia tegijateni. Nii et sellepärast see raamat nii suureks läks. Ja selles on ka tema plussid kui, kui miinused selles mõttes, et nii laia valiku puhul mingisuguseid väga ühtseid kriteeriume leida, mida sisse panna ja mida mitte, et või isegi mille järgi valida, see oli peaaegu võimatu. No näiteks teatrileksikonitegijatel oli täiesti kindlalt paigal, et näiteks solistid, kes on näiteks kolm aastat teatris töötanud koorilauljad, kes on 20 aastat töötanud ja nii edasi ja nii edasi ja kes pole teatris palgal olnud, see ei lähe siis näiteks Hardi Volmer, meie leksikoni, maga, teatrileksikonis teda ei ole, sest ta polnud vabakutseline mees on mingeid kriteeriume kehtestada? Ei haridusse, ei töö kohe ei millegi järgi ja püüdsime ka piirata, oli, alguses oli mõtet, et alates 30.-st eluaastast ja nii edasi päris noori panna. Aga kuna levimuusika tuleb siis või üldse, tähendab ütleme ei saa Mihkel Polli välja. Jah, ei jõua oodata, kui ta saab 30, kui ta on nii paljudel rahvusvahelistel konkurssidel juba silma paistnud. Sama on ka levimuusikategijatega, eks ole seal Vaiko Eplik ja nii edasi, nii et ühesõnaga ei saagi kriteeriume teha, et kõik on nagu vaistu peal. Tähendab, meie lähtusime sellest, et kindlalt oleks sees loominguliste liitude liikmed, see, mis puudutab tänast päeva, eks ole, see on siis heliloojate liit, interpreetide liit, koorijuhtide liit, edasi täienes igasuguste muude muusikaühingute ja organisatsioonide soovitusnimestik, aga eks ole klaveriõpetajate ühing, keelpilliõpetajate ühing, jätsi, liid, kirikumuusika ja nii edasi ja nii edasi, nii et ega ma ei ole siin isegi koostajaks ennast pannud, sest see ei ole minu valik, tõesti mitte. See nimekiri sai väga suur, ta oli ka muusikaakadeemias seisis seal mõnda aega, et inimesed vaataks, soovitaks, saatsin teda laialikolleegium eesotsas Peep Lassmanni ka siis muusikateadlased Urbelile buss ja Kristel Pappel ja siis on Madis Kolk Olav Ehala. Nemad on tegelikult otsustanud nii selle märksõnastiku kui üle lugenud ka kõik artiklid, nii et selles mõttes on see kollektiivne töö igal juhul kõnelemata muidugi sellest, kui palju autoreid või artikli koostajaid kaasa kui palju neid on. Umbes seda on mul ka raske öelda, selles mõttes, et et me ei hakanud ju tühjalt kohalt, ühesõnaga me oleme näiteks selle eelmise muusikabiograafilise leksikoni artiklid. Ükski neist pole muidugi sellisel kujul, nad on kõik täiendatud. Me oleme kasutanud ka teatribiograafilise leksikoni muusikute artiklid, mida siis tollane toimetaja Mall Põldmäe täiendas meie jaoks. Meil on isegi artikli põhju võetud spordileksikonist, näiteks nagu Mati Nuude artikkel, meil on ka kunstileksikonist näiteks nagu Enno Lehiste, kes mängis kaua aastaist raadio orkestris kooli leksikonist, mis on ilmunud meil Heino Rannapi koostatuna, nii et et ühtepidi, see ongi olnud selline mosaiigi kokku ladumine ja loomulik. Samas ümbertegemine täiendamine ja, ja siiski ka väga paljude artiklite lisamine, nii et võtke see raamat ja vaadake, kes seda teinud on. Et selles mõttes on see jah väga kirjuse pilt. See on uhke, punaste kaantega ja üsna kogukas raamat, siin on 530 lehekülge ja kusagil 1500 autorit sees. Millal on siis nüüd lootust? Teine köide? Pidin avalikult ütlen ma, et sel aastal tahaks vähemalt siis selle teise köitematerjali kokku saada, teise osa küljendamine on ka juba alanud, nii et prooviks ikka sama hooga edasi minna. Nii et tõenäoliselt suveks on meil kogu leksikon olemas. Ma usun küll, aga nüüd ongi nii, et see on üks selline raamat, mis kunagi valmis ei saa, et eesmärk võiks olla ju Ta arvutis elaks edasi tähendab seda, et esimese köite materjal juba praegu vajab täiendamist, parandamist, eks et ma ise ei julgeta raamatut lahti võtta, vigu näha ei taha, aga kui vigu keegi leiab, siis oleks päris hea, kui teada antakse, et me saame parandada ja täiendada seda, et oleks selline elav organism. Prooviks seda nüüd elus hoida, kuidas õnnestub veidi? Lootus on see tari internetis oleks elektrooniliselt. Noh, see on juba jah tulevikumuusika, eks näis, kuidas areneb perspektiiv. Üldiselt on ju, et entsüklopeediakirjastus võib-olla saab hakata ka elektrooniliselt oma informatsiooni müüma, aga praegu on ta igatahes paberkandjal kättesaadav huvilistele. Aitäh tina Mattiisen. Vanemuise teatritrupp on praegu Helsingis ja annab Soome rahvusooperis mitu etendust. Eile toimus neist esimene ballett Peer küünt. Nüüd on telefonil teatrijuht Paavo Nõgene. Öelge, kuidas läinud on, millised on esimesed muljed? Vanemuisel on läinud Soomes väga hästi, esimesed muljed sellest, kui soojalt võeti vastu, on ainult positiivset. Kaheksa korda avanes eesriie peale etenduse lõpuaplausi saatel ja need, kes olid saalis, tundus, et olid väga rahul. Ja saal oli rahvast täis. Seal ei olnud päris täis, aga saalis oli väga palju inimesi väga palju olulisi kriitikuid, nii et kindlasti järelkaja per kõndile saab olema laiem kui ainult etendus. Kuidas tundus, kas Soome publik oli nagu harjunud sellise etendusega või tundus neile kuidagi uus teistmoodi? Kindlasti mitte, nad ei olnud harjunud sellepärast et me töötas ka Soome rahvusooperidiaprodutsent pärast etendust toimunud vastuvõtul, et tegelikult dirigent näitab, mida teha võimalik ooperi balletiteatris, kui need kaks omavahel ühendada, sest et Soome rahvusooperis täna näiteks sellist lavastust repertuaaris ei ole. Ja kindlasti see oli ka üks põhjusi, miks, miks inimesed, kes olid saalis, nägid midagi uut ja võtsid teda väga positiivset vastu, sest et Soomes ei pidavat väga palju selliseid tantsuetenduse nii suurte trukkidega olema? R kõndis, on ju laval lisaks tervele balletitrupile veel ka terve ooperikoor ooperis minist ja sümfooniaorkester. Ehk siis liidetud muusikaooperiteater ja balletiteater. Nii et te olete Soome rahvusooperis praegu nende kutsel. Me ei ole päris nende kutse, on, meil on tegelikult pikaajalisem koostöö juba, sest et kaks aastat tagasi me käisime siin etendustega armastuse tango ja ma tahan pataslai ning tegelikult see initsiatiiv ikkagi Vanemuise teatripoolne, et oma lavastustega, et välja minna küll on jah, Soome rahvusooperi meile väga hea partner, et me saame nende majas olla ja nad võtavad need hea meelega vastu. Tänu ehk siis reede õhtul, mil me seda intervjuud teeme, on teil ka teine etendus. Just nimelt jah, täna kell pool kaheksa ja homme päeval, laupäeval kell pool neli anname ka kaks etendust ooperiga Tosca, mis on taastatud Mikk Mikiveri 70.-ks sünniaastapäevaks ja ja Eestis mängisime, oskad neli korda nüüd siin Soomes kaks korda sellega ka toas ka meie repertuaaris lõpetab. Troska on sama, mis 1995. aastal Mikk Mikiver Vanemuise väikses majas ja 2001. aastal Tartu raekoja platsil lavale seades. Nüüd on selle taastanud ja mõningat Mikk Mikiveri peale laval oldud aegu soovitud muudatuste lavale viinud ja seadnud Ervin õunapuu, kes Mikk Mikiveri ka pikaajaline kolleeg ja ka selle oska kunstnik Ja kes laulavad peaosi? Alati asi viljalill Christian Benedict Leedust, Jassi Zahharov Eestist ja kaastegev on samuti Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor, Tartu poistekoor. Nii et laval on väga palju väga häid Eesti ja ka leedu artiste. Kuidas tundub, kas huvi klassikalise itaalia ooperi vastu on Soomes suur, kuidas piletimüük on läinud? Ütleme nii, et nagu ka Soome rahvusooper ise ütles, et jah soomes ooper on rohkem rahvale meelepärane kui ballett, nii et täna on saal peaaegu rahvast täis ja sama tõotab homme. Seda meeldiv kuulda, soovime teile palju jõudu seal Soomes. Täna kell 18 esineb Tallinna raekojas ansambel resonabilis koosseisus metsosopran Iris Oja, Kristi Mühling kandlel Tarmo Johannes flööt, Lil ja Aare Tammesalu tšello. Sel teemal küsitles Ardo Västrik Tarmo Johannest. Kontserdis on paar sellist omamoodi nüansse, mis on võib-olla veidi teistmoodi kui varasemates ka miks on see õieti rohkem kui kunagi varem, on selle soolo või väikse koosseisuga lugusid, aga neid väiksemaid koosseise raamistavalt meie kõige varasem täiskoosseisule, mis on siis flööt, hääl, kannel, tšello kirjutatud teos, Christian kõrverilt ja ühtlasi kõige värskem tuli uus uudisteos Ülo Brigulilt selle kontserdiga Me tähistame oma viiendat tegutsemissünnipäeva. Nagu juba alguses mainisid, kannate sellel kontserdil ette esimest korda Ülo Krigul uudisteose, mis on spetsiaalselt teile kirjutatud teos, on väga huvitav ja on tegemist väga õnnestunud teosega ja juba selle loo pealkiri, mis on nagu päris selline hea väike mäng, nimelt teose tekstiks on austria võiks olla sürrealistliku poeedi Ernst yangli kolm luuletust. Tema luule, selle teose pealkiri on, et kui autor Ernst Jandel, siis Ülo valis pealkirjaks maine Ernst Vandrungel ehk siis minu ausel rännakud jalutuskäik ja see, kuidas Ülo kombineerib siin häält ja tekst ja laulu ja mis on nagu mängija esitaja, niuksed, mitmekülgsed võimalused on siin minu meelest väga hästi seotud ja kasutatud ja et selles suhtes me ise oleme selle teose üle küll väga rõõmsad, mida seal lisaks Ülo Krigul ja uudisteosele ning Kristjan Kõrver heliteosele on võimalik kuulata. Teine väga tähtis osa meie tegevusest on ka mängida nüüdismuusikat nii-öelda läänemaailma suurtelt nimedalt ja tähtsatel autoritelt väga head muusikat, mida Eestis ometigi väga harva esitatakse ja väga põnev teos, mis kõlab sellel kontserdil soolohäälele, Iris Oja laulab, on Sors apergilise ekstsükkel keskmisele naishäälele aga põnev teos, siis ühtlasi Ameerika vanameister, järgmine aastasaja aastaseks saav, aga väidetavalt täies elujõus olev autor Eliot kaad seal ees on tõesti ka selline tõeline korrusse ja meil on Aare Tammesaluga rõõm mängida tema teos John tüüpi lõõtslöögile ja tšellole. Ühtlasi kõlab kontserdil Toshi Hosokaava eksida aga eriline taga tugev jaapani praegu hinnatavaid heliloojaid teos sooloflöödi-le ning Kristi Mühling mängib Helena Tulve teose silma ja soolokandele, mis on siis ka kahe aasta tagune teost Eestis kõlaga alles teist korda, nii et see on esmaesitletud Kanadas ja hiljem kõlanud veel Lätis, aga nüüd on siis eesti publikul võimalusena kogunud. Järgmisel nädalal annab Eesti rahvusmeeskoor koos Hortus muusikusega kolm kontserti, millest ühest teisipäevasest teeb otseülekande ka klassikaraadio. Dirigent Kaspars puding ise on suur Hortus musicus fänn ja vaatamata sellele, et proove on sel nädalal olnud vaid mõned ootata kontserte, õhinaga. Kontserdikavas on enne advendiaegne hingedeajale paslik muusikaootuse ja lootuse ajale kohane repertuaar enamusest Giovanni Gabrieli lilt, kuid on ka gregooriuse laule ja üks teoson tulevilt. Toivo Tulevi teoses koidusära meeskoorile, puhkpillidele ja solistile esitleb dirigent Budniš eestlastele noort läti metsosopranit Baiba Berket. Teos on Putini sõnul Tulevi loomingule sarnane, oluline on süvenemine helide atmosfääri ning tuntav on ka helilooja huvi Lähis-Ida muusika vastu ja kokkuvõttes annab see teosele suurepärase värvingu ning teos kõlab selles koosseisus väga hästi. Eesti rahvusmeeskoor ja Hortus Musicus Kaspar Spudneži juhatusel esinevad järgmise nädala kolmapäeval Haapsalu lossi kirikus ja neljapäeval Viljandi Pauluse kirikus teisipäevasest Niguliste muuseum-kontserdisaalis toimuvast. Kontserdist teeb klassikaraadio otseülekande algusega õhtul kell seitse. Eesti riiklik sümfooniaorkester korraldab tuleval nädalal kaks põnevat kontserti sarjast Napolion muusikas. Üks kontsertidest toimub üheksandal novembril Estonia kontserdisaalis. Kuid päev enne seda on kõigil Lõuna-Eesti elanikel ning eeskätt võrumaalastel võimalik osa saada samast kontserdist Võru kultuurimajas Kannel. Dirigendipuldis näeme me. Olari Eltsi kontserdikavas on kaks suurteost. Kahelt suurmeistrilt kõlavad Beethoveni sümfoonia number kolm, Est-tuur heroiline ning Haydni Nelson MISA veeemmoil. Üheksandal novembril Estonia kontserdisaalis toimuvast võite osa saada ka klassikaraadio vahendusel. Kontserte tutvustab aga lähemalt Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor härra Andres Siitan. Kuidas sündis selline nimi nagu Napolia muusikas või oli enne just kontserdikava olemas ning Tiitsingis sellele nimi? Tegelikult eks ta ikka sedapidi, et see kontserdikava sündis sellest ideest ja pealkiri on loomulikult väga intrigeeriv ja päris kindlasti tekib inimestel küsimus, et nad pooled muusikalise Beethoveni kolmas sümfoonia ja Hayden Nelson missad, milline seos seal võib olla. Aga tegelikult see seos on väga otse. Nimelt on Haydni missa loodud just sel ajal, kui Napoleoni väed olid tegemas oma suuri vallutusretki ja Austria oli just kaotanud mitu väga olulist lahingut ja ja väed juba ohustasid Viini ning selle missa esialgne pealkiri ei olnud üldse mitte Nelson missa, vaid esialgne pealkiri on missa in Angustiis, mis tähendab siis loodud ahastuse sängistuses kurvastuses ja hiljem sai selle, mis seal pealkirjaks Nilsson, mis saab pärast seda, kui Napoleoni väed said admiral Melsonilt ühes lahingus lüüa ning siis leidis Hain olevat sobivamad, mis seal ümber nimetada, pühendada see admiral Nelssonile, tõenäoliselt külastades este rahasi lossi, kuulis kaseadmiral Nelson ise seda missat, nii et seal on siis selline seos. Beethoveni kolmanda sümfoonia ka on, on see seos natukene teistsugune, oli Beethoven omal ajal väga sisse võetud prantsuse revolutsiooni ideedest ja ta oli väga sisse võetud ka Napoleoni isikust. Hiljem, kui Napoleon ennast Läsi keisriks kuulutada, siis Beethoven pettus temas väga ja siis Beethoven nimetas selle ümber Eroikaks ehk siis seal loodud suurele inimesele. Et niisugune seos siis Napoleniga Lisaks Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile ja Eesti filharmoonia kammerkoorile on teel siin ka solistid ja mitte ainult Eestist. Solistid on Aila assoni, Iris Oja, Mati Turi ja Andris Kailis siis külalisena Lätist filharmoonia kammerkooriga on meil suurepärane koostöö ikka ja alati olnud ja, ja nendega on alati väga tore koostööd teha. Aga meil siin jäi tõesti mainimata selle kontserdi üks üks peategelastest, dirigent Olari Elts. Olari Elts, kes on siis käesolevast hooajast ERSO esimene külalisdirigent juhatab siis seda kava ja eks see kava tema ideena just sellisena sündiski ja ja tema poolt ka sellise pealkirja sai. Aitäh, Andres Siitan. Aitäh ja kohtumiseni kontserdil. Helgaja. Kuulus festival Saksamaal kasseli muusikapäevad algas üleeile kasseli kongresside palee pidu, saalis mängis Frankfurdi raadio orkester Muhaid tangi juhatusel vahast Okovski kuulsat okaataja fuuga d-moll ning maalri laulumaast vahel tan tuuni dialoogi Paul kleega surnja tuli, kontserte tuleb 29. novembrini kokku 19 aga vahepeal muid üritusi ka lastele juba eile tantsitud ooperis stseenid laste trupilt etenduses Mozarti elust. Raamides, Tšassini ja lühifilmid ning loengud kontserdid on filosoofiliste pealkirjadega ja mitte asjata pidevalt kavades suure klassika vahel maitsekalt nüüdismuusikat, nii ka ühes tähelepanu äratava masse ettevõtmises Beethoveni kvartettide sarjas kokku kaheksa õhtuga Beethoveni kõrval alati festivali tellitud uus teos liiga sarja avaõhtul teisipäeval Isaigvartetilt, kus uusteoseks noore portugali helilooja Luiz Antonio stenia Efo. Täna kõlab tema anatoomia ka Manchesteri uue muusika festivalil mantis Alt prioder Kirkest traditsiooniline hiina Pipa muusikakvarteti sarja saab kuulata pidevalt, aga Wilhelm lossi ballisaalis Beethoveni pärast tuleb kasselisse esinema kokku kaheksa erinevat kvartetti. Väärib tagasi minna Strasbury, kus nüüdismuusika festival küll benud. Mäletatavasti juba kinniste aegade lõpul külastas festivali juht Tallinna ning peatselt kutsus sinna ka eesti muusikuid. Tänavu olid 25 aastat tagasi alustanud festivali helilooja, eks portugallane Emmanuel Luunjas ja Saksamaa korealanna on siin viimane oma teostega koguni neljal kontserdil. Pealavaks Reini palees all oli festival end näitamas ka Baden pahadenis Pariisis Freiburgi baasilis ning subt siin tegi oma muusika kõrval pühendusega oma õpetajat Jörts liiget mälestusele. Kui avaõhtu tegi ansambli Modern orkester Pier Puleesi juhatusel, siis lõpuõhtuks oli Bernhard Langi ooper teralt Bomberge prantsuse esiettekandes. Reini rahvusooperis toimus kad telekontserdiga Arte koostöös ansambel Ander Contemporary 30. aastapäeva juubelikontsert. Meenutan ka, et lange per tere Alt. Bomberge tuli maailma esiettekandele maikuus Vetzingeni festivalil Strasbourgis. Festival tutvustas oma juubeliväljaandes kokku 58 helilooja teoseid. Kui Strasbury festivali kavas oli ka Andrei tütjöö. Üks hoobussis pani alpides matsu motos korraldatavast Saito kiineni. Festival seitschivad laeva kunstilisel juhtimisel tellis 90 üheaastased maestrot uue teose soklandile orkestriga. Standardjõe poeemile loodud tsükkel. Homsel Orloos. Tornikellaajad, mille maailma esiettekande tegi kuulus Ameerika sopran turneed Fleming saitukineni festivaliorkestri esseid osava laulab René Fleming uus oopus juba bostoni sümfooniaorkestriga Tšaims liivanni juhatusel. Viies sellega New Yorki. Neli aastat tagasi oli Fleming Andrei tütjöö teose korrespondaancis esiettekandjaks. New Yorgi Metropolitan Opera korraldas mälestusõhtu Ameerika ooperi tähele ja teatrijuhile Beverly Silsile, kes lahkus 78 aastasena juulis. Peaesinejateks olid nad riides, see Annane trepkoya Nathan Kann. Septembris-oktoobris laulis anna need trepp, kus siin ka Romeo Juulias plasside Domingo dirigeerimisel, partneriks Rolando villasoon. Prantslase plaadiajakiri diapasoon kutsub nimekaid muusikuid oma ühe või teise numbri peatoimetajaks. Toobri kuu numbri peatoimetajaks oli see Tšiili Abart, oli, ei puudu ka lauljatari enda arvamised ja meenutused, suur tähelepanu ombartolilt Pariisis tegutsenud hispaania laulu tähele Märjamaa Libräänile. Partolilt ilmus äsja ka sellenimeline plaat Malibräni sünnist möödumas 200 aastat siis mälestusmaterjal Luciano Pavarotti-ist. Tähelepanu pesaro Rossini fondi välja antud Rossini kirjade ja dokumentide neljaosalisele kogumikule. Ja lõpuks rubriik mina ja minu Ameerika kartuli lisaks oma mälestustele laseb tutvustada USA orkestreid ja nende esinemispaiku. Siit selgub ka põnev fakt. Ühendriikides toimub ühe aasta jooksul 36000 kontserti. Saksa kuukiri, orkester räägib oma oktoobrinumbris koguni kolmest eesti dirigendist juttu Paavo ja Kristjan Järvi orkestrites ning lepingutest üsna teadmata noorest dirigendist Kristiina Poskast koos tema fotoga kes lõpetamas dirigendi õpinguid Anssaisleri nimelises Berliini kõrgemas muusikakoolis. Juttu seepärast, et Kristiina võitis maikuul Vergi sümfoonikute akadeemia naisdirigentide konkursi ja realiseerib oma stipendiumi uuel hooajal selle orkestri juures aga viimatisel kuulsal mitropulase konkursil Ateenas oli Kristiina Poska 203 taotleja hulgas võitnud ühe vaid neljast preemiast. Orkestri eripreemia. Kristjan Järvi lõpetas esmaspäeval kontserdi thereestenistatscapell ees. Kolmapäeval juhatas oma toon külmusteritega põnevat kavas teni festivali majas. Löökpillimängija ja helilooja Lucas liigeti tsentrifuug kuulge maailma esiettekanne. Töönitsi Adamsi teosed neljapäevast alates Anton Krister orkestrile Järvil taas esinemised vini muslikveräänis väga mitmekülgseid pala buketiga koos pandoone jooni, solistiga peats olla. Paavo Järvi alustas eile oma orkestriga Cincinnatis Stravinski festivali esimeses kavas psalmide sümfoonia ja Neeme järvil algasid eile kontserdid haagi resident Di orkestri ees, Mahleri kõrval Hans Roti sümfoonia. Veel mõnest lahkumisest Saksa helilooja kurssi veel, kes tegutses aktiivselt Saksa DV olen ja kirjutas kokku 670 teost, on lahkunud Berliinis 98 aastasena. Ja 74 aastaselt on surnud Moskvas helilooja ja muusikategelane Tihhon freenikov. Ja 80 aastasena saksa dirigent Rolf Reuter. Alles teist korda välja antava saksa teatripreemia Faust on väärinud oma elutöö eest dirigent ja helilooja Michael kiilen, kelle parimad tööd on olnud Zimmermann ooperis sõdurid ja liigeti reekviemi. Ettekanded ja mitmekordselt on pärjatud taas Daniel parenboini. Rahvusvahelisel rahupäeval nimetas ÜRO peasekretär ta ülemaailmseks rahusaadikuks aga väga kaalukast preemium. Imperiale valis Berliini riigiooper General musid direktori juba 15 aastat. Daniel parem toimi oma tänavuseks laureaadiks. Preemia suurus on 15 miljonit jeeni ehk 94 ja pool 1000 eurot ja selle andis nüüd üheksateistkümnendat korda välja jaapani kunstide assotsiatsioon pidulikul tseremoonial 16. oktoobril, kui Berliini riigiooperi etendas Tokyos Wagneri Tristani ja Isolde. Esmaspäeval juhatab parenboim taas Milano La Scala orkestrit, kui solistiks ta kauane pianist partner noor Lang. Lang. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Hedvig Lätt, Mirje Mändla, Kersti Inno Marge-Ly Rookäär, Annika Kuuda, Ardo Västrik ja Priit Kuusk. Helioperaator oli Katrin Moody. Toimetas Karin kopra