Tere, head kuulajad. Õhtul tshehhi külaline on Eesti üks tegusamaid džässmuusikuid, trummar, helilooja, ansambli juht ja õppejõud Tanel Ruben. Ja Tanel on tulnud juba stuudiosse ja ma usun, et koos teeme tagasivaate loomingulisele teele ja selleks annab põhjust peagi saabuv 50. sünnipäev. Tere, Tanel. Tervist. Ma tean, et Sa oled omaloominguliselt eel tõesti mänginud peaaegu kõigi Eesti džässmuusikutega ja ansambleid. Lugusid ja tegemisi on sul nii palju, et kõike ei jõua kokku võtta. Aga siiski peamised asjad, ma usun praegu uuemaid palasid mängimas sinu sulest ja see on, mäed kutsuvad. Ja kuidas sul nende mägedega siis on olnud Väike-Munamägi või on mõni kõrgem mägi siin ka talvisel ajal kõneks tulnud? No ütleme nii, et, Kõrgel, ja ikkagi mäed on kõrged, et mind tõesti inspireerivad mäed, Ma käin suusatamas puhkamas talviti, nii et see on seal. No arvatavasti siis lapimaalt no seda ja kuulame seda lugu natukene. Siin loos siis musitseerisime koos Kirke Karja ja Martin Kuusega ja väga tore plaat polaaruni, võib-olla saame selle juurde veel tagasi pöörduda, aga neid albumeid on siin lauapall päris palju, kus muusikat, nii sinu sulest kui ka teiste sulest. Aga on sul meeles, mis muusikat sa nii-öelda armastasid? Nooruspõlves ennem kui sa hakkasid trummi mängima? No tegelikult trummi huvi tuli muidu varakult mul mingi 12 13 siis ma kuulasin ikkagi Euroopas levinud elektropopi dollareid ja džässis suurt midagi, aga kuidagi jõudis info minuni, et on sässuga tore muusika ja ma mäletan, oli selline kontsert linnahallis, seal esines Deep Rubeki bänd, oli sa vist oli ka seal, ma arvan ja olin mida asi sinna? Puht mingisugusest inertsist, ma tahan vaadata, kuulata, mis asi see džäss on, mulle hirmsasti see kontsert meeldis. Nonii see tavaliselt on, et keegi tore džässmuusik annab inspiratsiooni noortele ja nii see algab siis ja ütlesid, et pärast seda kontserti kohe otsisid, kus trumme saab või, või, või sul juba olid trummid kodus. Esimesed trummid olid ikkagi täitsa nii-öelda väga armetud isetehtud asjad, aga see selleks, aga ma arvan, see Trubetsky kontsert suunas mind ikkagi kuulama rohkem sellist muusikat ja ja käima kontserditel, nii palju, kui neid oli asju. Nojah, ega neid tol ajal väga palju polnud, siis kui veel ka jätskaar polnud alustanud, et kas sa kestal ka käisid. Ja käisin isegi esinesin seal tunnetuseksuse ridadesse. Ja kas tunnetusüksus oli üks selline esimene tõsisemaid bändes olla? Tundub küll jah, seal esimene bänd, mis tegi proove ja kes esinemas ja ja ta oli, ütleme, sihuke suhteliselt bravuurse ja ja eksperimentaalne koosseis, ausalt öeldes praegu vaatan tagasi, siis tundus, või tundub see väga-väga julge samm ausalt öeldes, et tavaliselt saab liiga tegelema, võib-olla hilisemas elus juba mänguoskus on olemas, aga mul hakkas nagu vastupidi, mänguoskus suurt polnud, aga julgust ja tahtmist rohkem. Ja et tunnetusüksus on üks nagu pahas ansambleid selles selles suunas siin eesti muusikas ülepea üldse olete te hiljem ka veel kokku saanud? No väga harva ausalt öeldes, et ikkagi see põhitegevus õige 90.-tesse Nojah, ja kui sa nüüd nimetaksid ära ka oma õpingute tee Ja no ma olen õppinud nii siit kui sealt, et otsa koolis käidud kahel korral kahe diplomiga sealt ka välja tulnud kontrabassimängija diplomine, trummimängija diplomiga ja siis sai see Rootsi teekond ette võetud. Suurupis sai käidud ja sai Tabori ülikoolis käidud ja mõlemad koolid lõpetatud. Ja siis see kooliaeg saigi läbi. Ma juba sellest ajast 29 ja ausalt öeldes oli juba üsna kõriauguni õppimisest, tahtsin eluga edasi minna. No kui neli diplomit, siis on ikka väga uhke ja ma arvan, et sellest kontrabassimängimisest on sul ka kasu olnud, selles mõttes, et rütmigrupis te olete ju nagu tandem või põhitiim vahel klaverit või kitarri näiteks ei olegi. Tähendab ütleme, kasu tuleb siis, kui ma muusikat. Ja ma tean ju ära, mis noote konter bass nägile, mis, mida ta ei mängi, eks ju. Selles suhtes tuleb Aranseerimisel kasuks. Ja muusikat oled sa kirjutanud ka juba 15.-st eluaastast peale, nii et oled sa üle ka lugenud, palju siis lugusid või, või teemasid on? Ausalt öeldes täpselt ei tea, aga Eeaa registris olemas, seal on kuskil paarisaja ringis küll, jah. Väga uhke, nii et tuleb sul igas kuus vähemalt üks lugu, kui, kui mitte igas nädalas. Aga nendel üheksakümnendatel aastatel, kellega sa siis mängisid? No vot see on hea küsimus, et nagu ma enne seda tegin nalja, et mälul on lühikesed jalad. Et no ma pakun välja peale tunnetusüksuse oli veel olemas niisugune tugev koosseis, mis tegi proove, esines, oli ajastajad. Ja Jaak Sooäär kirjutas sinna muusikat, kas sina ka viha ei kirjutanud, mina lihtsalt mängisid, nad võiks rõõmu. Siis oli Robert Jürjendal, kes kutsus mind oma bändi, aga siis oli Tiit Paulus, kes kutsusin ta bändi mängima ja salvestama. Loomulikult välistatud hunt, nemad muideks võtsid mind otse lavale. Nemad ei viitsinud proove teha, nemad võtsid otse lavale, mängisime Viru teisele korrusele, standardeid ei kuuleks, olid pätid ja muud tüübid, tol ajal. No ei tea soomlasi oli seal kindlasti ka juba omajagu. Noh, oli igasugust kirevat seltskonda ka, ütleme lae väga tänulik, et ma sain kohe sinna sinna mängima ja õppisin lugusid. Ja erinevaid kogemusi, siis me võiksime nendest 90.-test siin midagi kuulata. Ja siin on üks lugu, siis Robert Jürjendali lugu. Ma mäletan, et ka juba 90.-te keskpaiku vähemasti jõudsid sa ka jazzkaarele ja üks sinu loominguga esimesi kontserte oli Sossi klubis ja nüüd, kui ma otsisin, et järsku on see salvestatud, siis ma praegu seda ei leidnud. Aga kuidas? Džässilugude kirjutamine sul algas? No seda on võib-olla keeruline kirjeldada verbaalselt, kuidas mingisugune lugu, mis esimene lugu oli, mis hästi välja kukkus, isegi seda ma ei oska sulle öelda? No eks nad ajapikku kogu aeg läksid paremaks ja lugudega on niimoodi, et vaata, sa kirjutad mingisuguse teema jupi valmis. Vaatad imetleda, siis viskad nurka ja ütleme, läheb võib-olla mööda mõni aasta või isegi 10 aastat, siis võtate uuesti sealt nurgast välja ja vaadata, ohoo. Pole ju paha. Aga teeme siia midagi veel juurde ja noh, oled nagu paremaks. Niimoodi on vähemasti minul olnud kogu aeg. Nii et otsekohe-kohe tuleb puhast kulda, et niimoodi päris ei oska. No ma arvan, et nende 200 ja rohkem loo seas on seda kulda ka omajagu. Ja tegelikult sai kirjutatud ainult jazzmuusikat, vaid peab ütlema, et sinu muusika on stiililiselt üsnagi mitmekesine. Et ta on natukene sellist maailma muusika hõngu ruumide natukene vahetevahel kohe päris palju. Eks need projektid nagu rütmiallikal ja mis sul siin veel olid? Jah, kui me räägime nüüd maailma Kas just nimelt on tõesti ka selliseid bände, kus on folkloor, le koloriit, hästi-hästi tugevalt esindatud näiteks ansambel päri, päri, mis mul hetkel, eks ju tegemisel ja tõsiselt. Ja ja siis oli klubimuusika suunas popmuusika suunas. Aga siis džäss, kas me võiksime siit nüüd järgmiseks mingi näite võtta? No võtame näiteks näitaja, kui saigi koos oma kvintetti, milles siis mängivad Kristjan Randalu, Kadri Voorand, Raivo Tafenau ja Taavo Remmel Lugu on 33 kraadi, kus 33 kraadi, siis oli pluss või miinus. Inspireeris mind pluss ja see lugu on tõesti jutud rootsi päevadega, ma õppisin Rootsis ja noh, varsti võib-olla on 33 kraadi, sihuke keskmine eesti temperatuur ka vastu pole sellega. Sul on ka selliseid mahedaid, klubi rütmidega lugusid milline see klubiskeene üheksakümnendatel aastatel Eestis välja nägi? No me räägime 90.-te lõpust, 2000 algus, et tõesti see oli periood, kus mul hakkas selline muusika nagu meeldima, samal ajal nii-öelda 100 protsenti, mulle ei meeldi sellisena, nagu teda iga pool näidati ja lasti. Ma nagu tegin sellest oma versiooni, aga tolles momendis mul sündis bänd koos, oletavad Victoria, rublane Victoria on siis selle bändi nimi ja samuti meil oli samal ajal kõrval bänni Orchestral, kus siis mängis Taavi Kerikmäe ja Priit Jurman ehk dise julm. No ja klubimuusikaguru oli kindlasti ka Raul Saaremets, kes on seda ka siiani ja loomulikult võiks Eesti klubimuusikaelu olla mitmekülgsem. On, millest mõõtu võtta. Aga kuuleksime siis Victoriat üks, üks menukamaid lugusid oli kahtlemata siis Reini moment. Ja täna ajame saates juttu Tanel Rubeni ka, sest ees on ootamas esimene suur tähtpäev, 50. sünnipäev. Ja kõlas meil lugu Reini monument, kas jõudis Eestis ka kaugemale? See on nii tore lugu. Kes oskab täpselt öelda, kaugele ta jõudis. Aga, ja ma tean, et oli mitme plaadi peal ja ju siis ikka raadiojaamad mängisid. Aga üks, üks tore juhtum oli see, kui ma läksime Armeeniasse mängima. Olime rumeenia raadios kuskil intervjuud andmas, jaaguga olime koos selle siis siis see raadio tõtt tundis mu ära, ta oli mu muusikat kuulnud, järelikult oli see plaat levinud. Aga tema jaoks oli üllatus, et ma olen eestlane. Tema arvas maja, Tanel Ruben. Ja miks mitte aga selle klubimuusika, kas aga jätkasid ja näed, said kampa isegi Maarja, nii et see koosseis kandis nime hing, kus ja kuidas Hincuse läks? Hingus oli, ütleks niimoodi kolm-neli aastat väga aktiivne, nii et see oli väga tore periood. Ja ma sain jälle siis natuke teistsuguseid lugusid seal sirutada ja rakendada, pidama Victoriaga põlga poleks saanud, sest maarjafokalistil on teistsugune ja. No Maria saab kõigega hakkama, et kas see oli tal tol momendil, kas südames või kuidas sulle tundosseni? Mulle tundus, et tal oli aega, et ilmselt oli mingisugune kergem lihtsalt periood elus ja see suur universaali trall oli läbi saanud ja ilmselt tal oli aega muid asju teha ja ilmselt see tundus huvitav. Päris huvitav on kuulata, kuidas siis meil maarjalaulab krõbe muusikat. Sa ütlesid ennest, et Reini moment, et sellel lool on päris hästi läinud, aga kuidas on siis läinud nüüd Hincuse lool? Ja huvitaval kombel on Hicuse pala Ifi vana piimanäidud. Minu arvates nagu igapäevaaastast 2005, ehk ma vaatan neid välja võtta, pida siidibeebi pole, saadab oma raportitega, siis tõsiselt, on tegemist eduka looga, kuigi ma ei ole rikkaks saanud. No ja üks album kannab sul nimetust ka kogutud rikkus, niiet sa tasapisi ikka seda rikkust kogu taga. Aga see on täiesti haruldane ja see ei tähenda, et seda oleks Eestis iga päev mängitud, et üle maailma iga päev mängitud, nii et palju õnne selle puhul. Ja, aga too periood on sul loominguliselt väga viljakas, et vaevalt üks plaat saab valmis, on teine tulekul, et kuidas sündis kogutud rikkus? Ja see on täiesti uus koosseis ja teistsugune muusika. Ütleme need, Kristjan Randalu juba teadsin mõnda aega, ta mängib hästi ja kogu kuklas mul mõtet temaga midagi teema. Kadri Voorand tuli meie riigi ellu niimoodi nagu tähistaevast niisugune komeet, eks mina, Jaak, istume Muusikaakadeemia sisseastumiseksamitel ja siis tuleb mingisugune blondiin, teeb suu lahti ja paneme kõik pikali, on ju? Täpselt niimoodi oli ja siis ma mõtlesin, et tore blondiin võiks ju olla ju ühes bändis ja võiks temaga koos muusikat teha ja niimoodi see kõik sai alguse. No siia vahele võib öelda ka, et sa juba selleks ajaks päris pikalt nagu õpetasid, kas õpetamine algas sul otsa koolist ja siis edasi Entasse või kuidas sellega oli? Nojah, alustasin tõesti otsa koolist, mõned aastad ma seal olin siis tuli juurde Viljandi kultuuriakadeemia, kus muideks ma õpetasin 16 aastat ja praeguseks on siis jäänud EMTA Ethan jäänud jah, et ma nagu muud raputasin maha, sest selleks liiga liiga liiga reisiks. Sa võid uhkusega ka öelda, et kes on siis sinu andekamad õpilased, kes siin vahepeal oli tõesti selline tunne, et on Eestis üks trummari son, Tanel Ruben, üheksakümnendatel, aga, aga nüüd on neid ikka märgatavalt rohkem, et kes on džässi juurde jäänud, nii vähemalt mängib. Ma ütleks niimoodi, et enamasti võimalik, siis me tänapäeval mängivad, on rohkem või vähem minu juurest ka läbi käinud kedagi välja tooma, aga ma toon ühe naljaka näite, et tuli Eesti jazzi gala 2005 siis tõesti, Tanel uue mängis teise poole kontserdis kõik bändid ja nüüd aasta 2019 Tanel Hugo mängivaid ühes ansamblis, eks ju. Et on tõesti edasi mindud ja jumal tänatud, et on tulnud uusi mängijaid juurde, see rikastab meie muusikat ja annab võimalusi teistele. Täpselt nii on, aga igalühel on oma isikupära, käekiri ja oma sisemine emotsioonide skaala, mis tahab väljaelamist, et kuidas siis sündis heliplaat, kogutud rikkus ja tore kvintetti koosseis. Sa rääkisid, kuidas kvintetti koos, siis sündis aga muusika. Aga nagu ma enne mainisin, lood tulevad siit ja sealt ma pigem alati nagu nuputan kõhutundega, mõtlen, et mis lugu võiks mingisuguse kooslusesse sobida. Et kui ma olen teinud Kristjanile Hadrile muusikat, siis, siis ma olen ikka väga väga läbi mõelnud ja kas see peaks sobima ja kuidas see töötab nendele. Ja siiamaani ma nagu ei ole mööda pandud, et on tõesti nagu hästi-hästi tööle läinud need asjad. Ja me võiksime siis kuulata esimeselt kogumikult kogutud rikkus, siis mis lugu me voolaksime, see võib olla ka koguduse õigus, see võib olla ka näiteks New Start, muidugi, minu start oli see lugu, mille Me tegime esimest korda selle koosseisuga stuudios linti. Ja kas oli siis tõepoolest usaldus, võib öelda jah, see täiesti usaldus ja mängime siis seda nagu. Tänase saate külaline on Tanel Ruben ja Tanel, suur tänu sulle selle eest, et sa oled alati nagu väga loominguline ja mitte ei nokits ainult omaette, aga kui sulle aga mõni põnev eesmärk, siis sa haarad sellest kinni ei löö kukkuma. Et mulle tuleb meelde mõnigi näide ka jätskaarel, näiteks kui tuli oma julge ideega välja Andres Mustonen, et vot, et mängime siin vanamuusikat, aga mul oleks vaja suurt trummiansamblit ja mul on kõhutantsijat ka siis olid sina see, kelle poole pöörduda, et no kas me saaksime trummiansambli kokku, kuidas sellega oli. Ja tõesti see juhtus ja minust sai väga uhke ja vägev. Ilmselt on inimesi, kes oli seal kontserdil ja, ja noh, ma arvan, see oli ka ja alguses sellele, mida me tänapäeval näiteks teeme Mustonen ja Jaak Sooäärega ja ma arvan, see hakkas sealt pihta, et panna kokku vanamuusikarütmid ja ajada natuke vinti üle. Panna šõuelementi juurde, mängida suurel laval kalli raha eest maha ja see toimib tänase päevani. Ja ja selle ansambli kvarteti nimi on aeg-ajalt nagu muutunud Mustonen, kvartett, art kvartett ja mis seal kõik on olnud, aga sisu jääb samaks, et on enamasti kas siis klassika džässi rütmides või on ja näiteks Türgi muusika või Põhja-Aafrika muusika midagi sellist, et see on väga tore ansambel, no et üks selline visuaalselt perekontsert meelde jäänud, et see oli seal Sossi mäel volbriööl ja oli ka suur trummiansambel kuskil seal müüri peal seisite ja mängisite. Mul oli siis võimalus kutsuda sinna musitseerima Paap Kõlar, kes oli ju kunagi minu nii-öelda iidol ja tänase päevani endast väga lugu. Need saime koos musitseerida ja seal väga palju teisi trummariga. Nonii nonii, ja see on edasi läinud, siis ka on, mis need trummi koosseisud veel on olnud, kus sa oled siin osalenud või loonud lausa? Trumbrana ettev alustasime sellise nime nagu trump power siis mängisime, mis kaks, kolm aastat, siis tuli ansamblisse selline liigne, nagu trooninud Melvin demonsed, oi Nono neutron power, no nõukogud tuleb panna trump kraana. Seda seda praanata on käinud seal hinges otsimises ja Eestimaale ka toonud. Kuidas suril suhe siis on selle india muusikaga või üldse eksootilisemate rütmidega või või jääd sa pidev pigem nagu põhjamaiste rütmide juurde? Ei kindlasti mitte, ütles niimoodi, et mulle meeldima pigem ida idarütmi ja maailm ja need rütmid on väga-väga põnevad, majuta neid tänase päevani ja õpetaja näiteks muusikaakadeemias üliõpilasi, siis minu programmis on kohe niisugune paks raamat, kus me käime läbi igasugused araabiarütmid alates viis elanikku, viis kaheksandiku, lõpetades seal 17 või 19 16 ranniku taktimaades, nii et ma töötan ja kui palju sellega aega läheb, et see omaseks saaks nagu muusikule endale ja noortele ka? No ma arvan, kui leitakse hea meloodia või Kruuv, siis ta jääb meelde ja on lihtsasti omandatav, aga alguses kindlasti tekitab väikest kõhedust. Üsna keeruline, nii et sul on seinast seina, neid rütme võtaksime siis järgmise loo. Ja mis plaadi pealt see võiks olla? Äkki me võtame siis nõiutud veerand tunnid plaadi nimi ja Tanel Rubeni kvintett ja pala, võib-olla siis teetants? Sinu kohta küll võib öelda, et sa oled täiesti väga mitmekülgne muusik. Näiteks tegid sa ka 10 aastat jäts liidu kontsertide programmi, mis pole üldse lihtne nagu ja tänu sellele on jäts liit, see on väga hästi arenenud ja sellises õitsvas vormis. Et kas oli vahel nõnda ka, et sa pidid kedagi veenma, et tule nüüd, mängi sina ka, et sul on väga tore uus kava või või keegi, kes kartis üldse esineda või on sul sellest midagi, meenub? Dada no ikka pigem ütleks niimoodi, et tuldi hea meelega mängima, et ei pidanud kedagi nagu paluma, taga ajama. Et ikkagi žestid oli juba siis prestiižne, et kontserdid toimusid, honorari maksti ära, publikut oli, kõik, need tingimused olid täidetud. Et seda nii-öelda prestiiži normi täita. Aga muidugi oli igasuguseid naljakaid lugusid seal programmi tehes, eks ju. Aga mida ma võin öelda kogu selle tiimi kiituseks, et tegelikult seal sviit, inimesed, mitte kunagi, mitte ühtegi lepingut ühegi artistiga ja kõik kontserdid toimusid 100 protsenti, nii et selles suhtes müts maha. Ütleme, et tänapäeval on nagu kirjutad meili, siis on see juba nagu leping, eks ju. Põhimõtteliselt siis jah, nojah, jah, hea, et siis oli juba arvutid ja ja kõik, mida 90.-te alguses nagu ei olnud, et me oleme jõudnud juba praegusesse kümnendisse, küsiksin sinu käest veel, kellega see oli siis kõige rohkem oled mänginud, millise koosseisuga muusikuga? No tundub, et ma olen väga palju mänginud koos Jaak Sooäär, aga erinevates olukordades erinevatel aegadel, aga kindlasti mee, Trio, Jaksuaar, Raul Vaigla, Tanel Ruben, on üks selline pestoff või hästi müüv. No kuidas ma ütlen, koosseis? Et siin on nii Miina härma loomingut kui ka Eesti teiste autorite loomingut, ütleme et see on natukene popikam, võib-olla see trio jaaguga alustasid ajastajates, aga väga tore koosseis on ju ka koos Aleksei Kruglovi-ga. Ja just nimelt ja no me just tegime stuudios suisa kaks plaati sellel sügisel linti. Et Moskvast tuli tellimus kahele plaadile ja need sai tehtud nii et tõesti vahva ja mis need kaks siis on? Üks muusika on Tšaikovski teemaline puhtalt, väga ilus. Ma esimene kontsert oli juba jätskaarel ja aasta tagasi. Ja siis teine plaat oli Kozlovi loomingut puudutav. Ma ütlen ausalt, ma ei ole seda ise kuulnud veel. Ainult stuudios tegime. See oli nii huvitav, et läksime stuudiosse, andi nootid ette hakake tegema. Siis me tegime kohapeal arranžeerinud. Isegi tänaseks ei mäleta, mis me tegime, mõned ootan põnevusega seda plaat. Džässis tulebki olla loominguline ja vaba ja fantaasiarikas, et et kui väga pingutad, siis on vist võib-olla isegi raske seda tulemust saavutada või kuidas sul need lood tavaliselt tulevad kergelt või raskelt? Eks see sõltub ikkagi olukorras, kui on lihtne materjal, siis on ka lihtsam sellega ümber käia, aga kui on keeruline materjal näiteks praeguste suvedega, meil tuleb kontsert, kus me mängime Bachi Goldbergi variatsioone see tähendab seda, Jaak istub, iga päev harjutatakse, mina pean ka kuulama ja meelde jätma, seda muusikas on tõsiselt infotihe kohutavalt keeruline kujundada ja, ja väga raske teha ta niimoodi selliseks, et inimesed lihtsalt ei kuulata ja seedida. No ma arvan, et see arendab väga hästi ajuni, et pole midagi aga kuuleksime veel. Muusikat, ja ma olen teinud ka igasuguseid erinevaid bände välismaa inimestega, et mitu aastat olen mänginud siis kollektiivis nagu jazz kollektiiv, kus on siis liikmeteks Andrei kontokov Peterburist, Rikard, Malmsten, Stockholmist, Denis Paškevicius Riiast. Nii et täiesti rahvusvaheline koosseis ja sellega on teil ka üks album salvestatud. Lugu lihtsalt võiks kõlada üks lugu, mille ma ütlesin ka mõned aastad tagasi kannab pealkirja tuules. Ja hakkabki tänane õhtu Chess lähenema, lõpupoole aga 50 on meid ootamas ja tavaliselt sellisel puhul on ka avalikud kontserdid. Kus me siin järgmiseks kuulda saame? Tõesti on tulemas kontsert suisa kaks kontserti üks siis Tartus ja teine Tallinnas vastavalt siis 25 ja 26 jaanuar ja esinen siis võrratute muusikutega. Kristjan Randalu, Kadri Voorandi, Raivo Tafenau ja Taavo Remmeliga. Ja siis tuleb kõik see elu jooksul kogutud rikkus seal ettekandele või kogutud rikkus tuleb kindlasti ettekandele siis kahe plaadikava või on seal uusi lugusid seal ka. Ja ma tegin nimekirjad, ütleme niimoodi, et väga palju vanemad lugusid, aga olen ka neli uut lugu kirjutanud mis tahaks, nagu siis ette kanda. Et neli esiettekannet ja kontserdid juba päris lähedal, ehk siis kutsume kõiki jazzisõpru kontserdile, siis juba selle nädala lõpupoole ja tänan väga, Tanel Ruben sind, sest sinu elu on tõepoolest vilgas, töökas, särav ja särtsakas ja tahame sind ikka ja jälle kuulata. Aitäh sulle, aitäh teile.