Jätkame tutvumist Euroopa Parlamendi pürgivate üksikkandidaatidega ja uudis plussi, stuudios on riigikogu liige Raimond Kaljulaid. Tere tulemast. Tere päevast, aitäh kutsumast. Te olete, vaatasin järgi teie Facebooki ja kodulehelt nädal aega nüüd mööda Eestit ringi sõitnud inimestega kohtunud, tõenäoliselt ka flaiereid ja pastakaid jaganud. Millised on muljed? Tegelikult väga positiivsed, kindlasti rohkem kui varasematel kordadel, lähevad inimestele need Euroopa valimised korda. Muidugi, seda eeskätt sellise sisepoliitilise mõõtmed, mida nad on omandanud, et väga paljude inimeste jaoks on need kujunemas selliseks protestivalimisteks praegu siis võimule tulnud koalitsiooni vastu. Sellest tegelikult ka valijad kõige rohkem räägivad, et ütleme nii, et põllumajandustoetuste või kalanduskvootide küsimusi on erinevates Eesti paikades Sindist, Sindist, kuid Ida-Virumaani vähem tõstatatud kui praeguse valitsusega. Ja aga püüame ikka Euroopa teemadest ka rääkida, tõesti, sest need on need valimised. Aga osalus ja tegelikult ja tõesti huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu on ka varem varasematel kordadel leige olnud. Kuidas te inimestele ära selgitate, et alates siis 16.-st maist oleks vaja ka Euroopa tuleviku osas üks valik teha? Sest et tegelikult sel korral on need asjad omavahel palju rohkem, võib olla seotud kui, kui varem, et tegelikult needsamad probleemid, mis meil on täna Eestis, siseriiklikult on ka Euroopas erakordselt aktuaalsed. Kui me räägime sellise paremäärmusluse peale tõhusus sisse ära. Kui vaadata Euroopa riike, me näeme nii Põhjamaades, Rootsis, Soomes, Taanis vanadest nii-öelda Lääne-Euroopa riikides, Prantsusmaal, Saksamaal kui nüüd ka Hispaanias, Itaalias olnud võimul Kesk-Euroopast, Ida-Euroopast ja sealsetest Austriatest, Ungariteste pooladest rääkimata. Nii et, et igal juhul ega ka järgmine Euroopa parlament, ma usun päris paljuski hakkab tegelema sellesama küsimusega. Ja see vastasseis kindlasti teravneb, et ütleme piltlikult öeldes, kui varasemalt on selline euroskeptiline plokk, kui on jagunenud tegelikult väga paljude väikeste jõudude vahel, kes on olnud küllalt erinevad ja ka omavahel suuresti sõjajalal või siis ei saa väga hästi läbi, et ühed on sellised äärmuslikud rohelised ja teised võib-olla kommunistid ja kolmandad siseütleme. Sellised paremäärmuslusse kalduvad, et sel korral esimest korda paistab, et hakkab tekkima selline tõeline tugev ühine rinne mille eesmärk on siis seni kättevõidetud Euroopa vabaduste tagasipööramine. Teie olete selgelt Euroopa Liidu meelne oma vaadetelt liberaal. Ma olen oma vaadetelt liberaal, aga kindlasti ei ei olema inimene, kes unistab sellisest lõplikult föderatiivses Euroopa Liidust, et seda mulle küll omistatakse pidevalt seda seisukohta, aga ma ei ole seda kunagi kusagil väljendanud, et mulle rahvusriikide Euroopa meeldib ja ma leian, et Euroopa rikkus tegelikult ongi see, et On erinevaid rahvusriigid oma omapärase kultuuri, keele, ajaloo ja kõige muu ka, mis selle juurde kuulub. Nii et ei, ei ole vaja kindlasti igas küsimuses lahendada asju Euroopa tasemel üldiselt ja, ja paljud-paljud sellised pädevused peavad jääma kindlasti ka tulevikus liikmesriikidele. Aga miks te ikka tahate üldse Euroopa parlamenti minna, alles saite Riigikokku, tahtsite seal väliskomisjoni saada, saite, kas siin siis nii-öelda tööd vähe on? Nagu eesti klassikuid? On tööd palju ja nagu on hästi teada, ei olnud mul ju kavatsust kandideerida Euroopa parlamenti, et kui ma veel olin keskerakonnas, siis olime oma erakonna esimehele öelnud, et mul sellist huvi ei ole. Ja kui võimalik, et mingu see karikas minust mööda, et ma tõesti tõepoolest soovisin keskenduda kõige enam just Eesti välispoliitikale ja rahvusvahelistele suhetele ja seda parlamendi tasemel just nimelt. Aga paraku noh, meie teeme plaane, jumal naerab, et asjaolud on tugevalt muutunud ja eks kindlasti ütleme, jättes kõrvale üleeuroopalised teemad ja Euroopa küsimused, on siin tähtis ka see, et ühena 101-st Eesti riigikogu liikmest on minu mõju kindlasti väiksem kui ühena, siis kuuest või seitsmest sõltuvalt brittide lõplikust otsusest Euroopa parlamendisaadikust ja ka volitused ja võimalused on Mepidel oluliselt suuremad kui Eesti riigikogu liikmetel. Nii et kindlasti sellel on minu jaoks selline tugev Eesti-sisene mõõde sellel kandideerimisel juures. Üksi ka rohkem kui seitsmesajaliikmelises parlamendis on see mõju veel väiksem ehk millise fraktsiooniga teie plaanite liituda, kas ikkagi Aldega kuigi nende tuleviku osas siin on ka täna juba mingisugune segadus puhkenud. Ma ei nimetaks seda segaduseks, ma nimetaks seda aruteluks, aga jah, et loomulikult Euroopa Parlamendis ei ole kavas, ma arvan, kellelgi eesti võimalikest saadikutest jääda üksinda ja nad jaotuvad siis erinevate parlamendirühmade vahel, et on tänaseks teada, et Eestimaa Konservatiivse rahvaerakonna saadikud, koosseis Itaalia ja Saksamaa ja teiste riikide paremäärmuslastega on kokku leppinud siis sellesse nii-öelda Euroopa vastasesse populistide gruppi minekus. Mis puudutab liberaale, siis mina liberaalidega ei ole nüüd viimastel kuudel kõnelenud. Ja natuke imestan ausalt öeldes, et nad ei ole siiamaani helistanud. Aga küll oleme rääkinud siis prantslastega, kes esindavad Maanual, Macroni parteid on maagia ja kes nagu siis siin on erinevaid versioone, et kas siis tehakse nii-öelda ühtne grupp Aldega tänase ALDE baasil. Võib-olla Marshi inimesed suudavad hoopis iseseisva gruppi moodustada, et ütlen ausalt, et, et nende kahe vahel valimine võib kujuneda päris keeruliseks, sest ühelt poolt valijad tahaks enne valimisi juba teada, seda ei, nad ei pea tingimata seda teadma, sest oluline on teada kartusi saadik esindab ja saadik siis vastavalt sellele valika parlamendirühma, kus ta neid kõige paremini saab esindada. Aga kui ühe lausega öelda, milles vahe on kuidagi näen selles prantsuse seltskonna silmis nagu rohkem sädet, Euroopat ka reformida ja liberaalid paljudes küsimustes minu meelest on käitunud ka nagu selliste uute konservatiivide näha, et nad on nagu muutuste vastu ja leiavad, et see, mis on, on väga hea, et ega ju seda keegi ei eita, et nii nagu Eesti, nii vajab ka Euroopa reforme. Te olite äsja keskerakonnas, kus te välja astusite, aga et Keskerakonna vaated ja programm kas või Euroopa osas, on need teil jätkuvalt sümpaatsed. Kindlasti ma ei oleks saanud kandideerida riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas, kui me oma maailmavaatelt ei oleks tsentrist ja, ja noh, kas sa siin, eks ole, et need paljud probleemid, mis meil on, siseriiklikult on ka üleeuroopalised, loomulikult meil on meie spetsiifika on see, et me täna oleme alles kusagil 70 protsendi pealt peal oma heaolul Euroopa keskmisest, see on asi, mida ainult meie ise saame parandada, aga Euroopas ja läänes tervikuna eksisteerib väga tõsine probleem, mis on seotud majandusliku ebavõrdsusega, inimeste sissetulekute ebavõrdsusega. Kui me mõtleme ajas edasi mõtleme suurema automatiseerimise digiteerimise, tehisintellektimasinate kasutuselevõtule, siis tegelikult on päris palju ka neid väga autoriteetse teadlasi, mõtlejaid, kes ütlevad, et selle tulemusel ebavõrdsus ühiskonnas pigem suureneb, sellepärast noh, ainuüksi transpordi valdkonnas me tõenäoliselt kaotame lähima 15 aasta jooksul ligi 50 protsenti töökohtadest. Et väga palju seda tööd, mis täna tehakse, ei ole tulevikus tingimata enam vaja teha. Ja kui see nüüd omakorda viib veel suurema majandusliku ebavõrdsuse kasvu nii mitte ainult meil vaid, vaid üle üle kogu, siis nii-öelda lääneriikide siis loomulikult see omakorda on jällegi võimalus kõikvõimalikele populistikale jõududele seda olukorda ära kasutada. Nii et, et need nii-öelda, mida enam võib-olla oleme nüüd mida kauem ütleme, oleme olnud Euroopa Liidu liikmesriigiks, seda rohkem tegelikult, et see piirjoon meie ja Euroopa väljakutsete vahel hakkab hägustuma ja väga paljudes küsimustes kaasa arvatud näiteks kliima ja keskkonnapoliitika küsimustes ei olegi võimalik ju Eestil nii suurelt midagi mõjutada, kuivõrd siis ainult koos oma Euroopa partnereid. Aga muide, eurobaromeetri äsjane küsitlus näitab, et Eesti inimesed kliima ja keskkonnateemadest väga ei hooli, see ei ole nagu mingi esimeste prioriteetide seas, võib öelda, võib-olla kahjuks, aga ikkagi väärtustest rääkides, mis on nagu kõige alus Keskerakond on näiteks oma programmis sõnastanud, peame oluliseks, et kõigi Euroopa Liidu riikide valitsused jagaksid ühtseid euroopalikke väärtusi. Kuidas defineerida siis need euroopalikud väärtused need Euroopa Liidu vastaseid või paremäärmuslased, keda nimetate, ka nemad ütlevad, et nemad seisavad euroopalike väärtuste eest. Jah noh, eks neid ongi keeruline selles mõttes defineerida need erinevatel aegadel erinevates alusdokumentides on neid defineeritud erinevalt. Et aga ka näiteks Lissaboni leppes on siiski toodud välja see, mida mõistetakse euroopalike väärtuste all ja kui seda nüüd lugu väga lihtsalt edasi anda mitte mingis juriidilises tekstis, siis minu jaoks isiklikult on muidugi oluline see, et, et inimesi austataks, olenemata sellest, mis on nende päritolu, kus nad elavad ei kiirustaks tegema kellelegi kohta järeldusi, muuhulgas selle põhjal, milline on olnud tema vanemate emakeel, mis on ju Eestile tegelikult ka samavõrra oluline küsimus kui, kui paljude teiste Euroopa riikide jaoks näiteks see on üks Euroopa väärtustest, aga minu jaoks võib-olla Nende nende väärtuste allikaks minu jaoks isiklikult on väga paljuski Euroopa nii-öelda klassikalised vabadused, inimeste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine ja ka andmete vaba liikumine tänapäeval. Ja mida me näeme, on see, et on tekkimas või tugevnemas jõud, kes soovivad siis teatud määral hakata neid vabadusi tagasi pöörama. Et sul on vahel, et me just äsja rääkisime siin kaubanduskojajuhiga sellest tööjõu vabast liikumisest, mis on toonud Eestisse renditööjõu, poolast, kelle pealt Eesti riik makse ei saa, aga see on tänu sellele tööjõu vabale liikumisele Euroopas. Jah, aga. Aga siin on ka suur annus tegelikult meie enda korraldamatusel ja saamatusel, sellepärast et see probleem ei ole sugugi mitte uus, aga ka eelmises valitsuses ilmselt suuresti Isamaa vastuseisu sellega ratsionaalselt tegeleda lihtsalt ei olnud võimalik ja samamoodi ka praegune valitsus ei paku muud lahendust, kui lihtsalt käia siis raadios ja televisioonis neide, ukraina töölisi, kes Eestis on sõimamas ja nendega inimesi hirmutamas, aga samal ajal tegelikult sisulist dialoogi Tööandjate ega ei ole. Loomulikult, ega iga vabadusega kaasnevad ka probleemid, et see, kui meil ei ole Euroopa riikide vahel piire, on muutnud võimalikuks ka muuhulgas kurjategijate palju lihtsama liikumise riikide vahel on hõlbustanud ka neid, kes võib-olla kavandanud terrorirünnakuid, nende tegevust ja nii edasi aga samal ajal. Me peame alati mõtlema, kui me nüüd hakkame neid vabadusi piirama, mida see tähendab, see tähendab ka meie noortele vähem võimalusi õppida, töötada, oma elu, korraldada selliseid Nad elavad mitmes Euroopa riigis, see takistab meie ettevõtetel oma teenuste ja kaupade müümist, kui see on üldiselt raskendatud ja nii edasi. Nii et Euroopa kindlasti peab nii-öelda suutma tasakaalustada ühelt poolt neid vajadusi, mis meie majandusel on, ja teiselt poolt ka riske, mida see tekitab ja, ja siin. Ma ei ole kindlasti nii sinisilmne, et ma nüüd ütleksin, et kõik on tehtud väga hästi, et ega Euroopal on paljusid paljud samad probleemid, mis on ka meie aparaadil, et noh, lihtne näide on see, et vabandust muidugi vahele segada, aga muidugi kahe lausega, et, et kui Inglismaa nüüd lahkumas Euroopa Euroopa Liidust, siis teatavasti võiks ju jääda nende poolt Nende kohad Euroopa Parlamendis täitmata, tulevikus aga loomulikult Euroopa parlament on otsustanud suure osa nendest kohtadest riikide vahel ära jagada, et saaks juurde kõrgepalgalisi poliitiku kohti, aparaadi kohti, nõunike kohti ja nii edasi, et ega selline bürokraatia vohamine ja aparaadi vohamine, see on suur probleem ja, ja sellega ei olegi lääne eliit rahuldaval tasemel toime tulla. Näiteks Eestis jaoks ühe hääle juurde Euroopa Parlamendis, aga tööjõust rääkides Eesti eesistumise ajal sai ju kokkulepitut lähetaja tõtt töötaja direktiivi reeglid, et välisriigist tulevale töötajale makstav palgatase peab vastama kohalikule tasemele sama töö eest, mitte miinimumtasu ja kriitikut muidugi ka ütlesid, et see takistab samas nagu konkurentsi Euroopa liidus. Aga tookord kahe aasta eest jäi lahendamata kaugsõiduautojuhtide liikuvuspaketi küsimus, nagu seda öeldakse muide neli sel hääletusel kohal olnud Eesti saadikud Paet, Toom, Gräzin ja Tarand hääletasid selle paketi vastu ja ka rahvusvaheliselt autovedajad peavad seda põhjendamatult protektsionistlikku, sest näiteks nüüd ma ütlen sõnad Cabotaaži vedu on lubatud teha maksimaalselt vaid kolm päeva. Selline valve küsimus, kas te oskate öelda, mis asi on Cabotaaži vedu? Ei oska öelda, et ma tean, et poliitikuna on pragmaatiline kõigis küsimustes vähemalt teeselda laiaulatuslikke teadmisi ja siis proovida nagu ümmarguse jutu abil läbi ajada kuidagi, et inimestel jääks mulje, et küll ta ikka teab kõike. Tunnistan ausalt, kuna ma otsustasin Euroopa liitu kandideerimise mõned nädalad tagasi, siis kõiki eelmises koosseisus arutatud direktiive ei ole oma rida-realt jõudnud läbi lugeda. Aga, aga. Puudutab rekkajuhtide sisevedu selles sihtriigis, kui palju seal on lubatud, ehk siis mõistlik. Detailselt. Ja on detailsed ja ma mõistan, seal on teatud Eestile on teatud erihuvid, et kahtlemata Saksamaa rekkajuhil on lihtsam aeg-ajalt jõuda oma kodumaale ja seal siis kohustuslikus korras viibida kui näiteks Tallinna rekkajuhil, kes on kusagil Lõuna-Euroopas ja peaks siis sealt käima vahepeal Eestis, et et selle neid nõudeid täita. Et noh, need on need küsimused, kus, kus Eesti peab oma huve kaitsma, ega kuulge, ma arvan, et kui me enne ütlesime, et kliimaküsimused pole Eestis eriti olulised, siis midagi pole teha. Euroopa komisjon surub meid väga tugevalt ja kindlasti on meie põlevkivienergiaenergeetika, kogu see valdkond tulevikus Euroopa keskuse poolt tugeva surve all, et küsimus on selles, et meie asi on ju selgitada, et meil on olemas selline küllalt suur oluline regioon, kus sellest tekkida võivad, ühiskondliku pinged on Eesti jaoks ebameeldivad ja järelikult meil tuleb kas neid inimesi seal kuidagi toetada, sellele üleminekule jagasid omavalitsusi toetada nende muutustega kohanemisel. Et ega see on muidugi ka see, kui me oleme Euroopa Liidu liikmed. Tihti nagu unustatakse ära, et meie asi ikka on seal esindada Eesti huve. Üks veel väga oluline teema, mis läheb korda nii Eesti inimestele kui ka mujal Euroopas, sest Euroopa tegeleb juba mitmendat aastat migratsioonisurvega eelkõige lõuna poolt. Kuhu siis Lähis-Idast ja Aafrikast tulevad migrandid esimestena jõuavad. Mida teie välja pakute? Punkt üks on see, et Euroopa on täna juba võtnud suuna üha enam tegeleda selle küsimusega, enne, kui need inimesed on jõudnud Euroopa piirile ehk siis nendes samades Põhja-Aafrika riikides ja teistes piirkondades, kus siis meie poole pagulasvood tulevad. Siin jällegi seesama kliimaküsimus, mida tõesti eurobaromeeter näitab, ei peeta Eestis kuigi oluliseks, aga ometi me teame teadlaste aruannetest ja analüüsidest, et tulevikus just nimelt kliimamuutuste tõttu sajad miljonid inimesed on sunnitud oma senisest elupaigast kuhugi mujale liikuma, millega me neid hoiame? Meil on esiteks vaja töötada selle nimel, et vähendada nendesamade kliimamuutuste just et neil ei tekiks üldse vajadust ära minna. Teiseks loomulikult, et noh, meil on valiku koht siis, et kas me püüame neid riike, mis ei saa teha kama ja kust inimesed tulevad ära, kas me püüame neid aidata või siis tegelema nende inimestega siis, kui nad on jõudnud meie piiridele, on jõudnud Itaaliasse. Ilmselt oleks mõistlikum Euroopa naabritega sellist koostööd ja, ja anda omapoolset panust sellele, et need, see rändesurve oleks väiksem. Ja noh, üldiselt Eestis tehti eelmisel aastal väga kõvasti lärmi ümber selle ÜRO ränderaamistiku, aga kui nüüd rahulikult seda teksti lugeda ja unustad ära see, mida selle kohta valetada eriti selle menetluse ajal ka ka Eesti riigikogus siis tegelikult ju rahvusvahelise kogukonna peamine mure ongi selliste ebaseaduslikke ja ebakorrapäraste ette ennustamatute rändevoogude vähendamine ja, ja vanematega selliste seadusandlike mehhanismide loomine, selleks et seaduslik ränne, mida me lõppkokkuvõttes ka vajame spetsialistide ja ekspertide näol teistest maailma piirkondadest, et see siiski oleks võimalik. Et tänasel hetkel tegelikult Euroopa kindlasti ränne, on suur küsimus, aga tegelikult Euroopas suurim probleem on see, et olgugi, et me oleme väga jõukas maailmajagu võrreldes Sa kasvõi sellesama aafrika või piirkondadega Aasias ja Lähis-Idas on meie majandusjäänud küllalt loiuks, sellist dünaamilisest ja arengut on vähe. Me näeme seda, et väga palju patente registreeritakse hoopis võib-olla Hiinas. Paljud andekad inimesed, kes tehnoloogia valdkonnas on, eelistavad töötada hoopis teistes kohtades kui Euroopas. Ja kui me selles võitluses jäme alla ega siis hakkame ka oma heaolus Me alla jääma teistele maailmapiirkondadele ja seda meie elanikud kindlasti ei taha. Ja lõpetuseks Raimond Kaljulaid, mida tuleb teha, et üksikkandidaadina Euroopa parlamenti jõuda? Selleks tuleb saada piisaval arvul hääli, et ja selle nimel Me täna töötame iga päev, et ega ütleme nii kolm nädalat tagasi, kui ma veel kolm-neli nädalat tagasi, kui ma alustasin, ma olin ju korraks täiesti üksinda, täna on minu taga meeskond, kus on viimase populaarsusküsitluse järgi olete viiendal kohal isikut ja see on Norstati küsitlus samal ajal EMORi küsitlus, eks ole, näitas hoopis kolmandat positsiooni, heaga kindlat mandaati, ma arvan, tegelikult me olemegi selle mandaadi nii-öelda piiri peal seal noatera peal. Nüüd ongi see, et on loodud tugev meeskond, on, ma olen suutnud tänaseks leida ka sellele kampaaniale täiesti adekvaatse rahastuse ja nüüd on jäänud need lühikesed nädalat kuni valimisteni, kus tuleb jõuda võimalikult paljude Eesti inimesteni ja selgitada neile ka lõpuks inimeste valik, et kui nad ikkagi eelistavad näiteks saata veel teise EKRE saadiku Euroopasse, siis see on eesti rahva valikese õigus, neil on. Jaksu teile, aitäh tulemast, Raimond Kaljulaid, aitäh.