Heliga ja tere head. Klassikaraadio kuulajad algab muusikauudist saade helikaja saate teemad on seekord sellised. Lõppenud Eesti muusika päevadest teeb kokkuvõtte ja räägib ka festivali järel lainetusest 15. aprillil toimuvast Eesti muusika kontserdist. Festivali üks korraldajaid Timo Steiner. 16. aprillil algavat jätskaar tutvustab Anne Erm. Täna tähistatakse orelimaratoniga Kaarli kiriku oreli 80 viiendat sünnipäeva, räägib Kaarli kirikumuusikajuht ja organist Piret Aidu loo. Tartus algas kuues Eesti noorte pianistide konkurss. Lähemalt räägib Elleri kooli direktor Kadri Leivategija. Vabariiklikust puhkpillimängijate konkursist räägib puhkpilliühingu vastutav sekretär Vallo rüütelmaa. Täna on Tartu ja Tartumaa 14. naiskooride laulupäev, räägivad peakorraldaja Konsa ja kunstiline juht Ülle Sakk kaarjas. Kontserdist rokkkeraga räägib Hortus Musicus kunstiline juht Andres Mustonen. Sirje Mõttus tutvustab sarjas kumu KUMUs toimuvat kontserti sekrentsid. Kontserdiga. Flöödikuningriik tähistab 18. aprillil oma viiekümnendat sünnipäeva ja 30 viiendat tegutsemisaastat klatist Neeme Bunder aprillikuus toimuvat kitarrist Kristo Käo sooloplaadi Dance album esitluskontserdid ja heligaja lõpus Priit Kuusk ülevaate muusikauudistest Eestist kaugemalt. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile meeldivat kuulamist. Ka ja neljapäeval lõppesid Eesti muusika päevad, mil terve nädala jooksul kõlas erinevates kontserdipaikades Eesti heliloojate nüüdismuusika korraldaja Eesti ja kunstiline juht Timo Steiner. Milline siis oli tänavuse aasta saak, kui palju seekord esiettekandeid kõlas? Me oleme nüüd viimasel ajal juba loobunud nende üleslugemisest, need on niivõrd palju, aga saak, ma ütleks, oli väga hea, et kvaliteedi mõttes olid uued teosed väga head, paljudki neist jäävad pikaks ajaks Eesti interpreetide ja miks ka mitte välismaiste interpreetide repertuaari. Juba mitmendat aastat oleme kaua võtnud päris noorte koolipingis ja ka põhikooli algklasside pingis istuvad õpilased, kes oma teosed on meile pakkunud ja neid oli erakordselt palju. Et inglise kolledži saalis, kus nad oma muusikat pakkusid, et see oli üks väga elev hetk. Peale selle oli ka üliõpilasi, kes oma muusikat ja pakkus, niiet noort verd on päris palju päris tugevat olemas. Nii et Eesti muusika päevad, mis toimuvad nüüd juba mitmendat aastat järjest Et järjest ongi väga raske öelda, palju neid peetud on. Aga varsti hakkab meil 30. juubel kuskilt paistma. Kas selline igal aastal nende päevade korraldamine õigustab ennast ja kas meie noortel heliloojatel jätkub ideid ja püssirohtu igal aastal uusi teoseid luua? Noortel erinevatel ju kahtlemata jagub, noorte inimeste muusika ainult ootab püüne peale laskmist. Aga iga aasta loomulikult õigustab ta ennast sellepärast, et kui me oleme, vaatame oma festivali programmi tihedust, siis me iga aasta võitleme selle nimel, et päevi nendes raamides hoida, mis on juba välja kujunenud umbes nädala peale, aga, ja see on väga keeruline, Reab järjest keerulisemaks. Sa käisid enamikel nendel kontsertidel, milline see publiku huvi oli sel aastal? No meie nii-öelda publikule suunatud strateegia on juba mitmendat aastat selline, et me katsume väga erinevatele huvigruppidele Eesti muusikat välja pakkuda. Et kui me siin räägime näiteks Kinos Sõprus toimuvast, selliseid filmi juhtus, seal oli ka filmi publikut, ma loodan, et mõnigi neist läks ka mõnele muule üritusele, ses mõttes on Publicaga erinev, et on olemas festivalil fännid või selline tavapärane publik, kes igal pool käib kõigest rõõmu, tunneb, mida me välja pakume, aga on olemas konkreetsed sihtgrupid, kes selle konksu ära ahmivad, mille me nende jaoks oleme välja pannud. Millised need kõige populaarsemad kontserdid olid siis? Kõige populaarsemat kontserdit põhimõtteliselt on meil alati olnud mammutkontsert üks nendest, kus on muusikaga teema saali te olete lõhki minemas. Võib-olla on ka sellest, et tegu on tasuta kontserdiga, mine sa tea ja ma ei ütleks ka teiste kontserdi kohta, et meil nüüd väga publikupuudust kuskil oli, aga ühte mammutkontsert on see, mis toob alati väga palju inimesi kokku. Nii et korraldajad on tehtuga rahul No selles mõttes küll, et lubatud teosed olite seal kvaliteedil ja heliloojad, kellele me pakkusime osa saada festivalist, et need ka tõesti oma teosed tegid ja väga heal tasemel ja tundub, et võiks küll rahul olla. Oskad sa ka mõnda teost eriliselt esile tuua, on see eetiline? Muidugi üldse. Ega ta selles mõttes jah, ei tahaks seda esile tuua, neid oli tõesti väga palju, aga niimoodi olles viimase hetkemulje ajel, siis eide kontserdi teise festivali kunstilise juhi Ülo Krigul ideos rahvusmeeskoorile lõi sellise üsna ja toreda ja ka veidi kurva meeleolu, kuna rahvusmeeskoori dirigent Kaspars Putinson lahkumas ja see on tema viimane kontsert, et siis jäi selline nukrus sellest teosest ja tegelikult kahest kontserdist. Päris lõppenuix eesti muusika päevi veel pidada ei saa, sest nii-öelda järel lainetusena toimub ju veel üks kontsert. Jah, järel lahendusena toimub 15. aprill Tallinna kammerorkestri kontsert mis on seotud ka Eesti vabariigi 90. sünnipäevaga. Nimelt see kontsert on ka Soomes kolmes kohas. Uute teostena tulevad Helena Tulve ja Ülo Priguli teosed ja meie saame siis kuulda seda siin Tallinnas metodisti kirikus. See on siis muusikaline kingitus musikaalselt riigilt Eesti vabariigi 90. aastapäeva puhul täpsemalt, mis selle kontserdi kavas siis on, mida kõigepealt siis Soome ja seejärel ka Eesti publik 15. aprillil kuulda saab? Eelkõige väga olulised seal on muidugi Pärdi räätsa tüüri muusika surematu, aga meie jaoks on olulised Elena tulle viiulikontsert kuue muusikasõprade jaoks ma mõtlen, keda mängib Jaakko kuusista ja Ülo Krigul trompeti, kas ta saab kontserdiks nimetada soleerija trompeti, ka teos ja trompetit mängib Indrek Vau ja kammerorkestrit dirigeerib Eri Klas. Nii et kui siin paralleel tuua, et see on just lumele tehtud muusikale kingituse, muusikaliselt riigilt, siis tegelikult meie festival või üldse Eesti Lotte looming sellel festivalil on justkui kingitus eesti publikule. Aitäh Timo Steiner ja edu ja jõudu edaspidiseks selle festivali korraldamisel ja niipalju veel teadmiseks klassikaraadiokuulajaile, et 15. aprilli kontserdist teeb klassikaraadio ka ülekande. Ja nii nagu juba 18 aastat varem, nii toob ka seekordne jätskaar meile kevade. Jazzkaare korraldaja Anne Erm, millal jätskaar algab ja mida ta seekord pakub? Tere, tere, head klassikaraadio kuulajad. Ausalt öeldes on juba täna nagu jätskaar, eelakord on väike kontsert Jüril kevadpealinnas ja sinna lähevad esinema Tõnu Naissoo ja Anna põlvee koos muusikutega esitamaks siis muusikat. Helilooja 80. sünniaastal, mida me siin Tallinnas juba tähistasime. Pealinnas läheb festival lahti siis 16. aprillil ja kuigi laval on ainult üks mees Tommy Emmanuel seest väga suur Virtoosja Needki piletid on juba välja müüdud. Festivalil on loomulikult omad tähed ja omad tähed igas žanris maailma muusikast on see kahtlemata ändželiki. Ka on piletid välja müüdud või siis klubimuusikast. Legend Vieira, kes tõepoolest on meiega rikkam ja vanem muusik sellel korral ja kes on aluse pannud siis klubimuusikale. Peaesinejad on kahtlemata ka džässi kuus saadik, bassimees Avisay kauem, kes on läinud sajandi mõjukamate bassimeeste hulka juba arvatud, kuigi ta ise pole veel neli kümmetki ja ka tagala on üks selline väga Virtoosne muusik, keda kriitikud on kümmekond aastat arvanud Ameerika parimate hulka. Aga muidugi on ka eesti muusikas omad tähed, kellel on rohkem tähelepanu pööratud, kelle kontsertidele rohkem pileteid ostetud. Ehk siis Villu Veski on väga populaarne oma partneritega nii oma Põhjala saarte hääleprojektiga kui ka Ladina-Ameerika projektiga. Tanel Ruben, kellel on välja tulemas uus plaat, kogutud rikkus ka tema kontserdil läheb väga hästi ja peaks üldse ütlema, et jätkarex ilmub oma seitse eestid muusikute plaati vahel on see, seda terve aasta portsjon, nii et sellele on tõeliselt väga-väga hea meel. Tanel Rubeni plaadi kõrval siis näiteks veel Weekend Guitar Trio, kes esineb kogunisti kahes koosseisus, aga koos Vox Clamantisega on neil siis välja tulemas heliplaat ja Weekend Guitar Trio võib siis tähistada oma viieteistkümnendat tegevusaastat, nii et üks staažikamaid ansambleid, kes on esinenud pea, igal jätskaarel, väiksed juubelid on ka Estonian trumbid bändil 10 aastat ja ansamblil tainamit Viking, siis mõlemad on tuule tiibadesse saanud siis ka jätk Aarelt ja triimil on sellel korral väga põnev solist Torsten koods. Päritolult iirlane, mängib nii kitarri kui laulab väga meeldivalt, et mitte öelda fantastiliselt ja tema suur lemmik on George Benson. Tema jälgedes ta käib, aga siis on meil veel selliseid maailma muusikapärleid nagu leni vaade, kes tuleb tõesti otse Brasiiliast või sond, ela fronteera, mis on Hispaania üks väga hea flamenco ansambel koos tantsijaga ja siis on meil veel selline traditsioon olnud, et ühel vabal päeval see on siis 20. aprillil, pühapäeval on selline muusika ja kunstide pühapäev, kus käia, säramuuseumis saab sama piletiga kuulata kontsert. Ja need on tõesti sel korral väga erilised ja head kontserdid, nagu siis Iidvest kvartett, kus mängivad bränd Melvin koos Eesti-Soome muusikutega või Eesti update, kus mängivad siis kaheksa kitarristi ja samal ajal ka maalitakse Tallinna kunstihoones siis esinevad veel soolalaos Raivo Tafenau ja Meelis rind ja kumu auditooriumis Kelli Uustani suure suure ansambliga. Ja see on ühtlasi ka tema uue plaadi esitluskontsert, nii et see nii-öelda muuseumipiletiga kontsertide päeva on ka väga-väga põnev. Del nimetaksin ära, et Davis sai Goeni, meie džässisaadiku kontserdil antakse üle ka džässiauhinnad, üheni pälvib Eesti džässmuusik, kes on olnud see väga silmapaistev ja eriline oma viimase kolme aasta tegevuses. Son Elioni jazziauhind suurusega 50000 krooni ja noore muusiku auhinna pälvib siis noor muusik, kes on alla 26 aasta vana ja kes on oma eakaaslastest rohkem korda saatnud ja isikupärasem ja mõlemad saavad ka Tiiu Kirsipuu valmistatud skulptuurid. Põnevat on jätskaarel tõesti palju ja kõike ei jõua muidugi ühe korraga ära rääkida, nii et targem on Jazzkaare koduleheküljelt veel vaadata. Vaata, seal on nii videot kui ka muusikanäited, eksis oma kõrv on kuningas ja teate, kuhu minna või siis mida kuulata klassikaraadioülekannetest neid on päris palju. Esinejaid on seekord 16-lt maalt ja toimub 50 kontserti mis ei toimu seekord mitte ainult Tallinnas, vaid ka mujal. Ja see on väga-väga armas, et sellised väiksemad kohad nagu Türi või Keila Paide on väga huvitatud, et ka neile tuleks jätskaar külla. Neid on väga soojalt vastu võetud juba eelmisel aastal paljudes kohtades, aga nüüd on tõepoolest peale Tallinna kontserdid veel 13. kohas, nii et see on päris suur arv, et varsti võib öelda, et jätkar jõuab sellesse Eestimaa nurka. Ja selle üle on hea meel, sest et seal selline kevadine, rõõmus improvisatsiooniline, publiku kaasaelamist nõudev muusika ja miks siis mitte kuulata. Ja kes kontserdile ei saa või ei jõua mingil põhjusel, siis klassikaraadio teeb jätskaarel 11 otseülekannet, mida vahendavad immo Mihkelson ja Tiit Kuuznets. Esimene ülekanne jätskaarel on 16. aprillil kell 19, kui Estonia kontserdisaalis esineb Austraalia muusik Tommy Emmanuel. Kaarli kiriku orel saab sel aastal 85 aastaseks ja sel puhul on Kaarli kirikus täna orelimaraton Kaarli kirikumuusikajuht ja organist Piret toidule. Mille poolest on siis Kaarli kiriku orel Eesti jaoks tähtis? No me võime öelda, et veel tänasel päeval on Kaarli kiriku orel tegelikult Eesti kõige suurem orel muidugi, mida keegi suuruse all mõtleb, ametlikult võime öelda ka niimoodi, et on mõned oreleid, millel on neli manuaali. Kaarli kiriku orelil on kolm, aga kui me võtame aluseks registrite arvu, mis on niisugune tavaline määratamise number siis on ikkagi see praeguseni veel kõige suurem orel Eestis. Kaarli kiriku oreli omapära on see, et kui 20.-te aastate alguses nii-öelda värskes Eesti Vabariigis hakkas Mihkel Lüdig mõtlema, et on vaja Kaarli kirikule uut orelit, sest eelmine oli juba väga amortiseerunud keeranud ja väga halvas olukorras ja pealegi oli kirikus värskelt tehtud remont, oli vaja uut orelit ka. Ja kuna Baltikumis olim Walkeri firma saanud tuntust sellega, et nende tööd olid väga heaks kiidetud siis ei võetud isegi tollal muid pakkumisi, vaid pöörduti otseselt tema poole ja koostöös siis firmaga Mihkel Lüdigi koostas ka selle dispositsiooni. See tähendab, et mis registrit seal on ja suhteliselt ruttu tehti see töö ära ka need juba 23. aasta oli see jaanuarikuus küll tegelikult peeti esimene orelikontsert. Meie tähistame seda nüüd natukene mõni kuu hiljem, kahel põhjusel. Et esiteks on tõesti jaanuaris kirikutes ikka väga külm, teine asi on see, et niisugusel talveperioodil ja veel veebruaris ja märtsis on sellised vanad orelit kõige kahtlasemad seisus, et ilmastikumuutus ja kõik see mõjutab niivõrd, et me otsustasime lükata selle sündmuse siis aprilli, see oleks natukene kindlam periood, mis seisus praegu Kaarli kiriku orel on, kuna ta on niivõrd hästi ehitatud, siis need vead, mis on olemas ja mida on tegelikult väga palju, neid on võimalik nagu ära peta, rikkaliku registrite arvu tõttu me saame kasutada seda orelit niimoodi et võib-olla vähem terava kõrvaga kuulaja ei saagi palju aru, tal on tehtud osalisi remont ja need tehti omal ajal nende vahendite abil, mis vähegi olid võimalikud korralikult, aga siiski seal natuke ebaühtlane ja ka häälestuse mõttes seal siiski kõik asjad ei lähe päris hästi kokku. Nii et seal tegemist on küll meil on käinud hiljuti ka siin oreliekspert ja orelikunstnik Martin vast Saksamaalt, kes viisid läbi oreliekspertiisi just selleks, et teada saada, kui palju see raha võiks kuluda oreli remondiks ja mis töid on vaja teha. Kui meil siin varem käisukesed sõltumatu orelimeister ja oreliekspert Saksamaalt külas, siis ta arvas, et see suurusjärk võib-olla kusagil kaheksa miljonit Eesti krooni, Kaarli kiriku orel järelikult ootab restaureerimist ja absoluutselt, kuidas te tähistate siis selle vana ja väärika oreli aastapäeva? No me oleme nüüd ette valmistanud sellise ilusa pika päeva, mis kannab orelimaratoni nime ja me alustame tegelikult ka avapalvusega, millele järgneb siis orelihooldaja Toomas Mäevälja ettekanne oreli olukorrast ja sellest, mis on Kaarli orelisead. Ja siis kell 14 algavad orelimuusika esinejad, organistid hakkavad meile mängima ja see kestab kuni kella seitsmeni, nii et need on siis Tiit Kiik. Täpselt kell kaks. 14 40 eerika Jefimova 15 20 Ene Salumäe, 16 null null Kristele aer, 16 40 Kadri toompuu, 17 20 Jaanus torm. 18 null null Toomas Trass ja lõpuks siis mina ja sellele järgneb siis ka veel missa, kus me kasutame seekord Urmas Sisaski eesti missat ja me võtame ka sealt need missa osad, mis on jumalateenistuse aluseks. Nii et me kuule sellel korral sinna lisanud mitte mingisugust muud muusikat, et kõik need missa osad, mis on ka selles Urmas Sisaski kirjutatud teoses kantakse seal ette. Ja tore on ka see, et Urmas Sisask tuleb ise sellele üritusele kaasa trummi lööma. Nii et täna alates kella kahest kuni õhtuni välja kõlab Kaarli kirikus orelimuusika ja ilmselt on see kuulajatele siis tasuta. Jah, see on tasuta, me oleme selle üritusega avanud suurema ettevalmistus, töö, avaliku ettevalmistus, töö selleks, et seda orelit restaureerida just selle poole pealt, et hakata raha koguma. Et meil on siin natukene ka õnne olnud, mõned asjad, aga noh, siiski need Nemad on nii üüratult suured ja paraku on ka selline lugu, et me ei saa teha oreli remonti üksinda. Sellisel juhul me oleks võinud seda alustada juba palju-palju varem. Aga me oleme oodanud võimalust, et kogudus alustaks kiriku remonti ja kuna nüüd on ettevalmistamise, siis me loodame need kaks asja korraga teha, nii nagu praegu, Jaani kiriku hea näide on ees. Nii et kõik need, kes tänu plaanitsevad minna saavad teha restaureerimise toetamiseks vabatahtlikke annetusi Et kõik on väga teretulnud eelkõige selle päeva auks ja oreli auks. Et tulge kõik muusikat kuulama, aitäh Piretajaidule. 11.-st kuni 15. aprillini toimub Tartus Elleri koolis kuues Eesti noorte pianistide konkurss, Belleri muusikakooli direktor Kadri Leiva. Jah, jah, tõesti, see on juba pika traditsiooniga konkurss, mis sai alguse meil siin 1991, kui meie väga armastatud kolleeg Anu Antson alustas niisuguse suurejoonelise konkursi korraldamist ja sellel ajal oli see kindlasti üks niisugune ainulaadne ja ehk kõige enam meie noori pianiste haarav, kus, sest siin on tõesti võimalik siis kolmes erinevas vanusegrupis harta kaasamängijaid praktiliselt üheksandast kuni 16. seitsmeteistkümnenda eluaastani, mis ühtepidi on väga hea, et see on just niisugune noore muusik, kui hästi suur arenguperiood ja teda on hästi huvitav vaadelda ka läbi nende konkursi erinevate vanusegruppide pide siis tema arengus kasvamiseks muusikuks ja üks asi veel, mis selle konkursi puhul ehk kindlasti on väga oluline, et see on suureprogrammiga, kus nii esimese vanusega Pi lapsed, kes on tõesti kuni 11. aastani ja teine kolmas vanusegrupp peavad ikkagi ette valmistama viis kuni kuus teost. Kindlasti on keerukas ka veel see, et nad peavad ikkagi mingil määral suutma tabada ka erinevaid stiile, nesest konkusik avada niimoodi üles ehitatud läbi kahe vooru. Noor muusik näitab oma nii oma oskust mängida, pole fonilist muusikat, et ka klassikalise suurvormi ühe osaga kindlast stiililt toosset lugu ka Eesti muusikat ja siis kindlasti on alati meil olemas ka programmis üks vabateos, mille siis tõesti õpilane koos õpetajaga sobivalt oma karakteriga leiab sisenda repertuaari. See konkurss on alati olnud väga suur oma osavõtjate arvu poolest ja täitsa uskumatu, et ka tänasel päeval siin on registreeritud 75 noort pianisti. Loomulikult on selle 16 aastaga noor inimene olnud selles ajas muutumises, kuivõrd te alati on olnud siin väga huvitavaid noori andeid, väga palju andekaid noori muusikuid, teine küsimus on alati, kas Naatan selle muusika tee lõpuks valivad, aga siit on läbi käinud tõesti tänased tunnustatud noored pianistid alates Hando Nahkurist, Sten lasmanist, Markko Martinist, kes on täna juba laval, kes on just alustamas ka muusikaakadeemiat teed. Need noored inimesed on ikkagi siin Tartus mitmetel konkurssidel käinud. See on v selles mõttes üks ainulaadne konkurss, et see konkus ei lähe mitte kunagi rahvusvaheliseks. Ta saab olema alati eesti laste konkus ja loomulikult on siin väga paljude muusikakoolide õpilasi peale Tallinna muusikakeskkooli ja muusikakooli ja Tartu. Too Elleri kooli on siin Jõgeva, Narva, Jõhvi-Ahtme, Loksa, Kreenholmi, vanalinna muusika Tallinnas Põlva saue ja nii edasi ja nii edasi, tõesti, õpilasi tuleb igalt poolt, meie žürii on soliidne, ei liikmeline žürii ja meil on alati Tiia žürii esimees ka kutsutud väljaspool Eestit. Sel korral on siis žüriiliikmed teks Lembit Tork, see Eesti muusika ja teatriakadeemia ja Georg Otsa nimelise muusikakooliosakonna juhataja Mati Nikolai Tallinna muusikakeskkooli ja Muusikaakadeemia õppejõude, samuti tee üles isa, kes on Georg Otsa nimelise muusikakooli õppejõud Persson Tartust, Elleri koolist ja Espoo muusika instituuti ja Sibeliuse Akadeemia õppejõud Katarina Nummi on meil palutud siis žürii esimeheks. Loomulikult on olemas ka auhinnafond. On olemas väga kaunis meene, mida meile on alati teinud Mairice, Tani, Labogatki, samuti tee on meil kingitusi, lastele diplomid ja kõik see, mis kuulub kindlasti konkursi juurde. Kas see konkurss on kinnine või lahtine? Kindlasti konkus ise on ka lahtine ja sellest on informatsiooni ajakirjanduses. Seda saab ka Elleri kooli kodulehelt TMK punkt. Ee leida. Samuti on koolis ka videoülekanne veel igaks juhuks, et kui kõik ei mahu meie Elleri kooli saali ära ja kindlasti on kõik palutud, kel vähegi huvi ja võimalust. Teisipäeval, 15. aprillil kell üks toimub Tartu Ülikooli aulas pidulik lõppkontsert koos autasustamisega 11.-st kuni 15. aprillini kuues Eesti noorte pianistide konkurss Tartus Elleri koolis. Sellel nädalavahetusel selguvad Eesti parimad puhkpillimängijad, eesti puhkpilliühing korraldab vabariikliku konkursi. Ühingu vastutava sekretäri Valdo rüütelmaa kinnitusel on eelmisest konkursist möödas liigagi palju aega. Tõepoolest, väga suur lünk on jäänud vahele ja kahjuks ei ole väga tead interpreedid saanud vahepeal ennast proovile panna, siin Eestis aga katsume sellist eesti interpreetide konkursi järjepidevust taasluua. Kui registreerimine algas, siis väga suurt nagu tungi kohe ei olnud, aga kui registreerimine lõppes, siis oli meil 43 huvilist ennast kirja pannud. Mis tegelikult puhkpilliühingu arvates on, on väga hea tulemus ja päris suure osavõtjate hulk. Meil lindivooru ei olnud ja meil tuleb Tartus esimene voor ja sealt siis edasi pääsenud teine voor ja pühapäeval on siis laureaatide lõppkontsert. Missugused. Pillirühmad on esindatud ja kas igas pillirühmas on kandideerijaid või osavõtjaid? Küll ei olnud meil huvilisi tuuba pillirühmas et see jäi nüüd ära, aga esindatud on väga hästi flöödid, klarnet, saksofoni, trompetit ja tromboonid ja pisut vähem huvilisi on oboe ja fagoti peal ja metsasarvega, aga see on samas ka proportsioonis õige sellepärast et neid, mis ma nüüd lugesin, keda on palju, ongi nagu suhteliselt rohkem õppijaid ja rohkem mängijaid ja ja siis Hoboedja fakotid on pillid, mida on Eestis need nii-öelda defitsiitset pillid, kelle mängijaid vähem siis on ka loomulik, et neid registreerus vähem, nii et väga suuri üllatusi ei olnud, kuigi jah, tuubahuvilisi oleks, oleks oodanud kindlasti Eesti puhkpillimuusika ühing koostöös muusikaakadeemiaga töötas välja arvestades aga Muusikaakadeemia nõuandeid repertuaari koostamisel ja selliselt saigi siis kokku pandud nii esimese vooru kui teise vooru kohustuslikud teosed. Seal ka erinev, küll aga, aga mingisuguse orientiiri, et võib-olla esimese voorul keskeltläbi ütleme, 20 minutit on mängida ja olla teises voorus ka sama palju ja kes pääsevad siis lõppkontserdile, siis on juba edasi tehakse valik mis nad mängivad esimeses kahes voorus on klaverisaatega jah, klaveriga jah, kontsertmeistritega on mõlemad voorud ja, ja lõppkontsertorkestriga, kes on žürii. Žüriiliikmed on siis kutsutud oma eriala, häid asjatundjaid, lätist metsasarve professor, arvits, klišans ja Prantsusmaalt Joel verssavood, kaks žüriiliiget on Rootsist, Kjell Inge Stevenson ja Stig Bengt son ja Eesti poolt, et on žüriis, Andres Siitan, meil puhkpillimuusika ühingu eraldatud ka teised konkursid on orienteeritud rahvusvahelise žürii peale, et esiteks oleksid väga head asjatundjad ja teiseks ei oleks otseselt siin Eesti mõistes kellelegi koolkonda esindajad, et nad oleksid täiesti neutraalsed, hindajad võimalikult objektiivne ja neutraalne hindamine oleks ja et see aitaks välja selgitada, siis kõige paremad mängijad, kui nii võib öelda. Ma tahaks küll loota, konkurss tuleb pingeline, huvitav ja konkurss on ju avatud, kõigile on võimalik tulla seda kuulama, vaatama aga loodame. Kõikidel esinejatel õnnestub kava esitamine ja, ja nad saavad anda endast parima. Laupäev, seal on teine voor, mis algab kell 10 ja esinejad on siis kõik partituuri järjekorras, kes on pääsenud teise vooru, mängivad siis järjest ära ja pühapäeval kell 18 on Vanemuise kontserdisaalis siis lõppkontsert. Täna saab konkurssi kuulata Tartu Õpetajate seminaris homsest kontserdist Vanemuise kontserdisaalis teeb otseülekande ka klassikaraadio. Täna toimub Tartu Ülikooli aulas juba neljateistkümnendat korda Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäev peakorraldaja Liidia Konsa. Laulup jäävad said alguse 15 aastat tagasi, üks aasta jäi meil korraldamine vahele, aga muidu on laulupäevad tõesti toimunud igal aastal ja ma peaksin ütlema seda, et tänu sellele, et need laulupäevad meil aasta toimuvad, on ka Tartu oma naiskoorid väga heal tasemel. Selle idee autor on siis meie teada-tuntud dirigent Vaike Uibopuu. 13 aastat on Vaike Uibopuu olnud ka nende laulude päevade kunstiline juht, aga siis eelmisest aastast dirigendid valisid endale uue kunstilise juhi ja selleks sai Ülle Sakk karjas Tartu Ülikooli õpetaja Te olete seminarist? Seda võib ka öelda, et järgmisel aastal, kui Tartus toimub Tartu laulupidu, see on 13. juunil, siis on Tartu linnas ja Tartumaal nii palju nais-ja neidude koore, et me ei peaks hakkama kuskilt koore juurde tooma, et me ei täida ära lauluväljakut. Muidugi me ootame ka külalisi, aga meil on omad koorid olemas ja see järjepidev töö, mis on nüüd kõik need aastad toimunud, ongi siis teinud seda, et meie naiskoorid on nii tublid kui palju naiskoore ja neidude koor osaleb täna laupäeval. Me arvame, et neid on kuskil 400 ja on täiesti probleem, kuidas me nad sinna kõik ära mahutame, aga me oleme sellega hakkama saanud eelmised aastad ja ma arvan, et me saame ka sellega hakkama. Sellel aastal laulupäeva kunstiline juht Ülle Sakarjas kuidas on koostatud kava, mida koorid laulavad, see aasta meie kava on pühendatud eelkõige maestro Gustav Ernesaksa 100.-le sünniaastapäevale sellega seotud esitame tema laule. Samuti meie Tartu dirigendi ja helilooja Richard Ritsingu 105.-le aastapäevale ja väikese pöördumise. Kolmas juubilar, on meil siis Uno Naissoo, teeme temale ka väikese pöördumise. Üldiselt ongi eesti heliloojate keskne see nii tore, alati kui koorid pakuvad oma laule, millega nad üles astuvad, siis sellest, nagu kujuneb meie laulupeo selline kooride sisu ja tore selle aasta selline meie omapoolne selline värv natukene teistmeeleolu toob meile siis sisse kutsutud ülikooli rahvakunstiansambli vilistlasrühm, kes esineb nii üksinda kui ka siis väga, ootan huviga meie lõpuühend koorikus meni laulame, kuid tantsime koos Tartu ja Tartumaa naiskooride ja neidudekooride laulupäev täna laupäeval kell 17 Tartu Ülikooli aulas. Ei, liiga ja Eesti Kontsert kutsub Rockyeraga Portus muusikusega crossover, bändi eksperimendid, pildia, väegade ning rokkmuusika ühendamise vallas. Põnevad kordumatut kontserdi neljandast 13. aprillini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Pühapäeval toimub kontsert, rokkar aga ja võib olla koosseis, millega Hortus musicus musitseerib teatav crossover, bänd, et see on kindlasti tuttav neile kuulajatele, kes on käinud saalis ja nautinud kavasid Amadeus Rockwell, itaalia barokk Hirtoosidega, Andres Mustonen, võib-olla see lähemalt tutvustada seda, mis siis toimub 13. aprillil ja kontserdil, mis kannab pealkirja Rockeraaga. Terve kultusmuusik, kus on täies koosseisus peal ja me väga pikka aega oleme tegelenud india muusikaga, India ragade muusikaga ümber viseerinud erinevate aegade peale aga on niukene helirida, see on täpselt seesama, nagu on masoormi noor või, või ütleme, keskaegset toorja, lüüdja, püügia, sellised laadid. Nüüd sellel korral mängib meil Tarmo Kalbud hinda tablasid aeg-ajalt suurepäraselt. India tunnetatav. Tanel Ruben, Jaak Sooäär, kes on meie poodide, oma Relma ja muusikute esirinnas, avatud inimesed, kes tunnevad erinevaid stiile, erinevaid lähenemisi, muusikale, novot ja see kõik me paneme kokku, aga selle selle algpõhjus on selleks, et seal on väga tugev Võimendada natuke selgemalt tuua veel välja seda põhja ja koguduse rütmi, mitmekesisust ja laiust, mille peal baseerub nagu india muusika, selle materjali improviseerimine ja modifitseerimine, miili bass, bittide bastionide pool, kuigi Jaak Sooäär erinevate kitarride, aga see on niisugune kahe maailma kokkusaamine ja kolmanda maailma loomine. Kõneles Andres Mustonen. Klassikaraadio salvestab rokk Raaga kontserdi ja see jõuab eetrisse esimesel mail. Sorias kumu KUMUs kõlaborteeriu googel, Logher JB. Ehitavad Meelis Milli, Jorma Toots. Triin Ello ja Sirje Mõttus koreograafia, Oksolo Titoova. Kontsert toimub teisipäeval, 15. aprillil kell 19. Null null KUMUs. Vikerraadio stuudios on Sirje Mõttus ja me räägime nüüd lähemalt kontserdist, mis leiab siis aset teisipäeval ja toimub sarjas kumu KUMUs. See kontsert kannab pealkirja sekventsid. Segmendid siis sellepärast, et esiti sellele tulevad kolmbeeriase Glentsi, mis on kirjutatud naisele häälele, klaverile ja akordionil. Teiseks, meie arust sobisse sõnase klindil tantsimise ideega väga hästi, kuna sõna ise ju tähendab muusikas korduva motiivi liikumist, et see haakub, nagu see liikumine nii muusikas kui ka tantsus, siis idee oli selles, et me mõtlesime, tavaliselt on muusika taustaks tantsule, aga seekord võiks olla natuke teisiti, et pole üldse kindel, mis on, millele või kes on kellele taustaks, et see jääks siis kuulaja otsustada, et muusika ja tants nagu võistleksid omavahel ja võitlevad omavahel ja annavad üksteisele impulsse ja sellest tekib omakorda tavaline draama, et oleks tavaline kontserdisituatsioon natuke lõhutud ja natuke tavapäratu ka kuulaja nii-öelda läheks natuke rutiinist välja ja, ja võib-olla et see inspireeriks meid kõiki tegema pisut neid tavalisi asju pisut teisel moel ja julgema tulla enda tavarutiinist välja. Kes kontserdil osalevad lisaks sulle, kes sa mängid akordionit? Osalevad veel Triin Ella metsosopran Sis, Jorma Toots, klaver, Meelis Milli viiul ja kindlasti meie fantastiline tantsija ja koreograaf Oksana Titov. Kõneles Sirje Mõttus ja selle kontserdi salvestab klassikaraadio. 18. aprillil toimub Tallinnas Niguliste muuseum-kontserdisaalis flirtis Kingdom pealkirjaga anda kontsert ja selle peategelane Neeme Bunder, kellel täitub 50. sünnipäev ning ühtlasi saab tal täis ka 35 aastat muusikuteed. Kontserdil osalevad lisaks Neeme pundarile Pärnu linnaorkester Jüri Alberteni dirigeerimisel Hortus Musicus, Reval ansambel, Rahvusooper Estonia, puhkpillikvintett Oksana šenkova, Andres Uibo, Madis Metsamart, Pekka vaba voor ja Peeter Vähi ning 100 kontserti tutvustad nüüd lähemalt flöödimängija Neeme pundar. Number on ümmargune ja, ja selle ümmarguse numbri mõttes olen ka mõelnud, et kuna selle aja jooksul ikka tekkinud ka väga palju häid Bru tegelikult oma eluteel, kui muusikud veel, mis ongi enam-vähem üks ja sama tegema, seega siis ma just mõtlesin, et kutsuks oma sõbrad, et nagunii kutsuvad nad ju muidu sünnipäevale, et siis miks siis mitte, aga ennem natuke koos mängida ja siis pärast teha selline mõnusam osa selles mõttes osa, aga niisugune mõte oli ja, ja siis kui ma selle kontserdiga kokku hakkasin panema, siis ma just mõtlesin Nende persoonide peale, kes mulle on nagu olulised olnud ja eeskätt muidugi Lepo Sumera oli kohe minu esimene valik kindlasti. Galina Grigorjeva muidugi, Galina kalmel võiks isegi öelda selline nagu hingeline side, et temaga on huvitav vestelda ükskõik mis teemal, maailmateemadel, aga kindlasti ka muusikas ja muusikast me saame väga ja väga palju ühtemoodi alust. Järgmine valik oli tegelikult Peeter Vähi ja Peeter Vähi. Sellepärast. Ja et me oleme aastaid tagasi teinud plaadi selliseid Slutis, Kingdom, siis eksis flöödi, kuningriiklased selle plaadi peal oli siis ühe sellise legendaarse Hollandi plokkflöödivirtuoosi Jakobson Eiki variatsioonides siis meie oma versioon. Kuna see kogu selle kontserdi üldpealkiri kanga flirtis Kingdom Peetriga meil tegelikult ka seob väga pikk koostöö, olen mänginud väga paljusid, tema teoseid palju salvestanud ja Peeter oli ka väga, täiesti loogiline ja loomulik valik, võiks öelda nii, et mängime sellelt plaadilt siis ka mõne loo kindlasti nüüd juba uues versioonis, üks eesti helilooja, kellega ma olen ka väga lähedalt seotud, tuntud ka olnud ja kindlasti olen, praegu on siis Urmas Sisask samuti Urmase teostes, tema klaveriteostest on omal ajal valminud üks CD, seal siis taevamehaanika, mille me siis salvestasime koos Viljandi linnaga. Belliga Urmas on oma mõttelaadis selles mõttes absoluutselt nagu ütleme siis vana muusik varajase mõttelaadiga, sest ta on kirjutanud oma oma teosed valmis ja ta on väga aldis. Tal on nagu põnev, et mis sellest saab, kui keegi selle teistmoodi natuke mängib või orgistreerib teistmoodi või isegi lisab sinna juurde kõik need asjad, mis me tegime, läksime loomulikult Urmasega läbi, aga vot just selline tolerantsus, mis ma väga nagu Urmase juures nagu tegelikult hinda mõte selle kontserdikava kokkupanemisel oli tegelikult, et nagu flööti ise, eks seal nagu flöödimõtlemise keskne ehk siis kui palju erinevates lööte tegelikult üldse on olemas ja noh, ma ise mängin neid ka päris hea portsu igasugused savipillid, plokkflöödid ja nii edasi, igasugused viled ja ka veel siis igasugustes muudes versioonides, ma ei tea, seal läbi elektroonika või, või kuidas, kuidas, mis kõik tänapäev nagu võimaldab. Ja see on ka olnud mulle nagu üks üks oluline selline nüanss ja loomulikult Hortus Muusikus, sellepärast et Hortus on ikkagi minu elust olnud 27 aastat, mis on ikkagi päris pikk aeg seal tuse Lepo Sumera ja flöödi mõttes see kõik nagu satub nagu väga ühte tervikusse, tegelikult ootus mängib ka ise ühe loo, seal ta on nagu natuke selline sõpruse motivatsioon selles juures, aga löötidest veel kaasaegne löödki annab ju väga erinevalt mängida, aga mõtlen just selles kavas konkreetselt nagu Galina Grigorjeva teos kus on kasutatud siis erinevaid flöödi mängimise võtteid, siis teistmoodi flööt on, ta kindlasti mängib plokkflööti, eks ole, see ja seekord siis Peeter Vähiga või seesama savipill tegelikult, mis on täitsa ka nagu, nagu oma omamoodi flöödirepertuaar paari peale veel mõeldes siis seal kõlab seal lõpus ka Mozarti flöödikontsert, siis seal ma panin sinna kohe päris teadlikult, sest kui me räägime flöödi, siis tegelikult Mozarti loomingust siin on absoluutselt nagu võimatu mööda minna. Veel esinevad seal minu mõned väga head sõbrad, üks nendest on Pekka vaba voori Pekka vaba voore, siis on olnud ka Sibeliuse akadeemia rektor, siis kui ma töötasin Viljandi kultuuriakadeemias muusikaosakonna juhatajana, siis angaseerisingabeka sinna kirikumuusika õppetooli professoriks ja mul on väga hea meel, et ta sinna tuli, siis ta õpetas mind ka seal väga palju ja mul on hea meel, Pekka soostus ka tulema, nagu mängima kaasa. Kontserdil esineb veel Andres Uibo koos Oksana sinkovaga oksad peale tänapäeval eesti Fletistidest absoluutseks õige paremaks mängijaks võiks öelda ja kuna oksaalal on olnud pikka aega ka minu õpilane muusikaakadeemias, siis on meie selline hea suhe ka siiani tänapäevani nagu säilinud ja, ja mul on hea meel, et ta, et ta seal esineb. Kontserdil esinevad veel mõned inimesed, üks nendest on ka Madis Metsamart. Temaga me mängime koos. Galina Grigorjeva lugu ja kontserdi lõpetab tegelikult Rahvusooper Estonia puhkpillikvintett, kellega me oleme teinud väga palju erinevaid programme siin juba läbi aastate, nägime. Ühe sellest oma nagu väikesed actionkavast, ehk siis nii-öelda suts Kingdom kontsert toimub 18. aprillil Niguliste kirikus ja algusega kell 19, null. Kõneles statistid Neeme pundar ning klassikaraadio teeb sellest kontserdist otse üle kanda. Kristo Käo on valminud uus CD-de transalbum ja mul on hea meel Kristad stuudios sel puhul tervitada ja talle mõned küsimused esitada. On see sinu esimene CD? See on esimene, kus mina olen domineeriv mängija mänginud Jorma puusaagiga, siis ühed uue plaadi ja osalenud siin-seal üksikute lugudega või ansamblites. Plaadi tegemine päris võõras ei ole, aga see oli esimene kord, kui ainult minu pärast inimesed mikrofonidega kohale tulid. Sellel plaadil on stiililiselt ja ajaliselt hästi mitmekesine muusika. Plaat algab renessansitantsudega, lõpeb eesti rahvatantsuga ja hõlmab paljut, mis jääb sinna vahele, mis sinna vahele jääb, siis. Ühendavaid jooni on võimalik leida praktiliselt kõige vahel ja siin on ühendavaks jooneks siis tantsulisus. Ja ma olen valinud tantse, mis mulle endale meeldivad, jääb tegelikult ajastu, kus kirjutati igasuguseid, mitte jaa, Scertosid, aga keegi neid ei tantsinud. Nii et tegelikult see on huvitav aeg hispaania muusikas ja üldse rahvusromantilistest koolkondade kasutati hästi palju stiliseeringuid. Nii et kui me võrdleme seda nüüd siis ladinaameerika muusikaga, mis sellel plaadil on, või siis selle vanema muusikaga, siis see vahepealne muusika on just nüüd sellest diviseeringust nagu tagasi toodud, siis allikate juurde, aga eesmärk oli testis mängida niimoodi, et keegi võiks selle muusika järgi tantsida. Aga enne kui nüüd repertuaari jõudis, Hispaania tantsude juurde on seal veel ka barokkmuusikat. Plaadil. Üks purrebachilt üks siig Vaisilt, need on ka tegelikult stiliseeringud, need ei ole mõeldud reaalseks tantsimiseks, nad on osad tantsu süütidest. No vähemalt enda arust püüdsin natuke sellist svingi või sellist lainetust sinna tekitada, sest tantsulise ei tähenda minu arust ainult sellist täpset kindlat mustrit, vaid pigem selliste just sellist svingi või selliste minekute. Ümbriselt ma lugesin, et mõnede palade sinu repertuaari sattumise lugu oli väga huvitav näiteks Albeimise, Astuuriase ja Morelli Brasiilia tantsu. Need ei ole lihtsalt lood, ma olen iga loo taha kirjutanud ka mingisuguse loo ning Brasiilia tantsu- ja veel üks lugu Marfinikio mošee sellelt plaadilt jõudsid minuni täiesti kontserdi kaudu ja ma olen elus päris mitme kitarri kontserte näinud, aga selliseid, mis pikaks meelde jäävad, ei olegi nii palju, nii et see oli üks aastatetagune kontsert Kuressaares, kus ma kuulsin mängimas Kanada kitarristi teaviciaakimit ja mulle meeldis just tema selline vabalt võtmine. Ta ei olnud selline akadeemiline ega väga klassikaline. Mille järgi sa valiku tegid, mille järgi sa neid tantsu valisid, sinna plaadile? Need on tegelikult lood, mis mulle endale on meeldinud ja nad on sellised kitarri, repertuaari kuldlood, osaliselt mõned küll ei ole. See populaarsus on, võib olla taotluslik ja pealkiri tähendab solvunud tantsumuusikale. Kuskil plaadiletis võib-olla jätab vale mulje selles mõttes. Kus seda plaati osta saab, kas poest ja internetist või ühest ja teisest kohast või mõlemast? Igalt poolt jah, jaa, muidugi, ametlikult ilmub ta alles siis koos esimeste kontsertidega. Üheksas aprill on esimene kontsert ja selline suurem pauk on siis 26 aprill Tallinnas, millega tuur lõppeb. Nii et siis sellest ajast alates on klaaridega pal saada. See tuur viib selle muusika Eestimaa mitmetesse kohtadesse kohale, millal ja kuhu? Kõige esimene kontsert on üheksandal aprillil Kivi-Vigala kirikus, sealt edasi järgmine päev Võru muusikakool. Esimene selline suurlinna kontsert on siis Tartus 12. aprillil, sel laupäeval kell seitse. See on Tartu linnamuuseumis ning järgmisel kontserdil on siis järgmisel nädalalõpul sealt edasi, 18. aprill Kuressaare lossis kapiitlisaalis ja ülejärgmine päev. Kärdlasse on pühapäev ja on ka selline päevane kontsert Kärdlasse Hiiumaa muuseumi pikas majas kell kolm ning kaks viimast kontserti on 24. aprillil Palamuse rahvamajas jälle kaugemal natukene ning viimane siis, nagu ma ütlesin, 26. aprillil kell kuus Tallinnas vanalinna muusikamajas. Ja sellel kontserdil teevad loodetavasti kaasa ka mitmed inimesed, kes sellel plaadil mängisid, sellepärast et kuigi seal soolokitarrilaat ei mängis ainult mina, seal on ka erinevaid muusikuid, rütmipillidega. Ütle veel nüüd nendele, kellel huvi tekkis selle vastu, kust internetist võid informatsioon leida nende kontserdite ja selle plaadi kohta. Selle kontserdisarja korraldaja plaadi väljaandja kitarrikool niiet kitarrikoolileht aadressil kitarrikool punkt ee uu on infoväljas ja piletiinfo muidugi siis piletimaailmas. Aitäh sulle, Kristjan ja loodame, et see on siis esimene samm pikal teel ja esimene paljudest plaatidest, mis veel tulevikus tulevad aitäh ja ootan kontserdile. Paavo Järvi ja Cincinnati sümfooniaorkestrist joonelist Euroopa turneed jääb veel nädalapäevad. Frankfurti Alte ooperist ja Müncheni Hercules saalist alustatud reis kulges edasi Viini kontserdimajja Stuttgarti liider Halle järel juba amsterdami kontserdipauk. Üleeile Pariisi play Ellizal täna Hamburgi musi, kalle Düsseldorfi ning kolm kontserti lõpetuseks Hispaanias. Kahel korral Viinis. Amsterdamis on kava avanud Arvo Pärdiga Britteni mälestuseks ning seejärel Britteni viiulikontsert Saniin Jansoniga solistina. Seal mänginud Tšaikovski kontsert. Ja kui õhtusolistiks Nikolai Luganski, on kavas Rahmaninovi kolmas klaverikontsert. Samas Schuberti üheksas võis Šostakovitši 10. sümfoonia Põluvus Janine Jansen, solistiks ka Hispaaniaga kontsertidel, mis algavad 16. aprillil uues ja uhkes Valencia muusikapalees mille muusikadirektoriks on ostetud Larin Maasel. Järgneb kontsert katalaani muusikapalees Barcelonas ning viimasena tuleval reedel Madriidi rahvuslikus muusika auditooriumis selles Mozarti Figaro pulma avamäng, sakoski viiulikontserti ja Schuberti suur sümfoonia number üheksa. Ajaleht International Herald Sibrun tutvustas reisija tegijaid põhjalikult, mõni päev enne selle algust. Kinkuayeri reporter Paavo Järvi seda väga palju kirjutanud sanell Kelphanud on orkestriga Euroopa reisil kaasas, mille Euroopale tutvustatakse Ameerika viie vanima orkestri hulka kuuluvad aga väidetavalt kõige Saksa ja Euroopa pärasemat ameerika orkestrit. Neeme Järvi juhatas eelmisel nädalavahetusel New Jerseys harvaesinevat ungari muusikakava. Ta ei leo Väiner ning list kahe teosega esimese klaverikontserdi solistiks rumeenlanna Mihhail Ursuljaasa. Kolmapäeval algasid Austraalias äädelliidi tšellofestivali eelüritused. Pillimeistreid hakkasid ehitama prantsuse autot, et 19.-ks aprilliks valmis saada. Neile käivitusid, meistriklassid avalikud proovid ning õhtul festivali avakontsert Adeleidi Sümfooniaorkestriga peadirigent Arvo Volmeri juhatusel raekojas avateoseks Vivaldi kahe tšellokontsert, noored kaksikvennad Bei Jabeeess sealgi solistideks. Sellele järgnes Tõnu kõrvitsa uusteose Helios Helios maailma esiettekanne samada solistidega autori kohal viibides. Heljo seljas on festivali äädeleidi sümfooniaorkestri tellimuste põhinedes oma kuuevõsaga eesti karjase viisidel ja päikese loitsudel. Kontserdil oli veel kaks tšello solisti, veel üks austraalia helilooja, esiettekanne samas Berliini ja Friedrich kulda, tšellokontserdid Nicolás, Alsteetilt. Täna festivalil üheksa erinevat üritust. Tšellot mängitakse ka džässi kammides ja õhtul Cap pühendust Slafrozdropowitzile. Sellist liiv veidi rosoleerimisel, homse päevakesksemad üritused, tšelloduo issima kontsert ja pokkeriini kontsertide maraton. Viis kontserte, kus alistega Singapuri konservatooriumist viie-kuue kuni üheksa üritusega päevas anud tšellofestival harukordse mitmekülgsus ega nii õppetegevuste, kontsertide kui repertuaari osas. Volmeri juhatab ka festivali viimaseid orkestri kontserte tuleval reedel ja laupäeval, mil voolsati tšellokontserdi solistiks tuleb Ralph kirss Baum ning peateoseid kavas on Eduard Tubina kuues sümfoonia. Lähemail päevil on Hääde leidis võimalus kohtuda niisugust spetsialistidega, nagu treener IATA Baltikas mängiv noor lätlanna Martas suud raba. Võinnataliik lein Häädekleidile ka järgmisel laupäeval. Noor 29 aastane briti tšello täht Nataly Klein esineb pärast kahte kontserti ja meistrikursusi äädeleidis veel Sydneys ja siis seejärel aga juba Londoni Kadoganhoolis. Maikuu algul tuleb äädeleidi Arvo Volmeri orkestrit juhatama Kristjani värvi, kes teisipäeval dirigeerib Berliini filharmoonia suures saalis Berliini raadio orkestrit. Temalgi kavas Helios Carl Nielseni sellenimeline avamäng. Ravelli kogu tahvlis loe muusika ning Screabeni tule poeem, kaastegev Riias koor. Entena homme-ülehomme teeb Eri Klas oma Tallinna kammerorkestriga Eesti muusika päevade järelmängud Soomes. See on eestikava vabariigi 90. aastapäeva puhul lahti Sibeliuse Talos Tampere Talos ja Helsingi Finlandia talus. Esiettekandel Ülo Krigul, presensia Helena Tulve hõbevalge siis Erkki-Sven Tüüri tšellokontsert, Arvo Pärdi isa katoon ning kava lõpetusena Jaan Räätsa kuulus Kontsert kammerorkestrile, solistid sopran Helen Lokuta, viiuldaja Jaakko kuusisto, Indrek Vau trompet, til silver Aino mäed sellol. Eesti juubelihõngulise üritusi Saksamaal üheksandast 13. aprillini toimuv ja Eestile pühendatud festival folk Baltica mille Kontsert kiilile andes Hausis ansamblilt Elletuse ja Liisi Koikson neilt oli välja müüdud. Põhja-Saksa DV andis reportaažid otse-eetrisse üleeile ja eile eile programmis lust, auh orden, nii muusikat kui intervjuusid eesti muusikutega. Eile ja homme on kontserdid Eesti Flensburgis ja Sander Boris kontsert on pühendatud eesti regilaulule Veljo Tormise koorilaulude ette kandeil Flensburgis Püha Nikolai kiriku kapellil teeb kaasaga maestro tormis ise šamaanitrummil Michael maa, kes mängib orelil Edgar Arro rahvaviise veel Liisi Koikson ja Elletuse. Festivalil esinevad ka ansamblid Johanson ja Vennad rootoro lõõtspillil Tarmo Noormaa ja Kadri Anna kaine Johansoni tänagi, püüdes dorfis ja Home Flensburgis ning filmid, nagu siin reklaamitakse Arvo Pärdi lemmik dirigendist Tõnu Kaljuste eest vastutuulesaal ning Liisi Koikson ist väike järv. Stuttgartis ja karsruues on eelmisel nädalavahetusel esinenud džässiõhtutega ka Weekend kitarritrio Villu Veski ja Tiit kalluste kvintett ning Meelis wind koostati ana lepp nurmega. Vanades linnades, kus folk Baltika homme lõpetab, esineb kolmas Päeval Flensburgis teatris ja neljapäeval Sander Boris. Siin eestlasest peadirigent Mihkel Kütson omas Lepik Holsteinile, andes teatri orkestriga ja koos lõuna jüttima sümfooniaorkestriga taanist. Kavas poolsaki poeem veehaldjas tema viiulikontsert suurepärase Karolin Viidmanniga ja Aleksander fontsemblynskid süüt. Merineitsi. Üleeile juhatas Kütson Flensburgis ka ookean Bachi Hoffmanni lugusid. Ja ikka veel eesti juubeliga Prantsusmaale renni ooperisse, kus eile üleeile toimusid Olari Eltsi algatatud Eesti-teemalise festivali maraton 21, viimased pea ütles, et mängis ju üleeile õhtul siin Eltsi nüüd ansambel solistideks Arianna saval ja Leho Karin kõlamas Address tüüri oksiimoran ja sümbioosis Helena Tulve Liinen. Hommikul renni ülikoolis konverents Eesti muusikast, kus esinesid ettekannetega Helena Tulve ja Erkki-Sven Tüür. Hilisõhtul Eesti õhtu kutsutud külalistele kõige korraldajaks ränni linn ja Eesti saatkond Prantsusmaalt. Ja eilegi juhatas Olari Elts nüüd aga orkestri Deperetanniees Arvo Pärdi orienti jaoksidenti ning sündmusena tüüri akordionikontserdi esmaettekannet-Prantsusmaal solistiks taas miga. Väärunen iga nädala iga kuuga. Noh, oleneb Eestit teadvustanud Euroopale rõõmustavalt aina rohkem ja rohkem. Heliga ja heliga ja saatele tegid kaastööd Hedvig Lätt, Marge-Ly Rookäär, Robert staak, Mirje Mändla ja Priit Kuusk. Saate panid kokku toimetaja Tiina kuningas, operaator Helle Paas. Täname teid kuulamast ja soovime teile kena nädalavahetust. Helgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Kes teile sobival ajal teile sobival ajal?