Langevarjud on nüüd külas inimene, kes teab, kuidas kõik kaasinimesed peaksid ennast võimalikult vabalt tundma. Meil on Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli õppejõud Maret, murda tormis tere tulemast. Tere. Kas teie teada siis sellest kõik, kuidas inimene ennast nii seestpoolt kui väljastpoolt võimalikult vabaks saaks osta? Aga räägitakse, et te olete ainus inimene Eestis, kes valdab täielikult Aleksander tehnikat. Tähendab, ma olen selle koolituse läbinud? Õpetajakoolituse. Mis Aleksandertehnika on, ma pean ausalt tunnistama, et ma kuulen sellest esimest korda. Maailmas on väga palju asju, millest ma kuulen esimest korda, Aleksandertehnika kahtlemata kuulub, kuulub nende asjade hulka, mis asi see on? Ei oleks Sande riis on siis mehe nime järgi Alexanderi tehnika, tähendab, tan, oli näitleja, kes kaotas hääle ja oma karjääri tipul ja meditsiiniabi saamata, siis hakkas uurima neid põhjuseid ja avastas avastus selle oma omanimelise tehnika tulevikus, siis ta. Siis ta ütles selle välja. Ja lühidalt on üle 100 aasta varameetod mida kasutatakse siis näitlejate ja muusikute kõrgkoolituse juures ja spordis ja väga laialdaselt. Aga seda tehnikat ei lähe ju vaja alles siis, kui ma hääle kaotanud või kui ma ei ole võimeline viiulipoognat hoidma, seda, seda läheb vaja juba varem vä. Seda võiks teadvustada, mingeid põhiasju võiks teadvustada varem, et jah. Aga vaja läheb seda ikkagi nagu reaalselt võidelda tuleb appi nagu siis, kui mul on ikka häda käes. Jah jah, nii, et noh, inimesel, kes, kes ütleb, et ta tunneb ennast hästi, kes ei käi küürus seljaga, kes ei hoia ennast kuidagi kõverid, tee temal ei ole nagu põhjust teie poole pöörduda. Ma arvan, et mitte. Aga miks te ütlesite, et 100 aastat tagasi juba see tehnika Alexanderi nimelise mehe poolt leiutatud, miks, miks, miks me alles praegu hakkame sellest kuulma? Ikka nii pika tee on tulnud, kus Aleksandr üldse elas, tegelikult 1904 läks ta Londonisse. Ta oli siis Austraalias, Austraalias, ta sündis Tasmaanias. Ta oli juba tollal Austraalias väga tuntud, oli 30 viieaastane, kui ta Londonisse läks. Nii et tal oli praktiliselt legendide järgi kahe nädalaga oli, oli praksis oli, siis oli pikk järjekord, oli seal väga palju õpilasi ja, ja noh võib-olla väga lihtsustatult öeldes, 50 aastat oli ta nagu koorekihi käes näitlejate, lauljate ja kirjanike ja teadlaste kasutuses. Ja hiljem, kui ta omakorda hakkas siis õpetama koolitama õpetajaid, andis oma tehnikad oma oskusi edasi, siis siis ta nagu on laienenud. Nagu te peaksite nüüd millegagi võrdlema seda Alexanderi tehnikat, siis mis, mis oleks, mis oleks analoogne. Ma ise üritasin välja mõelda, võib-olla jooga või läheb see kuskile sinna kanti. Et inimene peab endale sisendama mingisuguseid asju üldse sisend ei pea. Ta lihtsalt jälgib Morrektsiooni, kui tal on, ütleme noh, näiteks kui tal on välja kujunenud väga ebaökonoomne istumisasend või muusikul tähendab ebaökonoomne selles mõttes, et Ta ei ole eriti ei ole ka väga pikalt. Kui asendid vahetate, eks ju, kogu aeg siis te päästate tähendab, kui meil asendid hoidvad lihasgrupid fikseerivad teatud kindlasse positsiooni jätkuvalt instrumentalistina, siis on probleem, mingil hetkel on ta tohutult suur probleem ja ta ei jõua tippu. Tema heli Trab helikvaliteet, kõik muutub, hea küll, sel ajal, kui ta, kui ta peab seda viiulit mängima, peab ta ilmselt mõtlema õige asendi peale heita sellel ajal kindlasti mõtle, tähendab kui ta tehnikaga kokku puutunud, siis ta, ta nagu heliredeli harjutamine seal tähendab aga ta on iseendaga ja ta ühel hetkel on ta automaat, on tema käsutuses. Aga kui me tuleme mihkli asendi, millal Mihkel. Aga noh, ütleme näiteks, et ma olen õhtul pärast pikka tööpäeva väsinud, ma lähen koju ja ainus asend, mida ma vajan, on, on just nimelt seal, lösutab diivan diivaninurgas teleka ees ja, ja, ja üks käsi ilmselt loobib midagi suhu veel midagi. Oma raha, vaba valik. Üritasin iseloomustada inimest, kes tavaliselt niimoodi on, et mis, mis selles halba isenesest? Ei, mitte millestki midagi halba, kui ta on kuskil 50 60 nii oleneb tema tööst ja kuidas ta üldse ennast iga oma töös kasutab, igapäevases elus kasutab, et siis sealt võib kuhjuda selleks ajaks palju probleeme. No mismoodi on üks füüsilises mõttes vaba inimene, kellel, kellel kusagilt miskit ei tõmble ja, ja kiiva ei kisu? Et kui me räägime siin sirgest seljast, siis noh, baleriinid käivad ka sirge seljaga siis vabad? Ei baleriinid võib olla väga palju probleeme ja on ju teada, et nad on, võivad olla ka väga suurte vigastustega hiljem, eks ju. Aga kui me räägime sirgest seljast, siis tegelikult ei ole niivõrd sirgest, kuivõrd loomulikus rivis küsimus see, mis on väikesel lapsel täielikult veel olemas. Et kui te vaatate väikest kahe-kolme-nelja-aastast last, kui ta kõnnib, et siis on tal kõik see toimib aga miks ära kaob ta kaotada erinevatel põhjustel. Aga noh, üks üks põhilisi probleeme on siis, kui laps läheb kooli, kui ta väga pikalt koolipingis istuma ja ütleme, need koolilauad, nad ei ole ju selles mõttes vähemalt meil veel ei ole ergonoomiliselt, ütleme, selle kõrguse ja tooli vahekord. Võib-olla on igalühel, peaks olema individuaalne. Et lapsed on erinevas pikkuses kasvavad. Kas teie usute seda ka, et, et need välised asjad, ütleme siis koolilaua kõrgus hakkab mõjutama ta on üks tegur, on kindlasti üks tegur kas tegur hakkab mõjutama inimest ka sissepoole? Peavalud seostuvad stressi ja ma ei tea mille alaväärsustundega silmad, ma ei tea millegagi, mida me ei taha näha ja nii edasi on kusagilt, lugesin selle kohta, et, et kas, kas sellel on niisugune tõepõhi all? Kas me tahame asju mõtestada, kui palju me läheme sügavuti mingis mingis osas või enda vaatlused eneseanalüüsis. Aga see, mida omal ajal Alexander avastas, mis tookord oli väga suur nagu avastuste, ütles, et inimene on psühhofüüsiline tervik. Ja meditsiin on uurinud tehnikat ka üle 100 aasta on teadlased on uurinud, tähendab ta, meie mõttereaktsioone lihasreaktsioon on üks sama sekundi murdosal, tähendab see, mida me mõtleme sama sama sekundi murdosal kogu meie lihasmantel reageerib jätkuvalt kogu aeg. Kõige taga mõtlemine, eks lõppude lõpuks. Nojah, vaatan praegu siin ühte raamatut, mille te olete täna kaasa Donaldson kongi, Aleksander Alexanderi tehnikaraamat ja ma näen siin inimesi, kes, kes, kes sirutavad käsi ja jalgu ja näen nagu instruktorite siis kedagi nagu õpetamist, õpetajat ma saan, Alexanderi tehnika suuresti koosneb ikkagi mingisugustest, harjutustest, mida, mida inimesed peavad tegema. Seal ei ole ühtegi sellist harjutust, seal on õpetaja alguses aitab õpilast tajuma tema ülealuseid reaktsioone Vilarused tegemisi. See ongi siis tehnika, ütleme, tehnika on sisevaatlus või, või peatumine selleks, et teadvustada Ilaruse tegemist. Ja mingil hetkel see teadvustamine on muutunud niisuguseks automaatseks tegevuseks, ma kujutan, et ega inimene on ikka päris hommikust õhtuni peale seda Alexanderi tehnikaga tutvumist ei, ei käi kogu aeg ei mõtle iga oma liigutuse peale tõmmanud midagi ülearust. Ja see on ikkagi okei, mingil hetkel muutub ta niisuguse automaatseks mingil hetkel inimene loobub nendest ülearustest liigutustest, reaktsioonidest. Jah, no näiteks võiks tuua sellise väga lihtsa näite, kui telefon heliseb ja haarata telefonitoru, kui palju tööjõudu kasutatakse telefonitoru hoida? Õi kuude, kuhu te oma pea ja õla vahele, kui te panete selle, kui palju lisapingete teete sedasama liigutustel, lihtsalt liigutus võib teha väga palju pehmemalt ökonoomsemalt. Kui me räägime kas või pilliõpe või, ütleme instru instrumendi kasutusest või mängust, siis seal need sundasendid on ju üks väga suur probleem. Ja teadlikult selle, selle ütleme, suurte lihasgruppide ökonoomsemaks tööks harjutamine, see on nagu see on nagu üks alus. Et tegelikult tehnika, Alexandri tehnika alus on inhibitsioon. Peatumine ehk siis näiteks mittemidagitegemine. Ja, ja, ja siis sellel, sellel valikuliselt pausil hetkel noh, enda jälgida, mis juhtub ja kogu kogu ütleme lihasreaktsiooni või mõtete reaktsiooni, vaid sinna, kus väikeaju on kuklas, ütleme see on väga oluline piirkond, selle teadvustamine, mis seal toimub, kas ma tõmban selle kukla kinni ülearu kinni? Võin ta vabaks jätta. Et see ei ole niimoodi, et inimene, kes nüüd üritab järgida seda Alexanderi tehnikat, et ta ta kogu aeg tema tööd on nagu kaks paralleelset protsessi, et seda ei ole, et näitleja laval, kes edastab mingit rolli, samal ajal kontrollib ennast e ta ütleme, see töö tal nagu võrdluseks selle pilliõppes tal on nagu heliredeli harjunud, võtame ta. Ta viib lihas meele hästi tundlikuks ja tegelikult, kui ma kaotan oma seesmise ruumis ökonoomse ruumi, mis on mul vajalik soorituse jaoks siis mul tuleb selleks sellest signaal. Lihas meeletaju kaudu, et ma lähen oma vajaliku ruumi kaotanud. No kui pikk on lihasmälu pigem kui päris mälu või kogu elu võib olla lihasmälus, mingi kolakas, paljudeni kukkumine, näiteks paljudel selliseid individuaalseid õpilasi on kellega, kellega te tõesti personaalselt tegelete ja ma teen iga päev individuaaltunde näitlejatega muusikutega eraõpilastega kursustel. Aga te näete kohe nende arengut, et kuidas, kuidas nende mingisugused kiiva kiskumised hakkavad ühel hetkel kaduma ikka ikka peab olema väga kõrgelt motiveeritud ja seda, et tulla selle asja juurde. Ta peab olema mingi probleem. Üldjuhul inimene on ju laisk, laisk olevus, eks. Miks ma pean seda asendit muutma, eks? Tähendab niikaua kui on mõnus on olla kuni ei valuta kuskil? Jah, jah. Aga mis need probleemid on nagu automaadi viiuldaja peale või näiteks või mis, mis, mis need kaebused on, jah, millega nad arsti juurde siis teie juurde tulevad? Kiul käevalud ja õlavalud ja ka peavalud viiuldatele need. Ja ristide puhul näiteks on ju käte ülemängimine. Kas ei ole lihtsalt kutsehaigus või mis asi on kutse? No ma ei tea, noh, et, et seal on see normaalne ja see on tavaline ja kas me võime öelda, Me võime? Jah, et see on tavaline, et tuleb sellega elada elu lõpuni. Aga, aga võib ka teisiti. Kas te käite niimoodi tänaval ringi ja vaatate inimesi, kellel on see ja sellele ma sõidan üldjuhul jalgrattaga ja, ja üldiselt ma ei vaata. Kui, kui aktsepteeritud või kui, kui nagu inimestele arusaadavus Alexanderi tehnika on, oleme ausad, eks need tehnikad tuleb eriti Ameerika ühendriikidest, nagu, nagu eks ole saelaudu Vändrast igasuguseid posimisi ja igasuguseid uusi ja veel paremaid ja veel täiuslikumat tehnikat ja teine ei vaadata nagu mingit niisugust ufod ei ole imeliku asjaajajad. Ei, minu juurde tulevad ikka inimesed, kes, kes on asjaga, kes on natuke ennast kurssi viinud ja nad väga motiveeritud oma probleemist. Sest sest lahti saada. Tonsiver Alexanderi tehnika, konkureeriv tehnika ka või tavalist on, et iga iga iganes tehnika kohta on vähemalt üks tehnika, mis väidab, et see teine tehnika, et see ei ole nagu õige see tehnika, mis, mis, mida nüüd siis nii-öelda konkurent esindab, et see on tegelikult see õige. Jah, kaasneb sellega mingisugust niisugust filosoofiat või edulugu, ei midagi tehnikas nagu teeb eiei. Ei, ei, ei ta tehnikast on tohutult palju kirjutatud läbi erinevate aspektide Kulitsen mungani välja. Ja noh, tippmuusikuteni eks ju, või, või, või siis ratsutajad või ujujad või nostiive sho, kes on käinud korduvalt Eestis, nüüd on endine tippujuja, kes on välja kujunenud tehnika alustel soomeetodi, mis on väga tuntud maailmas, ta õpetab nii lapsi kui ka tippujujaid. Ja tema oma lugune üldjuhul klassikaline lugu on kõikide puhul, kes noh, väga palju õpetaja puhul on siis see, et ta on ise olnud, seal on mingi vigastuse läbipõlenud tehnika teda aidanud ühel hetkel ja siis tal ainult õppinud õpetajaks ja aitab siis omas valdkonnas kesis ratsutajatega tegeledki siis spordis, kes muusikute ja nii edasi. Aga pidid seda, seda tehnikat mingil hetkel nagu niimoodi promoma hakkama või, või oli see niimoodi, et nii-öelda nõudlus oli juba nii palju suur vaev? Kiiva kiskuma. Ja. Kuulsus tuli nagu kuulnud, niisugune tehnika on olemas, on nagu inimest leida, kes seda asja nagu õppima. Ülikooli toota siis, kui ma läksin õppima, see oli see tarvedena ülikooli taheti ja, ja et ma ei ole selles mõttes promanud ja olen vaikselt oma nurgas teinud tööd rohkem, kui jõuan teha ja. Nii et tegelikult võib, on nagu võimalik väita, et Alexanderi tehnika, õpetaja isegi võiks Eestis rohkem olla. Ja muidugi ja praegu üks minu endine õpilane, pianist, praegu õpibki üks aastal on juba läbitud ja kahe aasta pärast tuleb järgmine õpetaja, nii et ma väga ootan, kui Uus-Inglismaal Londonis on põhiliselt keskused, on väga palju koole, aga on ka, on õpetajaid, kes liiguvad näiteks Taani või Saksamaale ja tabab seal oma kolmeaastase kooli ja kui teil kirjeldaks tavapärast tundi munder, tehnika tondi, et mis, millal see algab ja, ja. Ütleme, esimene tund, Margot on laulja, aga tal on hääl ära, ta on otsustanud teie juurde tulla. Aga veel parem, ma mul on, mul on suurepärane hääl, hääl ei ole kuskil ära, ainult et ma hirmsasti kardan, et mul on esinemishirm. Ma olen kuulnud, et see tehnika, mis aitab, mis te minuga teete, tähendab, ma ei tee teiega midagi, ma alustan alati kõigi jalgajatega loengust, nii räägin lahti, ma räägin, ajaloo natuke räägingi, tähendab anatoomia poolt. Et see hetk, kui, kui ma panen käe oma käed kuklale. Tegelikult õpetaja ja õpilase, noh, selles tunniprotsessis on õpetaja juhib õpilast käega. Et nii-öelda kolm aastat taastama oma rühti ja õpime kätega tööd tegema. Tan käe käega, et minul ma sellel hetkel, kui ma tulen käega ligi, et, et te olete valmis ise kaasa mõtlema, et ei tekiks mitte mingisugust müstilist olukorda, et nüüd Mursa teeb midagi minuga, eks ju, mitte mingil juhul koos tegema, kaks aju hakkavad koostööd tegema, aga minul peaks ikka kinnistuma siia kuklasse. Teie käejälge ei pea. Ma lihtsalt nagu abistav suund, mis hakkab, õpetab tajuma, tähendab mis on natukene vabam kukal ja veel natukene vabam ja veel vabam, kust käivad kõik reaktsioonid läbi. Kas on nagu üks kui ava kordeks sellega ei ole niimoodi, et need pinged tegelikult, kui nad ikka kusagil sees on, siis ega nad ikka välja ei lähe, nad lähevad lihtsalt teise kohta. Energia alguses on võib-olla liiguvad nokk kinni, saba lahti ühest kohast ja aga kui ma teadvustan omi mõtte reaktsioone, sest iga noh, ütleme, fikseeritud mõtte taga või sellele järgneb tulemus, on ka lihaste inflatsioon. Ja me tegelikult nagu näiliselt teeme nagu lihastega tööd. Aga tuleme väga delikaatselt üha lähemale lähema mõttelise reaktsiooni, aga kas sellest lihtsalt ei piisa, et ma, ma mõtlen, ma nüüd mõtlen, et ma ei karda? Ma olen vaba. Ma ei ole kuskilt krampis, kas sellest piisab, kaua teekond suudab inimene ja ta võib endale kinnitada, et loomulikult kui see aitab, aga tähendab, kui te sellel juhul enne endale kinnitate, et ma olen vaba ja ma ei karda mitte midagi, aga samal ajal tõmbate kukla kinni mõtlete nii, näiteks siis tee lihas mõtelda ei allu. Ta on ühel hetkel igal juhul teil takistus. Sellel hetkel, kui te tahate laulma näiteks hakata. Kuidas selle asjaga on, ütleme noh, jõusaaliga teatavasti on niimoodi ujumise või mistahes spordiga, et okei, mul on, ma olen võtnud endale pähe, Ma tahan alla võtta, ma hakkan käima näiteks jõusaalis, käin, käin, käin vaikselt seal pudeneb või ujumas või kus iganes, aga oma järg jätan siis tuleb kohe plaksti tagasi. See värk. Kas Kosn Alexanderi tehnikaga Margot kardab, Flaulda tuleb teie juurde, Te, teete läbiga temaga mingisugused seansid, kuidas te neid nimetate treeningut tunnid just täpselt ja siis mingil hetkel ta oskab, ta rohkem ei käida juures. Kas temaga on nüüd asi korras, elu lõpuni või on niimoodi, et ta peab teie juures nüüd jäämagi käima, nii nagu mina jõusaalis? Või nii nagu räägitakse, et üle üle seal ookeani on, käiakse psühholoogi juures, tehnika on selles mõttes ütles unikaalne, et ta delikaatselt uurib. Põhjuseid tuleme teadlikult põhjuste juurde. Ta ei likvideeri tagajärgi ajutiselt, eks tuleme vaikselt selle põhjuse juurde selle alguse juurde, miks. Protsessi kaudu ta lõpetab, ütleme veel, kui lihtsustatult sõnastada tehnika lõpetab lõppresultaadi taotlemise ja uurib protsessi. Kas inimene magades on täitsa vaba ja see Alexanderi tehnika seisukohalt on hea. Mis asi, magamine? Väga paljud, mul on mitmeid selliseid juhtumeid, et tulevad inimesed kolmepäevasele nädalalõpukursusele ja teisel päeval ütleb, et ma sain üle pika aja magada. Tähendab une ajal toimub ju täpselt sama, et meie psühhofüüsiline tervik, eks ju, otsib seda ka ülepinget pinget tehes filmitud inimesi une ajal teevad naljakaid grimassi, võtavad jäika asendeid ja samamoodi ja, ja teevad tundub, et meie tervik otsib sealt samamoodi lahendust või väljapääsu. Niuksed töötab läbi neid päevaseid jamasid, tähendab, kui me kehakasutus päeva ajal ütleme, seesama nüüd töölaua taga istumine või noh, me parandame seda siis ka ta parandab seda unefaas. Et ta mõjutab ka seda, kõik on omavahel seotud ja kõikuna. Öelge nüüd mõni nimi, keda me kõik tunneme, kes on läbinud selle tehnika ja tänu sellele Ei seal ega patsiendi ja tohtrivaheline. Te mõtlete meil Eestis no näiteks või, või miks mitte ka kaugemalt. Kui te lähete leheküljele, siis te võite sealt lugeda pikki lehekülgi. Ütle välja nimed, kes on haldusakt näiteks väga tuntud Alexanderi õpilane, peldenkraist oli tema õpilane. No väga-väga paljud väga paljud tuntud inimesed olnud olutava õpilased. Aga kui me nüüd räägime meie tuntud, siis jah, võib-olla ma pean mõtlema, et kes, kes tahaks, et vaata Pall on näiteks meil tuntud pianist juba noor, ta sai muusikaakadeemiasse sisse. Võib-olla sellepärast ongi nii hea, nii tuntud? Jah, jätan ta nii mitmekülgselt ennast arendada, et mitte ainult ei mängi heliredeleid, vaid käib ka teie juures, Aleksander. Selle asja teenistuses, mida ma tahan teha selle soorituse teenistuses, et aitab selle kõik, mis on olemas, seda avada ja, ja paremaks viia. Selge, palun, annan teile Marat murre vormis meiega täna ühinemast ja, ja teiegi käest üritame välja pinnida mõnd mõnd mõnd laulu või mõnd esitajad, kes teie ühel või teisel põhjusel peaks meeldima, siis teda teda me jutuajamise lõpetuseks kuulata. Aretha Franklin miks tema? Noh, kui me räägime kas või läbi tehnika aspekti, siis, siis noh, see on see potentsiaal või kõik absoluutselt olemas. Doras temas aitäh veelkord.