Päevakorras on nüüd uus teema, me räägime terroriohust ja meil on külla tulnud siis Raigo Haabu, kes on kaitsepolitsei politseidirektor, tere päevast. Ja meil on külla tulnud ka Tõnu Miilvee, kes on kaitsepolitseis ülemkomissari ametis, tere päevast. Tere. Nüüd kui tiitlid ja ametinimetused on selge, et kaitsepolitseiamet on see, kus te olete meile külla tulnud, siis ma saan aru, et kaitsepolitseiamet on ka see, kes sellise terrorismiohuga siin Eestis nii-öelda tegeleb. Üks instants on, kes silma peal hoiab. Mõni aeg tagasi ajakirjanduses tuli välja info, justkui nagu Kell kuskil olevat väitnud, et al-Quaeda siis võib-olla olevat kaalunud ka võimalust, et Tallinna lennujaamast oleks üks lennuk hea nii-öelda pihta panna või kaaperdada ja siis sellega Inglismaal Hydro lennujaama rünnata. Seda ma ei tea. Teie, mehed on see teie valdkonda kuuluv nii-öelda töö sellistel asjadel silm peal hoida, sellist infot kontrollida. Et vaieldamatult kuulub see kaitsepolitsei töövaldkonda ja informatsioonivahetus, meie partnerteenistustega on üks peamistest prioriteetidest. Ja antud juhul küll on see ajakirjanduses välja toodud informatsioon Eesti osas ütleme niimoodi siis liialt detaliseerituda sellist konkreetset informatsiooni ei ole olnud, on olnud lihtsalt viide võimalike regioonide suhtes, et kes siis peaksid oma tähelepanu tõstma selles valdkonnas. No on räägitud, et tänu sellele, et Eesti eks ole, osaleb Iraagi operatsioonis täitsa operatsioonides seal Lähis-Ida kandis ka Afganistanis ja et see justkui on tõstnud Eesti terroriohtu või et võib-olla ka meie oleme terroristide siis nii-öelda üheks sihtmärgiks, aga kui tihti just selliseid nii-öelda üldiseid teateid, no ma kujutan ette, et see on üks teade praegu, mis lihtsalt on jõudnud, eks ole, avalikkusesse nagu palju selliseid teateid, noh, tuleb, on, on see ma ei tea, kuus, üks aastas kaks, kolm kui tihedasti neid tuleb. Infovahetus käib erinevatel tasanditel pidevalt ja süstemaatiliselt igapäevaselt Me saame Europolist või kuskilt, et mujalt mingisuguseid päringuid, mida me kontrollime ja, ja mille suhtes me siis vastavad meetmed tarvitusele võtame, kui vaja on. Et nii ei saagi öelda, et, et kas neid on üks või kaks olnud, sellist analoogilist informatsiooni liigub asjaga tegelevad organisatsioonides igapäevaselt pidevalt ja kogu aja kontrollitakse midagi ja vastavalt siis ka reageeritakse. Kui on selleks vajadus olemas võrdluseks võib-olla lisada, et antud siis informatsioon, mis on leidnud kajastamist meedias mille võiks lugeda siis sellise vastumeetmete rakendamise piirimaile, kus võiks tõsta siis ohutaset, kui see informatsioon oleks rohkem detailiseeritud, siis võib öelda sellist infot meie regiooni konkreetse Eesti suhtes on siiski suhteliselt vähe. Nii et mingit sellist alust nagu kõrgendatud valmisolekusse panna siis Eesti nii-öelda sisejulgeolekustruktuurid selle info põhjal tegelikult ei ole? Ei, aga kui tavaline see võib olla, et ühe sellise noh, me oleme väike riik, me osaleme, eks ole, Iraagi operatsioonis, nagu ma jõudsin, juba korra öeldakse, see on väidetavalt on siis võinud tõsta Eesti sellist nagu terroriohtu, et, et kui, kui tavalises on, teie tegelete iga päev nii-öelda meie turvalisuse või meie seljataguse jälgimisega, kui nii võib öelda, et üks organisatsioon, keda ühest rahumeelsest riigist lihtsalt lennuki võtab või mingi muu viisi leiab, kuidas siis teisi riike rünnata või kuskil rahumaises väikses riigis midagi korraldada, et ta on see selline oht, millega reaalsete tegelikult tegelikult iga päev töötajate mingid strateegiad on välja töötatud ja see on selline punane tuluke, mis kogu aeg teie silme ees vilguvad, et see oht on olemas. Me töötame selle nimel, et selline oht ei realiseeruks ja selge see, et Eesti osalemine erinevates rahvusvaheliste kohustusi täitma ilmselt toob kaasa teatud atraktiivsuse terroristide jaoks kuid antud antud hetkel siiski on see oht suhteliselt madal. Kuid reaalselt noh, see töö käib igapäevaselt, et hoida madalamal, sest paratamatu on ka see, et vaadates viimaste aastate sündmus Euroopas tuleb see ohu realiseerumise võimalus Eestile siiski lähemale. Aga kas selles mõttes nagu Eestis me räägime lennukitest, siin lennunduseksperdid on juba öelnud, et võib-olla selles mõttes lennuki kasutamine oleks üsna mõttetu, sest kui ta jõuab Inglismaale, on tal paak tühi ja mingit suurt pauku ta ei tee. Aga kas on mingeid muid võimalusi, midagi muud Eestist nii-öelda pihta panna kaaperdada või mingi muu asjaga seada ohtu meie partnerriigid? Ma võib-olla täpsustaksin sellist nüanssi, et viimastel aastatel, eriti peale peale New Yorgi ründamist oli, on ju lennundusvaldkonnas kõiki turvalisuse meetmeid nõudeid oluliselt tugevdatud ja see tugevdamine ja regulatsioonide muutmine käib igapäevaselt ja need regulatsioonid on kohustuslikud ka Eestile. Ja sama võib öelda ka laevandus merenduse ja sadamarajatiste valdkonnas, mis on samuti viimastel aastatel rakendatud olulisi muudatusi kõikides turvalisuse valdkondades. Ja võib-olla siit võibki teha järelduse mingil määral, et, et terroristid on oma taktikat muutnud, et üha vähem rünnatakse tegelikult neid objekte, millel on turvameetmed eeldatavalt tugevad. Samas hakatakse ründama just neid objekte, mis eeldatavasti on väga vähekaitstud ja seetõttu võibki siin välja tuua metrood ja ja wild kasutatavad kohad. Teatrid, haiglad, koolid, mis, mille puhul ei ole normaalne inimene, ei mõtle, et seal oleks väga tugevad turvameetmed või et nad oleks piiratud kõrge aia ja ja valvuritega. Et see on nagu praegusel hetkel arvestatav taktika muutus üldse terrorismis, kui sellises Aga su esindaja jutust aru saada, et üks selline võimalus, mida veel terroristid võiksid Eestist nii-öelda ära kasutada, ongi samad laevad. Laevandus. Ma ei öelnud, et Eestis võidakse seda ära kasutada, aga ma lihtsalt rõhutasin seda, et ka selles valdkonnas on oluliselt viimastel aastatel turvalisuse meetmeid tugevdatud. No üks juhtum oli siin, kui Helsingis toimusid suur spordipidu ja siis ka rääkida sellest, et võib-olla laeva peal on üks lõhkeainet täis autoga, nagu me teame, see, see asi lahenes üsna selgelt ja konkreetselt, et seal mingit probleemi olnud, aga kuidas hakkavad Eesti kaitsestruktuuridele üldse käituma siis kui selgub selline info, ükskõik, kus ta siis parasjagu tuli, et võib olla, võidakse ka Eestis mingit objekti ära kasutada mingisuguseid terrorirünnaku siis vahendina või et see eesti objekt ongi terrorirünnaku, see konkreetne sihtmärk. Kuidas hakatakse tegutsema, keda kontrollima turbaniga ja habemega härrasmehed ei ole Tallinna tänavapildis üsna tavapärase, et neid hakatakse kohe jälgima, kui, kui keegi siia ilmub. Kõigepealt tahaks öelda seda, et, et kui oli küsimus, et et Eestit ära kasutada rünnakuks kolmanda riigi vastu, siis ka loogika ütleb, et kõige lihtsam selleks on õhusõiduki. Et ütleme, laeva hõivamine ei too nagu otseselt kaasa siis seda kolmanda riigi selles mõttes kahjustamist. Kui me räägime nüüd sellest vastutegevusest, siis seda informatsiooni valdkonnas kogutakse järjepidevalt igale rünnakule eelneb kohapealse logistika olemasolu. Ja noh, turvanites nii palju, et ega hilisemad rünnakut, mis on olnud Euroopasse, näitab seda, et ka terroristid on muutnud oma käitumist ja tihtipeale nad üritavad välja näha nii tavakodanike moodi. Ehk siis see turmanite näeb seal rohkem soojemas kliimas. Aga kas teil on olemas sellised signaallambikesed, mis hakkavad vilkuma, kui teatud rahvuse esindaja Eestisse siseneb? Esiteks, me tähendab turbani habeme ja rahvuse järgi jälitan nüüd küll kedagi. Et ikkagi jälgitakse isikuid, kes on teatud mõttes riski kujutavad isikuid, kas on olemas mingit eelnevat informatsiooni siis või ühesõnaga, selleks peab olema ikkagi konkreetne, suhteliselt konkreetne informatsioon konkreetsete isikute kohta, sõltumata nende turbumistabenemist või, või siis keelest, mida nad räägivad. No maailmas peetakse kõige suuremaks, kõige ohtlikumaks, sest Al-Qaeda terrorivõrgustikku. Ma ei tea, kas, kas te võite öelda, ma ei tea, võib-olla see ei ole, võib-olla on keelatud, ei ole lubatud, aga kas mõni Al-Qaeda liige Eestis või ID-le, ütleme väga selline meelepärane inimene Eestis hetkel viibib, siin tegutseb või on siis mingi perioodi sees Eestis viibinud, siin tegutsenud? Seda võib kindlustunne ja öelda, et Eestis al-Quaedaga seotud isikuid käinud ei ole ega ei viibi. Kuid. Al-Qaeda see tuumikgrupp on nagu üks küsimus ja siis nende ideoloogiast mõjutatud järgijad keda Euroopas siiski liigub olnud nagu teine tasandit. Aga Eesti moslemikogukond sellise teravdatud pilgu all siis ei ole, et saame aru. No Eesti moslemikogukond on rahuarmastav ja jälgib islami põhitõdesid. Et islami usk iseeneses on samamoodi rahuarmastav. Et inimesed, kes seda äärmuslikku poolt tõlgendavad, et eks neid liigub igas valdkonnas. Kui me seda jutamist natuke natuke nagu kokku võtma või teil on lisada Ütleksin veel, et, et, et ega me ega kuskil viis ei vaadetega islami kogukonda kui sellist vaadatakse siiski radikaliseerunud gruppe ja isikuid, kelle tegevus võib üle kasvada siis Extremistlikuks või terroristlikuks. Et selles suhtes ei ole ka ka kusagil riigis, õiguskaitsestruktuuridele ja julgeolekuasutustel nii palju võimekaid, kust hakata jälgima terveid rasse või, või rahvusgruppe mingisuguses piirkonnas, et see oleks suhteliselt utoopiline. Kava aga aga jälgitakse radikaliseerumist kui protsessi ja radikaliseerunud isikuid. Kas lühike küsimus, kas Eestis on siis sellised radikaliseerunud gruppe või, või on näha mingit radikaliseerumist protsessi? Eesti kohta võib öelda, et et võrreldes ülejäänud Euroopaga, siis see radikaliseerumise protsess on siin marginaalne. Et hakata meie jutuajamist kokku võtma, siis tegelikult me võime siin üsna rahulikult hingata, et need üksikud killud, mis meediasse on jõudnud, et võib-olla ka meie oleme siis nii-öelda vahel vaste mingile terrorirünnakule või ise oleme mõni siis terrorirünnak otsene objekt, siis, siis tegelikult see on selline ülepaisutatud ja eestlased ei peaks muretsema ja ei peaks oma õla taha piiluma või kuskil avalikus kohas väga selliselt kahtlustavalt ringi käima, et võib-olla keegi ründab meid. Esialgu jah, võib sellesse suhtuda rahulikult, kuid selge see, et ühiskonna julgeolek tuleneb siiski ühiskonnaliikmete oma tähelepanelikkuses. Et selge see, et kui midagi on teoksil, siis tähelepanelik kellegi kodanik kindlasti informeerib sellest vastavaid asutusi, on selleks siis politsei, kaitsepolitsei, et kindlasti on ühiskonnaliikmete abi selle tagamisele küllaltki tähtis, et tähelepanelikkust ei tasu sellegipoolest kaotada. Suur aitäh teile, Raigo Haabuja, Tõnu Miilvee Kaitsepolitseiametist ja loodame, et siis ka kaitsepolitseiamet meid teavitab, kui mõni oht on parasjagu ees ja me peaksime natukene Valsemalt ja teistmoodi käituma. Kindlasti muidugi.