Tere, Valner Valme, kes räägib täna leedit Raunist, olen mina slaidi drooni uus plaat, hoidsin kauem, on päris ootamatult hea. Kohe varsti räägin, mis siin selle plaadi puhul puha ootamatult on, aga alustuseks kuulame sellelt Inglise süntpopikvartetile ära, nagu see meil tavaks on saanud nende hetke suurima. Seda muidugi juhul, kui kuulsaim pala on juhtumisi ka tugev lugu ja leeditroni distro Everything You Touch on tugev. See on ledid, tron, mida imet on siis 2001. aastal lasi Elron noorte on välja selle bändi debüüdi nimega 604 tiks foor ja see paitas kõrvapunk ja lo-fi esteetika elektropopiga mitte segi ajada dekadentlik elektroklassiga, mis sel aastal eriti võimsalt möllas. Aga tere, kõiksugu New elektroehk, tegelikult retro elektrosuure laine sees jõudis kuulsuse randa veidi tron ja miks mitte, et aru saada lödi drooni arenguloost käime läbi eelmised plaadid. Kõigepealt oli komandör rock ei tee, kus on ülbimatest lugudest peal juba esimese albumi Megamat Räkid Paco ja play Köl sellesamuse eelmainitud 604 peal toored üle keeratud pooleldi häälest ära sündid puudusivad aga maa keeratud kitarrid, masinlikku elektrorutem, kõik aga kuidagi lohakas, lärmakas ja lodev seejuures lapsikute, naiivsete ja seega väga armsate meloodia hukkidega sees ka Sophia jas kuulsa out peal näiteks lisaks eelnimetatud parematele paladele. Teisel plaadil Laidan mäestik aastast 2002 läks aga leeditroon liiga siledaks, käte ära meenutades kohati doktok versus soft. Jood näiteks, mis ei ole üldse pahabänd, aga kroonilt oodanuks siiski enamat. Moodne, aga mannetu elektropop ja jumalaliigi saamatuuri vaibal ühtaegu kena, aga mitte enamat. Nii et kui paljud sellised elektroclass monotoonne rokkbändid on praegu täiesti mandunud, nimetaksin Adult voila tiigrit, siis ei olnud ka leeditrooni uuest plaadist enam midagi oodata. Aga vat siiski oli, selle tõestuseks tuleb kohe järgmine lugu psühhedeelne idioodi järjekindlusega draiv Hairays kus petlikult malbe Kaali Mira Aroyo vokaali taga toimub raju sünt rock n roll, mille juuri võib otsida 30 kuni 35 aasta tagant digiKopendajast uudisest sama ajastu Krautrocki tegijad noi või Faustini Hairayst. Kes on need leedid, troni liikmed, kust tulevad ja kuidas kogunesid. 1998 said kokku kaks tiitšeid Daniel hant ja Rubeni puud. Need mehed, kes hullutavad ledi troni, vana sündi pargi ja rütmimasina Nende taga. Nad mängisid Jaapanis, tegid maailmatuuri, mille käigus põikasid Bulgaariasse, kus leiti laulja OYO. Teine vokalist klahvimängija Helena Marni võeti kampa juba kodus, Inglismaal ja seltskond lindistanud vaid 50 naela eest oma esimese singli väga leeditronlikult naivistlik iroonilise pealkirjaga Tucker Tšuwemmuubi, ehk ta võttis naist tema filmi oma arust Debledytron popi, lihtsalt popmuusikat ja üks kena kriitika on nende kohta kirjutanud nii. Nii kõlaks Britney Spears kui ta sündinuks endises Saksa demokraatlikus vabariigis ja oleks heroiinisõltlane ja löödi troni jälle. Jällegi uuel plaadil on see, mis Tauliga esimesel albumil, ainult et siin on ka midagi uut. Naljakas ja friik mainstream poppi tõlgendus küll, aga seejuures on kasseebiani produtsent Chim abis kampa tulnud ja tulemuseks on veider segu hämarast sadomaso klubi mootorrattarokist või siis kõlvatumat sortimatšerlikust rock n rollis. See on muidugi pseudonagu ledid, troni puhul asjad ikka. Järjekordne nii-öelda tõsine nali ning selle segu teine pool on pseudo Turn dream pop, võib-olla isegi mitte dream popsalm, kooride refrään, nende lihtsuse näiline lihtsameelsus sobiksid tiini tähtedele. RTuaariaga saundid on meeldivalt hullud. Produtseering serveerib asja nihkes suu keisi lärmakate süntide ja post punkide Kitrade kaudu. Nüüd aga üks pehmem lugu International täit Line. Selline asi siis sumeda surinaga elektroonika, inditroonikalik, kitarri, udu, külmalt laulev naisterahvas, pealtnäha normaalsed, tegelikult pisut sarkastilised sõnad, need on kõik LEDid krooni firmamärgid. Elektroni on nimetatud ka üheks paljudest kaheksakümnendad üles soojendajatest ja teatavaid ühiseid jooni on siin tõepoolest 80. aasta esimese poole TPS moodiga uuel plaadil ka vana käriniumaniga jumalaliigiga niikuinii. Teisest küljest tulevad mõjud veel kaugemalt, Velvet Underground, rist grafergini ja Kraut rokist juba rääkisime 70.-te diskot ja Detroiti kaheksakümnendad tehnoDonald ka kindlasti palju kuulanud, samas on ta, mis ta on eilne või tänane saund stiil, see või teine, ta pumpab adrenaliini peale. Peale selle, et ta on lihtsalt mahepopp ja mahub riiulisse kenasti selliste kah nagu 80.-te tegelikult väga igas mõttes uute asjade kõrvale nagu Joan Mcliin, Felix ta Hovskajat või uuem mount sõims, kusjuures guide toon Golf räpp juhtumisi ruttu ära tüüdanud, siis leeditron sobib asemele ja tundub, et see on muss, mis elab vähemalt 10 aastat enne kui muutub kämbiks. Lõpetab aga lugu nimega ei tsiviiltšauhh.