Helikaja tere, algab 10. novembri helikaja saate teemad. Eesti rahvusmeeskoor koos Hortus muusikusega tõi Kaspars Budnentsi juhatamisel publiku ette uue kava Tultšis Jeesu. Kuidas õnnestus kontsert Viljandis, räägib muusikaõpetaja Maret Tomson. Giuseppe Verdi ooperi Rigolettot uuslavastusest rahvusooperis Estonia, räägib teatri kunstiline juht ja peadirigent Arvo Volmer intervjuus Ageraale. Vanemuises esietendub balletilavastus Unigin, mille lavastaja ja koreograaf on Vassili Medvedjev. Venemaalt. Lähemalt räägib Vanemuise peaballettmeister Mare Tommingas. Küsitleb Hedvig Lätt. Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel annab hooajast traat avalöögi 12. novembril Estonia kontserdisaalis. Järgmised kontserdid toimuvad aga Berliinis ja Münchenis, räägib Anu Tali, küsib Karin kopra. Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestrid ja koorid annavad ühiskontserdi, räägib dirigent Risto Joost. Raina tuntuima helilooja Valentin Silvestrovi juubelikontsertidest Eestis räägib Eesti kontserdi produtsent Neeme Under. Imbi Tarum intervjueeris emaplaadiesitluskontserdi puhul Tiina kuningas. Vanalinna muusikamaja tütarlastekoor võitis esimese koha 39. rahvusvahelisel koorikonkursil Dolorosa 2007 Hispaanias Marge-Ly Rookäär intervjuu dirigent maarjasoonega ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Mina olen toimetaja Kersti Inno, soovin teile head kuulamist. Sülgaja. Lõppeval nädalal andis Eesti rahvusmeeskoor kolm kontserti hingedeaja muusikaga Tallinnas, Haapsalus ja Viljandis. Viljandis oli kuulamas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Maret Tomson. Pean kohe ütleme alustuseks, et tegemist oli väga toreda kontserdiga, mida ka Viljandi publik entusiastlikult vastu võttis. Mina isiklikult, kui ma tutvusin kavaga, ootasin kõige rohkem just Giovanni Gabrieli mitme koorimuusikat, sest see on minu vaieldamatu lemmik renessansiajastust. Ja mul oli hea meel, et selle helilooja palasid oli kohe mitu rammi kavas. Minu isiklikuks unistuseks on neid kord kuulda Veneetsia kirikus, seal Markuse kirikus, just kus nad kunagi loodud on ja kontserdil silmad sulgedes mulle tõepoolest vahetevahel isegi tundus, et ma viibin San Marcos. Kahjuks see peab ütlema, et trammisolistid ei kandnud seda minu nägemust tervikuna välja, et need soolokohad kuidagi mõjusid pisut tuhmilt ja väheveenvalt, et kui nüüd natukene kriitiliselt rääkida, siis mulle tundus, et dirigent Putinsi tugevaim külg vähemalt selle kontserdi põhjal on just selliste suurte stresside väljatoomine suure tervik, Kuu esiletoomine vähem, armastate detailidesse süveneda, niisugune jäi see mulje Viljandi kontserdist. Aga eriti tahaks rõhutada, et suurepärane oli kava ülesehituskava kui tervik oli hästi läbi mõeldud. Põhiraskuse moodus tahtsid seal nihukese keerulise polüfoonilise koega teosed, nagu öeldakse vanni, Gabreerinud ja teistelt 16 sajandi heliloojatelt. Ja neid raamisid gregooriuse koraalid, mis pakkusid sugust kõlalist vaheldust ja oli esitatud kaiks instrumentaalne kantsoon, Ortus muusikuse väga heas esituses, mis oli ka nii-öelda kõrvale puhkuseks. Kulminatsiooniks osutus oodatavalt muidugi Toivo Tulevi teos, oo koidusära, see oli väga mõjuv. Võiks öelda isegi niisugune erutav teos, tahaks seda veel kord kuulda. Raske on muidugi midagi öelda, nüüd esmakuulamise põhjal, aga mul jäi mulje, et seal oli selline kontrast rajatud meeskooripark tee vahel, mis oli põhiliselt selline pehme ja hea kõlalisel armoonial tuginev ja instrumentaalpart giid vahel, mis lisasid teravaid dissonants. Dissoneeriv oli kaassolisti partii, muide laulis väga hea läti metsosopran vaiba Berke ja tundus, et see solisti partii oli heliloojal nimodi mõeldud, väljendas niisugusi, isiklikke tundeid, läbielamusi selle iidse Antifoonide teksti taustal. See lauljanna hääl sobis väga hästi tervikusse ja oli tunda, et Baiba Berke kaasaegse muusikakeskkonnas tunneb ennast päris kindlalt ja veel Tulevi teose kohta võiks öelda seda, et huvitav oli jälgida teksti ja muusika seoseid. Tekst oli ka ilusti kavalehel olemas, kõrvu jäid niuksed, kohatised, idamaised, intonatsioonid, mis tee tekstiga seostusid, nii et igati sisukas teos. Tore, et dirigent Putting son selle tellinud rammile ja mis mulle veel meeldis, pärast Tulevi niisugust pingelist teost järgnesid sellised lahedamad, mõnusamad Laanud, et see oli ka hästi läbimõeldud, need olid minust rahvalikku laadi iiri advendihümni ja siis üks mitmest seotud Gregoriuse koraal. Selliseid advendimeeleolusid juba toovad ja võimaldasid kuulajale niisukese puhkehetke. Aga peaks kohe ütlema, et laulja ei tohi ka lihtsates lugudes hetkekski ennast lõdvaks lasta ja seda näitas kohe mõned niisugused ebatäpsed sisseastumised, mis just juhtusid sellistest lihtsamatest lugudes lisaks veel juurde, et väga huvitav oli kuulda looja Jakoobus, kalluse loomingut on Böömi heliloojateistkümnendast sajandist ja tema laul suur müsteerium oli väga huvitav teos. Ja renessanssi geeniuseks nimetatud käände pree mõtet esitati kuidagi eriliselt südamliku tooniga. Seda tahaks esile tõsta. Muide, tahaks veel lisada, et kontsert algas leinaseisakuga. Pauluse kiriku pastor Mart Salumäe süütas küünla Soome kooliõpilaste mälestuseks. Sealne tuusula kogudus, kus praegu lapsed hingepidet ammutavad. See on meie kiriku sõpruskogudus sellele väikesele sissejuhatusele järgneski rammi esituses Antifoonid ja need kuidagi väga hästi sobisid leinalise sissejuhatusega ja need teosed omandasid kuidagi eriliselt sügava tähenduse ja panid kuulajaid mõtlema elu haprust. Te mainisite seal, et ele tundused, dirigent punniš on sellise suure käega ja, ja nagu selliste suurte teoste ja nüansside väljatooja siis, et detailid jäid pisut natukene nagu nurgeliseks, et kas te suudaksite täpsustada, et missugused detailid. Kõigepealt jah, need sisseastumised, et neid ütleme, professionaal see koori jaoks oli neid lubamatult mitmel kohal, ma ei ütleks, et palju, aga neid siiski oli, see oli natukene üllatav, et niisuguse tasemega koorsed endale lubab. Teine asi, mida oleks tahtnud rohkem, on nende Polofooniliste kooride puhul see puudutadest Gabreeli mõtet. Niisugust suuremat läbipaistvust polügoonil liinide osas, aga pärast ma hakkasin mõtlema, et võib-olla see kohatine nisugune tume kõla, mis nagu valdav oli, oli tingitud lihtsalt nende laulude meeskooris seadest, sest algselt on nad ju kõlanud nii-öelda selles segakooriseades, kus ülemisi hääli poisid või kontratenorid või omal ajal ka kastraadid laulsid. See ülemine register oli ju praegu puudu ja võib-olla selle tõttu tooli polümfooniline pilt natukene liiga vähe reljeefne minu jaoks ma ei ole butis töödega rohkem kursis kui ainult arvustuste kaudu. Minu teada ta oli Viljandis esimest korda koori ees ja, ja see on niisugune, ütleme, esmane mulje, aga noh, see ka midagi endast kõneleb. Aga terviku loomise osas. Ta oli tõesti mõju ja jälgides tema aktiivset dirigeerimist, žesti ja olekut koori ees, see oli väga kaasakiskuv ja seda ma küll hindaks. Ma leian, et ta on väga tark, koostamaks, niisugust suurepärast kava ma seda väga hindan, seda ei olegi nii kerge teha. Mulle meeldis ka, kuidas ramm gregooriuse koraal laulis, meie teame, et nad on liturgiliste loode, nende esitamine kontserdil on küllaltki problemaatiline. Vot seda ma tahaks öelda, aga antud kontekstis need tõesti suurepäraselt sobisid. Esiteks sellepärast, et olid ilmselt valitud õiget koraalid õige pikkusega, jaga sisuliselt nad akusid. Ja teiseks muidugi see, nagu me teame, et tramm on ju spetsiaalselt õppinud gregooriuse koraalilaulu Jaan-Eik Tulve juhatusel ja terve kava on meil tehtud, nii et siin oli vajalik baas. Et ma ikkagi hindaks seda, et nad on väga laialdase repertuaariga praagi orienteeruvad väga paljudes stiilides. Rääkis Maret Tomson Eile õhtul esietendus rahvusooperis Estonia Giuseppe Verdi ooper Rigolettot, noh, mis on selle ooperi viies lavaversioon Estonias viimati twitteri koletu Estoniasse 1968.-ks aastal lavastaja Paul Mägi ja dirigendid Valloya Neeme Järvi. Uuslavastuse muusikaliseks juhiks on rahvusooperi kunstiline juht ja peadirigent Arvo Volmer, kes räägibki nüüd Verdi ooperi kaasaegsest interpretatsioonis ja tänastest solistidest. Kui me esitame eelnenud põlvkondade helilooja tahab olla eesmärk ainult taastada või luua taas selliste seisundite, sellist tunnet, nagu, nagu see on ka helilooja peas ja südames kindlasti valitsenud. Samal ajal, kui me räägime Verdi esitamise traditsioonidest, siis ooperi kirjutamisest on varsti 150 aastat möödas ja ja kahtlemata see on teatud niuksed, daamid on selle jaoks tekkinud teatud ootused inimestel, kuidas nad seda kuulama harjunud küll, aga nagu iga muugi ajaloolise muusikateose puhul ja igasuguse kunsti puhul üleüldse on jälgitav see, mismoodi, ütleme, aeg muudab vastuvõtjat ja vastuvõtja silmade kõrvade läbi, muudab ka natukene asja eneses. Kahtlemata on märkused maailma tendentsid, mida näiteks eelmine La Scala muusikajuht Dalia maestro Riccardo Muti harrastas pisut erinevalt, et sellest, kuidas näiteks Verdid mingite kolmekümnendatel aastatel või kuidas mingite näiteks kuuekümnendatel aastatel ja ütleme, tänapäeva esitusi iseloomustab võib-olla mõnevõrra tänapäeval kiirem tempo, selliseid tsenti, mentaalseid, paisutusi, liialdusi, ilma heliloojapoolsete vastavate märkusteta püüame mitte teha muusikalises teostuses. Loomulikult me esimene taotlus on partituuri truudus aga vähemalt samavõrra tähtis on psühholoogiline usutavus. Te olete toonud Regoleta rollides välja terve plejaadi meie oma häid noori lauljaid ja ka staažikaid, lauljaid ja terve rea külalisi. Ega see ei ole ka tavaline, et näiteks Regoletos on neli osatäitjat, childat on neli, hertsogit on neli. Külalissolistid on ainult esietendusel, on nüüd esimene, kolmik on külalissolistid ja see on tingitud meie soovist näidata eesti publikule seda kolmikut, kes rahvusooperi Rootsi kastrollil tallafestivalil esines. Loodetavasti, kui need meeldivad, siis publiku tungival soovil näeme, neid kuuleme ka hiljem. Tegemist on väga toredad laagritega kalast, nii mõnega on õnnestunud ka varem koostööd teha, nagu näiteks Blovskajan loonud Violetta osa ooperis Travjaata. Ja mis muidu puudutab külaliste kasutamist, siis. Meil on siin ka mõningaid eesti soost külalisi nagu Märt Jakobson, kes põhimõtteliselt on praegu põhikohaga küll Vanemuise teatris ja Roland, oli Juhan Tralla muidugi. Kes praegu. Soomes resideerub Soomes koolituse saanud nii, et et siin tuleb nagu teine aspekt mängu, mis on rahvusooperil tähtis alati meeles pidada, nimelt rahvusooper on üks kandev telg. Eesti laulu kunstimuuseumist ei jätkusuutlikkuses tihtipeale Travis pidada repertuaaris selliseid klassikalisi lugusid selleks et eesti lauljad saaksid need lood läbi laulda, et nad saaksid seda rahvusooperilava kasutada hüppelauana mujale maailmasse minemisel. Antud hetkel silda osas jääbki meil ilmselt külalisi küllaltki sagedasti käima, sest näiteks silda rullis nagu Eesti lauljatest on kirjas ainult Angelika Mikk. Ja tema ongi niukene kõrge sopran, kellel on siis ka nii öeldakse kolaratuur soprani omadused olemas on väga noor laulja väga suure perspektiiviga, loodame, et see roll on talle heaks kasvulavaks. Aga noh, kui me näiteks mõtleme gaasi kuuekümnete aastate lõpust alates oli Estonia teatris kaks kuulsat koloratuur sopranit Anu Kaal ja Margarita Voites, eks lihtsalt oli aeg, selline olid lauljad ja praegusel hetkel meil seda ei ole, niiet violett taset Jeltsinil tasid, tuleb meil ka edaspidi ka aeg-ajalt külalisi näha. Aga hertsogi, ta on kõik oma lauljad. Esietendusel laulab Dmitri Popov, tema on võitnud preemia Domingo konkursil ja saab teda vist, ma arvan veel viimaseid kordi näha, enne kui ütleme, maailma suurlavade raha vägida lõplikult enda orbiidile tõmbab. Aga see on üks väga võimekas vahva noor laulja, alla 30 aasta vana. Ülejäänud tenorid on meil jah, omal, meil on kahe tuhandete lastel siiski toimunud üks väga oluline moment, mil oma maja koosseisul ste lauljate hulgast on kasvanud esile Kaksessidenurit Urmas Põldma ja Mart Madiste, kes mõlemad selle hertsogi rollis siis ka üles astuvad ja nagu juba enne mainitud külalisena teeb kaasa ka Juhanud tralla. Ja järgmisel hooajal ma loodan ka, et saab ehk näha Oliver kuusikut, kes küll praegu Estonia teatris tööl ei ole, aga järgmisel nädalal vastu küljes, siis tuhkatriinud ja on laulnud kaasaga taluga jaose pajatasites väiksemas osas ja ja tuleb Eino Tambergi Sironoode perserakis väljamisest Jaanidena. Oliveri on meil ka algamas väga paljude koostöö ära, musikaalne noor laulja, need ange senini kõrva taha endale. Aitäh ja edu sellele lavastusele. Helga ja täna õhtul esietendub Vanemuise teatris Pjotr Tšaikovski muusikale balletilavastus oneegin lavastaja ja koreograaf Vassili Medvedjev Venemaalt. Vassili Medvedjev on Vanemuise kauaaegsele balletipublikule tuttav nimi. 1900 kaheksakümnendatel tõida Tartus välja mitmeid erinevaid lavastusi, nagu näiteks Penefis tantsusund ja Pakoodide prints. Täna jõuab Tartu publikuni tema balletiversioon Tšaikovski muusikale, mis põhineb vene kirjandusklassiku Aleksandr Puškini värss romaanil Jevgeni Oneginit. Balletietendusest räägib lähemalt Vanemuise peaballettmeister Mare Tommingas. Ma ütleksin, et oneegini ballett Puškini värss romaanist balleti puhul on Vassili Medvedjev kui lavastaja pannud kui väga-väga hea buketi Tšaikovski muusikat, ma olen neid proove vaadanud lausa geniaalselt siiski kokku pandud, et justkui need sümfooniaosad, mida Medvedjev nüüd kasutab etenduses justkui on tegelikult kirjutatud kuskil värs romaani jaoks nii suured armastus, duetid kui kas seal Lentsi monoloog või mis iganes. Orkestri saab väga raske etendus olema, sest Tšaikovski muusikast kasutatakse esimest sümfooniat, kolmandat sümfooniat ja veel väga erinevaid teoseid ja need on kõik kirjutatud suurele koosseisule juba muusikasõpradele. Täielik pidupäev, isegi kui ei armasta balletti. Ei, aga ma loodan, et, et siiski, kes siis mida tuleb vaatama, et nad on koos väga-väga hea tervik ja, ja täiendavad 11, nii et selline suurepärane bucket lavastaja, et et nii efektne ja suure jora, nagu ta paistab, nüüd välja tulevad. Kui Vassiljev. Medvedjev kaheksakümnendatel aastatel lavastas Vanemuises ta paelus alati vaatajat, et tal oli etenduses balletietenduses alati midagi uut, sellist uudset lähenemist. Pakkuda kas ka sel korral, kui me räägime nüüd oneeginist, siis tema kasutab siin neoklassikalist balletikeelt? Tavavaataja jaoks tähendab see, et kui sa armastad klassikalist balletti, tähendab, arvas tantsu laval näha ja selliseid suuri tundeid läbi siis balletiplastika, siis on see keel, milles siis me näeme Oneginit, see ei ole Pern ballett, see kaasaegse tantsuetendus, suurejoonelised kostüümid, dekoratsioonid on suur ballett, suur õhtu, aga ma arvan, et need kostüümid ei varjuta kuidagi seda dramaturgiat, neid tundeid ja seda balletitehnikat, mis on tegelikult lavastaja poolt loodud tipptasemel tantsijat Talle. Mina võin küll nüüd oma trupi praegu juba ette kiita. Ma olen näinud ka videokatkendeid sellest lavastusest, sest asja on lavastanud seda varem Tšehhis, Ameerikas, Argentiinas, vaadates neid videokatkendeid, siis meie mitte mingil juhul alla, aga pigem pigem on meil väga hea rollijaotus ja väga head koosseisud, nii et ma olen väga praegu nagu kindel, et see ballett tuleb meil hästi välja ja ma olen ka kindel, et publik hakkab käima ja armastama seda etendust sees. Nii heale muusikale ja nii heale dramaturgidele ei saagi halba etendust luua ja veel eriti venelase puhul, kes teab, mis see vene hing on, milline lavastaja, massiline treid Taani väga hea ju Peterburi balletikooliga, tal on kõva baas all ja nüüd ta on ju juba professor Peterburi akadeemias ja, ja ta on väga palju lavastanud ja ta on väga palju lavastanud ka oma klassikalise balleti versioone, nii Luikede järvest, Raymondas, kor Saarist ja teinud ka siis selliseid spetsiaalseid autorilavastusi, nagu sa neeginud, kui me tahame Puškini kuskil nii suurepärast sõnakasutust ja, ja kuidas ta oskab väljendada, kuidas tegelikult ka meie väga heade tõlgete puhul tal su hinge läheb sisse ja paneb sind kaasa minema ütlema, et siis selles lavastuses see kõik on olemas. Peaaegu kogu lavastusbrigaad on rahvusvaheline Venemaalt lavastaja, koreograaf, muusikajuht, dekoratsioonikunstnik. Kostüümikunstnik ainult tšehhist ja Praha ooperi balletiteatrist ja ta on selline vanakooli tegi ja tal väga hea lavakunstnik on tegelikult väga palju teinud Moskva suures teatris kogu see brigaad, aga ta on, ütleme suure balletiteatribrigaad, muusikaline juht, kes dirigeerib nüüd esietendust Andrei Anikhanovon, Peterburi endise mussowski teatrini nimetatakse Mihhailovski teatri kunstiline juht ja peadirigent. Väga nagu kõrgelennuline lavastusmeeskond, kes tantsivad, tantsib terve trupp, peaosalisi on kaks ja isegi kolm koosseisu. Ma usun, et esietendusel järgmisel etendusel ja need etendused, mis tulevad kuni detsembrini välja, et seal kindlasti kahte koosseisu näeb ja isegi lavastaja assistendina oli nagu määramisega raskusi, siis näiteks üks artist, kes tuli meile Peruust Antonio jesta, on väga hea Nioneegini kui Klenskina praegu. Raske öelda, meil on väga head Tatjana Heili Black paania Saurina katta. Meil on väga hea Tolgadialenskit, et kõik on väga head tööd teinud ja ma olen väga rahul. Tõeline vene balletipidupäev Vanemuises. Nii võib öelda küll Pjotr Tšaikovski Kale loodud balletilavastus aneerin esietendub Vanemuise teatri suures majas. Esineb Estonia kontserdisaalis Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel. Orkestri 11. hooaeg kannab pealkirja Strada. Ettekandele tulevad kamisensansi intelleduktsioon ja Rando, milles soleerib viiuldaja Sergei tagaadin, Erkki-Sven Tüüri sümfoonia number kuus strata ja Pjotr Tšaikovski kuues sümfoonia. 12. novembri kontserti on võimalik kuulata ka klassikaraadio vahendusel, kuid järgmised Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdid toimuvad juba Euroopa kuulsates kontserdisaalides 14. novembril legendaarses Berliini filharmoonias ja 15. novembril Müncheni Hercules saalis. Edasi kõneleb Anu Tali. Strata tähendab tegelikult kihistusi, straatum on siis kihtia, stratokihistused esialgselt küll kõik need kivimid, mis on maakoorde läbi aegade ajastute kihistunud, aga see sobib hästi tegelikult mitte ainult tüüri kuuenda sümfoonia pealkirjaks tüüri enda pandud siis nüüd, kuid hiljem pärast maailma ettekannet pandud pealkiri vaid sobis hästi kirjeldamaks kogu tema loomingut, mis on nagu kihistunud ja need muusikakihid tema loomingus ja ajakihid ja mõtlemise kihistused vaid ka sobib hästi Põhjamaade sümfooniaorkestri aega ja elu ja miks mitte kogu inimkonna kirjeldamaks, nii et et see on väga selline mitmekihiline maailm, ju siis see kontsert, mis algul kandis nime 66 siis tüüri kuues Tšaikovski, kuues sinna tuli juurde, nüüd ütleme maailma tahame minna oma debüüti tegema oma juba pikaajalise sõbra, keda me teame lapsest saadik Sergei tagaadiniga, sistagaadil mängib sansansi entroduktsioonia kapritsiooso, sellist teost virtuoospala, sellega ma siis avame ja nüüd on kontserdi nimeks pandud straata just nimelt sellel ajaloolisel kaalutlusel, et, et kihistused saavad jälle uue kihi juurde. Tüüri kuues sümfoonia kõlas juba kevadel Estonia kontserdisaalis. Mida te seekord teisiti teete või teete täpselt samasuguse ettekanded? Täpselt samasugust ettekannet ei ole võimalik teha, et siin on mõningad rühmajuhid isegi muutunud. Nii et kindlasti neil soolod tulevad natuke erinevad, aga veel on erinev see, et seekord on me tõepoolest kasutama seda adra helis lindistatud või neid Hiiu kandle testi Kanleid täpselt sellisena jäävad kõlama siis Berliini filharmoonias ja Müncheni Hercules saalis, et püüame teha täpselt samamoodi. Teine tulemine on teine tulemine, et esimene tutvus teosega on alati ikkagi juhtus nii, et mina usun sellesse teise kohtumisse. Tüüri kuuenda sümfoonia kõrval on siis väga suured kontrastina Tšaikovski sümfoonia number kuus. Millest sa lähtusid selle teose interpretatsioonis? Võib olla sellest, et see on Põhjamaade sümfooniaorkestri elus üks tähtteoseid. Et sellest kontserdist on jätnud, me oleme seda varem mänginud aastaid tagasi ja sellest on lähtunud väga paljude kriitikute ja, ja konsultantide huvi Põhjamaade sümfooniaorkestri vastu. Ja ma ise ka mäletan sellest kontserdist, et sa jättis mulle endale väga sügava mulje orkester, nagu minu ettepanekutele muusikalistele ettepanekutele vastas. Ja mul on väga hea meel, et me selle teosega saame minna, kuna mulle tundub, et ehkki üks maailma võib-olla sümfonismi tippteosed ja väga sagedaste esitatud teos siiski teda, seda partituuri, need saladused lahti mõtestada, selleks läheb vaja natuke traditsioonide tundmist, natukene suurt, tegelikult austust partituuri vastu ja seda ei saa nagu üheselt esitada, nii et nii nagu see lugu sulle ees on, et mulle tundub, et, et meil on selle teosega, on, mida öelda. Toimub praegu ettevalmistus on see kuidagi teistmoodi seoses sellega, et, Ta on Euroopa publik? Jah, see on eriti karm ettevalmistus Kadri talile, sest esimest korda peab ju tegelikult see logistika käib nüüd terve Euroopa raames, mitte ainult kõikidest neist riikidest Eestisse, kus tavalised inimesed tulevad, vaid peavad ka koju tagasi lendama. Ja see on märgatavalt keerulisem. Peale selle käib suhtlemine nüüd juba päris mitmes maailma keeles. Aga ma kujutan ette, et kui me lõpuks muusikani jõuame, siis läheb jälle kõik kergemaks, et see, mida me oskame, see on meil selge ja milles me head oleme, et et kujutage ette, et see lavale minekuga algab nagu selline kergenemine ja see päris asja tegemine, et see on tegelikult ainult rõõm. Sellele eelneb muidugi täiesti ränk vigade ennetamine ja, ja selliste võimalike reisiprobleemidega nagu pillide transport ja nende laenuga ja see on tegelikult selline asi, millega ma enne pole kokku puutunud. Hakkama saama Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel esineb 12. novembril kell 19 Estonia kontserdisaalis. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekanne. Sülgaja. Teisipäeval on Estonia kontserdisaal noorte muusikute päralt. Laval on Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna muusikakeskkooli koorid ja sümfooniaorkestrid. Dirigent on Risto Joost. Risto oled juba teist aastat muusikakeskkooli orkestri peadirigent ja muusikakeskkoolis on lapsed pilli õppimas ja orkestri koosmäng on nende jaoks väga oluline. Kuidas need esimesed sammud neil koosmängus välja tulevad? Põhimõtteliselt on ju nii, et ega eestlased ei ole hiilanud kunagi koostöö poolest, et on palju individualist, kes saavad suurepäraselt hakkama ja neid on isegi kohe-kohe võiks öelda, et mitu. Aga mis puudutab koostööd, siis seal alguses visa tulema, Ma, kui kui lõpuks kõik elemendid kokku langevad, siis võib saavutada suurepäraseid tulemusi, nii et ma arvan, et rääkides juba üleüldiselt Eesti vabariigi, ütleme sellisest koostaja elementidest nii muusika vallas kui ka teistes valdkondades, siis asjad lähevad järjest paremaks ja samamoodi ka ka meil noored on juba, ütleme juba võrreldes eelmise aastaga oli kohe alguses, esimesest septembrist oli selline valmisolek koos mängida ja, ja siis on inimesed ka erksamad, kui neilt seda palutakse, et inimene on täpselt nii mugav, kui tal lubatakse olla. Et kahe kooli peale saab lavale päris suure sümfooniaorkestri ja koori, mida te koos esitate? Sel aastal on kava siis üles ehitatud järgmiselt, et sissejuhatuseks kõlab šabandjeede Teumi prelüüd. Sellele järgneb Antonio Vivaldi aastaaegadest talv, solistiks on muusikakeskkooli noorsolist tegelikult Leinsar. Ja peale vii pallid on vastu Paluks muusikakeskkooli solistile, Georg Otsa nimelise muusikakooli solist ja Mozarti klarnetikontserdi A-duur. Teist osa esitab Madis Saarmets ja peale seda Me jätkame ooperi vallas. Otsustasime võtta kaks väljaspool muusikakeskkooli ja Georg Otsa kooli tegutsevat solisti, sopran Kädi plaas ja tenor Oliver Kuusik, kes mõlemad noored ja andekad ja juba väga palju saavutanud noort muusikut. Kõigepealt siis taas laulab Mozarti võluflöödi-ist kõige kuulsama kuninganna aaria järgneb Oliver Kuusiku poolt esitatud sverdi liigoletost hertsiga ja peale seda esitatakse Putšiini poeemist. Mimiaaria Rudolf koduett, osuathanšulla, mis on üks kaunimaid, tulite üldse. Ja siis Me jätkame päris orkestrimuusikalainel. Nimelt Tauno Ants kirjutas spetsiaalselt selleks kontserdiks meile uue teose nimega palve mis muusikalise materjali poolest on, on väga lõbus ja mitte nukker üldse ja võib-olla mitte nii sissepoole vaadata, kui pealkiri öelda võiks. Peale seda tulevad lavale koorid ja me esitame kolm lõpunumbrit Sis Carlorfi karmiinpunast, avakoor, Cyrillus Kreegi reeglimist, üks koordinaarisolistiga. Ja lõpetuseks Verdid raviada pidulik joogilaul. Nii mitmekülgne kava, mis peaks pakkuma palju huvi ja põnevust noortele muusikutele, aga ilmselt ka kuulajatele. Kontsert toimub Estonia kontserdisaalis teisipäeva õhtul kell seitse. Tuleval nädalal tähistab Eesti Kontsert Ukraina tänapäeva tuntuma helilooja Valentin Silvestrovi seitsmekümnendat sünnipäeva ja helilooja on tulemas ise siia, samuti Ukraina muusikat, stuudios on produtsent Neeme Bunder. Palun nendest kontsertidest lähemalt rääkida. Tõsi, ta on, et tuleb siia meil siis üks nii-öelda praegu veel ikkagi elavatest hetkel kõige üks legendaarse helilooja, kaasaegne helilooja salettentsilvestrov kes 30. septembril oma seitsmekümnendat juubelit tähistas, nii et me saame tema juubelikontserdist juubeli seest nagu tähistamisest ka omamoodi osa ja päris mitme kontserdiga kohe. Nii nagu just juba Ta oli tõepoolest, tuleb ka ise siia kohale ja tuleb koos Kiievist pärit orkestriga Kiievi solistid, see on siis Ukraina riiklik kammeransambel, mille kunstiline juht ja dirigent on Pukud Argo troovitš, keda siis peetakse ukraina viiulikoolkonna selliseks rajajaks. Ja tõsi ta on, kõik need noored muusikud, keskmise vanusega ühel umbes 27 vastutajad on enamus kõik oma Kelblideed käinud koos Bogodorkodorovitšiga ja ka paljude teiste ansamblites-orkestrites mänginud muuhulgas siis ka kuulsas Kremerata Balticat aga seekord siis rohkem Silvestrovist, kontserdid õigupoolest on meil koostöös siis Ukraina suursaatkonnaga ja Tallinna kontserdis, mis on siis 14. novembril Estonia kontserdisaalis samuti me saame kuulata Ta vestlust heliloojaga. Vestlust juhib meie tuntud helilooja Galina Grigorjeva, kes on Silvestrovi väga sügav, Austria juba väga-väga palju-palju aastaid. Ja see vestlus leiab aset siis tund aega ennem kontserdid, ehk siis kell kuus nagu meil on ka taolistel puhkus kannatama näiteks nüüd festivalil ikka tavaks saanud siis eelneval päeval on see sama kontsert küll ilma vestlused, ta on Vanemuise kontserdimajas ja ansambel annab veel ühe kontserdi 14 10. kuupäeval Kohtla-Järve kultuurikeskuses. Aga Valentin Silvestrovi ise siin on siis muidugi on ka võimalus temaga kohtuda meistriklassis 15. novembril kell 11 siis MTA-s juba ja mulle tundub, et see Silvestrovi siia saamine oli väga suur õnn ja, ja mingis mõttes on see helilooja meile ka väga oluline, sest kui ma nüüd oma mäluski sorima mõtlen kas või Arvo Pärdi, pealegi kellel on ju väga lähedased sidemed tegelikult sele ukraina tuntuima heliloojaga ja terve plejaadi peale selle ealisi heliloojad näiteks nagu kas Martha või kõigi jagandžeeligi, kes, kes on ka siin meie programmidesse nii või teisiti läbi käinud. Et see on nagu, nagu selline üks. Ma tahtsin öelda praegu sõna vennaskond, aga ma ei tea, kas see päris õige aga ja midagi neid ometigi ühendab või ka näiteks just hiljuti siin käinud Kubaid uulinagi seekord kontserditel muidugi me ei kuule nüüd kindlasti kiv noh, ütleme läbilõiget Valentils Silvestrovi loomingust sest tegemist on kammerorkestriga ja me saame siis mängida selliseid teoseid, mis sellele koosseisule klapivad. Aga ühele teosele tahaksin ma kindlasti nagu juhtida tähelepanu, see on sõnumitooja, mis tegelikult on kirjutatud umbes 10 aastat tagasi, siis 96. aastal, see on siis ajal, kui helilooja palavalt armastatud abikaasa Larissa Bondarenko lõpetas oma maise tegevused. Ja see on väga, väga paljuski selline sümboolne teose. Helilooja ise on öelnud, et kuna seal nagu kasutatakse palju Mozartist tsitaat esite, ta on öelnud, et see on nagu külaline mõnest teisest ajadimensioonis, kes on tulnud meie juurde sõnumiga. Et võimalik, et sõnumitooja. Larissa ise aga võib olla ka mõni kauge muusa, kes räägib ka 18. sajandi lõpukeeles. Nii et minule tundub, kui ma kuulan nagu Silvestorovi just nagu need viimase aja teos, et nad on kõik nagu nendes tunnetes nagu läbistatud, mis just tema jaoks väga olulisel sellisel elu pöörde, nagu on juhtunud. Muuhulgas on siis ka mitmed teosed, mis kõlavad nagu pühendatud praegusaja sellistele väga olulistele, nii heliloojate kui ka kunstiinimestele võiks öelda siis näiteks hümni keelpilliorkestrile, mis, mis on kirjutatud Kiyaganšeelile meil ei olegi väga tuntud helilooja kaks dialoogi järelsõnaga klaveril ja keelpilliorkestrile pühendatud Arvo Pärdile ja vaikne muusika kaamerale orkestrile, mis on pühendatud Manfred Aicharile sayssemm plaadifirma juhile ja kellega on tehtud enamus pardisalvestisi. Ilmselt gaasilvestrovi muusika salvestusi jah, tõsi küll, Valentin Silvestrovi 70.-le sünnipäevale pühendatud kontserdid on siis teisipäeval, 13. novembril kell seitse Vanemuise kontserdimajas ja kolmapäeval 14 10. novembril Estonia kontserdisaal kallis ja kell kuus kohtumine heliloojaga. Homme, 11. novembril kell kuus õhtul on Kadrioru lossis plaadiesitluskontsert oma uut plaati esitleb klavessinisti Imbi Tarum. Imbi, mis sellel plaadil on ja mis sellel kontserdil ettekandele tulev plaadil kõlab prantsuse klavessiinimuusika ja põhjus, miks ma just prantsuse muusikat mängin on kindlasti selles, et mul on suurepärane prantsuse klavessiin ja seda muusikat olen juba aastaid uurinud ja mänginud hästi palju. Ja lõpuks siis otsustasin, et nendest selle muusikaga sobiks ka anda välja CD. Siia on valik tehtud mitmetelt out toritelt. Kõige tuntum neist on Rammo, siis on, lisaks on Ruajee Fork, Kree ja Dela Kerri looming ja kui seda siis iseloomustada, siis hästi palju on selliseid teatraalseid Pealkiri omavaid lugusid ja Ruajee nimelt kasutaski oma ooperite temaatikat klavessiinialade puhul ka. Nii et siin on uhked pealkirjad nagu Vertigo peapööritus, mille nimeline ongi just kogu see CD siis näiteks ohked, rõõmsameelne keerised, armastusväärne Küütide marss, väga eriilmelised teosed. Ja nendele lisaks siis mõned tavapärasemad Ale maand kuraant, Jacques on. Aga põhimõtteliselt on see jah, küllaltki teatraalne ja võib-olla isegi jõuline muusika, mis kõlab sellel CD-l. See on selline kõrgbarokiaegne muusika põhiliselt et aastast, ütleme nii laias vastus 1700 kuni 1750 ja see on tõesti selline kõrk, barokk, kus on väga palju kaunistusi ega palju juba stiilivõtteid, mis väljuvad lausa baroki raamest, harmoonilisest mõttes aga samas peent meloodia kujundust ja just seda ornamentika, mis on nii eriomane prantsuse stiilile. Kui vaadata seda plaati ja nende teoste nimetusi, siis tegemist lühiteostega ja suuremalt jaolt tantsudega. Ma arvan, et klavessiinimuusika on kunst, muusika, et selle järgi ei tantsitud aga inspiratsiooni. Loomulikult saadi moes olevatest balli tantsudest seltskonnatantsudest, õukonna balletitantsudest ja nende meeleoludest ja loomulikult teatrist, nagu ma juba mainisin, et see oli sel ajal väga moodne kõiksugused lühiteatristseenid, aga samuti ka suured ooperid, kus just Prantsusmaal oli suur osa balletist Tseenidel. Nii et loomulikult on see väga tantsust inspireeritud, seda ei saa kuidagimoodi välistada. Selle muusika esitamine Kadrioru lossis on just sobiv, aga räägime nüüd selle plaadi teostajatest muusika lindistatud Eesti raadios, siis tähendab Eesti raadiojõududega, aga lindistuskohaks oli Keila muus apostli kirik. Lindistajaks oli Aili Jõeleht ning montaaži tegi Marika Seer ja ma olen väga rahul selle kvaliteediga, sest et meil on olnud väga hea koostöö juba pikemat aega kujundusega, on sedamoodi, et kasutasin kujunduselemendina oma hea tuttava virge jõekaldagraafilist lehte lumme. See ei ole mitte arvutigraafika, kaitsen tõeline graafiline leht, mis on siis metallile kraveeritud ja trükitud, aga kuna see on sellistes punastes ja musta varjulistes toonides ja minu meelest väga hästi sele peapöörituse ja jõulise muusikaga assotsieerub, siis võib-olla üllatusena jah, olen kasutanud kaasaegset kunstiplaadi ümbrise Decureerimiseks ja siis kujunduse kütuse ja kõik teksti on teinud Pireti Mikk ja plaat on tõenäoliselt siis ka juba saadaval. Ta on saadaval hästivarustatud plaadipoodides ja kontserdil, anda samuti saataval sõbrahinnaga ja on võimalus küsida autogrammi. Plaadi Vertigo esitluskontsert toimub homme, pühapäeval, 15. novembril kell kuus õhtul Kadrioru lossis kuulete mängimas Eesti ühte tuntumat klavessiini kunstniku Imbi Tarumit. Vanalinna muusikamaja tütarlastekoor võitis Dolorosa konkursil lastekooride kategoorias esimese koha. Tegemist on ühe väärtuslikuma võiduga koorimuusika kategoorias üleüldse. Meil on jutuajamine Maarja suunega lastekoorid, dirigendiks. Tõepoolest, sinna konkursile pääseb ainult klindivooru alusel ja meie saatsime selle kava, mida me esitasime Tallinna konkursil 2005, seal oli Maikel heed, seal oli brite Veljo Tormis ja Gustav Ernesaks. Selle meelega uskumatu, et tegelikult sellist konkurssi peetakse ikka väga-väga kõrgetasemelise, kes ainuüksi sinnapääs on juba koorile tegelikult suur asi, seda enam, et, et meie koolikoorile see konkurss tingimuseks vanusepiirangu, milles kõige vanem laulja võis olla sündinud aastal 1991, see tähendab, et kuueteistaastane ja meie läksime siis sinna lauljatega, kellest neli olid 16, ülejäänud olid kõik nooremad. Nii et selline 30 viieliikmeline seltskond meid sinna läks. Lubatud oli 40 lauljat. Nii et meil jäi veel pisike varuga. Taas norra helilooja heegel Hoblandi Ucamletasing, Maicel, Heedade Maria, loomulikult siis eesti muusikast Veljo Tormis, kurb laulik ja käsikivimäng. Ja siis oli üks kohustuslik lugu kõikide lastekooridel kohaliku baskima helilooja, Hunkal, Guerrero teos, spetsiaalselt siis selle konkursi jaoks Bibi ots, mis tähendab tõlkes kaks südant veel üks baskikeelne lugu, mida sai siis ise vabalt valida ja meie valisime siis Sawyer Busta lava lava. Nii et kokku oli meil kavas kuus lugu. Reglemendi see oli kirjas, et muusikat peab olema 15 kuni 18 minutit puhast muusikat, nii et see on päris pikk aeg. Kuskil niimoodi 16 pool 17 oli kokku saanud. Missugune see üldine atmosfäär oli, oskad sa pisut rajada? Mul paraku ei õnnestunud kuulda kõiki lastekoore. Õnneks või kahjuks või õnneks olime meie konkursil täiesti esimesed. Nii et meil ei saanud tekkida mingeid eelarvamusi, väga suuri, aga kohapeal neid koorem eelnevalt ei olnud kedagi kuulnud, mistõttu oli, oli mõnes mõttes hea. Teisest küljest loomulikult see konkursi tase on seal ikka ikka ääretult kõrge, ma sain kuulata mõningaid segakoore Jaapani koori, kes tuli koos Riia muusikaakadeemia kooriga esikohale, Inglismaa koori sain kuulata veel vokaalgrupist Kuuba meesansamblit. No need olid ikka tõelised tipud, kõik. Et ma isegi ei kujuta ette žürii tööd sellisel hetkel, keda ja mis alusel seal, nagu enam hinnata, et need olid tõesti kõik säravad koorid. Kas Eesti publik tõid kaasa kuulata? Ja meil on plaanis Sitsiilia päeval, see on 22, november on ta mastaabis väike kontsert, kus me ka neid võistluslaule mõningaid esitame ja siis ka kindlasti midagi muud. Kindlasti on tal kavas Veljo Tormis, Ester Mägi, Cyrillus Kreek'i ja teisi. Aitäh Maarja Soone ja vanalinna muusikamaja tütarlastekoorile veel kord, palju õnne Hispaania kooli konkursi lastekooride kategooria esimese koha puhul ja edu teile. Kas oli muusikapäevadelt, Saksamaalt, sünnib tänagi alustada festivali kontserti on ees veel seitsmel päeval. Suur-sarjas Beethoveni kvarketidest on kaks õhtut möödas, isajja keller, kvartett tilt täna kolmas kui esinemas naismuusikute Helena kvartett kõik kvarteti õhtut, Wilhelm ühe lossi ballisaalis ja nagu ikka, Beethoveni kvartetti ta vahel või järel, kas see oli festivali tellitud uus teos? Täna on neid koguni kaks. Kreeka naishelilooja dirigendi konstantsija kursi kvartett number kaks ja inglase Richard valsi tants. Konstantsi ja kursi on muidugi põnev ja mitmekülgne muusik, Berliinis õppinud, olnud siin ka ametis teinud Nikos Namangaakis ooperi megaroni varjud maailma esiettekande ja üldse esimese naisena juhatada Ateena rahvusooperis. Muidugi on ta dirigendina asjatundja nüüdismuusikast. Uuel kolmapäeval mängib kvarteti sarjas kuulus artiti kvartett ja ka neil Beethoveni järel kaks uudisteost, autoriteks Maximilian Evert jaotarei hults. Markus Bell ei mängib täna vanas vennaste kirikus esimese klaverikava ristumised kus Schuberti ja Schumanni vahel Wolf gangreeni kolm hobust. Alustuseks klaveripala number viis haud ja hommegi mängib Markus meil häim Bachi ja Beethoveni järel 10 pala folkangriimilt samas sarjas väärikas 75 aastat vana festival läheb seekord moto all. Leevens vältan kunstel. Ta jõuab lõpule 29.-na. Novembril orkestrite juurde Soome ja Rootsi Lapi Kammerorkester Rovaniemist on Kesk-Euroopas Jonsturgortsi vaatamas põnevad kavad. Kolme soome heliloojaga ja tagasi tulevad teisel kuu poolel Kalevi Aho kolmel uusteose esiettekanded süüt metsosopran Ille orkestriga, küsimuste raamat Monika grupiga solistina Alt viiulikontsert ning sümfoonia number 14. Üleni Sibeliuse kavaga esineb tuleval teisipäeval Peterburi filharmoonia suures saalis juubilar Helsingi linnaorkester peadirigent Leilsee kestami käe all. Sibeliuse viiulikontserdi solistiks on Anna-Liisa Petroodmeid. Sama mängib Anna-Liisa kaks päeva hiljem ka Helsingis Finlandia talus. Stockholmis algas üleeile aga traditsiooniline helilooja festival sel aastal välisele joojale pühendatud, kelleks on taandun koguni 10-l päeval seitsmeteistkümnenda novembrini, helilooja ise kohal. Kuninglikult Filharmoonikute on peategelasi avaõhtul helilooja enda juhatusel kui kavas votter Concerto beiber kontsetu. Täna mängib kontserdimaja suures saalis Nortseptingi sümfooniaorkester, lüüdžeeaa juhatamastan tunni viiulikontserti autov Peking Opera ning kontserti tšellole videole ja orkestrile, solistiks Anssikad. Tunnen pidevalt kommentaatorina kohal helilooja ise nagu homsel kammerkontserdilgi, kus kaastegev ka löökpilliansambel. Graumata ja Helsingborgi Sümfooniaorkester mängis üleeile oma kontserdimaja avamise 75. aastapäeva puhul. Äsja juhatasid orkestrit ka eesti dirigendid Paul Mägi ja Risto Joost, varem Arvo Volmer. Kuni tuleva aastani kestab kontserdimaja uuendamine. Piduõhtul juhatas tobias Ring vory kõlasid samad teosed kui 75 aastat tagasi Lars-Erik Larssoni põhjapoolsed seitsmes sümfoonia, aga ka nüüd uus teost tellituna Paula malm Borg Vardilt orkestri poeem Farway soor, Paula Hoffmann Borg varda, Rootsi tuntumaid naisheliloojaid on praegu Helsingborgi orkestri resideeruv helilooja paar hooaega tagasi esietenduse vaatasite ennast menukalt Ta kammerooperi Bulgakovi järgi arm veebruaris esiettekandel Jötebori orkestri tellimusena operaatik. Mine tuleb juhatama Gustavo Duda, meil Eesti dirigentide juurde. Eri Klas juhatas neljapäeval Peterburis mussarske nimelise teatri orkestrit solistideks Jassi Zahharov, heli Veskus ja Marko Matvere. Tamperes. Moskvas ja mujalgi on ta dirigeerinud Heinkne fliigeri sümfoonilisi kombinatsioone. Wagneri Nürnbergi meister, lauljaid ning teistanist jäi soldest, tuues viimase, tulevaks reedeks ka Tallinna koos ERSO-ga. Oktoobri lõpul olid tal kontserdid Cincinnatis ja kolm õhtut rahvusliku kunsti keskuse orkestri eskaanades päevas kuni teise novembrini kus linn Harrel Olybarbereid, tšellokontserdi solistiks ja peateoseks toorseki üheksas Moskva Novaja Opera juhatab Klas võluflöödi armujoogijaamas kannid talupoja auetendusi. Paavo Järvi on saanud mainekas saksa heliplaadikriitikute aastapreemia omadoidze kammerfilharmoonia salvestatud Beethoveni kolmanda ja kaheksanda sümfoonia eest hirmallessoni veeemmgee. Suure koosseisuplaatidest sai preemia veel arhiivivõte Bayroti festivalid 1950 diis. Teised preemiad, kaamer, muusikaaland. Õnnitlused Ma pole lähevad üle ookeani, sest eile täna on ta Cincinnatis lõpetamas Stravinski festivali. Preemiate kätteandmine toimub seitsmeteistkümnendal novembril Berliinis. Siin Berliinis brandenburgi teatris esineb Brandenburgis fonikute ees homme ka Noor-Eesti naisdirigent 29 aastane Kristiina Poska. See on Hans tisleri nimelise kõrgema muusikakoolilõpetajate kontsert, kus Kristiina professor Christian eemaldi õpilasena dirigeerib Nino roota. Divertisiment. Kristjani järvil on homme aga arvatav debüüt London Symphony Orchestra ees Barbikani keskuses põnevas kavas kaks Charles Hailsi teost vareisi Ameerikas ja kössenieri Rhapsody in Blue. Eile sai publik jälgida seal Kristjani avatud proovi, ent enne seda oli Kristjan Järvi ootamatult asendanud õlavigastusega Antonio Papanud alles soo külaliskontsertidel Pariisi play elli saalis seitsmendal ja kaheksandal novembril, jättes välja kuulutatud kava samaks ja saades Pariisis suure menu osaliseks. Neljapäeval jätkab Christian oma toon kanister orkestri juubelikontserdisarja Austrias grafeni kis populaarse kavaga. Neeme järvil oli kaks õhtuta haagi residenti orkestri ees Mahleri teoste kõrval Ants dissümfoonia ja ka meie lauljatest Annely Peebo-l on ees proovid ja etendused Wagneri Parziphanist polis San Carlo teatris, dirigendiks riideid ain Angeril ees Viini riigiooperis. Wagneri Valk tüüris hundingi osatäitmised, kust dirigendiks garansvel Sermest alles laulistasin Orestest Richard Straussi elektrit. Alsija Kamaalova laulis Kiissenis Saksamaal oktoobri lõpul serliinat Mozarti Don Giovanni, dirigeeris Carlos piirel. Lauri vasar laulis Hannoveri ooperiteatris veel viimasel oktoobril, nimiosas talla Piccolo ooperis vang. See oli neljas sügisene etendus ja Saksamaal ka Johan Tralla olla Mozarti ooper immitrile ate spontlase kuningas, nimiosas Aacheni ooperiteatris oktoobrist jaanuarini koguni 11 etendust, eile nendest viies ja lõpuks tagasi Pariisi, kus kolmapäeval laiali sõjalist dirigeeris Kristjan Järvi. Eile õhtul kõlas siin maailma esiettekandes Aleksander Screabeni lõpetamata jäänud ministeerium mille anredigeerinud lõpule viinud Aleksandr nentin Põhja-Hollandi orkestrit ja koori juhatas meie rahvusmeeskooriga koostööd teinud, mis seal tabasnik? Sülgaja tänasele heliga saatele tegid kaastööd Priit Kuusk, Maret Tomson, Marge-Ly Rookäär, Karin kopra, Agera Tiina kuningas ja Hedvig Lätt. Saate mängisid kokku paraatorit Katrin maadiki, Anna Marie Currel. Toimetas Kersti Inno aitäh kuulamast. Ühtlasi tervitame kõiki isasid homse isadepäeva puhul ja kutsume kuulama isadepäeva kontserdiülekannet klassikaraadios. Homme kell 12. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal sobival ajal.