Vikerraadio. Pereaasta 2020 teine nädalavahetus on käes ja kolme päeva pärast on taliharjapäev, millega murrame talve selgroo ja mida varases kalendrikirjanduses seostatakse lume sulama kamisega. Tänavu näib olevat aga kõik teisiti ja eile terve päeva Tallinnat piinanud udu on asendunud päikeselise ja karge ilmaga. Aga ehk annab nüüd toast taas lootust suusasõpradele, kes lumepuuduse tõttu pole sel aastal saanud teha muud, kui vaadata varasemate aastate pilte ja videolõike eelmiste aastate sõitudest, et nüüd tuleb ka ikkagi lumi maha. Aga ei hakka meie siin saates täna, mida te kuulate ilma ennustama, sest see saade on rahva teenrid ja nagu tavaks, analüüsime siin kolmekesi lõppeva nädala olulisi uudisteemasid. Seda. Teeme täna koosseisus. Huko aaspõllu, Eesti rahvusringhäälingust. Tere, Krister Paris, Eesti Päevaleht Delfist tere, tere. Ja mina olen Taavi Eilat. Et Eesti rahvusringhäälingust ja enne veel, kui asume pikemate teemakäsitluste juurde, annan kiire ülevaate, millest saates juttu tuleb. Otse loomulikult räägime ärevust olukorrast Iraanis. Konflikt USA ja Iraani vahel. Eskaleerus ja ligi 180 inimest sai surma, kui Iraan tulistas alla reisilennuki. Kõneleme Eesti riigi teehoiuteedehoiukavast, millega hakatakse ehitama kaks pluss kaks maanteid ja seda ka erarahafinantseeringuga. Räägime ka sellest, kuidas poliitika trügib tagasi riigiettevõtete nõukogudesse. Kõneleme, mis maksavad meie ravi, ravimid ja kuidas on reguleeritud ravimiturg. Ja juttu tuleb ka püsiteemaks tõusvas Tartu linnavalitsuse jandist, mis ei paista kuidagi lõppevat, aga aga saate alustuseks läheme esmalt 4000 kilomeetrit lõunasse ja ajas tagasi. Natuke enam kui nädal. Ööl vastu kolmandat jaanuari andsid USA relvajõud Iraagis raketilöögi bagdadi rahvusvahelise lennujaama pihta, tappes Iraani eriteenistuse juhi kindral Soleimani. See käik tekitas äreva olukorra Iraani ja USA vahel ja Iraan lubas kättemaksu ja see tuli ööl vastu selle nädala kolmapäeva. Kui Eesti inimesed kolmapäeva hommikul üles ärkasid, oli raske aru saada, mis täpselt on toimunud ja mis omavahel seotud. Iraan tulistas 22 raketti kahe uues saa sõdureid majutava sõjaväebaasi pihta mis asuvad siis Iraagis ja ühtlasi kõlas uudistest, et Iraanis hukkunud reisilennuk 176 inimesega pardal, kus kõik on surnud. Kui esialgu unesegasena võis tekkida mulje, et need asjad on seotud siis uudiste lähemal vaatlusel tekkis tunne, et need siiski ei ole seotud. Tänaseks on fakt, et Iraan Iraani tulistatud rakett on põhjus, miks 176 inimest suri ja tänahommikuse seisuga kinnitas siis seda tiga. Iraan ise ja riigil televisioonis laupäeva hommikul tehtud avalduse kohaselt oli tegemist inimliku eksitusega ja ma tsiteerin siin tegelikult Iraani välisministrit tsitaadi algus PÄEV Iraani relvajõudude sisejuurdluse esmane järeldus katastroofini viis inimlik eksitus keset kriisi, mille on põhjustanud USA turism. Me kahetseme sügavalt, palume vabandust ning tunneme kaasa meie inimestele kõigi ohvrite peredele ning kõigi rahvastele, keda toimunu puudutas. Tsitaadi lõpp, et väga karm eksitus. No see, mis juhtub, kui kui segunevad sõjategevus ja tavapärane tsiviilütleme lennundus antud juhul siis, et on kahjuks oli see õnnetus, mis, mis ootas juhtumist, et olukorras, kus kõigil on närvid pingule, kiitlikult sõrm päästikul on väga kerge nahaga kelleltki varjus ründavat vaenlast. Tõsi on küll see, et need üsnagi kaasaegsete Venemaalt pärit, et õhutõrjesüsteemid oleksid olnud pidada tulema juba ise piisavalt intelligentsed ja ütleme ka suhtlema ka ka tsiviillennunduse andmetega, et aru saada, millega tegemist on, aga nagu näha Hetkel tabas sisejällegi kakaks suurt kaklasid ja sootuks jutu kannatasid. Noh, see ei ole esimene kord, kui vene üsnagi kaasaegseid õhutõrjesüsteeme on kasutatud selleks tsiviillennukid taevast alla tuua. Kui me mäletame, siis viis aastat tagasi Ukraina kohal lasti alla Malaisiasse teel olnud lennuk. Ja selle kohta ei ole muideks Venemaa siiamaani veel tunnistanud, et tema oli selle asjaga seotud või tema või Venemaa õhutõrjesüsteeme selleks kasutati. Et mida, mida võib Iraani kohta tunnustuseks öelda, on see, et siiski siiski nad nüüd kolm päeva hiljem on on avalikult öelnud, et jah, tõepoolest tegime vea tegime väga traagilise vea, lasime selle lennuki alla, et et noh, see on positiivne isenesest ta muidugi noh, ega see neid inimesi kuidagi elule tagasi ei too ja ja suures osas olid seal lennukis ka muidugi Iraani kodanikud Iraaniga seotud inimesed ja kanadalased suuresti. Et, et noh, mis nüüd selle pealt edasi võiks oodata, et eks Iraan tõenäoliselt siis hakkab kahjutasu maksma nendele perekondadele, kes on oma lähedased sellisel viisil kaotada. Ta on iseenesest tõesti ajaloolises vaates on see küll üllatav, et sellist tegu ka tunnistatakse ja veel enam, et kui vaadata, kuidas Iraan siin viimastel päevadel on käitunud ega neilt ei saagi oodata sellist Läänemaailmalikku noh, sellist käitumist võib-olla ja, ja koostööd nad ju välistasid igasugust, esialgu must kast viidi minema. Ma ma ei lubatud ligipääsu seal Kanada uurijatele, seejärel hakkasid ilmuma uudised järjest sellest, et oota, aga ikkagi sõjaväeluure andmetel toimus plahvatus. Iraan eitas sedasama sündmus, mida nad täna tegelikult ju faktiliselt siis kinnitavad, et nii oli ja noh siis kuni selleni, et nad ju lihtsalt öeldes tasid inimestele, kes olid kaotanud oma lähedased, öeldes, et see ei ole kuidagi nende nende süül toimunud ja noh, mis me eile veel uudistest ju nägime, kuidas sedasama õnnetuspaika ka ainult paar päeva pärast õnnetust. Sisuliselt buldooserit aga juba puhtaks lükatud, et et nad justkui esialgu valisid taktika, et me hakkame seda kinni mätsida ja me ei avalda seda. Ja mingitel asjaoludel siis täna hommikul on otsustatud, et sa see käik teha, et, et noh, see on erakordne valik, et nad otsustasid tunnistada seda No võib-olla mitte nii erakordne selles mõttes ei ole, et tuleb meelde tuletada, et kuskohas see katastroof toimus, et see oli Teherani eeslinnas sisuliselt selle tunnistajaid oli noh, ma kujutan ette kümnetes tuhandetes ja lisaks sellele on selle lennuki allalaskmisest nii-öelda ka sotsiaalmeediavideod pildid ja videod õnnetuspaigast, sellest, millised need lennukid tükid välja nägid. Sellele lisandub siis Ameerika Ühendriikide signaalluure, mis tõenäoliselt üht-teist ikkagi ju üles korjas. Ehk siis et kui see oleks juhtunud kuskil kõrbes, ütleme, asustatud piirkonnast eemal. Võib-olla oleks olnud seda mitte omaks võtta Maida lihtsam, aga antud juhul ega neil tõenäoliselt liiga palju variatsioone ei olnud välja arvatud siis lõpuni väita, et ei, ei, me ei ole selle taga, me ei tea, mis juhtus. Nagu sa rääkisid sellest esialgsest eitamisest, siis eriti seal piirkonnas on, ütleme ka, ütleme sõjategevuse ajal nii-öelda au säilitamine muuhulgas läbi läbi viia nii-öelda selge Õigete faktidega võib-olla eitamise selline üsnagi tavapärane käitumine mul tuli kohe selle peale meelde koomiliseks Aliiksimetatud Iraagi infominister Mohammed Said al Sahharov, kes siis, kui Ameerika tankid olid põhimõtteliselt tema kõrval, ütles, et bakteris ühtegi Ameerikat tanki ei ole. Parasjagu seletate Kerdata, aga tema aukoodeks antud hetkel ei lubarukkida midagi muud väita, ehkki ligi ja igaüks arusele absurdsusest. Aga me peame arvestama ka seda, et meil ei ole praegu konfliktis omavahel terviklikke ühte läänemaailm versus Iraan tekstis. Kuna hukkusid Kanada kodanikud ukrainlased ja veel paljudest muudest riikidest, siis see on see koht, kus sa pead nii-öelda vaenlasel tingimata kohta kätte näitama, vaid pigem võis Iraan leida, et ta lõikab hoopis rohkem kasu sellest, kui ta näitab ennast mõistliku ja koostraldina. Aga huvitav on see küll, et mis nüüd siis edasi saab, just selles kontekstis, et lube lubatakse karistust siis õnnetuse vastutavatele isikutele, aga aga karistus, karistuseks 176 inimest inimliku eksitusega mida siis üritati ka valetamise teel kinni mätsida, on surnud, et see ei, see ei muuda seda asjaolu olematuks, et ja tõesti võib-olla hukka, nagu sa viitasid, et siin hakatakse mingisuguseid kahjutasusid maksma, aga. Kahjutasud kasutatud kindlasti, aga minu meelest palju huvitavam sellest, mis saab selle lennukatastroofi järel mitte edasi on pigem see, et mis meil regioonis üldse juhtub, sellepärast et kui nüüd USA piss siiski Iraani tähtsuselt väidetakse, teine mees riigis. Et kas sa olema nii, et, et see on tegelikult Iraani ambitsioone regioonis. Mulle tundub vähemalt kärpiv samm, sellepärast iraanlane näis sellele eelnevalt ikkagi oluliselt katsetavad, et kuhumaani USA kusmaalt USA piiri tõmbavad. Kumani, Iraan saab regioonis oma sihukseid võimu võimu täiustada, et peame siinkohal meenutama, et Iraan on šiia riik. Ja ta on nüüd viimastel aastatel ikkagi regiooni erinevaid muid šiia grupeeringuid toetanud, mõtleme siin näiteks Jeemeni peale, kus on, eks ole, Huusti mässulised, kes vahepeal väga-väga edukalt riiki üle võtsid, sõdisid Saudi Araabias Saudi-Araabia toetatud vägedega. Mõtleme siinkohal seda, kuidas Iraagis endas erinevad šiia grupeeringud võrdlemisi edukalt ISISe vastu võitlesid. Kuidas Iraan tegelikult oli väga oluline al-Assadi režiimi toetada Ta ja kes kelle, kelle Iraani jõul siis Al-Assad tegelikult, et sai riigis taas kontrolli võetud Süürias siis ja mõtlema ka selle peale, et kuidas Liibanonis on, on Iraan viimasel ajal hakanud seal Chiasid toetama, et, et noh see nii-öelda piiri nihutamine on Iraanis toimunud pikalt, USA on eemaletõmbunud või olnud võrdlemisi passiivne selles ja nüüd ta on just kantud vastane. Nüüd Iraan küll nii-öelda lubas kättemaksu ja ka maksis nii-öelda kätte, aga tegelikult oli oma selles kättemaksuks väga ettevaatlik. Kui nede raketirünnakud Ameerika Ühendriikide baase tabasid, oli selle eest antud ettehoiatus, need baasid olid kolm tundi varem juba tegelikult täiesti inimtühjad. Et noh, pigem tundub, et, et see Ameerika käitumine on noh, võib-olla isegi rahustanud regioone. Ta nagu kindlasti oli ta taktikaliselt tõhus löök, et Soleimani, nii oli ikkagi väga kurikuulsa reportatsiooniga kindral just nimelt tänu oma tõhususele, see, kuidas ta üles ehitas erinevaid just nimelt neidsamu grupeeringud, millest rääkisid, mis allusid Iraanile ei ole päris kindel, kas kes iganes tema asemele tuleb, ta suudab seda enam seda edukalt teha, pigem mitte. Nii et pigem tõesti hull lühemas perspektiivis meede Iraani mõjuvõimu ekspansiooni plaanid pandutaja mõneks ajaks riiulile. Aga pikemas perspektiivis saadakse muidugi Iraanile signaali, et ta tuleb enda huvide kaitseks käituda kuidagi teistmoodi. Näiteks kindlasti püüame, oodatame survet ikkagi Ameerika üksuste lahkumiseks piirkonnas, mis oleks väga suur võit. Praegu hetkel see Iraak, Iraagi parlamendi mittesiduv resolutsioon, mis küll küll neid sealt minema ei aja, aga sellega pingutused ei piirdu. Pluss kui vaadata üldse nagu Iraani varasemat käitumismudelist, sest ega ta ju pole peaaegu mitte kunagi läinud otsesele konfrontatsiooni Levaid ikka kasutanud just nimelt neid samu grupeeringuid ja muid proksisid nagu ingliskeeles kasutatakse ja võib eeldada, et päris tõsine kättemaks tuleb veel vaiksete emodi mitmete järgnevate kuude jooksul seda jõudu tal nagu põhimõtteliselt on, et selliste väikeste vahenditega tüli külvata. Noh, just et kui vaadata seda, mis sel nädalal algnädala alguses tundus, et, et seal noh, ma ei tea, suur sõda on algamas, siis tegelikult seevastureaktsioon, mille Iraan tegi nagu siin ka viidatud varem, et et noh, see ette eelhoiatussüsteemide abil justkui teati, juba ammu tuleb evakueeruda, evakueerunud tegi ka Eesti kaitseväelased, kes seal on, evakueeriti ja et see vasturünnak nagu oli, aga see ei olnud kindlasti see, mida, mida, nagu juba kardeti, et on tulemas, et, et see, see oli tagasihoidlikum, mis põhjusel see tehti võib-olla tõesti see kättemaks või vastulöök tuleb tegelikult hoopis mingisuguseid teisi teisi liine pidi. Et praegu tegelikult noh, ma eeldan, et, et Iraan saab öelda, et meie oleme oma vastulöögi teinud, saab sellega nii-öelda oma punktivõidu kätte. Teisalt USA ja, ja teised on nagu, kuna nad suutsid ära hoida inimkahjude, selles konkreetses nendes konkreetsetes rünnakutes on nagu ka oma võidu saanud, et, et hetkeks võib seal selline rahunemine konkreetse asja puhul nagu toimuda. No ma usun, kardetakse, lennuki allatulistamine on ilmselt tegelikult külvisid võtta rahustava toimega, et üks sai aru, et ta tegi vea, teised said aru ka, et ta tegi vea, kuna ta palus vabandust siis ja ilmselt nõus minema kompensatsioone maksma, siis võib eeldada, et see pigem on kummalegi poolele hoiatuseks, et näete, millised ootamatud tagajärjed võivad tulla. Aga pikemas perspektiivis loomulikult saab Iraan asja kast jällegi veel tõhusamalt aru, mis ta tegelikult omaenda riigi ja enda huvide kaitseks vaja, see on aatompomm. Et ta pole küll veel sellest lepp pest, milles USA taganenud, Iraan tablette ametlikult puruks rebinud ei ole. Jätab ikkagi endale taganemise manööverdamist, tõi väga noh, tegelikult on ta vaikselt asunud füüsiliselt tegutsema selles suunas, et pommipoolega püüelda. Vaat seal hästi problemaatiline küsimus, eks ole, et ühest küljest Iraani ka on, ta on, eks ole, usufanaatikud või tegemist on mõnes mõttes demokraatiaga, aga ega nad ei ole hullumeelsed. Ega nad ei ole rumalad, nad ei ole ebaratsionaalsed. Ja, ja kui kas siis raketirünnak, et kui ta oleks kaasa toonud Ameerika Ühendriikide sõdurit kukkumise kuskil baasides oleks see olnud mingisugune asi, millel Ameerika Ühendriigid oleksid pidanud reageerima, oleks pidanud vastama. See vastus oleks tõenäoliselt olnud mingisuguste raketirünnak Iraani enda sihtmärkide pihta, mis oleks noh, asja veel eskaleerinud. Aga, aga jah, sul on õigus, tuumarelva poole nad kindlasti soovivad liikuda. Põhja-Korea on tegelikult väga hea näide sellest, et kuidas riik, mis on või noh, nii-öelda paariariike mida kunagi kas oli George Bush nimetas äkki kurjusetelg kurjuse teljeks jah, et, et kuidas siis Põhja-Korea peale tuumapommi tuumapommijõudmist põhimõtteliselt saavutanud puutumatuse. Aga loomulikult, ta on öelnud nii Ameerika Ühendriigid kui ka Iisrael, et tuumapomm on midagi sellist, mida nad mitte kuidagi mitte kindlasti Iraanil saavut saada ei luba ei lase ja lisaks sellele tekib, eks ole, probleemiga kohe sellest Saudi Araabia üle otse üle üle Pärsia lahe hakkaks peale seda ka endale tumm tahtma. Ja see võiks meil kaasa tuua regioonis midagi, midagi sellist, mida me võib-olla ülemaailmselt ei tahaks näha, ehk siis et kui on palju tuumapomme, siis on siis see tõenäoliselt keegi neist keegi lõpuks seda tuumapommiga kasutab, ainult kasvab. Duo Romi poole püüdlemine muidugi nõuab üsnagi märkimisväärseid vahendeid, samuti nagu igasugune muu vaenutegevus ja Iraan ei ole praegu positsioonis, kus ta suplex rahas, vastupidi. Et elanikud on üsnagi halval järjel, sellest andsid tunnistust ka väga võimsalt valitsuse vastased protestid enne neid rünnakuid, mis nüüd natukeseks ajaks rahvast võib-olla valitsuse ümber ühendasid, kus tapeti erinevate hinnakutel 1000 kuni 2000, keegi täpselt ei tea väga palju inimesi. Ehk siis inimesed ilmselgelt ei pruugi olla tingimata rahul sellega, et Nende haiglate koolide kõige muu asja närida, nad ootaksid riigi käest, kulutatakse raha erinevatele siis amatööridele, välismaal, koolidele ja koolidele mürskudele aatom kui pikema turvalisuse kandja andnud võib-olla natukene siiski teise tähendusega, aga peamine on jah, et ega ka raha ei ole ja ma lähen nagunii palju, kui olen lugenud reportaaže Iraanist, on rahvas hakkab praegu üsnagi rahulolematu, nad näevad, et, et riik ei suuda neile tagada sellist elementaarset turvalisust. Et kõike nagu kulisidki käpardlikult aetakse seesama sule maini, kes tegelikult ta ilmselt eiras teatud sellised turvareidelt, laskis ennast maha tappa nüüdislennuki allatulistamine, kasvõi seesama, et Soleimani matustel ei suudetud rahvas kontrolli all hoida. Hukkus 50 inimest, kõik on selline väikesed asjad, mis Selgelt õõnestavad praeguse režiimi legitiimsust. Aga nagu me aru saame, siis see sasipundar, mis seal on ja mis vajab lahendamist, et noh, ilmselt meie oma saatega ei suuda seda siin praegu arutelu käigus ära lahendada. Üks küsimus, mis selle teemaga võib-olla Eestit puudutab, on Eesti kaitseväelaste olemine selles regioonis, et noh, praegu nad viidi üle siis kuvati, aga aga kas see missioon, mis seal kohe on lõppemas, et kas uus rotatsioon sinna üldse saata peaksime jääma? No kas peaks jääma, mina seda ei otsusta, aga noh ütleme, et kui liitlased jätkavad seal väljaõppemissiooni, mis ei ole üldse veel garanteeritud, sellepärast et me ei tea ju, et, et mida, mida otsustab Ameerika ühendriigid seal teha. Aga jah, kui jätka, jätkatakse seal väljaõppemissioon, et jumala jumala eest Edustajaga madala madala riskitasemega ja minu meelest kaitseminister Jüri Luik väljendal õmbestajaid ühes kohas sisse üheskoos välja seal olnud teist Eesti poliitika ja ja liitlastega koordineeritud tegutsemine on ka meie julgeolekut huvitav arvestades ilmselt kõige mõistlikum samm. Aga tõmbame sellele teemale joone alla ilmselt lähipäevil ja lähitundidel Ki saame kuulda tugevat hukkamõistu selle Iraani tegevuse suhtes, mis siis seda lennukiõnnetust puudutab arvestades just seda, et nad ise seda ka varasemalt eitasid ja proovisid varjata, aga räägime tasahilju nüüd jälle eesti asjadest, et alustame maanteede neljarealiseks ehitamisest, tuues riigiteede teehoiukavas, nähakse ette, et Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maantee ehitatakse järgmise 10 aastaga neljarealiseks vähemalt sellise pealkirja tasandil võiks öelda küll, et noh, nüüd on lõpuks õnn õuele saabumas nendele, kellele meeldib autoga sõita ühest linnast teise, et ja kindlasti see ohutuse teema, aga, aga noh, võib-olla oleks liiga naiivne, kui, kui me siin ülistuskõnet sellele teemale ainult pidama hakkaksime, et esimene probleem on kindlasti ma eeldan see, et poliitik, et see on poliitiline otsus ja see on 10 aasta peale seatud, selle jooksul toimuvad vähemalt kahed valimised ja see ei ja, ja teine probleem on raha, kust tuleb raha, et need teed valmis ehitada. Nagu kuuleb tolm aga ei saanud suure ambitsioonikas plaan, et selles ei ole üldse vaidluse koht on, et 1,7 miljardit, ma saan aru, on see hinnalipik, mis sellel on esialgu külge pandud 1,7 miljardit? No see on umbes, ma ei tea, 15 protsenti Eesti riigieelarvest ühe aasta riigieelarves, siis jah, kui see 10 aasta peale laiali jagada, et ta muidugi oluliselt väiksem summa on, aga siiski kui me vaatame, kuidas ka praegune koalitsioonivalitsus on viimase riigieelarve koostamisel põhimõtteliselt iga kivi alt igat senti otsinud, siis see valutult ei tule selle raha leidmine ja kui me nüüd räägime sellest, et seda võiks teha avaliku ja erasektori koostööprojektina ja seda peamiselt selle tõttu, et me ei saa lähtuvalt ise kehtestatud reeglitest oma eelarvet lasta nii sügavasse miinusesse, kui seda justkui võiks Euroopa liidu kriteeriumite järgi, ehk siis me oleme endale ise kehtestanud, et eelarvereeglid, mis käsivad meil ikkagi enam-vähem tasakaalus, eelarvet tahab. Ja siis selle sellest möödaminekuks teha neid infrastruktuuri investeeringuid avaliku ja erasektori koostööprojektina, mida me ei ole siin riigis väga palju tegelikult teinud, mille kohta meil on pigem halvad näited Tallinnas koolide remontimisest, mis siis omavalitsusele on läinud või ei, aga üürimajade ehitamiseks ehitamisest, mis on läinud omavalitsusele tegelikult pigem kallimaks kui neid asju ise teha, aga need said ka tehtud eelarvereeglitest omavalitsusi toona reeglitest möödaminekuks, et ma, ma ei oska öelda, et kindlasti on see, et, et kui me võtame selle nii-öelda Averus või PPP projektid töösse ainult sellepärast, et et see näeb kuidagi bilansiliselt parem välja, see näeb välja nagu me ei ei kulutaks seda raha niiviisi, et osutub meile kallimaks ühiskonnana, see on selge, et kui me kaasame eraettevõtmise, et eraettevõte tahab kasumit teenida, et kui on meil mingisuguseid maailma mõistes PPP või avaliku ja erasektori koostööprojekte, mille eesmärk on mitte eelarvereeglitest mööda minna, mille eesmärk võib-olla ka mujal võib olla näiteks see, et me tahame kuidagi erasektori efektiivsust kaasata riigiasjade ajamiseks, et noh, siis see on üks asi, aga, aga noh, täna sellisel kujul ma ei oska öelda, ma tõesti ei tea See eraraha kaasamise teema on tõesti seal kavas sees ja ma saan aru esimest sellist hanget 21 kilomeetrist hanget Pärnu maanteel, mis jääb siis sinna Libatse Are lõigule, kui ma õigesti mäletan, praegu siis et seda juba valmistatakse, et aga, aga muidugi jah, seal on küsimus see, et, et kui eraraha sinna sisse tuleb, eraettevõtja tahab kasumit saada, et et kumb see riigile lõpuks kasumlikum on ja üldsegi, ega me tegelikult ei tea, kas eraettevõtjad on ju valmis sellesse projekti tulema. Et kas, kas milliselt see hange kokku saab kirjutatud, see ju paneb sõltuma selle, et kas eraettevõtjad siin üldse sisse tulevad. Ja huvitav, kas seda hanget kokku kirjutades peetakse siis enne ka läbirääkimisi või konsulteeritakse ettevõtjatega, et nad ikkagi tahaksid tulla sellesse, et see kukuks läbi? Minu meelest oli väga hea väljend, hukkus oli see, et tegemist on poliitilise otsusega ehk siis see automaatselt viitab sellele, et teda tahetakse midagi teha nui neljaks sellepärast et on tahe, aga tingimata ei pruugi olla vajadust. Ma pole siiamaani veel lugenud ühtegi väga tõsiseltvõetavat argumenti, et meil on vaja tingimata neljarealist neljarealised teed Tallinnast Tartusse väljal just, aga Päevalehes hiljuti ühe Rootsi eksperdiga. Intervjuu kas see juhtus ka meie küll ei saada sellest lubada, meil on valdavalt kaks pluss üks teed ehk siis kohad, kus sa saad möödasõit Ta ja me lihtsalt noh, tema väitel oli umbes 10 korda odavamad, kuna korralik neljarajaline tee vajab enda ümber ka suurt taristut, maade hankimist ja kõike muud. Võib-olla Rootsi ja Eesti Madalmaade omandamine võib-olla natuke erinevad asjad, aga siiski ütleme aga hinnavahe on väga suur. Jaagu. Kui vaadata autode liikumistihedust, siis noh, seda seal luksus luksusprojekte, kui me tahame kulutada raha luksusele, siis me võime seda teha, kui me tahame kulutada raha lihtsalt sellele, et teha teid turvalisemaks, on on ka teistsuguseid lahendusi. Teed see kaks pluss ühtesid ju Eestis on juba tehtud, neid on Tartu maanteel ja Pärnu maanteel olemas ise liiklejana ausalt öeldes Tartust Tallinnasse või vastupidi, sõites eelistan alati kui vähegi aega natuke rohkem minna hoopis Piibe maanteed mööda, sest see on palju rahulikum, palju ohutum, sest see, et minu meelest, kui seda projekti vedada, siis see eesmärk on ju see ohutuse saavutamine et mitte midagi muud, et noh, ajaline võit, võib-olla tuleb sealt ka juurde, aga tõesti, et see kaks pluss üks rahaliselt on palju odavam ja on näidanud seda, et see sellist tõmblemist liikluses vähemaks võtab. Kuigi mulle tundub isiklikult ka välismaal samadel kaks pluss ühtedel sõites, et Eestis on need kaks pluss ühed need möödamineku kohad liiga lühikesed, et need on. Ma ei tea, kas kilomeeter kaks või kui pikk see on, aga et ühest autost jõuab ütleme, kaks autot mööda minna, mitte rohkem, et aga see on selline isiklike tunnetuslik kogemus jällegi, et et see on erinev, olemata küll suur autoga ringi ralli ja siis noh, mina ei ole ka suur selline neljarajalise pooldaja või, või noh, see on selline asi, mida riik võib-olla peaks mingil eesmärgil tegema, see on ohutus, aga, aga kas seda niimoodi jõuga läbi suruda, iseküsimus. Vaata tore on sõita neljarajalise tee, ma ei vaidle seda üldse, et on hea, mõnus, eks ole, sul keegi ei ole jalus, sa saad rahulikult liigelda, eks ole aga teisest küljest tuleb see rahaline hulk, mis meil selle ehitamiseks konteksti panna, et see 1,7 miljardit, mis tõenäoliselt, et kasvab veel suuremaks, sellepärast et ma ei tea ühtegi suurt innustust turi arendust, mis oleks läinud maksma niipalju kui esialgu plaanitud. Et noh, ma siin näppude peal arvutanud, et näiteks see 1,7 miljardit tähendaks erakorralist pensionitõusu 10 aasta peale 50 60 eurot igale pensionärile kuus juurde. Et see on täiesti ja oluline küsimus, eks ole, et kas me jätame näiteks erakorralised pensionitõusud ära või või me mõtleme näiteks kasvõi oma meditsiinisüsteemile, kui meil oleks vaja ehitada haiglaid, meil oleksid tuhandeid asju teha, et see on lõppude lõpuks valikute koht ja tangidega. Sel nädalalgi näiteks Tallinna haigla teemal räägiti, kuhu siis oodatakse samamoodi riigi osalust ka lisaks Tallinna osalusele ja, ja Euroopa rahale, mida loodetakse saada, et see on jah, selles mõttes poliitiline valik ja ja noh, üllatav on võib-olla see, et Taavi Aas, kes seda PPP-projektide teemat esialgu kui Martin Helme sellega septembrikuus vist oli see, kui ta avalikuks tuli, et nüüd on avastatud uus ja põnev asi, hakkame tegelema. Uus ja põnev, on muidugi vana ja unustatud, aga, aga no hea küll siis Taavi Aas ei olnud sugugi mitte selle selle idee tulihingeline toetaja, aga aga nüüd ütleme, et ta ei eita enam seda, seda võimalust. No vaatan, mis mulle on, silma jäänud, on ikkagi see, et mis puudutab seda projekti EKRE inimesed kuskil märkisid, et neile tundub, et maanteeamet natuke nagu lohistab jalgu selle suurte teede neljarajaliseks ehitamise osas. Kahtlustan, et et maanteeametis on mingisugune hinnang, et see ei ole nii kergesti ja nii kiiresti teostada. Ja sellest lähtuvalt, ega meil sinna teehoiukava, mis meil nüüd valitsuses heakskiidu sai, ei ole ju tegelikult sisse kirjutatud. Et need teed kindlasti tulevad, vaid siin on sisse kirjutatud, et me hakkame nüüd nelja miljoni euro eest ettevalmistavaid tegevusi tegema ja nagu sa enne, mainisid mitmed valimised siia vahele ja et see ei tähenda, et täna oleme otsustanud need teed tulevad, me oleme täna otsustanud, et me võiksime nende teede rajamisega edasi liikuda. Kuidas seal teede rajamine ja edasise tee teede hooldus, Eestil on väga suure Pihe teedevõrgustik, kus väga paljudel teedel on ka väga tillukene liikused muuhulgas saamale, kavanerite paljude teede, millel siis on üle 50 auto päevas nende vaiks vaikset muutmist tolmuvabaks. Aga kujutage ette ise, et 50 autot ära sai ka väga tühine hulk ühe teie jaoks kõike peab kuidagi hooldama samas vahelist vaata näiteks et aastast 2020 on planeeritud hoiukuludeks 270 vaata kas hakkaks kaheksa miljonit eurot, millest, mis on 35 miljonit peaaegu kümnendiku võrra vähem kui näiteks eelmisel aastal kinnitatud Kawaseksid, need summad vähenevad, et see kui me näeme, kuidas me igal pool täpselt seinte veeretame väikeseid asju tehtud saada, siis mul on küll sügav kahtlus, et suurte projektide kõrval jääb üleüldine teede korrashoid. Kipub oleks ta üsna kerge teda, ütleme niimoodi unarusse jätta. Sest tõesti, seal teehoiukavas on see 50 auto ööpäevas liikumise kriteerium selleks, millega siis neid tolmuvabasid teesid teha ja siin ma tsiteerin sedasama teehoiukava, et väiksema liiklusega kruusateedel tagatakse tolmuvabad katted vajadusepõhiselt teostades elamute läheduses olevate teelõikude perioodiliste tolmutõrjet, et et no kui väga pahatahtlik olla, siis võiks öelda, et riigile on kasulikum, kui inimesed nendest maakohtadest ära kolivad ja siis pea neid te Teide kõlavateliseks tegema, aga eeldame, et riik on tegelikult ikkagi heatahtlik ja hakkab kõiki neid Teitsist tolmuvabalt, et siis pritsima või, või, või tegema siis kõvakattega. Ja võib-olla väike märkus, et see kõik puudutab nii-öelda riigile kuuluvaid teid kõiki oma kohalike omavalitsuste käes see on hoopis teine teema. Ka siit edasi räägime sellest, kuidas väidetavalt politiseeritakse taas kord siis riigiasutusi. Sel nädalal sai lugeda uudiseid selle kohta, kuidas valitsuse moodustatud nimetamiskomiteesse, mille eesmärk siis on inimesi riigiettevõtete nõukogudesse määrata või, ja teha ettepanek vähemalt siis valt konnaministrile. Kuhu siis sina nimetamiskomiteesse sa nimetati uued liikmed, kellest kaks on poliitilise taustaga rahandusminister Martin Helme esitas erakonnakaaslase Argo luude kandidatuuri justiitsminister Raivo aeg pakkus välja Reet Roosi. Nemad andsid mõlemad Isamaa erakonnast, et 12 uut liiget Toomas Tamsar ja Kaido Padar on teadaolevalt poliitiliselt sõltumatult, aga miks see on oluline on see, et nimetamiskomitee, mille tegevus algas 2000 seitsmeteistkümnendal aastal pärast Tallinna Sadama sellist korruptsiooni jama ja selle ja selle ülesandeks peamiselt oligi, siis vältida siis riigiettevõtete juhtimistes juhtimisest siis sellist poliitilist poliitiliste isikute tulekut, et sellist sõltumatust tagada. Noh, võib-olla esmalt ma märgiksin ära, et kuidas asi täpsemalt toimub, et riigifirmade nimetamiskomitee oma olemuselt nagu ta on 2000 seitsmeteistkümnendast aastast loodud peaks siis leidma igale riigifirmale nõukogu liikmed, kes on oma ala spetsialistid, parimad võimalikest ja nii edasi, kellele siis kinnitab ametisse minister vastavas ettevõttes minister, kest teostab vastavas ettevõttes omaniku õigusi nii-öelda või, või need, kes siis vastutab mõne ettevõtte eest ja need, senini on nüüd see 20 seitsmeteistkümnendal aastal loodud süsteem ennast võrdlemisi õigustanud, me meil ei ole olnud enam olukorda, kus riigifirmade nõukogude liikmed, kes peavad vastutama, siis ette võtta juhtkonna tegevuse eest selle ettevõtte juhtkonna tegevust kontrollima ja tagama, et seal mingeid jamasid ei ole. Et see on võrdlemisi hästi töötanud, et varasemalt meil olid olukorrad, kus tegelikult et neid riigifirmade nõukogu liikmete positsioone justkui poliitikud lisatasustamise mingisuguse niisuguse või noh, ma ei ütleme, poliitilise toiduahela loomiseks, kus paljud ettevõtted olite väga selgelt mingisuguste parteide kontrolli all, näiteks kasvõi see Tallinna sadam, millal sa mainisid seda, see oli aastaid Reformierakonna kindla, kindla juhtimise all seda juhtis nõukogu esimees Neinar Seli, kes ka selle eest kriminaalkorras vastutusele võeti, küll mitte ettevõtte juhtimise eest, aga toimingupiirangu rikkumise eest, sest ta ettevõtte nõukogu liikmena suunas spordis sponsorrahasid enda juhitud MTÜ-le. Aga et seal seda, need asjad on muutunud, aga selge on see, et parteidel on huvi, on huvi ikkagi oma poliitilist kontrolli kuidagi suurendada. Jää, mis puudutab eriti EKREt ja isamaad. Sellepärast et kui me nüüd räägime Ekrest, siis mulle tundub, et EKRE vaade riigile on ikkagi selline, et kui on poliitikud on võimul, siis need poliitikud peaksid juhtima kõiki aspekte, mis nende nii-öelda võimutäiuse alla kuuluvad. Ehk siis, et mitte ei ole mingisugused. Noh, ma ei tea, mingid süsteemid või süvariik nagu EKRE le meeldib öelda, vaid vaid oleks just see, et kui minister siseminister läheb, ütleb, teeb käsib, poob ja laseb sisuliselt, aga noh, seal on nii-öelda häid ja halbu aspekte selle asjaga seoses, et kui meil asjad on kõik väga poliitiliselt juhitud, siis me jõuame olukordadesse, kus meil olulistel positsioonidel on inimesed, kes ei ole mitte seal sellepärast, et nad saavad oma tööga kuidagi eriti hästi hakkama või on väga sellised osavad selles vaid võivad jõuda positsioonidele inimesed, kes on seal sellepärast, et parteil on vaja kedagi sinna paiguta. Ja mis on häid head asjad üldse, minu meelest on tegemist väga selge väga sümptomaatilise sammuga sammuga tagasi sinnapoole, kust me need Ida-Euroopast tulnuna oleme üritanud nagu lahkuda täpselt, see tähendab tagasi samm ikkagi võimaliku korruptiivsusesse, kus toimivate isiklikud suhted käsi peseb kätt läbikäimised, kus saab see parteiline lojaalsus või vähemalt partei huvidele mitte vastutöötamine võib-olla olulisem kui oskused ja, ja nii-öelda professionaalsed omadused meestes on ilmselgelt väga, väga, Kui vaadata teistpidi, siis see on ju alles nimetamiskomitee, et et nemad ise ei ole otseselt siis äriettevõtte nõukogus, vaid nemad võtavad neid inimesi, kes sinna me ei tea, keda nad hakkavad nimetama lisaks seal komitees on ka teised liikmed, kes siis teevad oma ettepanekuid, tõsi küll, näiteks ka, kui ma õigesti tean, siis majandusminister, siis Keskerakonna liige sai esitada oma kandidaadi ja tema esitas sõltumatu kandidaadi, nii et siin on ilmselt see sellise poliitilise kultuuri erinevus, keda sinna esitati. Aga teistpidi küsides, et ma ei tea, Reet Roos, et ettevõtjana tuntud ka, et selles mõttes, et kas ta ei ole piisavalt kompetentne leida teisi tublisid, keda siis nimetada sellesse samasse nõukogust teise nõukogusse. Vastaksin kõvelt, Pariselaid täitsa positiivne omadus. Et poliitikud nii-öelda võtavad vastutuse mingisuguse tegevuse eest ja kuskil on mingi korruptiivne olukord, siis me teame, milline partei selle eest vastutama, aga see selleks, mis puudutab Reet Roosi, siis kindlasti on tegemist tubli äriinimesega ja selle kohta. Ma rääkisin eile Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederiga ja tema vestlesime pikalt ja tema, tema argument oli selles, et partei parteipilet ja selle olemasolu ei tohiks diskvalifitseerida inimest mingisuguses rollis. Et see ei tohiks saada eeliseks, aga ei tohiks saada takistuseks, aga aga probleem on selles, et see jutt kõlaks hästi palju usutavamad. Kui Isamaa oleks nimetanud oma oma ministri Isamaa minister oleks nimetanud selle nimetamiskomitees sotsiaaldemokraadi või EKRE liikme või, või kellelegi sellised Siis te olete ka partei pileteid, iidiscarifitseeri inimest küll, aga see, kui täpselt partei nimetab, jätab väga halva maigu. Te peaksite tsiteeriksin rahandusministrit Martin Helmet, kes omakorda tsiteeris Jossif Stalinit, et kaadrid otsustavad kõik. Vaatame nüüd siis, kui oleksperietroosiste vaatame teiste nimetamiskomitee liiget Cargoluudet, siis temal on konkreetselt olnud väga kummaline minevik ta mõistetud aastal 2012 süüdi hankel kokkumängust. Eks ta on täpselt nagu tegelenud sellega, millega ta puhas ja aus riigi juhtimine tegeleda ei saaks. Muide üks põhjusi väidetavalt meie enda lehtla selles kirjutanud, miks temast ei saanud keskkonnaministrit, aga nüüd siis nii-öelda kaadri paika panema kõlbab küll. Ja kui sa küsid, et, et meil on tegemist ainult nimetamiskomiteega, kes hakkab siis inimesi määrama kuskil nõukogudes seal. Et kui meil on politiseeritud nimetamiskomitee, see võimaldab olukorda teil tekkida, kus uusi nõukogu liikmeid hakatakse poliitilise kokkuleppe alusel nimetama? Jah, et sinna kuulub ka teisi inimesi, kes on ametikoha järgselt mingisugune ministeeriumite kantslerid ja nii edasi, aga ka kantslerite puhul noh need on, nad on siiski inimesed, nad on mingit pidi mõjutatavad, kui sul laua ääres istuvad ütleme, et kolm või, või rohkem inimest, kes raiuvad nagu rauda, et on vaja see inimene saata ministrile kinnitamiseks minister selle inimese ainult kinnitab minister, ühtegi teist nõukogu liiget sinna ei kinnita, et küll küll siis lõpuks ka kuidagi laabub ja mis see probleem selle asja juures, et et siis meil on see nimetamiskomitee toimib justkui viigilehena. Et Öeldakse, et aga näete, et see mees sai nimetamiskomitee kaudu sinna nõukogusse nimetatud sellepärast et ta oli kõige parem kandidaat. Ja see tähendab siis seda, et kui pärast mingid jamad on, ei ole justkui poliitilist vastutust sellel asjal. Ehk siis, et kui minister oma suvast lähtuvalt määraks noh, Tallinna Sadama nõukogu juhiks ütleme kujundlikult Neinar Seli, eks ole, siis on selge, kes selle eest vastutab. Kui Neinar Seli jõuab Tallinna sadama nõukogu juhiks läbi nimetamiskomitee, siis see vastutus juskui hajub, hääbub ja kui pärast mingid jamad on, ei oska keegi midagi öelda, lihtsalt kuidagi. Nii läks jälle. Kirjeldate kõige tüüpilisemad Ida-Euroopa korrupeerunud riik paraku jah. Ja aga noh, üks asi, mis oli veel kummaline ja viitab sellele, et ka erakonnad ise saavad aru, et midagi, midagi võib-olla sellesse ikkagi õiget ei ole, on see, et vähemalt esialgu nad ei tormanud seda kuidagi kommenteerima, et sa küll ütlesid Huko, et sa rääkisid seedriga siin eile, aga tol päeval, kui see uudis välja tuli, siis vähemalt Raivo aeg sai küll pahaseks, kui tema käest vist ERRi ajakirjanikud küsisid, et miks te siis juste retroosi valisite ja EKRE poliitikud ei olemist. Siiamaani kommenteeri eila teema, tegelikult üritasin nii Mart kui Martin Helmega rääkida sellest asjast noh, natukenegi, et saada saada sissevaadet sellele, mida, mida nemad. Vaat sellest asjast ja kuidas nad tahavad. Või kuidas nad näevad seda positsiooni ja mul ei õnnestunud nendega nendega kummagagi päeva jooksul isegi kahte minutit rääkida. Ma saan aru küll, et ministrite ministrid võivad olla väga hõivatud, aga siiski mulle jäi mulje, nagu nad eelistaksid seda teemat avalikkuses kajastada või mitte kommenteerida. Aga räägime nüüd natukene ka ravimitest. Õhtuleht on pikalt käsitlenud ravimite hindu latikat ja sellel nädalal ka ja Eesti televisiooni Pealtnägijas tõime välja ravimite hindade teema, tõsi meie saade ei võrrelnud jaeturul toimuvate, ehk siis ei võrrelnud seda, kuidas Eesti hinnad võrreldes ma ei tea teiste riikidega erinevad või, või ma ei tea, proviisor ja ketiapteekide puhul erinevad, küll aga meie käsutuses olnud siis andmestik näitas, kui suured on hinnad riide täpselt samadele ravimitele täpsete samade koguste ja toimeainega hulgimüügi tasandil siis jaeapteegi ja haiglaapteeki ja rõhutame üle. Haiglaapteek on siis apteek, kuhu inimene ise minna ei saa, vaid see on siis sisuliselt haiglaladu, kust antakse ravimeid siis haiglas olevatele inimestele ja see tabel on tänaseks ka r Stahlis pealtnägija Sis teksti loo sees olemas, seda saab ise vaadata, otsida oma ravimi ülesse ja vaadata, kui suured heinakäärid seal vahel on, aga, aga mida see näitab, seal on selliseid anomaalseid erinevusi, kus ravimi hind on näiteks jaeturul üle kolme euro ja haiglasse antakse seda ühe sendiga, et et siin on ilmselt mingisugused teistsugused põhjendused. Aga kui ravimid kõige tavapärasemad maid ibuprofeen, mille mida antakse haiglatele circa 50 sendiga ja samas jaeapteekidele euro kallimalt ehk siis 60 protsendi üle 60 protsendise vahega, siis siis see näitab, et, et kuidagi oleks tegelikult võimalik saada ravimite hinda ikkagi allapoole. Kes seda konkreetselt peaks nüüd tegema, selle üle käib muidugi vaidlus, sest hulgimüüjad ütlevad, et nemad ei otsusta ravimi hinnast mitte midagi. Ravimi hinna otsustab nende sõnul tootja, kelle vahel siis nemad lihtsalt jooksevad ja, ja vahendavad seda pakkumist. Ja, ja siis teisalt hulgimüüjatele nagu ka siitsamast ERR-ist on selgunud, et et on selline otseliin apteekriga, et tegelikult nemad kontrollivad seda, mis toimub jaeapteegis, ehk siis sisuliselt infosüsteem, mille alusel apteegi saadetakse otse ravimeid edasi, et kui toimuvad läbirääkimised tootja ja ravimihulgimüüja vahel, siis tegelikult pakub hulgimüüja, et me suudame viia sinu ravimi otse ketiapteegiletile. Ja siis hinna läbirääkimine seal toimub. Aga jah, et kui kui mitte midagi muud, siis see näitab, et siin on hinnakäärid on ja, ja kust see tekib, nagu ütleb ka minister, et see kõik on läbipaistmatu. Kui ma näen läbipaistmatud süsteemi, eriti läbipaistmatud süsteemi, mille kaudu avalik raha kuhugi liigub, siis mulle tekitab alati sellise kõhutunde, midagi, on asjast valesti või midagi, on kuskil on mingid asjad, mis ei peaks nii olla, see on ajakirjanikul alati niimoodi ja aga mõtleme, kas seal mingisuguse Maidan Leedo parvlaevaühenduse pidamine, kus samamoodi ei olnud mingit megakasumeid, eks ole, aga siis kui riik oma kogu oma ebaefektiivsusega sellel liinil dishinnad sisuliselt langesid, mis on siis ma mõtlen maksumaksjale hinnad, eks ole, ma ei räägi piletihindadest siinkohal. Kui me räägime sellest ravimiturust, et siis sama see pealtnägija lugu. Väga huvitav, eks ole, et kuidas saab niiviisi olla, et haiglaapteegid saavad ravimeid odavamalt kui nendele hulgimüüjatega endaga seotud Jani müügiettevõttele ehk siis tavaapteegid, et seal ei ole ühtegi väga head põhjust ei ole mahu pealt pakutavad allahindlused, noh, see on üks väide, aga no pigem on meile ikkagi tegemist olukorraga, kus see apteegiturg sellisel kujul ei tööta. Ja kuigi, kui vaadata nende hulgimüüjate Eestis on kolm suuremat hulgimüüjat, kellest kaks on Margus Linnamäe ja tema vend, ehk siis sisuliselt sama ettevõtmine. Just isegi, olles käinud nüüd magnumi ja suur tänu Magnumile, et nad meie kaamera seal vastu võtsid hulgimüügilaos, siis seal tõesti kastides on, läbisegi on südameapteegirohud ja Apotega rohud, et, et seal tõesti vahet ei ole. Hakanud. Põhiliselt on nad erinevad, ettevõtted, oleme selgelt, aga kui nende ettevõtmist majandusaasta aruandeid vaadata, siis sealt mingisuguseid megakasumeid ei paistab. Et need ettevõtted, et on pigem sellised rahulikud, normaalsed, pisut pisut kasumis. Eestis on väga palju ettevõtmisi, mis on oluliselt rohkem kasulikumad. Aga, aga sellest hoolimata on meil tekkinud kahtlus, et äkki meil on olukord, kus me maksame ravimite eest oluliselt rohkem, kui me seda tegelikult peaksime. Siin on käidud läbi mingisuguseid numbreid ja seda on hästi keeruline täpselt öelda, hinnata noh, on öeldud 20 miljonit, jah, aga, aga ega ega ma ei tea lõpuni. Aga mulle kindlasti tundub, et turg ei tööta siin ja ma ei ole mingisugune suurriigi riigis tamise riigisektori reguleerimise fänn. Mulle tegelikult see liiga palju ei meeldi, ma leian, et vaba turg võiks toimida nii palju, kui seda on vähegi võimalik. Eesti suuruses riigis. Aga mulle tundub, et jah, et siin me võiksime ikkagi mingisuguse riigipoolse sekkumise läbi teha, mis see täpne ja parim lahendus sellel on, ma ei oska öelda, kas tekkide eraldamine hulgimüüjatest seda oleks, ma väga ei usu seda. Ma arvan, et see ei käivitu päriselt niiviisi, nagu siin erinevad poliitikud ja, ja noh, proviisorid on seda hinnanud, mina pigem kahtlustan, et tegelikult oleks mõistlik konkurentsi lisada ja näiteks võimaldada haiglaapteekidel ka jaemüügiga tegeleda. See, mida tootjad minu, minu kui ka omavahel on öelnud, et nende hinnangul oleks noh, et seal ravimitootjate vahel on kõva konkurents apteegiturul justkui paistab, et on ka hästi palju apteeke, aga et hulgimüügiturul on siiski sisuliselt kaks suured suurt tegijat ja et hulgimüügi turule oleks vaja tekitada juurde, siis konkurentsi, aga konkurentsi ei saa tekkida praegu sellepärast et et hulgimüük sõltub sisuliselt apteegikettidest või nad on omavahel seotud, et et selles mõttes ministeeriumi ettepanek, milles hukka vist ka viited, ma eeldan, on see, et haiglaapteekidele anda õigust siis ka ravimeid hakata. Ministeeriumi ettepanek tegelikult ei lähe nii kaugele, see ministeeriumi ettepanek, mis praegu on sotsiaal, sotsiaalministeeriumi ettepanek, mis on ka vist valitsuses kinnituse saanud, on see, et teatud tingimustel hädaolukorras võiks haiglaapteek ka nii-öelda mittehaigla kliendile ehk siis jaekliendile ravimeid anda. Aga lihtsalt mulle tundub ja ma ütlen seda jälle selle alltekstiga, et ma ei ole mingisugune riigiasjade ajamise suur sõber. Aga mulle antud juhul tundub, et olukord, kus haiglaapteegid võiksid saada jaemüügi õiguse kõigi ravimite puhul võiks meil konkurentsi apteegiturul oluliselt liigutada või konkurendid dotatsiooni suurendada. Ja ärgem unustagem, et tegelikult, et need apteegid, mis asuvad füüsiliselt haiglates, on väga kasumlikud apteegid, kui me mäletame siit mis oli nüüd eelmise aasta olukorda, kus üks apteek keeldus haiglast välja kolimast, isegi kui leping oli lõppenud. Sellepärast et see oli lihtsalt nii magus koht, kus tegutseda, et kui meil, haiglad saaksid ise hakata oma apteekidest ravimeid müüma sealsamas apteekides, seal võiks olla konkurentsi. Jah, seal on teatavad ohud, vahel ma ei vaidle, et võib-olla mingisugune motivatsiooniküsimused on nii, aga noh, see samm võiks olla. Lühike, aga iga, igal juhul, ka suurimad vabaturu pooldajad on täiesti nõus sellega, et kui on oht, et tekki vaata kas siis päris selged, ilmsed või ka varjatud kartellid, nagu võrgu sa ta just viitasin läbi pidada erinevate infosüsteemide tagasi, siis see on koht, kus üldiselt eeldada tehaksegi riigi sekkumist, sest et need kartellid hakkavad mingi hetk vaba turgu kui sellist ise lämmatav, nii et kui probleemiks on võib-olla liigne regulatsioon. Et kui probleemiks on vastupidi, regulatsiooni puudumine, tuleb seda lisada, aga see on isegi kohtu mida riik peaks adresseerima ja nüüd on minu jaoks nagu üks suur murekoht, on see, et kõnealune ärimees, kellele suurem osa nendest apteekidest otse või kaudselt kuulub on võimalik, et juba omandanud ka seadusandjate jaoks liiga tugeva mõjuvõimu, et üldse oleks tahet seda teha. Ma tulen korra selle ravimite hindade nii-öelda detailide juurde tagasi, et seal seal sellised anomaalselt väljapanekud, et ja mida tegelikult hulgimüüjad ütlevad, et nendel on tootjad pakku ütlevad, et pakkuge nullhinnaga mõningaid ravimeid otse haiglale, mis tähendab ju seda, et, et sisuliselt on ju tegemist turundamise ka haiglas, et et inimene, kes jääb haigeks, talle määratakse mingi ravim seal haiglas, noh ütleme seesama meetod, prolool, kõrgvererõhurohi. Sulle pannakse väga konkreetne ravim peale, sa lähed haiglast ära, sa pead hakkama ise apteegist ostma. Otse loomulikult sul on see sama karp kaasas, sa ütled, et näed mulle palun selle nimega ravim, kuigi sellesama toimeainega ravimeid on nii-öelda geneerikute seas juba palju odavamaid, aga sul on juba selgeks tehtud, et see on see kõige parem ravim sulle. Ja selle turundamise teine sünonüüm panga tamping. Just, ja kes selle lõpuks kinni maksab? Sellesama nullhinnaga antakse haiglale, maksab hiljem kinni patsient siis siis, kui ta istub juba update tavalise apteegi järjekorras. Selge, aga mis me siit siis eeldada, võimet tulevad muutused? No meil kehtiv seadus ütleb, et selle aasta kevadest ei tohi enam kettidele apteegid kuuluda ja esimene aprill mina ennustan siinkohal, et see seadus sellisena ei, ei jõustu, see on juba jõustunud, see peab rakenduma, ei rakendu, jah, ütleme, ei rakendunud, mulle tundub, et siin Ja see, kuidas väike mäss, mis tuli Keskerakonna poolt kuidagi maha surutakse. Aga seebiooper jätkub ka Tartus abilinnapea Monica Rando barrikadeerunud linnavalitsusse ja keeldub lahkumast Tartu Keskerakonna juht Toots proovib teda kangutada, aga jõud üle ei käi. Sotsid tahavad saada võimule, Urmas Klaas muudkui ootab ja ootab. Klaas on rahulik mees, aga küllap ka tema kannatus katkeb ühel hetkel ja kui tülis Keskerakond ei suuda leida lahendust olukorrale, siis võib juhtuda see, et et sotsid ja Reformierakond teevad linnavalitsuses Tartus, siis ise linnavalitsuse. Arvestades ka seda asjaolu, et, et riigi tasandil on olukord siis praeguseks selline, et Reformierakond, sotsid on koos opositsioonist, tõsi, Tartus ei ole tavaliselt riigi poliitika väga mõjutanud, linnavalitsuse toimuvad siis iseenesest ja kui pidada plaani või arvestada, et praegune riigi koalitsioon kestab tõesti neli aastat, siis võib-olla olekski mõistlikum reformierakonnal hoopis sotsidega hakata ka Tartusse linna asju ajama, et seda hiljem presenteerida, et vaadake, mis meie suudame, et. Võiksime ka riigi tasandil näha. Kui sotsid, reformierakond tahaksid uue koalitsiooni moodustada Tartusse, siis nad oleksid seda juba teinud. Selleks ei ole rannaküsimus, ei ole kuidagi oluline siin ja mis puudutab randa, et mulle tundub, et järgmisel nädalal me vist võime sellele rannaasjale joone alla tõmmata. Sellepärast Tartu Keskerakonna piirkonna juhatus on teinud, et Keskerakonna juhatusele ettepanek, kui välja visata rand parteist ja ma saan aru, et nüüd järgmisel nädalal peaks siis tegelikult ka Keskerakonna juhatusest kogunema üle otsuse tegema ja kui rand parteist välja visatakse siis lähtuvalt Tartus sõlmitud koalitsioonilepingust peaks kuuluma keskerakonnale kaks abilinnapea kohta. Rand ei ole enam Keskerakonnaga erakonna liige, mistõttu koalitsioonilepingu täitmiseks on vaja rand sealt umbusaldada. Igal juhul on tegemist suurepärase näitega Keskerakonna juhtimiskultuurist ja selles kogu selles saagas olid minu meelest lahedamaid kohti, kuidas on peaminister Jüri Ratas pidi sekkuma sellesse, kuhu pannakse Jaan Tootsi valimisplakatitel tõsine mikromanageerimine. Aga Monica Rannategevusest põgusalt rääkides, siis see, millise väljapressimisega tema on tegelenud, on ikkagi ka ju tegelikult väga hämmastav nõude ametikohta millele tuleb avalikult kandideerida, ta ei või nõuda endale piisavalt head ametikohta, et ta saaks Tartusse, käed on. No ma ei tea, võtsin täna hommikul lahti Tartu töötukassa koduleheküljelt siis töökohtade nimed ja eeldades, et Monica rand tahab Sist juhtivat töökohta, panin sinna sisse juht, otsisin umbes 20 töökuulutust tulist, jätame autojuhid ja mai tea taksojuhid kõrvale, aga näiteks PRIAs haldusosakonna spetsialisti või sotsiaalkindlustusamet otsib Tartusse seal juhtivtöötajad, et võtku kätte kandideerigu, nii nagu iga inimene peab kandideerima. Oleme oodatud, võib seal kõike küsida, aga tõsiselt, korruptiivselt korruptsioonihõnguline oli isegi viide, et talle seda pakuti, see läheb juba otseselt kas või paragrahvi alla mõjuvõimuga kauplemine. See on tõsi, aga noh, eks ma saan teisest küljest jällegi rannaprobleemist aru, et ta kolis Tartusse saades Keskerakonna Tartu piirkonna endiselt juhilt Aadu mustalt lubaduse, et ta saab seal olla valimisteni ja nüüd noh, aga samas peab arvestama sellega, et poliitikas kõik võib muutuda üleöö, koalitsioonid võivad alati laguneda, siin ei saa mingeid püsivaid lubadusi anda. Sellega on meie tänane saata kotsu saanud aitüma meid kuulamast, rahva teenrid olid koosseisus Huko aaspõllu, Krister Paris, Taavi Eilat. Nädala pärast on minuga siin stuudios Heidit Kaio ja Aivar Hundimägi. Soovime kõigile ilusat nädalavahetust ja kuulmiseni. Saade on järelkuulata. Vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.